Vaba eestlane , February 22, 1977

              Nr. 14 NiO 14 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. veebruaril l^"^? - Tuesday, Pebruary 22, 1977
larid
I>arteilt teehie-tiiili
saanud
viibis teata-
Lovembris Ees-
[drile ringreisj-lelise
tnristi-ktos.
Nüüd ön
ludsepp eesti
ät saadetavas
j.Kodumaa"
la reisikirju
kannavad
it J taasavästa-ib
oma reisi-lm
kirjelduse
mõningatest
/õtab muuhid-
|o kokkupuutu-
Iilastega ja tu-
Qlnu^ muu-esinemised.
ühendriikide
3id võrdlemisi
fonilises toonis
iks ja kao­ta
puudutab
liiageerimist tu-iuusikainimeste
il lehemees
iie Kesknõuko-
^ele Udo Peter-iiab
^kaikame-
)o olevat hak-
\lt sellise r ^ e
ühes ToronteJ
avaldanud
kmiaalt Kana-
I gruppide üles^
segaduste ja
' le Kanadas
is ja nende
Kahel." Rand­ite
siinset ees-kommunistli-i:
poni kohaselt
[Kuna see aja-ütada,
ethe-jp
on kommu-lees
väidab ül-nto
..võitlejad"
juba Hendrik
aikne kena kö-pärast,
mis siis
kui mõni
esitanud „Mar-jjnternateio-ladimir
Raud-ipiga
kaasa
vaatleja ning
lesandeks teh-iandusi
leeven-mis
tekkisid
kommunistli-fte
grupi ringi-prika
..mandril,
sma polütilisi
Iti, et Väliseest-pidemetej
Ären-prop^
anda-jjdetud
tulemusi
ttlased suhtusid
ning „sideme
Jt ja kainelt
badid meelitada
fepale ei jäänud
ihe silma vshe-
[ilmie ja laidu-
>leks siin olnud
li nendega po-olniid
partei-
,'ad kujud ja
lg nad ise olek-vaüda
repertu-isti
poleks m l -
id vene keelega
|ate heliloömin-
)leks kindlasti
fe ringsõidu
Umir Raudsepp
krad ilusasti ko-hised
riigid on
pneriikiöe elekt-neid
veetakse
5te trikkidega
Mriide taha. N i i
-lil juti iiks suu-irvutite
komp-pidi
ühe Lää-kohalikus
limisele tulema,
b-ti kadus sala-
(ieesrüde — tõe-
Nagu nüüd on
elektronarvutä
l saatmine võltsi-lis
muutsid selle
5te raudeesriides
eksperdid mai-on
oma teh-generatsiooiü
liUselt arene-nüig
seetõttu
elektronarvutid
(Järg lk. 3)
L k . 3 :
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
26. j a 27. veebr, bn valvearstiks
dr. Sauks, tel. 461-0912.
Sfokhoiiiii Meeskoori
salcis
STOKHOLM (EPL) — StX)lklioa-mi
Eesti Meeskoor andis oma
sajanda kontserdi \ Üaupäevail, 5.
veebruaril, N a o l ^ EMideni k o d i -
maja aiüas väga ajTvurilkkaile kuii-lajaskonnale.
Meeskoori esimene
avalik esinemine iseseisva kont­serdiga
toimus 22. aprillil 1945. a,
Rootsi Noorte Meeste Kristliku
ühingu saalis (tänapäeval Soome
Maja Štdkholmis) 'helloöja Edu-ajd
Tubina juhatusel 21-mehelises
koosseisus. Sajandal, juiibieai-kontserid,
oli lauljate arv laval
JigeanMe kolmekordne.
Saja iseseisva ikontserdi hulka
ei ole airvestatud koori jpeaaegu
obligatoorsed esinemised "eestlas­te
selitkondlikel koKkutuleimistel
— akfcustel/laiiiiipidudel, suvepäe­vadel
jne. Möödunud eaiam icui
kolme aastakümnendi vältel on
Stokholmi Eesti Meeskoor olnud
suur j a aukartust äratav rahvus­lik
t ^ u r Stokholmi eestlaskonna
kultuurilises tegevuses.
Mieesfcoori elujõud, j a siJma-paisffcev
teojulgus on easlciijuna
kaiudseljt mõjunud meie rahvuš-liMox
(kultuurielu kogu Rootsi
ulatuses; Meeskoori laul on kõla­nud
Rootsis, mitmes Euroopa
masdies. Ameerika mandril j a on
kuuldav iJlnud k a kodumaal raa­dio
üleikannete kaudu.
