1984-12-06-06 |
Previous | 6 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EEOTLANE neljapäeval, 6. detsembril 1984 — lliursday, Deoember 6,1^84 Nr. 91
Austraalia ajaleht „Maiily Daily^Mdiptab noorest eestSasesd tem-
Omar Mutlistj kes samaaegselt püüab lõpetada kooli ja
laaijotada. ¥äl|aarvatud nädalalõpud on tal välie aega ja võimalusi
töötada mutiga kui tennisega, õppides viimast aastoit keskkoolis tal m
raskusi leito tasakaalu kooli Ja tennise: vabel.
Mutilt peetakse, lubavaimafo^^^ ameerika noori tennise-nporeks
sportlaseks Austraalias, mängijaid,
is tavaliselt tähendab valikut ka-ülfkoolid
suurt huvi Ilmari vastu pärast tema
alalisi võisttustulemu^ Ausi^-
iraalia noorte võistlustel.
Tema saavutuste hulgas olid võidud
Manly Warrington võistlustel 1983
Vtflige jõulukingiks EESTI RAAMATUID
iesfi sõduri kcmgetastik võlthis
40 aastat tagasi
9iige]|ate stMTfl erir^yaandeiw:
1944. AASTA
Munad kiijiitstsd saadmi
,p¥ABA EESTLASE» tditbseä ja EAK Uiilra^
HIND $3.00 plD» sastefciifai$(K70
he tegevuse vahel. Kuid- Ihnar
plaanitseb kombineerida õppimist
Ja tennist järgmisel aastal sama ot-sustatusega
nagu ta mängib tennist
kindla võitmise tahtega.
Narrabeeni keskkooli täht kavatseb
järgneda üha suurenevale ten- jäüe 1984. Kuid ka mitmel tei- Fõikreads l . Soome väesalga tav sõna, 39. Sõna lastemängus, 41.
dentsile austraalia noorte hulgas, sel võistlusel alla 18- ja 20-aastas- 3uht Eesti Vabadussõjas, 5. Ön Küsimus, 42. Riietusese, 45. Eba-kes
lähevad USA ülikoolidesse. Ju- jei^; last ootav naine, 9. Nii j a , / i 2 . sfelge, 47. Üptõn Sinc^^^^
bajaanuaj-is tal on ees võistlus ühel Tänavu mailmus ta mängis Aust- Hüüe, 13. Araabia nimi, 14. Kon- Itaalia autövabrik, 49. Annus, 5^
Ameerika tugevamal tennisevõistlu- raälia NSW Combined High seos, 15. Virkus, usinus, 16. Naisenimi, 54. Naisenimi, 55. Asu-šel
Houstoni ülikoolis, Texases. School Pizz^Cup poolel Tasmaa- Wsisik, 17. Põhjapõder rootsi la Järvamaal, 56. Inglise saar, 57*
Sea! ta tahab hajutada nii tuge- nias ja vahti üheks kahest NSW ^^^.^f ' V^?^^ 58. Asula,
vasti nagu seda teeb täisaja&ie.«ieeanangijast Austraalia keskkoo- omal a ai Eestis vändatudfüm, 20. ^ . , _
professio^alne tennisemängija Hde meeskonda. Tummfilmi koomik, 23. Endine. 1^^^^
V
VAB A EESTLAST
spetsiaalse treeneri juhendamisel. iinnimmiiSSmiflII
Seal on head treeninguvõimalused
ja ka võistiuskaaslasi seitsixieks
päevaks . .nädalas. . .Lisaks . .sellele
saab ta hariduse. Sport ja õppetöö
USA's annaks võimaluse mõlemal
alal õnnestuda,
, ,See kõlab nagu suur võimalus
j4 ma mõtlen, et peaksin olema
hull kui ma ei läheks," ütles Ilmar
ise. «Viimased paar aastat ma olen
võidelnud oma kooli. õppimistule-muste
ja tennise tulemuste ülal pi-dajniseks.
Lõpetades kooli ma pidin
;mängima tennist õppimise vahel ja
siis oli tõesti vähe aega võistluseks.
Houstonis võtks olla tore saada
kõrgemat haridust samaaegselt tennisemängu
arendamisega."
