Vaba Eestlane, March 13, 1968

              Nr 21
Esti Komitee
läbikäik S200000
rOKHOLM - Eesti Komitee
Koosolekul kandis abi--
ITi Mark ette nelja orga-rSoo- ni
Komitee Ees-jSSmsfon- dt
Eesti Rahvusnõu-rTj- a
Ro1"1 Eestlaste Eslndu-J?-Ü
! poolt Koostatud läkituse EV
iwtapaeva puhul mis kiideti
raatuse poolt heaks örebro ees-rtüendusKOol- lle
otsustati maä-J- ?
toetus' 100 dollarit Eesti
Kocüde Toetuskapitalist õppeva-asdit- e
m retsemlseks Ja ruumi-- a
üUnJcs
juJatu- - olulisemaks päeva- -
„ ir lmiunes Eesti Ko--
rntee 196" a rahaliste aruanne--1
rf mnruTamme vruanucu csuaa
aekur B Moorma Neist nähtus
r möödunud aasta on olnud Ees- -
Korrut eeie edukas ja et komit-ee
uhiKäik hakkab lähenema
itele nuonile kroonile (ca $200
100 näidates kogusummas seisu
c 953 54- 9- millele lisandub
ieel Eesti Komitee Naissektsloo--- „
aruanne mis tuleb kinnitamis-ele
järgmisel EK juhatuse koos--eku- L
Kui kaupa jagatakse
läbi plangu
STOKHOLM — Uks Leningradi
uastanud kaasmaalane oli seal
xohanud uht okupeeritud Eesti
eestlast kes elukutse tõttu saab
Külastada sageli Venemaad Ta
utustas Leningradist tulles kodu
eestlase jutu Möödunud suvel
hakkas mitmes Vene linnas sil-ma
kuulutusi milles venelastele
ubati tööd okupeeritud Eestis Ja
öotatl neile koos töövõimalda-m:$eg- a
anda ka kohe Eestis kort-er
Mind pahandas nende luge-!sa- e
sest eestlased ise ei saa
oma kodulinnades korterit vene-astel- e
lubatakse aga see koos
ööga kohe" Edasi oli kodueest-ar- e
öelnud veel:
Eestis on müügil väliskaupa-des- t
tshehhl saadusi peamiselt
ekstuli ja jalanõusid Ida-Saks- a
Ungari ja viimasel ajal ka Soome
Kaupu viimaseid siiski vähevõitu
Kõige otsitavamad on tshehhi rii-ded
Ja jalanõud Kui uued partiid
kohale tulevad Jookstakse nen-dele
otse tormi tekivad suured
sabad Ja segadused nii et neis
uhtub käsikähmlus! ning suure-maid
lööminguid Komandeeri-'aks- e
miilitsad kohale Nägin Tall-amas
kuidas uudiskaupa Jagati:
seda anti läbi plangu et peale
ungl ära hoida ühe augu kaudu
olangus võeti raha vastu teise
augu kaudu anti kaup kätte Osa
uudiskaupadest kaob leti alla „ai-uu- !
