1980-02-21-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. i§ . Nr. 15 VABA EESTLANE neljapäeval, 21. veebruarH 1980 — Thursday, February 21,
la
iega
fa
Idadega ning
bstegä Kodu-Eestis
'mm.
LISTLAST
javaš leinas
:.Ü.S.:VELJESTO-Eoaa.
221-115?
ONTARIO
}litan Torontot
iga.
[turiste
t l b E R D A L E - - Mõned
| i siinsed TV-jaamad ja
iustasid tänavu siia re-iurište.
Ilmad olnud
lõlusad .suvituseks, -kuid
peni olnud 10—20% välkest
aastast. Eestlaste;
)ee olnud nii märgatav,
ori valinud puhkuse pi-rannast
kaugem ale, kus
3ämad. ; v
'Siinne seltskondlik elu
üvel olnud väga aktiiv-rioridä
Eestlaste Koon- ^
esimesena sügispeoga.
lupidu. Vahagaasta õhtu
moodsas Saksa-Amee-l^
uumides; Teine suureni
ärasaatmine oli Miami
i i Peale selle olid mitmed
koosviibimised. 3.
I järgnes L. F;E. Koondise'
Šbriner klubis, Hölly-f'\
E. Koondis, siinne kÕi-oestL-
iste organisatšioori,
rnud traditsiooni, et igal
[peol serveeritakse söök
[ See toimus ka vastla-
;ate Shriner klubi ette-holt.
Jhtusööki vaadati huviga
|rigu filme jä valguspüte.
võetud kohtadest, kus
ng oh ise-käinud, isegi
te saarel.;
USA presidendi valimi-on
Floridas oodata suurt
Jlctiivsust. L . F . E : Koondis
^:õikide siinsete eestlaste
lata kaasa igale aktsioo-sel
puhul ette Võetakse
|;iiihatuse poolt kui on päe-leestlasi
ja Eestit puudu-
Vmused.
HAHALP HINNO..
S
tn
Toronto päevalehes „Staris" i l mus
kaks päeva tagasi lagejakiii,
millele alla cli kirjutanud „t)ks
eestlane" Klrkland Lake'ist. Lugejakiri
kannab pealkirja , Ä
juhtus Eesti meeskonnaga?" ning
selles küsitakse, kas lord Killanin
pole kunagi mõehmd sellele, mis
juhtus Eesti olümpialmeeskoniiaga
Ja miks see ei võta osa olümpiast
pärast Teist maailmasõda.
Eesti oli väga sportlik maa, mille
atleetid tõid koju 18 olümpiamedalit,
kuus! neist kuldmedalid,
mis on märkimisväärne saavutus
ühe vaikese maa kohta.
Kas lord Külanin ei oleks nii
lahke ja küsiks seda venelastelt?
Võibolla teavad nemad, mis juhtus
Eestiga ja tema olumpiamees-kohnaga.;.
Loomulikult .mitte mida-
' • Mõned päevad .varem.ilmtis- samas
ajalehes lugejakiri tuntud
eesti seltskonnategelaselt Robert
Kreemiitv kes juhtis eriti tähelepanu
asjaolule, et osa Moskva olüm-piamänguiest
toimub N*. Vene
poolt okupeeritud rügi territooriumil,
kuna venelased on viinüä
olümpiaregati nendo poolt vaHnta-tud
Eesti pealinna Tallinna.
Nädalavahetusel pühi|;ses leedu
ühiskond Kanadas LeiBduVabarügi
väljakuulutamise 62. aastapäeva.
Leedu Iseseisvuse väljakuulutaöii-se
aastapäeva aktus peeti pühapäeval
Mississaugas uues Leedu Majas
leedulaste suurearvulisel osävõtuL
Peokõne aktusel pidas Leedu Maä-ilmälüdu
esimees Chicagost, kes
iseloomustab praegust välispoliitilist
olukorda ja märkis, et Balti
riikide küsimusest saadakse nüüd
paremini aru ja balti rahvaste seisukohtade
suhtes ollakse nüüd vastuvõtlikumad.
Leedulasi' tervitas aastapäeva
puhul Mississauga linnapea E.
