1984-02-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Librai-y sSoco
Gcnl Acguisitionfs
miinbei:
i%. 10 (3027) XXXm aastakäik ?«Hfeday, Febniaiy 7,1984
IGAL TEISIPÄEVAL ^
JANEUAPÄEVAL
üksiknumbri hind 70 centfi
WASHB^GTON Mööduiiüd kolmapäeval pidas USA president RonaldReagiiikongr^^^^^^^
i a deMareeris, et kuna^^
. s i s ^ n ü i i d : o n : s u u r e m a i d võimalusiTa!iuks.:v'v. ' •
Ameerika U|astu oma lastele^ millest togu maaito sega liitümai,
ja süÄindlus annavad^-1^
silmapilgu kasutamist kaugele Oma kõnes presideBt^^^^^^^^^Ä Määna ISSO^ndail aastail;
nende maa ramiikuilt/Amee^ kõnet
v õ i h n ü i i d u s t o s e g a . kasutada kam°
vöimahisi rahuks, mi^a birääkimistel,^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V^^^^^^ paania avakõneks, kus luhati jäll^
ega teinud ettepanekut musi alga- k t o riigieelarve koostami^
tusi relvastuse kontroIM läbirää-* sel, maksude vähendamist ja inaar
Mmisteks,- y ilmarimmijaäma ehitamist. Ta ees-
Presidendil M kuu^punktilme ra- märgiks on kolme aasta jooksi
huprogramm, kus öh märgitud säästa 1^ miljardit dollant,inis
k i n ^ alusrahuhkeksläbirääldmis- olevat| ,yk^^ tnljotf
teks N. Luduga; tugevamad side- süurüä^^^^
Inimestel mi M.' liidus kui ka medUM tuumarelvas- Yäli^ohitika osas ta küsi^ toe-ÜSÄ-
s on ainus mõistlik poUitika tuse vähendamine; tugevamad ra- tust oi&a yäüs- ja kaitsepolutikaie,
säilitada tsivilisatsiooni :tanapäe. hupüüdluse katsed Kesk-Idas, kusjuures ta tegi selgeks,
va moodsal ajal. Kesk-Ameerikäs • ja lõunapo^^^^ ei lase Kongressi USA s6>
! Aafrikas; alaarenenud maade abis-
Tuumasõda ei saa keegi võita ja tamine ja toetus demokraatia^
seda ei tohi ka kunagi mitte vai- j i ^ arengile kogu maail-võimalusi
rahuks, mida ta Kä tsh birääkimistel
President pöördus oma kõnes H.
Liidu rahVa poole. Öeldes et kui venelased
soovivad rahu, siis seda ka
saadakse, kuigi kahe süuirriigi valitsuste
vahej on dnud tõsiseid eri^
nevusi ja lahkhelisid.
dureid enne 1985. aäste
liibaitionist ära tuua.:
landada. mas. arvati, Reagan
Ameeriklased öi rahtiarmasta- Reagani kõniedü^^^i^^ kuna
Jad, seUepärastkIfiiN. Liidu vaht-^^M^ tugines kolme aasta gallup-uurimisel on ta populaarsus
sus soovib rahu, siis on alati . T» ^ i- u « i r J r . t v * • 'j u « i ,.x5«*i«„«i «^sw
J ^' 1 u 1 Ty 1 - J f . , . ' . . l i . ^ ^7."' . i V- V y®iöukas Korp malusedtoeUseks rahuks. Kaks j^nduselu paranemisele mng ruMi- N. Ludu reaktsioon ta kõnele ja j , ^ , ^ r^-,^.^ . Rotaha ,I v,.õ^rTkp .aJl.l i,m eeskon^d , kes äsjLas el kor«p• oraot sioon^id e vaTh«e„Sli sel voisüusel„ «tu5l„i« „e«sji kpti- ^suuSrriiXki vOõivTad LkokÄku ^tull"a ]asop- k\i kaitse ülesehitusele. Olukorrad rah^u:p ^ak kum^isell^e ^vo^et^i ^kiüSmm^^ Me. Püdü .e sireas Vas^a kuil t nVr ai ldek• o TNoro-nv ek, ^ «In- ^dnr.e k Kanne, Ain Saaliste ja Raivo lemmel, seisavad H. msesimig Vh eas usus e,hit,ad a pan- võivadJ veelig.i -p^a r^em. ak;s Vm uu•t u^ 4. J A J . 1 :L ^. . «ij Pairsa' m, Mart .P o'l dma, Paul Eako la Hillar Hem®.
mat ja julgestatunjat maailma Ta kutsus kõiki ameeriklasi eüi©" miskampaaniat.
