1984-12-06-01 |
Previous | 1 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•jTOWAv On.t. Kl4 0N4.
/
nsgistratioit utunber
Nr. 91 (3108) XXXHI aastakäik Neljapäeval, (5. detsembril 1984--Thm-sday, December 6,1984
IGAL TEKIPMVAJL
lÄ NEUAPAEVAJL
tnfldknimibii hind 70 ccsO^
iJiiü[iuftwoft?riTijiiftawT3Prceu3i«jH
J ^ KUVEIT — Kuus Pärsia'^lahe
1 riiki organiseerisid ühise kiiresti
iormeerilava , kaitseüksuse ühise
juhtimise all, kaitsmaks igaüht rünnaku
vastu, ütles Kuveiti välisminister
Sabah al-Ahmed al-Sabah.
Ta ütles peale nõupidamist toimu-pressikonverentsil,
et nõuko-
- gu liikmed Oman, Qatar, Kuveit,
Bahrein, Saudi Arabia ja ühendatud
Araabia Emiraadid olid kõik
omapocise panuse andnud kaitseüksuseks.
VQ1|^ kes Indiäsl^
NEW DELm - N. Lüt kavatseb
osta vilja ka Indiast, kirjutavad India,
yajalehed. Riigid plaanitsevad
kahe miljoni tonni suurust nisu-müiiki.
India viljatoodang tõusis
198^-84 peaaegu vüendiku võrra.
Viljasaak oü kokku 151 '• miljonit ]
tonni. Rekordiline saak pn põhjustanud
riigis suuri probleeme viljahoidlate
puudumise tõttu. N. Liidu
viljaga varustaja on Ameerika'
Ühendriigid.
Eesti Vabadussõja alguse 66. aastapäeva fäMsiamisest osa võtnud endisi Vabadusristi kavalere ja sõjaveterane
Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar Heinsoo ümber. Pildil esireas vasakMt Henrik Kukkur, Boris Le®-
imanj I, Heimso®,' Eduard Uduste, MSch^^^^^^^ Säägl, Eall® Kilu, August Nüüd,-
Foto: Vaba Eestlane
MorraMurieidh
;„liälupäldid; N . Liidu alveelaevädest^ om peal
«FohQ B e i ^ äsja ilmunud raMtule. KirjeMatakse umbes 80 erinevat
vene a-laeva tüüpi, kusjuures võib-olla erilfet huvi pälvib (Nago-nlme-ttusega)
India-tüübist allveelaev. Seda nimelt sellepärasts ®t aivedseva
ahtrrosas. on-süvendid kahe kääbisaSlveelaeva ja©ks.
Peale seUe leidis norra kalur Ing-vald
Ring Norra põhjaranniku ve-.
test Finnmarkis plastümbrise vene
merekaartidega ja nayigatsiooniju-histega.
Kaartide hulgas leidub üksikasjaline
^ene merekaart Rootsi
Botnia lahe ranniku l^ohta, samuti
detailsed navigatsiooniinstruktsioo-nid.
1
Merekaardil on ätf märgitud erilised
tsoonid koos viidetega rootsi
navigatsioohiseadeldistele.
Neid omakorda täiendavad rob-ked
andmed poide kohta, milliseid
rootslastel' oli kavas välja
pnna a. 198Ž.
Seega läks mapp veii^elastel kaduma
juba mitu aastat tagasi. '
üks leitud dokumentidest kannab
pealkirja „Navig'abiooniinstru-mentide
nimistu", kusjuures all-pealkirjaks
^on „Rootsi". Dokumendis
antakse juhiseid kuidas vene
laevad peavad navigeerima „pü-si-
instrumentide" järgi Rootsi vetes.
Leitud materjali hulgas on ka
korraldused N. Liidu sõjalaevastikku
kuuluvatele laevadele muudatuste
kohta kehtivates merekaarti-des
ja ka muid andmeid navigatsiooni
kohta just Rootsi vetes.
Teatud kaartidel ja instruktsioo-niraamatutel
on inglise keeles märgitud
„N. Liidu kaitsemmistee-rium".
Teisel küljel aga vene keeles:
„Teated meresõitj atele käitse-misteeriumi
merejõudude ülemalt",
. •. •
Tagasi pöördudes India-tiiübist
allveelaeva juurde, on John Bergi
raamatus märgitud,, et kaht kaa-sasveetavat
kääbusallveeiäeva kasutatakse
„päästesõidukitena". Seda
muidugi' venelaste andmeil. Tegelikult
aga ei ärasta keegi võimalust,
et Indiana võib kaasas kanda
ka Rootsi rannikuil ringiliikuvaid
sõidukeid. Või siis,'et ,,päästesõidu-kid"
polegi midagi muud kui
spiooni-allveelaevad.