MacCallum, peaminister J. Clarki
tervituse tõi parlamendiMige Don
Blenkarn, opositsioomjuhi P. Tru-deau
poolt tei^vitas senaator Nei-mans.
Toronto linnavalitsuse nimel
esines tugev^sõnalise tervitusega
linnavolinik Tony Huprecht.
Eestlaste tervituse Ja parimad
spovid ütles aupeakonsul I. Heinsoo
ja lätlaste poolt konsul E.
Aktuse muusikalises osas esines
leedu meeskoor ja leedu rahvakunsti
änsambeL
,jVaba Eestlases" nr. 8, 29. jaan.
1980 on juhtunud artiklisse „Eesti
tuba Milwaukees" eksillav viga.
Artiklis on mainitud, et Emmaste
rahvarõivaste valmistajaks oli Helmi
Kill^ kuid tegelikult oli nende
rõivaste valmistajaks pr! L. Tombak.
Artikli autor Johannes Malm
palub eksituse pärast vabandada.
INCOME'.TAX| PREPARATION
; ' . ••Mark;TudmoIa, B.Ä.. - ;
191. Eglüiton Ave. E., ruum 206 —
. Soome, Ühispaiga maja: -:
Teiv 4 8 8 -,i.go r,:v
Töötanud 1973. a. alates
auruga ,,steamcleanlMg"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Ö P T I C A L S T U B IO
. E. SCHMIB, saksa optik'
§üur valik euroopa prilliraame:
Žeiss, Rödenstock, Metzler
Spetsialiseerunud eontact lensMe
BLOOR ST: W. 1 täna^ läanc
pool Dnndas*e subwaj^d
TELEFON 535-6252
Teisipäeva õhtul täliistas Toronto Eesti Seltsi Täiemduskool lEiesti Vabariigi 62. aastapäeva |a käesoleva
õppeaasta esimese poole lõpetamist. Noored esitasid eesti rahvusfc sisuga sõialis-muusikalist
-Ikava Jäkudasid, mida n Ä räägiti Eesti Vab^^
õpüaspere kogunes lavale, mis- Kuldkollane külg tähendab hari- ni^^id I^aitsma ja kus esimesed olid
järel aktus algas kooü lipu sisse dust, tungi hariduse poole, mülise õppursõdurid. Kuid julge pealehak- ^
toomisega, müle juurde jäi aktuse, iseloo)nujoone oleme saanud oma kamme andis võidu ja Venemaa*
esivanemailt. Teisel küljel on eesti ütles end lahti õigustest Eestüe ja
rahvus- ja riigilipp, sinine, must ja \ tunnustas Eesti iseseisvust. 1940. ä.
ajaks nooremaist õpUasist auvalve,
ühiselt lauldi kooli lipulaulu., Järgnes
õpüaskoorüt Lydia Aruvaldi
juhatusel„Sääl, kus üul" ja ,,Hoia,
Jumal, Eestit". Nende vahel laulsid
Märt Matsoo Ja Mati Palo duetina
„Meie koome kangast". •
Oma avasõnas koolikomitee esimees
H. Lupp selgitas kooli Upu
mis hõlmab seda
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
abiesimees jä väliskomisjoni esimees
Laas Leivat on hüjuti nimetatud
Ontario Mitmekültuurilisuse
ja Kodakondsuse Nõukogu lük-tieks.
Laas Leivat sai sellekohase
teate, mis on alla kirjutatud peanii-nister
WiUiamDavise poolt. Ontario
Mitmekultuürüisüse Ja Kodakondsuse
Nõukogu uueks esimeheks
nimetati hüjuti endine pärla-mendüüge
Yuri Shymko, kes on
olnud aktiivselt tegev ukraina ühis:
konnas ja kellel on häid ühendusi
Ontario etniliste ringkondadega.
Eestlaste Kesknõukogul Kanadas
on Yuri Shymkoga olnud tihedaid
ühendusi sellest ajast, kui ta oli
Ukraina Maailmalüdu peasekretäriks.
•'.
valge.1 Need on meie vabariigi rahvusvärvid,
müle loomisest möödub
24. v^ebr. 62 aastat. Sini-must-valge
sümboliseerib kõike, mis on seotud
v^aba Eesti ja eestlastega, eesti keele
ja kultuuriga. Seal, kus need
värvid võivad vabalt lehvida, on
eestlased vabad; nagu meie siin.