SfOKHOLM (EPL). -^z Kaitsejõu^^^ esitatid järfekordses allvedaeyade
porös konlstateeritakse, et jllririkkumi^ õn esinenud pidevalt ja suurel arvul kogu 1983. a. Viimane kindel
indikatsioon oli alleä mõned päevad tagasi. RapoFtis ei viidata ühelegi riigOe, kes oU si^tnngide
üagai kaid eksperdid kaiteejõodude sMbis ütlevad, et üksW asi eä vMt§ sellel©; ü mõni tem©
Rootsi territooriumi rikkumised
Möödunud pühapäeval oli Narva '44 laMngute mälestusõhtu mõmeti ©tše suursündmuseks, kui Eesti
. ^ r saal oli peamiselt endisist sõdureist täidetud, nende hulgas üle 40 endise Narva kaitselahmguist
osavõtjat, keda dekoreeriti valge karikakra õiega. Seintel oli fotosid lähinguvõtteist ja V. Hubeli neli sõ
JamotüvUist visandit Korraldajad olid Eesti Lüt Kanadas koostöös T. E. Võitlejate
Seega on selgelt antud mõista, et Sundsvalli ja pxelösimdi osas. Pea- kuigi palju teda, Selles osas aga
tegemistjon; endiselt vene allvee- le selle on samahästi kui täiesti esineb 1984. aastal muudatus,
laevadega igatahes idabloki kindel^ et kääbusaUveelaevad tegid Kui Mdikatsioõni^
omadega. Septembris näiteks rä- visiidi ka Malmö sadamass sel-porteeriti
20--40 ;6nam või vähem avastasid tuukrid selged jäljed põh-leks, et äratada rahva hulgas suu-kindlat
sissetungi Rootsi vetes tousid seejärele pinnale, et remat usaldust.
Pärast ulatuslikke analüüse onteh- tuua kaameraid. Just siis aga saa- Olof Palme oli muuseas väga
tud kindlaks^ et veel seitse täiesti bus sadamasse ^^1^^
kindlat vahejuhtumit on esinemid^^^^l^
Rootsi rannikul. ja muda, et jäljed peaaegu ^^^^^^^
ritooriumi -rikkumised väheneksid, need mingit kindlat tõendit. : Seega välditakse siiure julgeoleku-
Vastupidi; võõraste aUveeläevade^ '^^^P^^^ instantsidele tooni- konverentsi sissejuhatuse puhul
käitumine oii täpselt samasugune tab. kaitsejõudude staap, et allvee- „segavaid momente" Konverents
nagu päirast a. 1981. Jäljed põhjas laevaohte ei saa kuidagi pehmen- algas Stokholmis 17 jaanuaril
ja muud jäljed, raadio- ja radari- dada. 'ühenduses StokM^^
signaalid^^pn^^^^
dan-]a hudrofomkontaküd 3P^^
tõestavad kindlalt, etRootsi sfcää^r koguni olemas teatud „teravne- %idu väüsministri Andrej Gromõ-rides
ja sadkmates on kogu seUe mine". ko vahel. Kohtumisel tahetakse
lükünud nii noF" M!r«u.^A„^ .n:^ v. „ võtta üles vene allveelaevade
maalsed aÜveelaevad M ka kää^ vee^ väM teostatavad püririkkumised ja
Msallved^^^^^^^^^^^
KiMlad iBdikatsioo^
' ; V-' .'• V'"--v •' - dehkaathe, sest eelkõige soovitakse
muidugi teha lõpp püririkkum^^
le, kuid teisalt ei taheta ka S(
konverentsi.