Ta ütles, et ta peamine eesmärk
on elatuda tennisemängust, aga kui
tal ei õnnestu selles,
sois tal olel^; midagi õppimisega
sstadud, millele »Iangeda^* togasi
„Kui ma jääksin Austraaliasse
ma peaksin valima õppimise ja
spordi vahel ja siis oleks väga raske
jääda tennise juurde. Nüüd vähemalt
on mul võimalus kogeda,
kas ma olen küllalt hea, selle asemel,
et ma hiljem peaksin seda
eneselt küsima."
eesti ajakui, 24. Minu, 25. Vanem, ine kirjanik, 3. Jutustuse, 4. Kana-kõrgemast
seisusest isik, 27 Kahe P^^"^^"^^"^^^^^^^^^
*Ki.^ J ixu- • 1 11 v ^ - Territoorium ..Loüna-Aafrikas, 6.
tähtsa sündmuse labi ajalukku l^i" Naisenimi, 7. Teatud hulk hto^^^
nud linn Euroopas, 32. Kohanimi g. Mehenimi, 9. Mitte terav, lö.
Harjumaal, 34. Põhjad, baasid, 35. Põllutööriist, IL Mateeria, 19.
Serviisi ösä, 37. Nr. 19 põikridades Skulptor, 20. Tähtis päev, 21.
antud fümi naispeaosaline, 38. Ei-•• • • "^^^^^ ""^^^^ ^^^^^^
22. Aeglane loom, 24. Halb-prant-suse
keeles, 26' Koha määrsõnaj
28. Kuju Vene ajaloost, 29. Eesruum,
30. Veesõiduk, 3LViske-riist,.
käändevormis, 36. Tänava nimi
mõnes Eesti linnas, 42. Jõud,
tugevus, 43. Linn Eestis, 44. Koha
määrsõna, 45. Umiastuse, 46. Ilmakaar,
48. Samai mis fa-bemoll,
50. Eöstaim, 51. Osmik, 52. Visla
haruj õgi Poolas.
Eutrinuiiiosjutfe Inglise keeles
TALES FROM ESTONIA rr
t^^^ Gisela' McBride
MTOASJlJTrU JA KOKKUVÕTE „KAyEVIPOJAST«
$5/7550 centi postflcrin
Vaba Eestidse tolfhises
HANS MERETT
istdülce mässust, sojast, BeHiinist,
ICS-laagrist ja muust
Ma?al ,,yAB A E E S I I J ^ talituse
LAIDENDUS, .vY, -
: Põikreadr 4. Erand, 7. Kokku,
9. Dokid, 11. Tibu, 12. Loor, 13.
Muna, 14; Valter, 16. Tasku, 17.
Avon, 18. Maine, 20. Etem, 23.
Takso, 26. Alasti, 29. Silk, 30.
Laia, 5L Simo, 32. Kilin, 33^ Inetu,
34. Sting;," -
MÜÜGIL
1. Truu ,2. Endla, 3.
Ootus, 4. Ekbaum, 5. Dool, 6. Ki-
Mjutisel Eesti õngitsejate ja/Kalameeste ühingu sügispeol moodusta- rev, 8. Kink, 10. Kota, 13. M ^ ,
Ilmaril oli kaks pakkumist sid omaette laua Royal Beacp eelstilased. Pildil vasalorit E. Lood, 0. 14. Veidi, 15. Roosk, 19. Etsing,
ÜSAX teine tüliljsaksvaremnime- Luukas, Ao N^^ E.;Kire Ja Mailin- 21. Elhs, 22. Maal, 24.- Aime, 25.
tatule Oklahoma ülikoolist, kus on §021. 1 Foto: J. Säägi KJots, 27. Siis, 28. Tants, 31^^^^^^
see mahtus ritta seadmata ja korraga
me pähe kui välgu sähvatus
— ja sama sähvatuse valgusel ja
kiirusel lugesime sMa üksteiise silmist
jä nägudest. Meid; nagu polnudki
enam kolm — olime sulanud
ühte — kolmekesi kehastasime üht
suurt nõutut ahastust.