Ja seal, kus nende värvide väljatoomine
on keelatud, puudub eestlastel
vabadus, nagu okupeeritud
teestis. Kui koolüe lipp kingiti, siis
valis kool sellele lipulauluks laulu,
müle viimased read ütlevad: ,)Meie
vannume lipu all vande. Sulle elada
isade maa!"
See on ilusaim. Ja, õilsaim •kingi-tus,
mida võime teha'oma rahva-
Me^
Londoni Eesti Seltsi aastapea-koosolek
peeti pühapäeval, 10.
veebruarü. Valiti tagasi endme juhatus
koosseisus: Kaljo Loone —
esiniees, Väino. Emola ^ abiesimees,
Paul Rohunurm — kirjatoimetaja,
Osvald Kõpper — kassapidaja
ja dr. Jaak Purres —-ametita
lüge. Tagasi valiti ka kõik endised
esindajad Eesti Liit Kanadas
ja Sihtasutus \ ^,Seedrioru'' juurde.
Järgmise üritusena toimub E.V.
aastapäeva tähistamine YMCA
ruumes i ; Aktusekõnele jaks on uus
londonlane Robert Kreem. Kavalises
osas on esinejateks täienduskooli
õpüased ja Tiina Mitt klaveril.
Peam^ seda alati meeles, nagu on
seda teinud paljude aastate jooksul
kõik need, kes bn siin koolis õppinud
ja siit ellu siirduniid. Nende
tugevus rahvusliku töö põllul näitab,
et nad ei ole unustanud antud
lubadust "
Lõpuks ta Mrjeldas koostööd Toronto
linna koolivalitsusega, kelle
poolt tehti ankeet nü õpUaste, õpetajate
ja lastevanemate yahel. Tal
on olnud võimalus tutvuda vastustega
ja andis järgmisi andmeid:
91% on rahul sellega, mida koolides
õpetatakse, 89% leiavad, et eesti
kooli töö mõjub soodustavalt lapse
igapäevasele kanada koolitööle.
94% on üldiselt rahul koolipäevade
j a aegadega.
ÜMasi selgub, et 70% meie koikudest
kasutavad koduse keelena
eesti keelt, 17% eesti ja inglise
\ keelt, 6% inglise keelt, 3% eesti
. j a soome keelt img. 4%.: JätsM
selle küsimuse vastamata.
Sandra Kasturi deklameeris „See
on see maa", misjärel koolikomitee
abiesimees Endel Meil pidas aktusekõne.
Ta ütles, et rükidel nagu
.fastelgi on sünnipäevad ja nüüd
tähištamiB Eesti riigi sünnipäeva.
Ta kirjeldas vabariigi väljakuulu-agaN.
Liit vallutas uuesti meie
maa. Sõjakeerises oli Eesti N. Liidu
Ja Saksa okupatsioonide all ja
s'õja lõpul jäi eesti uuesti range
okupatsiooni alla. Paljud põgenesid,
nende hulgas teie vanemad. ••.
olete oma vanemailt kuulnud
Eestist ja teüe õpetatakse
oma vaimuvarast, mida peate
edasi andma oma lastele
Ta meenutas Vabaduspäeva kodumaal,
aktuste ja paraadidega, kus
Eesti hümni laulmine sisendas isamaaarmastust.
Ta ütles, et on tähtis,
et need' püüdlused selle, generatsiooniga
ei lõpe; vaid et seda
edasi kannaksite.
Kõne järel Anita Kivi, Lee Me^
salo, Andres Kasekamp ja Andres
Loörits deklariieerisid ,,Meie laulame
kodumaa vabaks". Järgnes koolijuhataja
H. Ründva lõpusõnaj kus
ca ütles, et eestlased on võitlev
rahvas, kelle ajalugu on võitluste
ajalugu. See Võitlus- oti süüdanud
tuled küngastel, see võitlus on käinud
alati, et nad on pidanud sadu
aastaid vastu v&orale võimule, kuni
nende püiie sai tõeks 24. veebruaril
1918. Mida parenaini noored
õpivad emakeelt, seda piaremini
nad võitlevad. Eesti eest.