Indiana-allveelaev on 106 meetrit
pikk, kümme meetrit lai, süvis
seitse meetrit, kiirus. pealvee 20
sõlme (37 km/t) ja kiirus vee all
16 sõlme (30 km/t). Süvenditesse
paigutatud • kääbusallveelaevade
pikkus on 11 meetrit.
SH .
1970-ndate aastate alul leiti naftat
Kaliningradi oblasti teititooriu-milt.
Kümme aastat pärast N . Liidu
läänep^oolseima naftatööstuse
käikuandmist hakati Õli otsinia'
Balti merest. Käesoleva aasta veebruaris
alustati puurimist KalifiiKigra-di
(Königsbergi) lähedal, kus geoloogide
arvates võis leida õli, 245-
ndal puurimise päeval, kui puur
ulatus 2800 meetrini allapoole me-repmda;
leiti) puurisüdaniikust õlise
vedeliku tilgad. Algul peenikese
nirena, seejärel laia joana hakkas
nafta kolme.kilomeetri sügavusest
voolama reservuaaridesse. Leiti,
et naftamaardla on tööstuslik,
pealegi on selles palju bensiini-fraktsioone.
tn
küitse tulemused
.fcliduväirsed
WASHINGTON — Samal .ajal
kui' Kanada ja USA keslckonna-;
kaitsjad muretsevad Põhja-Amee-rik
looduse saastamise ja hävita-mi[
e pärast, leidis USA presidendi
um mürgiste jäätmete spetsialist
liee Thomas, et Reagani keskkonnakaitse
senised tulemused, mida
tä on näidanud kahel viimasel aastal,
on kiiduväärsed.
ASTA WILLMANN SURNUD
Esmaspäeval, 3. detsembril
suri pärast pikemat haigust
Ameerika ühendriikides pagulaskirjanduse
silinapaist-vam
yijanik ja luuletaja
ning näitleja Asta Wilhnann
(abielus Linnolt). Tehes möödunud
talvel lavastajana ettevalmistusi
oma ^n^^dendi
'„Trummid peavad'' plema"
ESTO-84 teatrisündmustele
toomiseks, pidi ta oma ülesanded
haiguse tõttu nooremale
üle andma. Ta oli oma
loomingu kandiu süski Torontos
nii teatris kui ka kirjan-dus-
mu}[isika^el ennelõunal, kus ta luulet ette loeti.
Asta WiDfnann oÜ sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1916.
õppis Tallinna Kommertsgümnaasiumis (1929—34) ja teatrikoolis.
Põgenes Rootsi 1944, siirdus sealt edasi Kanadasse
19il ja 1960 USA'sse. Viimasel ajal elas Hartfordis, Conn*
Neist kohtadest lõpetas ta Briti Kolumbia ülikooli 1955 ajaloo
ja polütilise füo«soofia alal B.A- kraadiga, ka 1963 Yale üK-kooli
Yale School öf Drama M.F.A. kraadiga draamaWrjan-dulse
ja näitejuhtimise alal. Töötas Pärnu „Endla« teatris näit-lejana-
näitejuMna (1937—44) ja Stokholmi eesti teatritmpis.
Vümati oli draamaosakonna juhataja Hartfordi konservatooriumi
juures.
Juba kodumaal avaldas ta näidendi „Eima jutustus'^ (1938)»
paguluses luuletuiskogu ,,Ihuüka*' (1950), novellikogu „Lnmvafy
(1955), viieköitelise romaani ,,Peotäis tuhka, teine mulda^
(1961—68) ja romaani «Hundisõidul" (1975), Ta kiijutas näidendid
„Jumahte mõistatus'^ (1964) ja „Trummid peavad We-
W(1980).
Asta WiUmanMi osatähtsus Eesti PEN Klubi juhatušliikme-na
ja Isagedase eestiaste esuidajana selle organisatsiooni kok-kutulekuil
on eriti suur, kus ta on korduvalt ksdtsnud l^lesti
hnyi^d. Pärast mitmeid kaotusi Ec^sü PEN Elubi juhticonnas
on Asta Willmanni kaotus eriti raske, tema koht jääb asendamatuks.