tuttavatele ja sõpradele"
Leedulaste protest
LONDON' (EH) — Leedu 50 a
iseseisvuse päeval 16 veebruaril
andis Inglismaaa Leedulaste ühin-gu
esindaja Londonis N Liidu
saatkonnale üle Kossõginlle mää-ratud
protestmemoranduml ümb-rik
memorandumiga võeti venelas-te
poolt ka vastu sest neil polnud
'eada mida see sisaldab
Oma protestmemorandumis juh
rud leedulased tähelepanu kõige
Pealt lepingute murdmlstele mis
msiri Leedu vägivaldsele anasta- -
misele ja protesteerivad: Vene
ressüvse akti kestmise vastu
Leedus vene quisllnglte rezhiimi
alitc-emis-e
vastu Leedus ja ise
seis a rahuarmastava riigi muut
use vastu vene kolonllks mida
ulutakse Moskvas Sadade tuhan- -
lete eedulaste julm tagakiusami
se kes on deporteeritud Siberisse
" olmalusi neile andmata
pöördumiseks oma kodumaa- -
leiuisulilsotoemivnagbulaidseustevabpaidiurasme ine ai-ataM- ne
ja kontakti piiramine lni- -
Wevpga ninz sõnrrip la ciicrulac
?a kes asuvad vabas maailmas'
-M-pmovreannedumvaliltõsupseb astnuõkusdmkioseh-e-
"me oma sõjavägede ja kolo-"-a- a:
aparatuuri välja tõmbami- -
Leedust ja astuks murtud le- -
Pruute uuesti taastamise suhtes
ilklmistesse Leedu
kes on vabalt valitud UNO vai- -
alt
iiwwr"t#(JirT— A}uH KIRIK
KINDLUSTUSED
™ 241-515- 0 3 Culford Rd
Toronto 1$ Oot
kolmapäeval märtsil 1968 — Lk 3
ff? """" "1V1 " II 'WI TT "" "J "T"
j vj Uni um --%J i ™fj lÄtv
l t r m ' r v _ CK 1
L¥' KlyI U '
Läänemaailma ajakirjanduses ilmub t limasel ajal pideva't kirjeldusi N Liidus alitseast olukorrast
kuigi N Liidu oimud teead Venemaal iibiiatele ajakirjanikele takistusi elanikega otsese kontakti
õtmiseks Tildil näeme ühte fotot Leningradi alt mille avaldas inglise ajaleht Telegraph"
Leht märgib et tiim ai fotole jäädvustatud inimeste näod on sünged ja
MAAILMANÄITUS MONTREALIS UUEL KUJUL
Montreali linnale kingitud 40-l- e paviljonile otsitakse väljapanekuid
— Expo maa-ala- st saab kevadel maailma suurim tulbiaed — 17 mail
avatavale näitusele oodatakse hooaja kestel 20 miljonit inimest
MONTKEAL (VE) — Samaaegselt kui miljonid inimesed Ameerika mandril Euroopas ja mu- -
jal ikka eel meenutajad mullust Maailmanäitust
inimest on toonane Epo hiigelmaa-al- a kaetud lu
politseinikke kes alvaad tühje paviljone et nei
Tshehhosloakkia paviljoni ees on märgata liiku
üht suurema tähelepanu osaliseks saanud paviljo
sellest saan Kaks ennoonet kultuurikeskuste nao
suvel mitmed-mitme- d tuhanded eestlasedki vara
ja troostitut pilti sest omaette linnaks olnud ma
— isegi õhuraudtee vagunid mis kuue kuu kestel
suurte lumega täitunud monstrumitena seal kus
Aga varsti muutub Maailmanäi-tuse
maaala Jällegi elavaks ja ki-havaks
sest see jätkub uuel kujul
Ja selle avamine on ette nähtud
17 mail Kuni 14 oktoobrini loo-davad
muailtiiHtiäilUse jätkajad
vastu võtta vähemalt 20 miljonit
külastajat
Montreali entusiastlik linnapea
Jean Drapeau kutsudes hiljuti
ajakirjanduse esindajad jutuaja-misele
tähendas et uuel kujul
avatav näitus mis kujundatakse
permanentseks miniatuurseks
maailmanäituseks" ei jäta eelole-val
hooajalgi oma külastajaid ül-latama-ta
Nii on kavas külastajatele pak-kuda
mõndagi uut kuid sama-aegselt
on ligemale pooled Ex-po
paviljonid kõigi väljapane-kutega
kingitud Montreali lin-nale
Kuid teine pool Maailmanäituse
paviljonidest on praegu tühjad ja
uue suurnäituse korraldajad pea-vad
leidma-otsim- a võimalusi mil-lega