liõpetaJaUe, kellele anti klassi-jMhatajat^
poolt üle riniiamärgid,
soovitas ta veel pool aastat väsi-matuU
tööd teha.^'
Tänavune on kooü 28. lend ja selles
on 26 lõpetajat: Indrek Ešken,
Mark Haarmann, Erik Halling, Tiina
Hubel, Martin Härm, \Ingrid
Jürman, Erik Kalm, Andres Kasekamp,
Sandra Kasturi, Anita Kivi,
Linda Kraay, Mari-Anne Kängsepp,
Toivo Lainevool, Helen Liiholm,
Ingi-Mai Loorand, Andres Loorits,
Sili\ Matsoo, Lee Metsalö, Thomas-
Nils Norheim, Siiri Oder, Mark
Olup, Kennet Osso, Peter Poolsaar,
Anne Pull, Peter Sõrra jä Rein
Taul.;- •
Aktus lõppes hümniga, misjärel
1 v,.r^#^'^---^'--?^/(:x' •^-••••••1
mmfp^M^^ ^ 'Mi
m
Eelolevale Eesti Vabariigi 62. aastapäeva aktusele on muude külaliste
hulgas kutsutud ka Ontario.leitnant-WernerPaulinc .^IcGib-
Foto: Ilme Lülevars
tamist, mü kohe tuli hakata oma jagati klassides tunnistused välja.
. I •
••0
EEiSTI MAJAS ;
Broadview Avenue, nmm
Toronto, Ontario M4K
4616764
Eeloleval suvel, 28. juunist kuni
6. juulini, toimub Rootsis, Metsa- k
kodus, Maaümalaager „Vikerkaa-re".-,
:.;
Kanada gaidide ja skautide esin-,
düsüksused on moodustamisel.
Et Maaümalaagrist osavõtt on
võinialik ainult esindusüksuse liik- JIJ
mena, siis on oluMne, et registree- s
rimine toimuks ettenähtud korra
kohaselt ja aegsasti. ^
See teade on meeldetuletus skautidele
ja nende vanematele, et skaudid
saadaksid tagasi eelregistreerimise
Jehed kas oma üksuse-,- maleva-,
võiesindusüksusejuhüe.
' ,i '. Esimdusüksuse Juht .
•.•:vskm.Enm:Kiilaspea'^ •
ŠTOKHOLM - TuntM pianist
Käbi Laretei peab pidama oma
esinemistel vaheaega, et ravida
nä,rvipõl0tikku käes. See tabab
pianiste, viiuldajaid, masinakffju-tajaid
jt. ja seda nimetatakse
„teimisekäeks". K. Laretei lendas
veebmari aliüTSlhVeitsi, et ühes
sealses sanatooriumis ravi otsida.
Käbi Laretei on juba mõnda ae-ga/)
lnud sunnitud esinemistest loobuma.
Nü pidi itä ära ütlema detsembris
suure Punase Risti heaks
toimuval pidustusel ešmemise, samuti
televišiooniesinemise ; Hamburgis;
viimases ta pidi esitama
Grumbi ülimoodsa .Makrokosmos".
Loodetakse süski • et pianisti
ikäsi paraneb eelolevad suvel
ESTO-80 koffltserdi ajaks. —.