./Nüüdi pikkade aastakümnete järele
isellele silmapilgule mõteldes ei
saa ma seda kuidagi jagada ema,
õe ning iseenese vahel. Mu teadvusesse
õn jäänud elama tervik, -sel
on mu ema silmad, Elli õlgheledad
juuksed ja' püstihoiduvad õlad, ja
selles peksab ning rabeleb minu
hirmunud süda.
, Ema otsustav käesurve ükselm-gile
lõpetas selle hirmumomendi:
vilkuva lambisilhm tuhm valgus
langes Võigule; kes seisis rehala tagumise
seina ääres oma täies süu^
ruses ja võimsuses, kerge aurupilv
isõõrmete ümber, sest öö oli vägav
^•kühn/^ •
Elli õigustuseks leiu hommikul
maja ümbert ometi^ võõraid jälgi.
Võimalik, et need polnud äijtutud
Võigu pärast, võhnalik, et need
polnud üldse kürjade-kävatsustega
astutud jäljed. Aga võünalik- et
meie vädsev 'kolmik siiski 'Võigu
• .päästis. • • ^
EESn VANGISTATUD VABADUSVÖmJlJATE
ABISTAMISKESKUSE VÄLJAANDEL ILMUNUD
LISANI>USI
MÕTETE JA UUDISTE VABAL!
LEVIKULE^^^^^E
Kogud I—Vn 1978—1980/221^^
Hind $20^ pluss po^
Ema oli rtäOst iubivalge,^ ffl^
huuled olid sinised jä minu süda
jkloppis, nagu tahaks ta kurgust välja
hüpata. Rehealuse uks, mille ees
olime peatunud, oli nüüd meie saatus,
meie elu, meie honpie päev,
meie tulevik. Rehealuse uksest olenes
kõik. Kui ema jätaks seUe suletuks,
siis viidaks meie ainus ho^
biinCi talutööd jääksid tegemata
jaing-.meie nälga.
selle lahti, et Võigu äraviimist ta^
Idstada, siis yõtks juhtuda see, m
lest Vahemetsa, Uustalu ja Šikäste
eided nii õhinal rääkima tulevad,
olgugi honimik alles nn varane, et
ema alles minu mütsipaelu seob,
kui ma oma kpoliteed hakkan as-tiima.
:. •'
; Ega meist keegi seda nii pikalt
ja põhjalikult seal ukse taga seistes
ei kaalunud ega
LmKÜ-LAHING •;
Pakane paukus- seinapalkides ja
aiateivastes, maalis oma jäise käega
meie aknaruudud lilleldrj aliselcs
ja kudus pitsihsi rätikuid puudele
riputamisiekš.
Meie kaevuämber muutus kohmakalt
ümmarguseks jääkamakalcs,
niillesse mahtus seda vähem yett,
mida sagedamini ta kaevus käis.
Hangedele rohtaia väravas kasvas
kivikõva kooruke, pihlakatelt kukkus
kõlisedes jäätanud marju. Minu
koolitee kuused tõusid taeva
poole nagu raskes ehtes hiigeljpu-lupuud.
Talv kõndis parajasti veebruarist
läbi.
Meie kodus polnud juhtunud
midagi erakordset, me olime koguni
õhtused ja öised valvamisedki
ära jätnud, nagu oleks kurjad ajad
päriselt möödas. Ema käskis õhtuti
käed kokku panna ja paluda, et
Taevaisa meid kõiki kaitseks.
Ja siis tulid äkki nagu selgest taevast
uhiuued sõnumid, mis kõigi
meeled rõõmsaks tegid — kodus
ja koolis räägiti Eesti iseseisvusest,
Eesti Vabariigist. Koolis peeti kõnesid;
milledest ma 'palju aru ei
saanud, kodus arutas ema möödasõitvate
naabritega elevil õhmaga.
Kä Vahemetsa' eit tuli uudisega:
,,Kas te olete juba kuulnud..."
Ema oU kuulnud ega teinud katsetki
mind kuuldekaugusest kõrvaldada.
Uudis hakkas mind ometi
omal kombel rõhuma. MuUe oli
asi ebaselge.