Väärib nentida,^ et neist (kahe-
Idimneiiihest lauljast, kes esinesid
Miössköori esimesel avalikul fcont-serdü
1945. aastal, laulavad veel
täöapäieval kohusetruult kaasa
nel! lauljat: Boris Göifmanj Vol­demar
Kaasik, Sigfried Loor ja
Lembj^t Bürge. Nad kuuluvad üht­lasi
k a koori asutajate perre.
Kahel korral on Toronto ühis­konnas
seni esinenud uus laulu-ansambel
„Säde". Juba oma esi­meste
esinemistega on noorte
hoogne laul tähelepania äratanudl
ja kuulajaid kaasa haaranud,
nende lauluvalmustus aga olnud
imestustäratavalt värske ja meel­div.
Sellesse ansamblisse kuulu­vad
noored Kristina Meipoom,
Andres Tamm j a Merike Toomes.
Kui esitame Merike Töomesele
küsimuse, kuidas sellise grupi
loomise mõte tekkis, jutustab ta,
et nad on laulnud juba eesti täi-enduSkeskkoolis.
A. Taimm on
veidi vanem, Merike lõpetas
möödunud aaistal eesti 'täiendüs-keskkooli
j a Krisitinal oo lõpeta­mine
ees käesoleval kevadel.
Suvel aga olid kõik oma Jõe­käärul
asuvais suvilais, kus tih­ti
harrastasid eesti laulu.
Nad said Ika Andrese oma gruppi
ja hakkasid korrapäraselt laulma,
esiteks iseenesite aga k a sõprade
rdõmuks.
Merike ütleb, et suve lõpul alus­tasid
nad juba korrapäraselt har­jutustega
kord nädalas, arenda­sid
ja organiseerisid oma laulu­repertuaari,
kus Andres Raud­sepp
oili abiks nõuga k u i k a laulu­de
harmoniseerimisega.
Esimene avalik esinemine oma
ansambli nime all toimus & s -
oleva aasta alul Vana Andrese
kiriku tuiuõhtul. Nende laulu­harrastusest
oli Allan Teder rää­kinud
õpetaja A.Tauilile, kes kut­sus
iiad esinema.
EERIK PUpf
KINDLUSTUSBÜROO.
Kõik kindlustnsmgid
958 Broadview Ave., Süite 2®3
Toroato, Ont. M4K 2R6
Tel. 401-89001
Pr. MÄRiT TRUUVEIIT,
lastehambaravi eriarst
teatab, et
Dr. V I O L A L LOBÖDOWSKY '
töötavad tema kabinetis iildhämbaravi alal koostöös temaga.
2146 BLOOR ST. WEST : ^ -TEL.. 766-1391
TORONTO
Viinis ilmuva sõltumatu ajalehe Die Presse järgi püüavad N*
Idit Ja Id^-Saksamasi aastal sunicJA i ^ V ^ ^
Msel mereõiguse konverentsil läbi nÕMdmise* eit L ^ e m e M d
feiks e s Ä e .,,šidetud
Toronto noorimiaks muusikaliseks grupiks on ansambel „Säde*',
kuhu kuuluvad (vašakulty Merike Toomes, Andres Tamm, ees
kitarriga Kristina Meipoom, nende esinemise puhul Soomepois-te
Klubi aastapäevapeoL
Foto: Vaba Eestlane
Eesti kunstipärandi registi'eerimi-s8
lehed on saadaval, palume he­listada
ja küsida.
. EESTI KUNSTIDE KESKUS .
86 ElMs Park Ed.
Toronto, Ont. 2V5
Tel. 766-0203
Grupp laulis kolm laulu ja rah­vale
meeldisid need mil, et tuli
ka Üsapäla anda.
Nii sai ,3äde" juba laiemalt tut­tavaks
j a nagu näis oli see tut­vus
nii kuiulajafce kui ika lauljate
meele järgi.
Veebruaris tuli uus esinemine
Soomepoiste Klubi aastapäeva
koosviibimisel, leus lauldi juba
kuus laulu. K a seekord oli vastu­võtt
väga soe j a noori õhutav.
Küsides, 'kuidas valiti nimi
5äde", vastab Merike, e i nimi
oli omaeitte probleemiks. Kord,j
kui komponeeriti laulu „Tuiit ei
olnud", oli juba kavas võtta n i ­meks
„Tuur', aga; kuna see oli
kusagil juba olemas, siis loobuti
seilest;
/ ühel õhttil lõkke juures istu­misel
leiti, et nimeks võiks olla
„Säde«. Nhni meeldis kõigil©
ja jäädigi selle juurde.