81 Queen St. E. Toronto M5C ISI
(Churchi trammipeatus)
MÜÜGIL HÄID SHVEITSI EELLI
TeL'364.3085""
2044 Yonge ^St. Toronto M4S 1Z9 (Bavisville
' i ^: / TELEFON 487-2147 . ;
intoni vahel)
•Nlgsil Vlrrö
Ervin Hopp
teL kodus 447-1206
tel. kodus 445-8955
(idapool Pharmacy Ävenue'd)
EoUisionitööd, igasUgusedt parandused, värvimis- Ja keretööd
.;,EOBRALIK TcKi /.-^
TELEFON 6 9 9 « 6 : JOE MURILLO
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas juhatuse liikmedtutvustasid ES-TO^
80 s&ke, mis on mimgil Eesti Majas Eesti Abistamiskomitee
kinkeäris, Sihtasutus avaib ESTO Büroo Eesti Majas neljapäeva õhtutel
kella 18.30~-2®.30 vahel alates 21; veebruarist. Pildil juhatuse
lükmed särke oma selga prooVimas, ees Vasakult Jüri Ramjalg ja
Toomas liarley, seisavad Ermi Soomet, HämaM toomsalu Ja TÕmi _
Tõsine»; . • • . .; y';'^^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800221 |
Description
| Title | 1980-02-21-05 |
| OCR text | Nr. i§ . Nr. 15 VABA EESTLANE neljapäeval, 21. veebruarH 1980 — Thursday, February 21, la iega fa Idadega ning bstegä Kodu-Eestis 'mm. LISTLAST javaš leinas :.Ü.S.:VELJESTO-Eoaa. 221-115? ONTARIO }litan Torontot iga. [turiste t l b E R D A L E - - Mõned | i siinsed TV-jaamad ja iustasid tänavu siia re-iurište. Ilmad olnud lõlusad .suvituseks, -kuid peni olnud 10—20% välkest aastast. Eestlaste; )ee olnud nii märgatav, ori valinud puhkuse pi-rannast kaugem ale, kus 3ämad. ; v 'Siinne seltskondlik elu üvel olnud väga aktiiv-rioridä Eestlaste Koon- ^ esimesena sügispeoga. lupidu. Vahagaasta õhtu moodsas Saksa-Amee-l^ uumides; Teine suureni ärasaatmine oli Miami i i Peale selle olid mitmed koosviibimised. 3. I järgnes L. F;E. Koondise' Šbriner klubis, Hölly-f'\ E. Koondis, siinne kÕi-oestL- iste organisatšioori, rnud traditsiooni, et igal [peol serveeritakse söök [ See toimus ka vastla- ;ate Shriner klubi ette-holt. Jhtusööki vaadati huviga |rigu filme jä valguspüte. võetud kohtadest, kus ng oh ise-käinud, isegi te saarel.; USA presidendi valimi-on Floridas oodata suurt Jlctiivsust. L . F . E : Koondis ^:õikide siinsete eestlaste lata kaasa igale aktsioo-sel puhul ette Võetakse |;iiihatuse poolt kui on päe-leestlasi ja Eestit puudu- Vmused. HAHALP HINNO.. S tn Toronto päevalehes „Staris" i l mus kaks päeva tagasi lagejakiii, millele alla cli kirjutanud „t)ks eestlane" Klrkland Lake'ist. Lugejakiri kannab pealkirja , Ä juhtus Eesti meeskonnaga?" ning selles küsitakse, kas lord Killanin pole kunagi mõehmd sellele, mis juhtus Eesti olümpialmeeskoniiaga Ja miks see ei võta osa olümpiast pärast Teist maailmasõda. Eesti oli väga sportlik maa, mille atleetid tõid koju 18 olümpiamedalit, kuus! neist kuldmedalid, mis on märkimisväärne saavutus ühe vaikese maa kohta. Kas lord Külanin ei oleks nii lahke ja küsiks seda venelastelt? Võibolla teavad nemad, mis juhtus Eestiga ja tema olumpiamees-kohnaga.;. Loomulikult .mitte mida- ' • Mõned päevad .varem.ilmtis- samas ajalehes lugejakiri tuntud eesti seltskonnategelaselt Robert Kreemiitv kes juhtis eriti tähelepanu asjaolule, et osa Moskva olüm-piamänguiest toimub N*. Vene poolt okupeeritud rügi territooriumil, kuna venelased on viinüä olümpiaregati nendo poolt vaHnta-tud Eesti