Et -Groinõkb nõustul» koMama
Fälmet n.ö.„nelja silma
tõenäoliseks,
a tegemist on süski võõrustava
SeM, (Mtiĩ <Ges^ ^aniliine :5^^'VUse esindaja, sooviga,, millele
Ikoondab Bdtikipu sakMi sõpi^ diplomaatlikul
Talig oma ^di^ogu k o o s » ! ^ ^ " - ^ " - ^ a—u—pr esidentidcks 1^°^^^^^^^^
Otto von Habsburgi,•iw^/Wilhfthn.l^ v ^
läiideri^^l^
mäaiMlisõigpie^kaitseL^ • vV';'^ « • ; . • '•
Nendest oli Otto voh' Habsburg
Euroopa pariai^iendi koosseisus
see, kes läbi vüs Bahi resolutsioo- _ •.^•'nnL ^
m. Ta on korduvaltlproteste^^ ™- Theodqc Oberisnder oli
oki^atsiooni vastu Balti riikides, ^ n a u e n v^tsuses põgenikemi- doktorid ütlevad, et nad on avas-
Prof. Wühehk Hahn, endine f ^ster Ja omab erilisi teeneid Nõu- tanud viisi, kuidas valida imikute
BadenÄttembergi kiriküminis-^^^^^ ja sugu. Tehnika on välja arendanud
ter ja samuti^ sdlega ühenduses ^ka Balti r i ^ ^ ^ Bernštein Hadasšah'i
luge, ^
tis fiwndmisd i m hek^
Avasõnas mepnutas ELK esimees
Vello Hubel momente Narva
ajaloost ja osast Ida-Lääne valvepostina.
1944. a. jaanuaris jõudsid
N. Liidu armeed Eesti piirile
ähvardades Eestit. Eesti mehed
asusid kodumaa kaitsele. Kuid
Narva on olnud korduvalt sõjasündmuste
südamikuks, siit alustasid
enamlased Eesti vallutamist 29.
nov. 1918, kuni eesti väed nad
väljaajasid jä Vabadussõda lõppes
võidukalt, 17. juunil 1940 ületasid
punaarmee massid selle piiri.
1941. a. sõjas jäi Narva rinde otseseks
tagalaks. 1944. a. alul küsisid
inimesed hirmunult, kas veel
suudetakse neile vastu panna.
Kuid. eesti üksused võitiesid õlgõla
kõr\'al' teistega ülekaaluka vaenlase
vastu ja suutsid Eesti langemise
aega pikendada.
V. Hubel tervitas õhtust osavõtvaid
Narva lahingute sangareid ja
tänutundes iriälestati vaücse püsti-seisakuga
neid, kes langesid seal
kodumaa kaitsel.
Teisena kõneles T. E. Voitiejate
tJhingu esimees Ülo Tamre oma
isiklikest kogeniusist seal peetud
lahinguis, käsitledes neid võitkisi
kahes,osäSi''\.. V
.Esimesena^ Teist Laadoga laMn=
gut Leningradi rindel 1943. a.
kevadel ja 1944. a, jaanuaris
toimunud Narva lahinguid,
Äides kuulajaüt, kui mitu on
aeid tänaste koosolijate hulgas.
Neli meest tõusid püsti. Kui Rebane
ja Scoden poleks asunud kaitsel
toimunuks läbimurre juba palju
varem. (Avaldame selle huvitava
isikliku lahingukifjelduse ühes
meie lähemas numbris).
Teisena pidas sõjateadusliku
flilevaate Narva rindest kapten Ar-
"m. Tinits, kes viie sõjakaardi taustal
kirjeldas rinde kujunemist mitmes
etapis. Esimene oli üldkaart
rindest, teine punaarmee läbimurre
jaanuaris 1944, kolmas Narva
rinna veebruaris 1944, siis Narva
rinne Ikevadel 1944 ja viimaseks
suvised positsioonid enne rinde
kokkuvarisemist. A. Tinits üties,
et "Selles rindeosas oli 165.000
öseest. paljudest • Euroopa maade
sõdureist. Oma ettekande lõpuks
ta ütles, et eesti mehed ohverdasid
end selle pärast Narva. all, et
eesti inimesed venelaste eest 'põgenema
pääseksid. Sellepärast peame
Narva lahinguist osavõtnud sÕ-dureüe
olema tänulikud, kuna
muidu jäänuksime punaarmee kätte.