Kuidas nad oma organisatsioo­ni
on kujundanud ja kuidas see
llehe Berlüni-kirjasaatja järgi
xuduitäfcs, see kõige suuremal
aral kõigi Läänemere ranna-ide
huvisid ja olukorda. N.
Lüdu rahvusvahelise õiguse asja­tundjad
on juba aastaid korranud
väidet, iet erilisi sätteid on võima­lik
rakendada niisuguste maast
ümbritsetud merealade suhtes,
mis on ühendatud .ookeanitega
ainult kitsaiste väüiad^a •-- ja
Läänemeri ön niisugune anereala.
N.. Liidia esindajate , arvates
peaks iiiisugüse liiere kauban­dus
põhimõtteliselt kuuluma
rannariiMdele.
See itähendäks muuseas seda, et,
ta ei oleks päris sama vaba k u i
suurtel meredel ja et teiste k u i
rannariikide ^jalaevMe pääs
seMe mereaMe võidakse kas
hoopis keeiaita või seda lubada
ainult eriliste tingimustega.
Ida-iSaksamau on sidunud nõu­ded
„'aatc(mivaba" tsooni loomise^
ga. See itähendaks tiihemikku
tekkimist, mille N. Liit võiks
mistahes ajal takistuseta täita.
K u i N. Liidul j a Ida-Saksasnaal
tõesti lõrtoestuks niisugused nõud-töötab?
Meriks ütleb, et kõik on Seni on valminud kaks omaloo-koos
juhid. Võib-ölla on Andresel mingiilist pala. Slan. I. Nippak
suuremad ülesanded sellepärast, palus neid teha eeloleva suve
et t a mängib kitarri ja otsib lau- Suurlaagri tolu j a nad ;on ühe
le;heliplaatidelt. Ta on kunagi komponeerinud, aga veel pole
kitarri lõpplnud ja jätakab seda teada, kas see võetaikise vastu,
nüüd omal käel. Seiie nimelcs on „Suurlaager '77".
A n ^ b e l on esitanud seni Selle kõrval kirjutab M ^ ^ ^
kaks. omaloomingulit 'laulu. Me- liõuna-Ameerika rütmilist laulu,
rike jutustab, et nad komponee.' ^^^^.jj^g jutustab, et ta on ka-rivad
koämel^esi koos. Mõnikord ^^^^^ ^^^^ õppinud klaverit ja
Kristina mängib j a 'kui on leitud p,j,^^guiiji^^^^
vüs, siis hakkavad nad s^ele sõ­nu
kohandama/Merike JMnnito^^^^^ Kristina õpib praegugi rklave-et
nad on kirjutanud oma laulud * rit, aga mängib juba sarAa häs- iide *iMuiiäsega^
Kotkajärvel, kus loodus pn neid, 4i kitarri nagu Andres. ^
inspireerinud. l,Kk1 ai'ouv tTil.- Tkl, „a 'jT•r.jarä.u^ . rvu va„le.ta4 te. a[•i .sl iKoi pdlu,uI n ivt uä.äl.Jdjhol.j «o"ias, dk ,im tiui•a slm tei u^veeas esiold-teel-,. ie o nrvla luad-l, ., dJen ,tu i dnL, etõbn^op md,;u^e ak ,l asa •suraõ> elvpdn, at ragilja . d -dNja,.aue bai _li te^d kM/ r^ u cj.,e b a nrM, i sak eeleassIT tt.i .l ni o ^Lneol^na\e t uuiu,4 l l.sd^e.- t ^,
• Selle hetke meeleolul ja tunded kitsamas ringis. Aga 'kõik on lalles
on meeldivalt edasi antud koi- uudne ja. suuri plaane, pole veel
: me noore südames tunnetatuid jõutud teha.
vaiksest õhtutimnist. ^ ' . , , , t j
Nende hoogsat laulu kuuldes
,,Kristinal ja mul ölr idee ja tei- jääb ometi "soov, et säde nende
sed panid sõnad juurde." ütleb südame viisides kujuneks soojen-davajks'iKkkeks
kõigile kuulajaile.
On ju Lääne-Salssanm s e to
suunas sõltiiiv sellest, et itk lüt-lasmaade
laevastii^ed on võimalik
teda toetada. ;
Nn ongi Lääne-Saksamaa TO-li^
usel ees. tahtis ülesanne
kaitsta eeloleval mereõiguse kon­verentsil
kõikide riikide kõikide
laevade ~ ka sõjalaevade — lä­bisõidu
õigust Taani väinadest.