Kõige hirmsam ja mõistetamatum
asi maailmas oli ju sõda, see
oli mulle ammu ja mitmete kogemuste
põhjal selge. Ja selge oh ka
see, et sÕda polnud lõppenud, kuigi
oli sündinud Eesti Vabariik, nagu
õpetaja rääkis.
Seda rääkimist^^oli ilus kuulata
ja õpetaja vaimustus kajadus üle
kä • mmusse, ainult veel parem
oleks olnud, kui see Vabariigi sündimine
kohe ka sõja oleks lõpetanud.
Nii ma mõtlesin ja olin enese
meelest targem kui teised. Olin
targemj kui täiskasvanud, kes olid
mõtehiud välja sõja.
Märtsis tuH sõda meMe ligemale
kui kunagi varem. -—Mitte lahingud,
mitte rmne. Aga hallides
mundrites sõjaväelasi, kes võõrast
keelt rääkisid, ilmus otse meie
Õuevärava taha maanteele. Neid
pudenes sealt õuegi. Salguti sõitis
neid regedel mööda, mõni tuli kaevule
hobust jootma. Sakslased olid
okupeerinud Eesti.
Lepiku lahing peeti ühel pühapäeva
pealelõunal.
Oli pehme kevadesse kiskuv
ihn, hanged õuel madalaks vajunud,
lumi hall ja määrdunud. Rehala
väravate taga keksis Varblasi,
revideerides toidu lootuses kõike,
mis sinna maha pudenenud. Pinu-maal-
kokutäs meie uhke kukk, punased
sabasuled tuules laiali, kanakari
ümber väledasti siblimas. Elli
jooksis hingeldades õue:
„Riisuvad, riisuvad!"
Ema jättis kaevuämbri tühjaks
kallamata, läks otse üle määrdunud
lume aitade juurde, keeras nende
uksed lukku jä andis võtmed minu
kätte: • . : .;-v-;^^ :;'
„Peida ära! Magamistuppa kapi
alla, hästi kaugele!" ;
Ema jooksis lauda poole, meie
EUiga tuppa. Hakkasune toas eda-si-
tagasi tuulates asju paigast teise
tõstma, mõlemal hing ärevusest
kinni. Ema tuli sisse ja ütles rahuliku
häälega:
,,Viige toit laualt ära!"
Me olime just lõunasöögi lõpetanud,
laud oli veel kraamimata.
Elli oli jooksnud Uustalu emale
värsket sepikut viima, see oli just
kirikust koju jõudnud ja riisumise
uudised kaasa toonud. Külast läbi
tulles. näinud seal igas Õues sakslasi.
Alles nüüd jutustas Elli seda
emale, ise ikka veel jooksust ja
ärevusest hingeldades.
«Tulevad!" hüüdis väikeõde
n i N i D i i H i i i H H n i i m i ^ ^
Maiu, nagu oleks temagi kõigest
aru saanud, mülest ta ümber räägiti.
Ta seisis püsti oma pulkadest
voodis, mis seisis õuepoolse akna
kõrval seina ääres.
Vaatashne aknast, kuidas hobune
õue sõitis, kutis hallis sinelis
meest reel. Oma keeli valjusti käratsedes
pudenesid nad reelt ja silmapilk
oli terve õu neid täis. Kuke
hädaldav kisa ja kanade hirmunud
kaagutamine kostis kohe võõrkeelse
rääkimise hulka. Ema oli oma
tibupere õue saatuse hooleks unustanud.
Nüüd tõttas ta kanadele
appi, meie Elliga kannul. Maiu jäi
tuppa nuttu tihkuma.
õu oli lendavaid kanu täis. Tiibadega
raskelt vibutades, jalad taga
sirgus, põgenesid nad tagaajajate
eest iga ilmakaare poole, üle
aedade, üle plankude. Üks oli lennanud
kõrge haopinu otsa ja kaagutas
seal kileda häälega. Aga
kukk. rabeles jübä jalgupidi ühe
sakslase käes, peksis tiibadega ja
püüdis nokaga lüüa. Teda läks
ema nüüd suure jooksuga päästma.