Eesti mehed tegid oma parima,
mis oli rohkem kui suudeti oodata.
(Avaldame pikema kokkuvõtte
A. Tinitsa kõnest ühes meie lähemas
ajalehenumbris).
Vahelduseks sõnaliste ettekanne-te
juurde lauldi kolm ühislaulu.
,,Leegiorii laul", „Ihneni ääres" ja
„Meil mereveed on vabad", akordionil
saatis Ärni Käärid.
Järgnes saksa sõjaaegseist näda-laringvaateist
koostatud 25-minuti-line
füm Narva lahinguist. Esimeseks
Leningradi rinne enne taganemist,
rinne läheneb Eesti piirile.
Taganemine läbi Narva, ude kaitr
sejoone moodustamine ja esimesed
lahingud Eesti pinnal. Mobilisatsiooni
väljakuulutamine, ' hobuste
rekvireerknine, mobüiseeritud sõjalisel
väljaõppel. Eetti Diviis saabub
Eestisse ja lahingud Narva
Pürisaare tagasivailutamiie pärast
punaste katset üle Peipsi
tulla ja venelaste rünn^a taga-
^öömine Peipsi jääl.
Saksa sõjalaevastiku koostöö Narva
rindega, õhuvõitius vene lennukitega
eestiaste rindelõigus. Koi.
Tuulmgu väeosa lahingutegevuses
ja võitluste iöpul aumärkide jagamine.
Fihn näitas ilmekalt sõda ja
võitluste suurust ning elustas 40
aastat tagasi olnud sõjapäevad.
Üks kohalolija tundis end ära filmilinal.
Raffi Moks luges Jüri Remmelgase
sõjaraamatust „Kolm kuuske"
peatüki „Mu isariiaa on minu
arm". Roman Toi ja Omar Da-niel
esitasid kahel klaverü R. Toi
uue helitöö „Improvisatsioon",
mis kirjutatud Narva lahinguüe
mõeldes ning kus lahingute sõja-muusikast
hakkas esile tungima
leegioni laulu motiiv, ihnestades
sõdurite eesmärki ja võitluse vajadust.;
. .,
Teine sellele õhtule loodud töö
oli Arved Viirlaidi luuletus „Nar-va",
mUle esitas Edgar Martem
See oli mõeldud soomepoistelt
Narva võitlejaile.
Tervituste ja austamise ^jal
kutsuti iette kõik Narva lahinguist
osavõtnud mehed, üle 40,
K. E. Võitlejate Ühingute Lüdu
esimees K. Tori tervitas neid,
rõhutades just nende lahmgnte
tähtsust
Lõppsõnas Eesti Vabariigi au-,
peakonsul I. Heinsoo märkis, et
oleme oma sihnade ette mananud
eesti rahva ajaloos tähtsa ajajärgu,
mis on olulisem kui nimi ütleb,
Kui Kari XII kuju Stokholmis
hoiab sõrme ida suunas, siis peab
sinna poole ka meie sõrm näitama
ja just täna koos nende meestega
ütiema: Narva peab Eestile tagasi
saama! S^da nõuei kinnitati Eesti
hümniga.
Montreali Eesti Seltsi korraldusel toimub
JSTIYABARII©^ 66. AASTA
laup., 25. veehn 1984 keU 5 pX
€r®atisi HalHs, 4990 PlaceDe La Savanne, Mont^
' (PlamondonMetro jaama ligidal)
Peokõneleja EPP ARIJJA.
Aktusele järgneb koosvübimine laudade
Laulab Õie Laikve Dägmar Kokkwi saatdo
Esinevad Kuppari rahvatantsijad.