Kui see ülesanne ipeafes Bcami
valitsusel ebaõnnestuma, tähen­daks
see algust arengule, mUie
teises otsas jpaistab ähmaseoia
terve' Läänemere langemine «pu­nase
merena" N. Ludu ja seEe
satellütriükide kätte.
MuretteMt^^ on juba see^,.
et Varssavi liidu liikmesriikidel
juba praegu on mltte-kommni-nistlike
maade laevastike iüe
suur ülekaal Läänemerel.
iRahvusvah jlise õiguse asja­tundjad
on avastanud arhiive
uurides aga, et Versailies 1910
rahulepingu 105 artiklis on m &
ratud, €t kõMdel riikidel o n vaba.
Läänemerele. (EPL/ER)
misöd läbf suruda — mis ei ole
usutav — tähendaihs see IcKÄniJii-kult
Laäneonere laevaliikluse va­baduse
hädaohiustamist. See liik­lus
on oliiud aastasadu vaba ja
selle viimasedki takistused kadu­sid
1^57 koos Taani väinade tol-
® Eesiti noored teenivad ema
sundäegu rootsi kaitseväes, "ü^iaöl
aastal kutsuti te^istusse jälle
neid, kelllie vanus nii kaugeüie Km
jõudnud või kelle ajapikendus
õpingute tõttu lõppes. Ifesjii noo­ri
leidub rootsi sõduritena nüüd
kõikides vaelükides j a osa on
neist valinud isõjaihiehe48enistuse
oma elukutseks. MitmMaes väeosia-taks
aga ka suure liädaohu. des teenib eestlasi kaadriohvitse-
Lääne-Saksamaa kaitsele l Ä - ritena kuni -majori aiiastmma väl-jiemere
poolt." • ja.
Järeleandmine Moskva
Ida-Berliini nõudmistele
SLMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
Toronto Kdlmaüiü kogudus pi­das
hiljuti täiskogu koosoleku,
kus kuulati ära aruanded ja kin­nitati
lius eelarve 1977. aastaks.
Koosddk algas p a l v - ^ ja te-
Torento, Ositario M4E ZM
Telefon 461-0764
358 Br®adview Avenue, mm 202, Igevuse aruandega koguduse õip.
iO. Gnadenteiohüt. Sellest nähtus,
et koguduse möödunud aasta elu­avaldused
d i d rahuldavad, õpe­taja
pidas aasta jooksul Toron­tos,
Stl Gatharinesis, Londonis,
Montrealis j a Ottawas kokku 75
jumalateenistust. Aasta jooksul
lahkus surma läbi 1 lüge, kuna
juurde tuli 20 liiget, õpetaja pa­ni
koguduse liikmeile südamele
näidata rolikem misjoni mMsust,
kutsudes eriti teisi koguduseliik-nieid
regulaarselt osa võtma j u ­malateenistustest.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSEP
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont MOV 3Y7
Tel. 7454622
(D Paljudele kaasmaalastele häs­tituntud
' abielupaar Bemhard ja
Dagmar Vainu pühitseisid 0 veebr,
s. a. N o r M k I s oma väikeses ta­lus
25 a. pulmai>äeva. Abielüpaa-rü
on üks poeg Peeter, kes lüles-kasvanuna
eemal eesti ühiskon­nast
süski räägib head eesti keelt.
•
Kommentaciridl
(Algus lk. 2)
v ä ^ algelised. Kahtlemata (im N .
Lüt vfänasel aj# teinud sdlel
alal suuri pingutusi, eriti maail-maruumisõidukitei
konstrueeri­misel,
kuid enanükel Juhtudel on
saa tegemist varastaltud ja ko­peeritud
tehnoloogiaga. Venela­sed
ja teised raudeesrüdetagused
raixvad ei maksa ilni|a asjata igal
aasia! miljoneid dollareid oma
abtide pataljonidele. Nende te­gevusel
on oma kindlad eesmär-
^ d Ja uhekš selliseks eesinaärgiks
oa lääneriikide tehniliste saladus-t
® T7anistamiiie° ' h • .'1 • ..
1 ' AW
elav sagedaste kooskäinüstega ki­riku
saalis ja kohvilaudade kor­raldamisega
^urematel tähtpäe­vadel:
Naisringi esinaine on ener-.
giline A. Almer.