neid sisustada Kinkijad cl
kinkinud Montreali linnale pavil-jonides
olnud eksponaate Sama-aegselt
viidi paljudest paviljoni-dest
eksponaadid pärast Maailma-näituse
lõppu ära mis on lubatud
aga uuesti Montreali tuua nagu
Saksa Prantsuse India Austraa-lia
Mehhiko Jt
lipud
Maja
Aktusekõne pidas
haritlane Hel
mut Lutsep kelle teened panus
on silmapaistvad Eesti
Maja selle esime-se
Kuna Helmut Lutsep on täieli-kult
paguluses võrsunud ja välja-kujunenud
nooremapõlve haritla-ne
siis on tema aktusekõnes väl-jendatud
mõtted eriti tähendusrik-kad
selgepiirilised mõnesid osas
otse reljeefselt uudsed Helmut
Lutsep ütles muuseas järgnevat:
Eestlased oma ise-seisvuse
Vabadussõja kaudu ol-gugi
et sõda on näh-teks
Inimkonna ei olnud Ees-til
muud võimalust oma
saavutamiseks kindlustamiseks
Kaotus või võit sõjas aga otsusta-takse
alati sellele eelneval
VABA 13 Wednesday March 13 1968
Hk"
täna Dail
mornid
Montrealis mida külastas enam kui 50 miljonit
mehangedega ning: seal on näha ainult üksikuid
huligaanid sisse ei tungiks Ainult ühe nimelt
mist — töömehi kes lammutavad maailmanäituse
ni kuna see transporditakse Newfoundland! kus
1 Muidu pakub Expo maaala millel möödunud
hommikust hiliste õhtutundideni tallasid kurba
ailmanäitus on otsekui mahajäetud ja
sõidutasid kümneid miljoneid inimesi püsivad
nad sügisel seisma jäid
Mis saab N Liidu paviljonist
pole praegu veel teada Linnapea
Drapeaul puudusid selle kohta ju-tuajamisel
ajakirjanikega lähe-mad
teated
Kuna ta tähendas et ta püüab
kõik teha N Liidu paviljoni säi-litamiseks
siis võib arvata et
venelased püsivad oma esialg-sel
seisukohal — paviljon lam-mutada
ja transporteerida
Moskvasse
Montreali linnale kingitud
enam kui 80 paviljonist tulevad
mitmed täielikult Umberkujunda-misele
ühte paviljoni koondatak-se
ajaloolised materjalid kõigi
varajasemate maailmanäituste
kohta Ja üks suurem paviljon
muudetakse Huumorimajaks
mis tähendab seda et see sisus-tatakse
karikatuuride erinäituse-na
Montreali tuntud karikaturist
Robert Lapalme viibis Ühendu-ses
Huumorimaja kujundamisega
mõnda aega Euroopas et selgi-tada
millisel määral kavatsus rea-liseeruda
võiks Ta saabus reisilt
tagasi ülioptimistlike muljetega
Eelseisva suurnäituse maaala
väheneb aga siiski
sest Cite du Ilavre osa ei tule
enam näituseväljakuna
Seda haaravamaks tahetakse aga
'kujundada kaks saart mis moo- -
Praegu oleme „rahu"
ja
Eesti rahva
Kui peaks
kaotuse
siis võib see toimuda
kui mõista kui
suur
kodumaa On nimelt
fakt ainult
mõtted leiavad
maailma ideede foorumil Kogu
maailma ainult meil
täielik ja
Kodumaa eestlased
praegu vaikiva
aga esindada kõiki eestlasi
olu-line
Ameerika praegu
I
dustavad kokku suurema näituse- -
välja See tahetakse
maailma lilleaiaks
Nimelt sinna 200000
tulpi kõigis valikuis
Ja värvides lsoou tul
pi olevat uuest eriklassist isegi
mille
tolli
Kas
hakkab mööda näitu-seväljakut
ringi või
mitte pole praegu teada
ehitamine läks maksma miljo-nit
dollarit Ja praegu oks-jonile
minemas Kui
Drapeau suudab seda päästa" —
nagu ta päästis kogu
alaliseks näituseks Montrea-lis
siis avanevad eeloleval hooajal
muga-vaks
liikluseks
vastasel kor-ral
muutb aga liiklus lilleaiaks
uuel üs-na
raskeks ja
Eelkalkulatsioonide Järgi
vähemalt miljonit
Drapeau ei
pea omas
isegi miljoni külalise saabu-mist
Pääsmete hinnad Jäävad
uuel näitusel samaks kui need
olid Expo'l
„Eesti koolid - eestluse võti !"