Foold preestrite
poliitilist tegevus
siarytakse dlci
aastas suhted Iraagiga
WASHINGTON— ÜSA taastas täielikud diplomaatilised suhted!
Iraagiga, päralst 17 aastast vahekordade katkestamist USA president
Ronald Reagan tegi selle teatavaks mõned minutid pärast kohtumisi
Iraagi välisministri Tariq Ažiziga. Seda nähakse kui USA katset tnge?<^
dada oma positsiooni araabia maailmas.
HdmiltQni lesti Seltsi
yÜSAASTÄ VASTUVÕTU lÄLi
31. dets. 1984 kem9.30
, Hamiltoni Convention.Centres, 115 King St We^t, Hamilton
•Kaastegevad:—i B. Muhno.trio,-HUda Sepp ja Edgar Kink
õhtusöök kl. 20o30 (rootsi laud sooja ja külma toiduga,
^ vein ja_ vahuvein).
, Pääsmed õpilastele $25.00, seltsti liikmetele $35.00 '
mitteliikmetele $40.00
Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamisega 17. dets,
1984 — Merike Koger — 385-8210, Maks Pertens — 522-0159 ;
Segadused pcistil
„Vaba Eestlase" tellijad ootasid
asjatult kahte viimast ajalehte,
kuna Canada Post ei saatnud
vastuvõetud ajalehti laiali,
põhjusel et vahepeal oli posti-juhtkond
muutnud vastuvõtu
eeskirju. Postü seisma jäänud
ajalehed korraldati ümber uute
ja seegi kord jälle ajutiste eeskirjade
kohaselt. ,,Vaba Eestlane"
loodab, et esialgu saadetakse
ajalehed süsM edasi, kuigi
postiteenistüjad lubavad uusi segadusi
postil |a võimalik, et koguni
srteiki.
Möödunud laupäeval oli Toronto
postiteenistujatel mütuig, kus
ametiühmgu . juht Jean-Claude
Parrot ütles, et nende esimene
eesmärk on vältida streiki. See
tähendab, et postivalitsus peab
nende nõudmisi täitma, kuna
„nad peavad strieikima oma tuleviku
kindlustamiseks.** Kui
praegused läbirääkimised ametiühmgu
ja postivalitsus® vahel ei.
anna tulemusi 14. detsembriks,
võib ametiühmg alustada legaalset
streilji juba meM päeva enne
jõulupühi.
VARSSAVI — Pook kardinal
Josef Glemp andis korralduse
preestritele polütilise tegevuse vähendamiseks
pärast Solidaarsusele
lähedal ohiud preestri Jerzy Popie-luszko
mõrvamist, ühel juhtumü
Glemp keelas preester Stanislaw
Malkowskü kõigis Varssavi kirikuis
jutlustamise, öeldes et sõna jutlustama
tähendab evangeelse vaimu
jagamist. Malkowski on sõjakas
antikommunist ja keelustatud ame^
tiühingu toetaja, kes oli mõrvatud
preestri sõber.
Samal ajal president Reagani valitsuse
ametn&ud hoiatasid, et su:
hete taastamine polnud Iraagi poliitika
tunnustamine ega USA neutraalse
hoiaku muutumine nelja-aas-täses
Iraani-Iraagi sõjas.
Sel polevat mingit efekti USA
suhetele Iisraeliga, ega ka mitte
märki et USA kavatseks relvasta-da-
Iraaki.
Kuni kaks ja pool aastat tagasi
' USA pidas Iraaki riigiks, mis
toetas terrorismi.
Iraak murdis sidemed USA'ga. põhjusel,
et USA toetas Iisraeli 1967.
aasta Kuuepäevases sõjas.
USA sidemete taastamme olevat
pikema aja eeltööde tulemus, mis
ei tähenda, et see tooks suuremaid
muudatusi vahekordadesse. Kuid
tähelepandavalt rääkis valitsuse
esindaja Iraagist kui endisest tüii-tegijast,
kes on nüüdseks meelt
muutnud. Iraagi president Saddam
Hussein oli öelnud, .et ükski mõõdukas
araabia juht ei ole Iisraeli
hävitamise poolt.
Ä/s EESTI MAJA TORONTOS
31.(letsembrin984lcell7®.