pealinna Tallinna. Nädalavahetusel pühi|;ses leedu ühiskond Kanadas LeiBduVabarügi väljakuulutamise 62. aastapäeva. Leedu Iseseisvuse väljakuulutaöii-se aastapäeva aktus peeti pühapäeval Mississaugas uues Leedu Majas leedulaste suurearvulisel osävõtuL Peokõne aktusel pidas Leedu Maä-ilmälüdu esimees Chicagost, kes iseloomustab praegust välispoliitilist olukorda ja märkis, et Balti riikide küsimusest saadakse nüüd paremini aru ja balti rahvaste seisukohtade suhtes ollakse nüüd vastuvõtlikumad. Leedulasi' tervitas aastapäeva puhul Mississauga linnapea E. MacCallum, peaminister J. Clarki tervituse tõi parlamendiMige Don Blenkarn, opositsioomjuhi P. Tru-deau poolt tei^vitas senaator Nei-mans. Toronto linnavalitsuse nimel esines tugev^sõnalise tervitusega linnavolinik Tony Huprecht. Eestlaste tervituse Ja parimad spovid ütles aupeakonsul I. Heinsoo ja lätlaste poolt konsul E. Aktuse muusikalises osas esines leedu meeskoor ja leedu rahvakunsti änsambeL ,jVaba Eestlases" nr. 8, 29. jaan. 1980 on juhtunud artiklisse „Eesti tuba Milwaukees" eksillav viga. Artiklis on mainitud, et Emmaste rahvarõivaste valmistajaks oli Helmi Kill^ kuid tegelikult oli nende rõivaste valmistajaks pr! L. Tombak. Artikli autor Johannes Malm palub eksituse pärast vabandada. INCOME'.TAX| PREPARATION ; ' . ••Mark;TudmoIa, B.Ä.. - ; 191. Eglüiton Ave. E., ruum 206 — . Soome, Ühispaiga maja: -: Teiv 4 8 8 -,i.go r,:v Töötanud 1973. a. alates auruga ,,steamcleanlMg" HEL. ERIK LOKBIK 447-9834 Ö P T I C A L S T U B IO . E. SCHMIB, saksa optik' §üur valik euroopa prilliraame: Žeiss, Rödenstock, Metzler Spetsialiseerunud eontact lensMe BLOOR ST: W. 1 täna^ läanc pool Dnndas*e subwaj^d TELEFON 535-6252 Teisipäeva õhtul täliistas Toronto Eesti Seltsi Täiemduskool lEiesti Vabariigi 62. aastapäeva |a käesoleva õppeaasta esimese poole lõpetamist. Noored esitasid eesti rahvusfc sisuga sõialis-muusikalist -Ikava Jäkudasid, mida n Ä räägiti Eesti Vab^^ õpüaspere kogunes lavale, mis- Kuldkollane külg tähendab hari- ni^^id I^aitsma ja kus esimesed olid järel aktus algas kooü lipu sisse dust, tungi hariduse poole, mülise õppursõdurid. Kuid julge pealehak- ^ toomisega, müle juurde jäi aktuse, iseloo)nujoone oleme saanud oma kamme andis võidu ja Venemaa* esivanemailt. Teisel küljel on eesti ütles end lahti õigustest Eestüe ja rahvus- ja riigilipp, sinine, must ja \ tunnustas Eesti iseseisvust. 1940. ä. ajaks nooremaist õpUasist auvalve, ühiselt lauldi kooli lipulaulu., Järgnes õpüaskoorüt Lydia Aruvaldi juhatusel„Sääl, kus üul" ja ,,Hoia, Jumal, Eestit". Nende vahel laulsid Märt Matsoo Ja Mati Palo duetina „Meie koome kangast". • Oma avasõnas koolikomitee esimees H. Lupp selgitas kooli Upu mis hõlmab seda Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimees jä väliskomisjoni esimees Laas Leivat on hüjuti nimetatud Ontario Mitmekültuurilisuse ja Kodakondsuse Nõukogu lük-tieks. Laas Leivat sai sellekohase teate, mis on alla kirjutatud peanii-nister WiUiamDavise poolt. Ontario Mitmekultuürüisüse Ja Kodakondsuse Nõukogu uueks esimeheks nimetati hüjuti endine pärla-mendüüge Yuri Shymko, kes on olnud aktiivselt tegev ukraina ühis: konnas ja kellel on häid ühendusi Ontario etniliste