^ Kuidas päästmine toimus, seda
ei teadnud ega mäletanud segaduses
keegi, tõsiasi oH see, et emal oli
kuke noka jälgi nii kätel kui näol,
ja kukk ise pääses põgenema nii
röövija kui päästja käest. Ei olnud
ka ühel ega teisel aega asjale- pikemalt
mõtelda, sakslane pidi uue
saagi järele ringi vaatama ja ema
töiste riisujatega lahingusse asuma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 6, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-12-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841206 |
Description
| Title | 1984-12-06-06 |
| OCR text | VABA EEOTLANE neljapäeval, 6. detsembril 1984 — lliursday, Deoember 6,1^84 Nr. 91 Austraalia ajaleht „Maiily Daily^Mdiptab noorest eestSasesd tem- Omar Mutlistj kes samaaegselt püüab lõpetada kooli ja laaijotada. ¥äl|aarvatud nädalalõpud on tal välie aega ja võimalusi töötada mutiga kui tennisega, õppides viimast aastoit keskkoolis tal m raskusi leito tasakaalu kooli Ja tennise: vabel. Mutilt peetakse, lubavaimafo^^^ ameerika noori tennise-nporeks sportlaseks Austraalias, mängijaid, is tavaliselt tähendab valikut ka-ülfkoolid suurt huvi Ilmari vastu pärast tema alalisi võisttustulemu^ Ausi^- iraalia noorte võistlustel. Tema saavutuste hulgas olid võidud Manly Warrington võistlustel 1983 Vtflige jõulukingiks EESTI RAAMATUID iesfi sõduri kcmgetastik võlthis 40 aastat tagasi 9iige]|ate stMTfl erir^yaandeiw: 1944. AASTA Munad kiijiitstsd saadmi ,p¥ABA EESTLASE» tditbseä ja EAK Uiilra^ HIND $3.00 plD» sastefciifai$(K70 he tegevuse vahel. Kuid- Ihnar plaanitseb kombineerida õppimist Ja tennist järgmisel aastal sama ot-sustatusega nagu ta mängib tennist kindla võitmise tahtega. Narrabeeni keskkooli täht kavatseb järgneda üha suurenevale ten- jäüe 1984. Kuid ka mitmel tei- Fõikreads l . Soome väesalga tav sõna, 39. Sõna lastemängus, 41. dentsile austraalia noorte hulgas, sel võistlusel alla 18- ja 20-aastas- 3uht Eesti Vabadussõjas, 5. Ön Küsimus, 42. Riietusese, 45. Eba-kes lähevad USA ülikoolidesse. Ju- jei^; last ootav naine, 9. Nii j a , / i 2 . sfelge, 47. Üptõn Sinc^^^^ bajaanuaj-is tal on ees võistlus ühel Tänavu mailmus ta mängis Aust- Hüüe, 13. Araabia nimi, 14. Kon- Itaalia autövabrik, 49. Annus, 5^ Ameerika tugevamal tennisevõistlu- raälia NSW Combined High seos, 15. Virkus, usinus, 16. Naisenimi, 54. Naisenimi, 55. Asu-šel Houstoni ülikoolis, Texases. School Pizz^Cup poolel Tasmaa- Wsisik, 17. Põhjapõder rootsi la Järvamaal, 56. Inglise saar, 57* Sea! ta tahab hajutada nii tuge- nias ja vahti üheks kahest NSW ^^^.^f ' V^?^^ 58. Asula, vasti nagu seda teeb täisaja&ie.«ieeanangijast Austraalia keskkoo- omal a ai Eestis vändatudfüm, 20. ^ . , _ professio^alne tennisemängija Hde meeskonda. Tummfilmi koomik, 23. Endine. 