Paguluses hariduse omandanud keemiadoktor H Lutsepa tähendus-rikas
Minneapolise Vabaduspäeval
MINNEAPOLIS (VE) — Eesti Vabariigi aastapäev saabus
sooja ja 24 ning juha hommikust lehvisid liuna-Minnea-polis- e
peatänaval Lake Streetil asuva Eesti Maja esisel Ühendriikide ja Eesti Aktus ilupuu-dega
Eesti ruumides algas kell C pI ja juhatati sisse Chemlriikirie
hümniga
keemiadoktor
ja
organiseerimisel
ja
saavutasid
ja
traagiliseks
elus
ja
juba
EESTLANE
sse
märgatavalt
rahuperioodil
jälle nn
ajajärgus valmistumas järg-miseks
otsustavaks
katsumuseks
meie libisema selles
katsumuses seisukorda
peamiselt
sellepärast ei
on väliseestlaste
tulevikule
et väliseestlaste püüd-lused
ja väljendust
eestlastest on
sõnavabadus hääleõigus
moodustavad
jõureservi meie
võime
Ja sellepärast on absoluutselt
et püsiksime eestlastena
ühendriikide
osa kujunda-da
suuremaks
Istutatakse
võimalikes
kusjuures
hiigelõitega diameeter 10
Expo-aegn- e Expo-Expres- s
külastajaid
Selle
19
see on
linnapea
maailmanäi-tuse
külastajal võimalused
hiiglaslikus
„näituse-linnas- "
kujundataval näitusel
väsitavaks
loo-detakse
maailmanäituse jätku-näitusele- "
20
külastajat kusjuures
optimismis võimatuks
30
kõne
50 Minnesota eestlastele erakord-selt
päikeselise laupäevaga veebruaril
pidulikult kaunistatud
Minnesota
sekretärina
vabaduse
unustatud
me
osatähtsus
sõidutama
ne hoiak Kesti suhtes võib muu-tuda
tulevikus kui lakkame ole-mast
vokaalne ja tugev surve-grup- p
— tegur millel on oluli-ne
mõju Ameerika eluviisis ja
poliitikas
Murrangulised sündmused maail-mas
võivad toimuda paarikümne
aasta pärast kui Punane Hiina on
moodsalt relvast unud ja ei ole
utoopia et siis võib toimuda suur-võimude
vahel uus ja järjekordne
ümbergrupeerumine ja koaleeru-min- e
Ka selleks peame olema
valmis et siis oma mõju avaldada
ja ka selleks on tähtis et püsiksi-me
eestlastena
Kahjuks meil puudub ecl min
gi konkreetsem programm välis--
eestlusele näiteks lähema 20 aas--j
ta peale ja on vaikivat ükskõik- -
sust tuleviku suutes Kirjanaus
Televisioonilavastus Eestist
Anti edasi viie saatejaama kaudu
MINNEPOL1S (VE) — Minneapolise l'SA-- s toimus Eesti Va-h- a
riisi juubelipidustuste raamide ühe suurena eriUritusena pü-tupäe- al
25 eebr ärilUr teleUioonilatastuse A Vision of
Estonia" ettekanne mille lavastus käsikiri fiunimonUaih Ja
kommentaarid olid Knilcl Kuik'ilt 1'oolrtunnilise saate kandsid
üle koKusumnus iis saatejaama mis moodustavad nn Midwrst
Kdurational Netuorki ja hõlmaad Minnesota osariici täielikult
liine osa Wisconsin) lõua ja Xorth Dakota piirkondi
Saade koosnes sissejuhatavast tud esinejate informatsiooni hell- -
osast Eesti kohta 18 valguspildi
ga Lydia Koidula luuletus ling-llsk- i
Mis mulle jutustad koidi-kutuul- "
koos illustreeriva filmi-montaazhig- a
Heljo Värki ette-kandes
Johannes Tall mängis
tshellol oma kompositsiooni