ringkondadega. Eestlaste Kesknõukogul Kanadas on Yuri Shymkoga olnud tihedaid ühendusi sellest ajast, kui ta oli Ukraina Maailmalüdu peasekretäriks. •'. valge.1 Need on meie vabariigi rahvusvärvid, müle loomisest möödub 24. v^ebr. 62 aastat. Sini-must-valge sümboliseerib kõike, mis on seotud v^aba Eesti ja eestlastega, eesti keele ja kultuuriga. Seal, kus need värvid võivad vabalt lehvida, on eestlased vabad; nagu meie siin. Ja seal, kus nende värvide väljatoomine on keelatud, puudub eestlastel vabadus, nagu okupeeritud teestis. Kui koolüe lipp kingiti, siis valis kool sellele lipulauluks laulu, müle viimased read ütlevad: ,)Meie vannume lipu all vande. Sulle elada isade maa!" See on ilusaim. Ja, õilsaim •kingi-tus, mida võime teha'oma rahva- Me^ Londoni Eesti Seltsi aastapea-koosolek peeti pühapäeval, 10. veebruarü. Valiti tagasi endme juhatus koosseisus: Kaljo Loone — esiniees, Väino. Emola ^ abiesimees, Paul Rohunurm — kirjatoimetaja, Osvald Kõpper — kassapidaja ja dr. Jaak Purres —-ametita lüge. Tagasi valiti ka kõik endised esindajad Eesti Liit Kanadas ja Sihtasutus \ ^,Seedrioru'' juurde. Järgmise üritusena toimub E.V. aastapäeva tähistamine YMCA ruumes i ; Aktusekõnele jaks on uus londonlane Robert Kreem. Kavalises osas on esinejateks täienduskooli õpüased ja Tiina Mitt klaveril. Peam^ seda alati meeles, nagu on seda teinud paljude aastate jooksul kõik need, kes bn siin koolis õppinud ja siit ellu siirduniid. Nende tugevus rahvusliku töö põllul näitab, et nad ei ole unustanud antud lubadust " Lõpuks ta Mrjeldas koostööd Toronto linna koolivalitsusega, kelle poolt tehti ankeet nü õpUaste, õpetajate ja lastevanemate yahel. Tal on olnud võimalus tutvuda vastustega ja andis järgmisi andmeid: 91% on rahul sellega, mida koolides õpetatakse, 89% leiavad, et eesti kooli töö mõjub soodustavalt lapse igapäevasele kanada koolitööle. 94% on üldiselt rahul koolipäevade j a aegadega. ÜMasi selgub, et 70% meie koikudest kasutavad koduse keelena eesti keelt, 17% eesti ja inglise \ keelt, 6% inglise keelt, 3% eesti . j a soome keelt img. 4%.: JätsM selle küsimuse vastamata. Sandra Kasturi deklameeris „See on see maa", misjärel koolikomitee abiesimees Endel Meil pidas aktusekõne. Ta ütles, et rükidel nagu .fastelgi on sünnipäevad ja nüüd tähištamiB Eesti riigi sünnipäeva. Ta kirjeldas vabariigi väljakuulu-agaN. Liit vallutas uuesti meie maa. Sõjakeerises oli Eesti N. Liidu Ja Saksa okupatsioonide all ja s'õja lõpul jäi eesti uuesti range okupatsiooni alla. Paljud põgenesid, nende hulgas teie vanemad. ••. olete oma vanemailt kuulnud Eestist ja teüe õpetatakse oma vaimuvarast, mida peate edasi andma oma lastele Ta meenutas Vabaduspäeva kodumaal, aktuste ja paraadidega, kus Eesti hümni laulmine sisendas isamaaarmastust. Ta ütles, et on tähtis, et need' püüdlused selle, generatsiooniga ei lõpe; vaid et seda edasi kannaksite. Kõne järel Anita Kivi, Lee Me^ salo, Andres Kasekamp ja Andres Loörits deklariieerisid ,,Meie laulame kodumaa vabaks". Järgnes koolijuhataja H. Ründva lõpusõnaj kus ca ütles, et eestlased on võitlev rahvas, kelle ajalugu on võitluste ajalugu. See Võitlus- oti süüdanud tuled küngastel, see võitlus on käinud alati, et nad on pidanud sadu aastaid vastu v&orale võimule, kuni nende püiie sai tõeks 24. veebruaril 1918. Mida parenaini noored õpivad emakeelt, seda piaremini nad võitlevad. Eesti eest. liõpetaJaUe, kellele anti klassi-jMhatajat^ poolt üle riniiamärgid, soovitas ta veel pool aastat väsi-matuU tööd teha.