Tantsuks V. Gustavsoni orkester
HTUSÖÖK VEINIGA ^
Eeskava <— A. Raudsepp
Pääsmete müük Eesti Maja büroos neljapäeviti kl. 6—8 õ,,
või tel. Aksel Veedla 757-7763 ehk Eesti Maja 461-7963
©smaspäeval, 31. dets. 1984 kdl 7.30 õ. ON THE PARK HOTELLIS, Park ballisaalis
Fefer Smifsi fanfisuorkester. Meeskoori fopelt-kvorfeff xandadeteiumme: GEORGIX)OTUS 493-6406, REIN H O L S I ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 6, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-12-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841206 |
Description
| Title | 1984-12-06-01 |
| OCR text | •jTOWAv On.t. Kl4 0N4. / nsgistratioit utunber Nr. 91 (3108) XXXHI aastakäik Neljapäeval, (5. detsembril 1984--Thm-sday, December 6,1984 IGAL TEKIPMVAJL lÄ NEUAPAEVAJL tnfldknimibii hind 70 ccsO^ iJiiü[iuftwoft?riTijiiftawT3Prceu3i«jH J ^ KUVEIT — Kuus Pärsia'^lahe 1 riiki organiseerisid ühise kiiresti iormeerilava , kaitseüksuse ühise juhtimise all, kaitsmaks igaüht rünnaku vastu, ütles Kuveiti välisminister Sabah al-Ahmed al-Sabah. Ta ütles peale nõupidamist toimu-pressikonverentsil, et nõuko- - gu liikmed Oman, Qatar, Kuveit, Bahrein, Saudi Arabia ja ühendatud Araabia Emiraadid olid kõik omapocise panuse andnud kaitseüksuseks. VQ1|^ kes Indiäsl^ NEW DELm - N. Lüt kavatseb osta vilja ka Indiast, kirjutavad India, yajalehed. Riigid plaanitsevad kahe miljoni tonni suurust nisu-müiiki. India viljatoodang tõusis 198^-84 peaaegu vüendiku võrra. Viljasaak oü kokku 151 '• miljonit ] tonni. Rekordiline saak pn põhjustanud riigis suuri probleeme viljahoidlate puudumise tõttu. N. Liidu viljaga varustaja on Ameerika' Ühendriigid. Eesti Vabadussõja alguse 66. aastapäeva fäMsiamisest osa võtnud endisi Vabadusristi kavalere ja sõjaveterane Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar Heinsoo ümber. Pildil esireas vasakMt Henrik Kukkur, Boris Le®- imanj I, Heimso®,' Eduard Uduste, MSch^^^^^^^ Säägl, Eall® Kilu, August Nüüd,- Foto: Vaba Eestlane MorraMurieidh ;„liälupäldid; N . Liidu alveelaevädest^ om peal «FohQ B e i ^ äsja ilmunud raMtule. KirjeMatakse umbes 80 erinevat vene a-laeva tüüpi, kusjuures võib-olla erilfet huvi pälvib (Nago-nlme-ttusega) India-tüübist allveelaev. Seda nimelt sellepärasts ®t aivedseva ahtrrosas. on-süvendid kahe kääbisaSlveelaeva ja©ks. Peale seUe leidis norra kalur Ing-vald Ring Norra põhjaranniku ve-. test Finnmarkis plastümbrise vene merekaartidega ja nayigatsiooniju-histega. Kaartide hulgas leidub üksikasjaline ^ene merekaart Rootsi Botnia lahe ranniku l^ohta, samuti detailsed navigatsiooniinstruktsioo-nid. 1 Merekaardil on ätf märgitud erilised tsoonid koos viidetega rootsi navigatsioohiseadeldistele. Neid omakorda täiendavad rob-ked andmed poide kohta, milliseid rootslastel' oli kavas välja pnna a. 198Ž. Seega läks mapp veii^elastel kaduma juba mitu aastat tagasi. ' üks leitud dokumentidest kannab pealkirja „Navig'abiooniinstru-mentide nimistu", kusjuures all-pealkirjaks ^on „Rootsi". Dokumendis antakse juhiseid kuidas vene laevad peavad navigeerima „pü-si- instrumentide" järgi Rootsi vetes. Leitud materjali hulgas on ka korraldused N. Liidu sõjalaevastikku kuuluvatele laevadele muudatuste kohta kehtivates merekaarti-des ja ka muid andmeid navigatsiooni kohta just Rootsi vetes. Teatud kaartidel ja instruktsioo-niraamatutel on inglise keeles märgitud „N. Liidu kaitsemmistee-rium". Teisel küljel aga vene keeles: „Teated meresõitj atele käitse-misteeriumi