Võileivad, koogidj kohv pääsmehinna sees. Pääse $10.—
Kaja Oritester. KÖIK TERETULNUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 7, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-02-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840207 |
Description
| Title | 1984-02-07-01 |
| OCR text |
National Librai-y sSoco
Gcnl Acguisitionfs
miinbei:
i%. 10 (3027) XXXm aastakäik ?«Hfeday, Febniaiy 7,1984
IGAL TEISIPÄEVAL ^
JANEUAPÄEVAL
üksiknumbri hind 70 centfi
WASHB^GTON Mööduiiüd kolmapäeval pidas USA president RonaldReagiiikongr^^^^^^^
i a deMareeris, et kuna^^
. s i s ^ n ü i i d : o n : s u u r e m a i d võimalusiTa!iuks.:v'v. ' •
Ameerika U|astu oma lastele^ millest togu maaito sega liitümai,
ja süÄindlus annavad^-1^
silmapilgu kasutamist kaugele Oma kõnes presideBt^^^^^^^^^Ä Määna ISSO^ndail aastail;
nende maa ramiikuilt/Amee^ kõnet
v õ i h n ü i i d u s t o s e g a . kasutada kam°
vöimahisi rahuks, mi^a birääkimistel,^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V^^^^^^ paania avakõneks, kus luhati jäll^
ega teinud ettepanekut musi alga- k t o riigieelarve koostami^
tusi relvastuse kontroIM läbirää-* sel, maksude vähendamist ja inaar
Mmisteks,- y ilmarimmijaäma ehitamist. Ta ees-
Presidendil M kuu^punktilme ra- märgiks on kolme aasta jooksi
huprogramm, kus öh märgitud säästa 1^ miljardit dollant,inis
k i n ^ alusrahuhkeksläbirääldmis- olevat| ,yk^^ tnljotf
teks N. Luduga; tugevamad side- süurüä^^^^
Inimestel mi M.' liidus kui ka medUM tuumarelvas- Yäli^ohitika osas ta küsi^ toe-ÜSÄ-
s on ainus mõistlik poUitika tuse vähendamine; tugevamad ra- tust oi&a yäüs- ja kaitsepolutikaie,
säilitada tsivilisatsiooni :tanapäe. hupüüdluse katsed Kesk-Idas, kusjuures ta tegi selgeks,
va moodsal ajal. Kesk-Ameerikäs • ja lõunapo^^^^ ei lase Kongressi USA s6>
! Aafrikas; alaarenenud maade abis-
Tuumasõda ei saa keegi võita ja tamine ja toetus demokraatia^
seda ei tohi ka kunagi mitte vai- j i ^ arengile kogu maail-võimalusi
rahuks, mida ta Kä tsh birääkimistel
President pöördus oma kõnes H.
Liidu rahVa poole. Öeldes et kui venelased
soovivad rahu, siis seda ka
saadakse, kuigi kahe süuirriigi valitsuste
vahej on dnud tõsiseid eri^
nevusi ja lahkhelisid.
dureid enne 1985. aäste
liibaitionist ära tuua.:
landada. mas. arvati, Reagan
Ameeriklased öi rahtiarmasta- Reagani kõniedü^^^i^^ kuna
Jad, seUepärastkIfiiN. Liidu vaht-^^M^ tugines kolme aasta gallup-uurimisel on ta populaarsus
sus soovib rahu, siis on alati . T» ^ i- u « i r J r . t v * • 'j u « i ,.x5«*i«„«i «^sw
J ^' 1 u 1 Ty 1 - J f . , . ' . . l i . ^ ^7."' . i V- V y®iöukas Korp malusedtoeUseks rahuks. Kaks j^nduselu paranemisele mng ruMi- N. Ludu reaktsioon ta kõnele ja j , ^ , ^ r^-,^.^ . Rotaha ,I v,.õ^rTkp .aJl.l i,m eeskon^d , kes äsjLas el kor«p• oraot sioon^id e vaTh«e„Sli sel voisüusel„ «tu5l„i« „e«sji kpti- ^suuSrriiXki vOõivTad LkokÄku ^tull"a ]asop- k\i kaitse ülesehitusele. Olukorrad rah^u:p ^ak kum^isell^e ^vo^et^i ^kiüSmm^^ Me. Püdü .e sireas Vas^a kuil t nVr ai ldek• o TNoro-nv ek, ^ «In- ^dnr.e k Kanne, Ain Saaliste ja Raivo lemmel, seisavad H. msesimig Vh eas usus e,hit,ad a pan- võivadJ veelig.i -p^a r^em. ak;s Vm uu•t u^ 4. J A J . 1 :L ^. . «ij Pairsa' m, Mart .P o'l dma, Paul Eako la Hillar Hem®.
mat ja julgestatunjat maailma Ta kutsus kõiki ameeriklasi eüi©" miskampaaniat.