1^^^^ V VAB A EESTLAST spetsiaalse treeneri juhendamisel. iinnimmiiSSmiflII Seal on head treeninguvõimalused ja ka võistiuskaaslasi seitsixieks päevaks . .nädalas. . .Lisaks . .sellele saab ta hariduse. Sport ja õppetöö USA's annaks võimaluse mõlemal alal õnnestuda, , ,See kõlab nagu suur võimalus j4 ma mõtlen, et peaksin olema hull kui ma ei läheks," ütles Ilmar ise. «Viimased paar aastat ma olen võidelnud oma kooli. õppimistule-muste ja tennise tulemuste ülal pi-dajniseks. Lõpetades kooli ma pidin ;mängima tennist õppimise vahel ja siis oli tõesti vähe aega võistluseks. Houstonis võtks olla tore saada kõrgemat haridust samaaegselt tennisemängu arendamisega." Ta ütles, et ta peamine eesmärk on elatuda tennisemängust, aga kui tal ei õnnestu selles, sois tal olel^; midagi õppimisega sstadud, millele »Iangeda^* togasi „Kui ma jääksin Austraaliasse ma peaksin valima õppimise ja spordi vahel ja siis oleks väga raske jääda tennise juurde. Nüüd vähemalt on mul võimalus kogeda, kas ma olen küllalt hea, selle asemel, et ma hiljem peaksin seda eneselt küsima." eesti ajakui, 24. Minu, 25. Vanem, ine kirjanik, 3. Jutustuse, 4. Kana-kõrgemast seisusest isik, 27 Kahe P^^"^^"^^"^^^^^^^^^ *Ki.^ J ixu- • 1 11 v ^ - Territoorium ..Loüna-Aafrikas, 6. tähtsa sündmuse labi ajalukku l^i" Naisenimi, 7. Teatud hulk hto^^^ nud linn Euroopas, 32. Kohanimi g. Mehenimi, 9. Mitte terav, lö. Harjumaal, 34. Põhjad, baasid, 35. Põllutööriist, IL Mateeria, 19. Serviisi ösä, 37. Nr. 19 põikridades Skulptor, 20. Tähtis päev, 21. antud fümi naispeaosaline, 38. Ei-•• • • "^^^^^ ""^^^^ ^^^^^^ 22. Aeglane loom, 24. Halb-prant-suse keeles, 26' Koha määrsõnaj 28. Kuju Vene ajaloost, 29. Eesruum, 30. Veesõiduk, 3LViske-riist,. käändevormis, 36. Tänava nimi mõnes Eesti linnas, 42. Jõud, tugevus, 43. Linn Eestis, 44. Koha määrsõna, 45. Umiastuse, 46. Ilmakaar, 48. Samai mis fa-bemoll, 50. Eöstaim, 51. Osmik, 52. Visla haruj õgi Poolas. Eutrinuiiiosjutfe Inglise keeles TALES FROM ESTONIA rr t^^^ Gisela' McBride MTOASJlJTrU JA KOKKUVÕTE „KAyEVIPOJAST« $5/7550 centi postflcrin Vaba Eestidse tolfhises HANS MERETT istdülce mässust, sojast, BeHiinist, ICS-laagrist ja muust Ma?al ,,yAB A E E S I I J ^ talituse LAIDENDUS, .vY, - : Põikreadr 4. Erand, 7. Kokku, 9. Dokid, 11. Tibu, 12. Loor, 13. Muna, 14; Valter, 16. Tasku, 17. Avon, 18. Maine, 20. Etem, 23. Takso, 26. Alasti, 29. Silk, 30. Laia, 5L Simo, 32. Kilin, 33^ Inetu, 34. Sting;," - MÜÜGIL 1. Truu ,2. Endla, 3. Ootus, 4. Ekbaum, 5. Dool, 6. Ki- Mjutisel Eesti õngitsejate ja/Kalameeste ühingu sügispeol moodusta- rev, 8. Kink, 10. Kota, 13. M ^ , Ilmaril oli kaks pakkumist sid omaette laua Royal Beacp eelstilased. Pildil vasalorit E. Lood, 0. 14. Veidi, 15. Roosk, 19. Etsing, ÜSAX teine tüliljsaksvaremnime- Luukas, Ao N^^ E.;Kire Ja Mailin- 21. Elhs, 22. Maal, 24.- Aime, 25. tatule Oklahoma ülikoolist, kus on §021. 