merejõudude ülemalt", . •. • Tagasi pöördudes India-tiiübist allveelaeva juurde, on John Bergi raamatus märgitud,, et kaht kaa-sasveetavat kääbusallveeiäeva kasutatakse „päästesõidukitena". Seda muidugi' venelaste andmeil. Tegelikult aga ei ärasta keegi võimalust, et Indiana võib kaasas kanda ka Rootsi rannikuil ringiliikuvaid sõidukeid. Või siis,'et ,,päästesõidu-kid" polegi midagi muud kui spiooni-allveelaevad. Indiana-allveelaev on 106 meetrit pikk, kümme meetrit lai, süvis seitse meetrit, kiirus. pealvee 20 sõlme (37 km/t) ja kiirus vee all 16 sõlme (30 km/t). Süvenditesse paigutatud • kääbusallveelaevade pikkus on 11 meetrit. SH . 1970-ndate aastate alul leiti naftat Kaliningradi oblasti teititooriu-milt. Kümme aastat pärast N . Liidu läänep^oolseima naftatööstuse käikuandmist hakati Õli otsinia' Balti merest. Käesoleva aasta veebruaris alustati puurimist KalifiiKigra-di (Königsbergi) lähedal, kus geoloogide arvates võis leida õli, 245- ndal puurimise päeval, kui puur ulatus 2800 meetrini allapoole me-repmda; leiti) puurisüdaniikust õlise vedeliku tilgad. Algul peenikese nirena, seejärel laia joana hakkas nafta kolme.kilomeetri sügavusest voolama reservuaaridesse. Leiti, et naftamaardla on tööstuslik, pealegi on selles palju bensiini-fraktsioone. tn küitse tulemused .fcliduväirsed WASHINGTON — Samal .ajal kui' Kanada ja USA keslckonna-; kaitsjad muretsevad Põhja-Amee-rik looduse saastamise ja hävita-mi[ e pärast, leidis USA presidendi um mürgiste jäätmete spetsialist liee Thomas, et Reagani keskkonnakaitse senised tulemused, mida tä on näidanud kahel viimasel aastal, on kiiduväärsed. ASTA WILLMANN SURNUD Esmaspäeval, 3. detsembril suri pärast pikemat haigust Ameerika ühendriikides pagulaskirjanduse silinapaist-vam yijanik ja luuletaja ning näitleja Asta Wilhnann (abielus Linnolt). Tehes möödunud talvel lavastajana ettevalmistusi oma ^n^^dendi '„Trummid peavad'' plema" ESTO-84 teatrisündmustele toomiseks, pidi ta oma ülesanded haiguse tõttu nooremale üle andma. Ta oli oma loomingu kandiu süski Torontos nii teatris kui ka kirjan-dus- mu}[isika^el ennelõunal, kus ta luulet ette loeti. Asta WiDfnann oÜ sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1916. õppis Tallinna Kommertsgümnaasiumis (1929—34) ja teatrikoolis. Põgenes Rootsi 1944, siirdus sealt edasi Kanadasse 19il ja 1960 USA'sse. Viimasel ajal elas Hartfordis, Conn* Neist kohtadest lõpetas ta Briti Kolumbia ülikooli 1955 ajaloo ja polütilise füo«soofia alal B.A- kraadiga, ka 1963 Yale üK-kooli Yale School öf Drama M.F.A. kraadiga draamaWrjan-dulse ja näitejuhtimise alal. Töötas Pärnu „Endla« teatris näit-lejana- näitejuMna (1937—44) ja Stokholmi eesti teatritmpis. Vümati oli draamaosakonna juhataja Hartfordi konservatooriumi juures. Juba kodumaal avaldas ta näidendi „Eima jutustus'^ (1938)» paguluses luuletuiskogu ,,Ihuüka*' (1950), novellikogu „Lnmvafy (1955), viieköitelise romaani ,,Peotäis tuhka, teine mulda^ (1961—68) ja romaani «Hundisõidul" (1975), Ta kiijutas näidendid „Jumahte mõistatus'^ (1964) ja „Trummid peavad We- W(1980). Asta WiUmanMi osatähtsus Eesti PEN Klubi juhatušliikme-na ja Isagedase eestiaste esuidajana selle organisatsiooni kok-kutulekuil on eriti suur, kus ta on korduvalt ksdtsnud l^lesti hnyi^d. Pärast mitmeid kaotusi Ec^sü PEN Elubi juhticonnas on Asta Willmanni kaotus eriti raske, tema koht jääb asendamatuks. Foold preestrite poliitilist tegevus siarytakse dlci aastas suhted Iraagiga WASHINGTON— ÜSA taastas täielikud diplomaatilised suhted! Iraagiga, päralst 17 aastast vahekordade katkestamist USA president Ronald Reagan tegi selle teatavaks mõned minutid pärast kohtumisi Iraagi välisministri Tariq Ažiziga. Seda nähakse kui USA katset tnge?