Koguduse nõukogu j a ijuhatuse
valimise tulemused olid jäTgmi-seä:
• • ;
Esimeheks on endiselt Ebesr-hard
Lepik, abiäsimehefes Amo-
Valdek Viira, laekahoidjaks Eik
V a r ^ ja abiks Albert Koor, k i r -
- T 1 w i r Jatoimetajaks Leopold Rossbaum
I^:^:^:"^^, julMtiMlBfcmeite , Bichwi-Os.
kar Leet'ja Boris Stiilov, j^uhatus-liikme
kandidaatidieks Endel
Thnm j a Johannes AJtner. Kogio-diise
nõukogusse valiti: Jiiri Här-matare,
Airtemi Kelenüt, Jaan E i -
nola, Aldfcsander Randsalu, Jaan
Randsalu ja Oskar Rosenberg.
Revisjonikomisjoni valiti- B a i -
mond Vilde, Romian Marley ja
Rein Lainevool. Uue juhatuse ja
nõukogu ametisse seadmine toi­mub
pühapäeval, 6.märtsjl.
b&äik d i i $12.765.01, miUes oli ka
aastalõpu ülejääk. Kogudus on
selles mõttes õnnelikus seisukor­ras,
et poole õpetaja ipalgast ja
teeninilšega ühenduses olevatest
kuludest kannab St. CJatharlhasi
kogudus, kelle rahaline läbikäik
on Kolmiainu kogudusega võrdne.
Varemalt oli kotoanda majan­dusliku
kohusekandjana 'Londoni
Pauluse kogudus, keda iteenib
nüüd aga õp, E . Lootsma.
Naisringi rahalise aruande esi­tas
laeösur Minna Linnamäe, km
phul
OTTAWA — Quebeci provintsist
pärit Kanada endine minist^ Jean
Marchand, kelle peaminister Tru-deaii
nimetas äsja senatisse, mai­nis
oma esüneses kõnes senaatori­na,
et Quebeci separatiste et hoia
Kanada konföderatsioonis mingi­sugused
keskvalitsuse järelanÖmi-sed,
kuna Rene Levesque oma par­tei
ja valitsusega on teinud kindla
otsuse Quebeci eraldamiseks Ka­nadast.
Isegi sel juhul kui Kanada
muudab oma põhiseadust ning ko­gu
Kanadas hakatakse rääkima
prantsuse keelt, taotleb Levesque
lahkulöömist Kanadast. Kanada
suurim pank - Royal Bai& of Ca-nada
— tegi teatavaks, et ta toob
osa oma peakorterist Montreallst
üle Torontosse. Arvatakse, et
Royal panga samm kõigutab veel­gi
majanduslike ettevõtete usku
Quebeci tulevikku.
1 OO-aastaii©
$14.51»
$ 8w
I E I P 0 S T 5 G A
$30.
üSA-s:
$46.— $51.-
$l2.Se ; $ ^ ^ ^ ^
LENNUPOSTIGA ülemcre-maaiäöss®:
Aastas $60.4f poolaas^s $39J®/y
Aadressi muudatus 30 centi. tM
Ksnada aa
ilxEi yod 35 eeotil
...Jele palume märkida ,^OSTAL OODE" Jd
USA aadressidele HM^CODE'*
Pangatsh6kkv<H poäi rahakae^
Free Estoniaii
Kima, Kolmainü kogudus /iähls-esile
tõstis käsitööringi eUukut- tab sel aastal 25. aastapäeva, ot-sumist
E. Pallase juhatusel, kell©
ilusata j a ipeente, aeganõudvate
käsitööde müügist on kaalukat
lisa tulnud naisringi kassale.
sustati sdlleks puhuks väljaanda
album, millfiks moodustati ko-šnisjon
kuhu kuuluvad Roman
Marley, E i k Varep, Herman F a l -
Naisringi tegevus pn olnud v ä ^ las j a Leopold Bossbaum.
racimafyad
Jaanuarikuu e e l v i i m ^
pidas orha l(M)OTinipäeva
Eestis Haapsalu iiajöoni mees
Gustav Kisand. "Kui ajakirjanik
sel puhul taUe küflia läks, tabas
ta, juubilari raamatu tagant. Mitr
,te juturaamatut e i lugenud Gus-taiv
Kisand, vaid päris teaduslik­ku
'kirjandust. Oma õppinüse
kohta ütles ta: „Kaits aastat ikäi-sin
kodis. Eks- IMca .yültan o l e '
ise õpitud."
VABAIiSTLÄNi
PaluQ mulle saata VABA EESTLANE aasteks / pooSaastaks /
veeraadaasžaks — tavalise / kjripostiga alat® „ — "
197---.Tellimise kattefel^^ 0 ... ^
rahas / tehtigi /
Nimi