^' Tänavune on kooü 28. lend ja selles on 26 lõpetajat: Indrek Ešken, Mark Haarmann, Erik Halling, Tiina Hubel, Martin Härm, \Ingrid Jürman, Erik Kalm, Andres Kasekamp, Sandra Kasturi, Anita Kivi, Linda Kraay, Mari-Anne Kängsepp, Toivo Lainevool, Helen Liiholm, Ingi-Mai Loorand, Andres Loorits, Sili\ Matsoo, Lee Metsalö, Thomas- Nils Norheim, Siiri Oder, Mark Olup, Kennet Osso, Peter Poolsaar, Anne Pull, Peter Sõrra jä Rein Taul.;- • Aktus lõppes hümniga, misjärel 1 v,.r^#^'^---^'--?^/(:x' •^-••••••1 mmfp^M^^ ^ 'Mi m Eelolevale Eesti Vabariigi 62. aastapäeva aktusele on muude külaliste hulgas kutsutud ka Ontario.leitnant-WernerPaulinc .^IcGib- Foto: Ilme Lülevars tamist, mü kohe tuli hakata oma jagati klassides tunnistused välja. . I • ••0 EEiSTI MAJAS ; Broadview Avenue, nmm Toronto, Ontario M4K 4616764 Eeloleval suvel, 28. juunist kuni 6. juulini, toimub Rootsis, Metsa- k kodus, Maaümalaager „Vikerkaa-re".-, :.; Kanada gaidide ja skautide esin-, düsüksused on moodustamisel. Et Maaümalaagrist osavõtt on võinialik ainult esindusüksuse liik- JIJ mena, siis on oluMne, et registree- s rimine toimuks ettenähtud korra kohaselt ja aegsasti. ^ See teade on meeldetuletus skautidele ja nende vanematele, et skaudid saadaksid tagasi eelregistreerimise Jehed kas oma üksuse-,- maleva-, võiesindusüksusejuhüe. ' ,i '. Esimdusüksuse Juht . •.•:vskm.Enm:Kiilaspea'^ • ŠTOKHOLM - TuntM pianist Käbi Laretei peab pidama oma esinemistel vaheaega, et ravida nä,rvipõl0tikku käes. See tabab pianiste, viiuldajaid, masinakffju-tajaid jt. ja seda nimetatakse „teimisekäeks". K. Laretei lendas veebmari aliüTSlhVeitsi, et ühes sealses sanatooriumis ravi otsida. Käbi Laretei on juba mõnda ae-ga/) lnud sunnitud esinemistest loobuma. Nü pidi itä ära ütlema detsembris suure Punase Risti heaks toimuval pidustusel ešmemise, samuti televišiooniesinemise ; Hamburgis; viimases ta pidi esitama Grumbi ülimoodsa .Makrokosmos". Loodetakse süski • et pianisti ikäsi paraneb eelolevad suvel ESTO-80 koffltserdi ajaks. —. 81 Queen St. E. Toronto M5C ISI (Churchi trammipeatus) MÜÜGIL HÄID SHVEITSI EELLI TeL'364.3085"" 2044 Yonge ^St. Toronto M4S 1Z9 (Bavisville ' i ^: / TELEFON 487-2147 . ; intoni vahel) •Nlgsil Vlrrö Ervin Hopp teL kodus 447-1206 tel. kodus 445-8955 (idapool Pharmacy Ävenue'd) EoUisionitööd, igasUgusedt parandused, värvimis- Ja keretööd .;,EOBRALIK TcKi /.-^ TELEFON 6 9 9 « 6 : JOE MURILLO Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas juhatuse liikmedtutvustasid ES-TO^ 80 s&ke, mis on mimgil Eesti Majas Eesti Abistamiskomitee kinkeäris, Sihtasutus avaib ESTO Büroo Eesti Majas neljapäeva õhtutel kella 18.30~-2®.30 vahel alates 21; veebruarist. Pildil juhatuse lükmed särke oma selga prooVimas, ees Vasakult Jüri Ramjalg ja Toomas liarley, seisavad Ermi Soomet, HämaM toomsalu Ja TÕmi _ Tõsine»; . • • . .; y';'^^^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-21-05