<^ dada oma positsiooni araabia maailmas. HdmiltQni lesti Seltsi yÜSAASTÄ VASTUVÕTU lÄLi 31. dets. 1984 kem9.30 , Hamiltoni Convention.Centres, 115 King St We^t, Hamilton •Kaastegevad:—i B. Muhno.trio,-HUda Sepp ja Edgar Kink õhtusöök kl. 20o30 (rootsi laud sooja ja külma toiduga, ^ vein ja_ vahuvein). , Pääsmed õpilastele $25.00, seltsti liikmetele $35.00 ' mitteliikmetele $40.00 Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamisega 17. dets, 1984 — Merike Koger — 385-8210, Maks Pertens — 522-0159 ; Segadused pcistil „Vaba Eestlase" tellijad ootasid asjatult kahte viimast ajalehte, kuna Canada Post ei saatnud vastuvõetud ajalehti laiali, põhjusel et vahepeal oli posti-juhtkond muutnud vastuvõtu eeskirju. Postü seisma jäänud ajalehed korraldati ümber uute ja seegi kord jälle ajutiste eeskirjade kohaselt. ,,Vaba Eestlane" loodab, et esialgu saadetakse ajalehed süsM edasi, kuigi postiteenistüjad lubavad uusi segadusi postil |a võimalik, et koguni srteiki. Möödunud laupäeval oli Toronto postiteenistujatel mütuig, kus ametiühmgu . juht Jean-Claude Parrot ütles, et nende esimene eesmärk on vältida streiki. See tähendab, et postivalitsus peab nende nõudmisi täitma, kuna „nad peavad strieikima oma tuleviku kindlustamiseks.** Kui praegused läbirääkimised ametiühmgu ja postivalitsus® vahel ei. anna tulemusi 14. detsembriks, võib ametiühmg alustada legaalset streilji juba meM päeva enne jõulupühi. VARSSAVI — Pook kardinal Josef Glemp andis korralduse preestritele polütilise tegevuse vähendamiseks pärast Solidaarsusele lähedal ohiud preestri Jerzy Popie-luszko mõrvamist, ühel juhtumü Glemp keelas preester Stanislaw Malkowskü kõigis Varssavi kirikuis jutlustamise, öeldes et sõna jutlustama tähendab evangeelse vaimu jagamist. Malkowski on sõjakas antikommunist ja keelustatud ame^ tiühingu toetaja, kes oli mõrvatud preestri sõber. Samal ajal president Reagani valitsuse ametn&ud hoiatasid, et su: hete taastamine polnud Iraagi poliitika tunnustamine ega USA neutraalse hoiaku muutumine nelja-aas-täses Iraani-Iraagi sõjas. Sel polevat mingit efekti USA suhetele Iisraeliga, ega ka mitte märki et USA kavatseks relvasta-da- Iraaki. Kuni kaks ja pool aastat tagasi ' USA pidas Iraaki riigiks, mis toetas terrorismi. Iraak murdis sidemed USA'ga. põhjusel, et USA toetas Iisraeli 1967. aasta Kuuepäevases sõjas. USA sidemete taastamme olevat pikema aja eeltööde tulemus, mis ei tähenda, et see tooks suuremaid muudatusi vahekordadesse. Kuid tähelepandavalt rääkis valitsuse esindaja Iraagist kui endisest tüii-tegijast, kes on nüüdseks meelt muutnud. Iraagi president Saddam Hussein oli öelnud, .et ükski mõõdukas araabia juht ei ole Iisraeli hävitamise poolt. Ä/s EESTI MAJA TORONTOS 31.(letsembrin984lcell7®. Tantsuks V. Gustavsoni orkester HTUSÖÖK VEINIGA ^ Eeskava <— A. Raudsepp Pääsmete müük Eesti Maja büroos neljapäeviti kl. 6—8 õ,, või tel. Aksel Veedla 757-7763 ehk Eesti Maja 461-7963 ©smaspäeval, 31. dets. 1984 kdl 7.30 õ. ON THE PARK HOTELLIS, Park ballisaalis Fefer Smifsi fanfisuorkester. Meeskoori fopelt-kvorfeff xandadeteiumme: GEORGIX)OTUS 493-6406, REIN H O L S I ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-06-01