1 Foto: J. Säägi KJots, 27. Siis, 28. Tants, 31^^^^^^ see mahtus ritta seadmata ja korraga me pähe kui välgu sähvatus — ja sama sähvatuse valgusel ja kiirusel lugesime sMa üksteiise silmist jä nägudest. Meid; nagu polnudki enam kolm — olime sulanud ühte — kolmekesi kehastasime üht suurt nõutut ahastust. ./Nüüdi pikkade aastakümnete järele isellele silmapilgule mõteldes ei saa ma seda kuidagi jagada ema, õe ning iseenese vahel. Mu teadvusesse õn jäänud elama tervik, -sel on mu ema silmad, Elli õlgheledad juuksed ja' püstihoiduvad õlad, ja selles peksab ning rabeleb minu hirmunud süda. , Ema otsustav käesurve ükselm-gile lõpetas selle hirmumomendi: vilkuva lambisilhm tuhm valgus langes Võigule; kes seisis rehala tagumise seina ääres oma täies süu^ ruses ja võimsuses, kerge aurupilv isõõrmete ümber, sest öö oli vägav ^•kühn/^ • Elli õigustuseks leiu hommikul maja ümbert ometi^ võõraid jälgi. Võimalik, et need polnud äijtutud Võigu pärast, võhnalik, et need polnud üldse kürjade-kävatsustega astutud jäljed. Aga võünalik- et meie vädsev 'kolmik siiski 'Võigu • .päästis. • • ^ EESn VANGISTATUD VABADUSVÖmJlJATE ABISTAMISKESKUSE VÄLJAANDEL ILMUNUD LISANI>USI MÕTETE JA UUDISTE VABAL! LEVIKULE^^^^^E Kogud I—Vn 1978—1980/221^^ Hind $20^ pluss po^ Ema oli rtäOst iubivalge,^ ffl^ huuled olid sinised jä minu süda jkloppis, nagu tahaks ta kurgust välja hüpata. Rehealuse uks, mille ees olime peatunud, oli nüüd meie saatus, meie elu, meie honpie päev, meie tulevik. Rehealuse uksest olenes kõik. Kui ema jätaks seUe suletuks, siis viidaks meie ainus ho^ biinCi talutööd jääksid tegemata jaing-.meie nälga. selle lahti, et Võigu äraviimist ta^ Idstada, siis yõtks juhtuda see, m lest Vahemetsa, Uustalu ja Šikäste eided nii õhinal rääkima tulevad, olgugi honimik alles nn varane, et ema alles minu mütsipaelu seob, kui ma oma kpoliteed hakkan as-tiima. :. •' ; Ega meist keegi seda nii pikalt ja põhjalikult seal ukse taga seistes ei kaalunud ega LmKÜ-LAHING •; Pakane paukus- seinapalkides ja aiateivastes, maalis oma jäise käega meie aknaruudud lilleldrj aliselcs ja kudus pitsihsi rätikuid puudele riputamisiekš. Meie kaevuämber muutus kohmakalt ümmarguseks jääkamakalcs, niillesse mahtus seda vähem yett, mida sagedamini ta kaevus käis. Hangedele rohtaia väravas kasvas kivikõva kooruke, pihlakatelt kukkus kõlisedes jäätanud marju. Minu koolitee kuused tõusid taeva poole nagu raskes ehtes hiigeljpu-lupuud. Talv kõndis parajasti veebruarist läbi. Meie kodus polnud juhtunud midagi erakordset, me olime koguni õhtused ja öised valvamisedki ära jätnud, nagu oleks kurjad ajad päriselt möödas. Ema käskis õhtuti käed kokku panna ja paluda, et Taevaisa meid kõiki kaitseks. Ja siis tulid äkki nagu selgest taevast uhiuued sõnumid, mis kõigi meeled rõõmsaks tegid — kodus ja koolis räägiti Eesti iseseisvusest, Eesti Vabariigist. Koolis peeti kõnesid; milledest ma 'palju aru ei saanud, kodus arutas ema möödasõitvate naabritega elevil õhmaga. Kä Vahemetsa' eit tuli uudisega: ,,Kas te olete juba kuulnud..." Ema oU kuulnud ega teinud katsetki mind kuuldekaugusest kõrvaldada. Uudis hakkas mind ometi omal kombel rõhuma. MuUe oli asi ebaselge. Kõige hirmsam ja mõistetamatum asi maailmas oli ju sõda, see oli mulle ammu ja mitmete kogemuste põhjal selge. Ja selge oh ka see, et sÕda polnud lõppenud, kuigi oli sündinud Eesti Vabariik, nagu õpetaja rääkis. Seda rääkimist^^oli ilus kuulata ja õpetaja vaimustus kajadus üle kä • mmusse, ainult