SfOKHOLM (EPL). -^z Kaitsejõu^^^ esitatid järfekordses allvedaeyade
porös konlstateeritakse, et jllririkkumi^ õn esinenud pidevalt ja suurel arvul kogu 1983. a. Viimane kindel
indikatsioon oli alleä mõned päevad tagasi. RapoFtis ei viidata ühelegi riigOe, kes oU si^tnngide
üagai kaid eksperdid kaiteejõodude sMbis ütlevad, et üksW asi eä vMt§ sellel©; ü mõni tem©
Rootsi territooriumi rikkumised
Möödunud pühapäeval oli Narva '44 laMngute mälestusõhtu mõmeti ©tše suursündmuseks, kui Eesti
. ^ r saal oli peamiselt endisist sõdureist täidetud, nende hulgas üle 40 endise Narva kaitselahmguist
osavõtjat, keda dekoreeriti valge karikakra õiega. Seintel oli fotosid lähinguvõtteist ja V. Hubeli neli sõ
JamotüvUist visandit Korraldajad olid Eesti Lüt Kanadas koostöös T. E. Võitlejate
Seega on selgelt antud mõista, et Sundsvalli ja pxelösimdi osas. Pea- kuigi palju teda, Selles osas aga
tegemistjon; endiselt vene allvee- le selle on samahästi kui täiesti esineb 1984. aastal muudatus,
laevadega igatahes idabloki kindel^ et kääbusaUveelaevad tegid Kui Mdikatsioõni^
omadega. Septembris näiteks rä- visiidi ka Malmö sadamass sel-porteeriti
20--40 ;6nam või vähem avastasid tuukrid selged jäljed põh-leks, et äratada rahva hulgas suu-kindlat
sissetungi Rootsi vetes tousid seejärele pinnale, et remat usaldust.
Pärast ulatuslikke analüüse onteh- tuua kaameraid. Just siis aga saa- Olof Palme oli muuseas väga
tud kindlaks^ et veel seitse täiesti bus sadamasse ^^1^^
kindlat vahejuhtumit on esinemid^^^^l^
Rootsi rannikul. ja muda, et jäljed peaaegu ^^^^^^^
ritooriumi -rikkumised väheneksid, need mingit kindlat tõendit. : Seega välditakse siiure julgeoleku-
Vastupidi; võõraste aUveeläevade^ '^^^P^^^ instantsidele tooni- konverentsi sissejuhatuse puhul
käitumine oii täpselt samasugune tab. kaitsejõudude staap, et allvee- „segavaid momente" Konverents
nagu päirast a. 1981. Jäljed põhjas laevaohte ei saa kuidagi pehmen- algas Stokholmis 17 jaanuaril
ja muud jäljed, raadio- ja radari- dada. 'ühenduses StokM^^
signaalid^^pn^^^^
dan-]a hudrofomkontaküd 3P^^
tõestavad kindlalt, etRootsi sfcää^r koguni olemas teatud „teravne- %idu väüsministri Andrej Gromõ-rides
ja sadkmates on kogu seUe mine". ko vahel. Kohtumisel tahetakse
lükünud nii noF" M!r«u.^A„^ .n:^ v. „ võtta üles vene allveelaevade
maalsed aÜveelaevad M ka kää^ vee^ väM teostatavad püririkkumised ja
Msallved^^^^^^^^^^^
KiMlad iBdikatsioo^
' ; V-' .'• V'"--v •' - dehkaathe, sest eelkõige soovitakse
muidugi teha lõpp püririkkum^^
le, kuid teisalt ei taheta ka S(
konverentsi.
Et -Groinõkb nõustul» koMama
Fälmet n.ö.„nelja silma
tõenäoliseks,
a tegemist on süski võõrustava
SeM, (Mtiĩ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-07-01