Adgaio" ja Maret ränk laulis
lauliku lapsepõli"
Edasi tuli Minnesota Eesti Selt-si
Segakoor Elmar Aru juhatu-sel
esitades Elmar Kajaloo
las mina hakkan laulemaie"
Minneapolise Eesti Rahvatantsi
jad Raksl Jaaguga" siis jftllegl
segakoor lauldes Mlina Härma
„Enne Ja nüüd" Ja lavastusliku
lõpunumbrlna Tuljak" segakoo-ri
rahvatantsijate ja Heino Jaska
akordioni esituses Tantsuline ju
hatus oli Hetty V Kulbilt Lavas- -
Ilmub
DP
oli
- mis
1938 Tartu
TV
nii
kui
Põhja
arvu
dati võrra
O Tavel Juha-tusliikmeten- a
— Meema Lla
Ottan E It
Fil Saare
V Nil-so- n
Maskin AH
produktshefiks Saa- -
rp uim rH - - — — - j rf v
tüse pealkirjade ja lõpus esita-'Transportckono-ml
juures
VABA EESTLANE
Hoolimata üldisest tõusust
tellimishinnad 1968 a
ENDISEKS
tellijaskonna pidev viimase
kolme aasta ja selle tendentsi
TASUTA
Igale tellijale VABA TÄHTRAAMAT 1968
SOODUSTATUD HINNAGA — $5
VABA tellijal! võimalik ergon
ilmunud J Silveti suurt
EESTMNGUSE SÕNARAAMATUT
(Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misrahag- a ühel ja tshekil)
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
maksab Kanadas:
Aastas Sl 5 —
Poolaartas $8 —
Veerandaastas $5 —
ja
Aastas $lo —
Poolaastas $850
Veerandaastas $5 —
muudatus 25 centl
„7JP
TELLIMINE
EESTLANE
Postal C Toronto
Palun mulle VABA aastakspoolaastaks
veerandaastaks tavMiseklripc tiga alates
196
rahastshekigarahakaardiga saata
Nimi
looming cn langemas kuid ometi
saab Eesti vaimuilma ai-nult
eesti keeles
Suuremates plaanit-setakse
küll Eesti vanadekodu-sid
kuid puuduvad korralised
alg- - ja keskkoolid
ometi on koolid
võti! laagrikoolidel oli
rahvuslik ja varal
taustaks Juhan Simmi Oma
saar" hellülesvöte tehtud
Eestis Meestelaulu
Seltsi kooriga
lavastus suurt
ja huvi eestlaskonnas
ka kohalikus avalikkuses
Inglismaa eesti
nõukogu liikmete täien
kolme ulatades prne- -
gu IMe Koguduse Juhatusse va-liti
esimehena Ja
M
Kallas Ja Vaher
kand Ivar Stokhol-mi- s
on Engström
Towmootori osa-konna
Ivar
tyitn &inlnl ATI
elukalliduse jäävad
VABA EESTLASE
Seda võimaldab suurenemine
lootus jatkamisse
EESTLASE
on EESTLASE osta typei
kirjastusel
otse meie
samal
Väljaspool Kanadat kiripost:
Aadressi
nende
ele-vust
Mrlpostl lisamate ÜHE3 KUUS
Torontos 50 c mujal Kanadas
USA s Ja Inglismaal 70 c teistes
laades 1130
USK tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
COiE" number
VARA
PO Box 70 Stn 3 Ont
saata EESTLANE
— „ "
Tellimise katteks lisan siinjuures
(Kaha ainult tähtkirjas)
Aadress
mõista
keskustes
Ja eesti eestluse
võrratu
tähtsus
tekitas
kutsutud
jooksul
talituselt
pikendati vällseestluse eluiga pal-jude
aastate võrra Kui soovime
eestluse püsimist peame maksma
selle eest ka kõrgemat hinda ja
Põhja-Ameerik- a mandril on vaja-dus
vähemalt ühe Eesti keskkooli
Järe'e See peaks olema erakool
rõhuga Eesti kirjandusele keele-le
kultuurile ajaloole ja
%
m
v
l
Mt iill
Tl
iii
'i