veel parem oleks olnud, kui see Vabariigi sündimine kohe ka sõja oleks lõpetanud. Nii ma mõtlesin ja olin enese meelest targem kui teised. Olin targemj kui täiskasvanud, kes olid mõtehiud välja sõja. Märtsis tuH sõda meMe ligemale kui kunagi varem. -—Mitte lahingud, mitte rmne. Aga hallides mundrites sõjaväelasi, kes võõrast keelt rääkisid, ilmus otse meie Õuevärava taha maanteele. Neid pudenes sealt õuegi. Salguti sõitis neid regedel mööda, mõni tuli kaevule hobust jootma. Sakslased olid okupeerinud Eesti. Lepiku lahing peeti ühel pühapäeva pealelõunal. Oli pehme kevadesse kiskuv ihn, hanged õuel madalaks vajunud, lumi hall ja määrdunud. Rehala väravate taga keksis Varblasi, revideerides toidu lootuses kõike, mis sinna maha pudenenud. Pinu-maal- kokutäs meie uhke kukk, punased sabasuled tuules laiali, kanakari ümber väledasti siblimas. Elli jooksis hingeldades õue: „Riisuvad, riisuvad!" Ema jättis kaevuämbri tühjaks kallamata, läks otse üle määrdunud lume aitade juurde, keeras nende uksed lukku jä andis võtmed minu kätte: • . : .;-v-;^^ :;' „Peida ära! Magamistuppa kapi alla, hästi kaugele!" ; Ema jooksis lauda poole, meie EUiga tuppa. Hakkasune toas eda-si- tagasi tuulates asju paigast teise tõstma, mõlemal hing ärevusest kinni. Ema tuli sisse ja ütles rahuliku häälega: ,,Viige toit laualt ära!" Me olime just lõunasöögi lõpetanud, laud oli veel kraamimata. Elli oli jooksnud Uustalu emale värsket sepikut viima, see oli just kirikust koju jõudnud ja riisumise uudised kaasa toonud. Külast läbi tulles. näinud seal igas Õues sakslasi. Alles nüüd jutustas Elli seda emale, ise ikka veel jooksust ja ärevusest hingeldades. «Tulevad!" hüüdis väikeõde n i N i D i i H i i i H H n i i m i ^ ^ Maiu, nagu oleks temagi kõigest aru saanud, mülest ta ümber räägiti. Ta seisis püsti oma pulkadest voodis, mis seisis õuepoolse akna kõrval seina ääres. Vaatashne aknast, kuidas hobune õue sõitis, kutis hallis sinelis meest reel. Oma keeli valjusti käratsedes pudenesid nad reelt ja silmapilk oli terve õu neid täis. Kuke hädaldav kisa ja kanade hirmunud kaagutamine kostis kohe võõrkeelse rääkimise hulka. Ema oli oma tibupere õue saatuse hooleks unustanud. Nüüd tõttas ta kanadele appi, meie Elliga kannul. Maiu jäi tuppa nuttu tihkuma. õu oli lendavaid kanu täis. Tiibadega raskelt vibutades, jalad taga sirgus, põgenesid nad tagaajajate eest iga ilmakaare poole, üle aedade, üle plankude. Üks oli lennanud kõrge haopinu otsa ja kaagutas seal kileda häälega. Aga kukk. rabeles jübä jalgupidi ühe sakslase käes, peksis tiibadega ja püüdis nokaga lüüa. Teda läks ema nüüd suure jooksuga päästma. ^ Kuidas päästmine toimus, seda ei teadnud ega mäletanud segaduses keegi, tõsiasi oH see, et emal oli kuke noka jälgi nii kätel kui näol, ja kukk ise pääses põgenema nii röövija kui päästja käest. Ei olnud ka ühel ega teisel aega asjale- pikemalt mõtelda, sakslane pidi uue saagi järele ringi vaatama ja ema töiste riisujatega lahingusse asuma. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-06-06
