0085a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
~-- m t EH ETgPk lk Lk 2 VABA EESTLANE kotattpltml 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1963 Jaklid" okupeeritud Eestist Kesti Vabariigi Ja Eesti Iseseis-- lakse eredates sirvides eesti ko-- vuse sünni 50 juubeliaasta mee nutamine oli okupeeritud kodu-maal kõvasti keelatud kuid prae-gu Kestis oimul oletad kommu-nistid ei unustanud juubeli tähis-tamise ajal vabas maailmas ela-sai- d eestlasi ja külvasid nad üle oma propagandamaterjaliga mis saabus pagulaseestlastele propa-gandaajale- ht Kodumaa" eriväl-jaandena ja kannab pealkirja -- Faktid ja kommentaarid" ala-pealkirjaga Eesti riikluse tekki-mise päevilt" Xeljakümnekahek sa-leheküljei- ise väljaande koosta-misel on ilmselt palju vaeva näi nud Tartu ülikooli professori tiit-lit kandev P Vihalem kes määr-dunud välimusega broshUüri on kogunud rohkesti materjale võlt-situd allkirjadega pilte lasknud klishecrida Eestit okupeerinud saksa sõjajõudude juhtide päeva-käske ning lisanud kõigele sellele omapoolseid kommentaare P Vihalema teoses esitatud väi-dete ümberlükkamiseks pole mõ-tet hakata vastuväiteid esitama ja nõukogude professoriga vaid-lema Ajaloolised faktid jäävad ajaloolisteks faktideks ja neid ei suuda oma keerutamistega üm-ber lükata ka kõige paremini väi- - jakoolitatud provokaatorid ja propagandamehed Kui N Eestis välja antud propagandabroshüüri koostajad väidavad et Eesti Ise-seisvuse Manifestil ei ole mingi-sugust tähtsust ning et sellel aja-loolisel dokumendil pole mingisu-gust õiguslikku alust siis on siin tegemist samasuguse rutiinivale-K- a mis iseloomustab kõiki N Lii-du ajalooraamatuid mis tehakse iga paari aasta järele ümber vas-tavalt vajadustele ja olukorra nõudmistele BroshUüri väljaandjate peami-seks eesmärgiks on näidata et Eesti tolleaegsed juhid olid saksa okupatsioonijõudude käsilased ning leppisid sakslastega kokku nõukogude võimu murdmiseks ja väljatõrjumiseks Eesti territoo-riumilt Sellele väitele suurema kaalu andmiseks ja tõeliste olu-kordade maskeerimiseks minnak-se Isegi nii kaugele et kirjelda- - sidemed dust danluse Jcoostõnd" IlltlpH Kak samaaga enne Teist maailmasõda ! ja soja ajal Eriti kummalisest vaatevinklist vaadeldakse broshüüris Eesti Va-badussõda ja püütakse anda sel-lele kodusõja ilmet P Vihalem oma kaastöölistega kinnitab et pärast nõukogude sõjavägede sis-setungimist Narva 1918 aasta detsembris moodustati Narvas nõukogude valitsus mis kandis j Eesti Töörahva Kommuuni nime tust Eesti kodanliku rezhiimi sõ-javägi olevat võidelnud selle kom muuni sõjaväe vastu nlne seeea olevat siin tegemist puhtakujulise klassi- - ja kodusõjaga Eesti töö-rahvas ei olevat aga suutnud ees-ti kodanlaste ja imperialistide ühisrinnet tol ajal purustada ja nii olevatki Eesti Vabariiki jää-nud püsima suveräänse riigina BroshUüri koostajad sõidavad siin nma alalnnlUtp faktlHppa" ku 'kkv I ' ' i I ÜHHH rl ' BaBBk 9 4r + bB BBBBhI B Hi i illBH kkkkV kW J " - iii i i fJi' i I lllfšJ I ' ' " _ ii - täielikult ranna kuna Vahadus Toronto muutub PiMil cUori ii — — _ —rK- - — w _-- _ ___ —___ iiiuu uia ftxuiu iii xi%iaiin laraci m nAAfMinutAM f & algul Narvas isale ning asus tol ajal inglaste elamlsra Nüüd on kogu rajooni üle ka-- id ning kirikus kus omal ajal jutlustas Lester f earsonl Ua amai nnwi ia „„!♦„ b„ dus peagi ning Eesti Torontos üles tõstetud küsimus inkM nnnMnAi t„j i kogu "ks ara osta ning muuta Lester muuseumiks kestel kommunistil Venemaa diviiside vastu P Vihalema teooria lükkab ümber ka Tartu rahuleping 1920 aastal mis ei sõlmitud mitte Kommuu- - et takse me mida' t valitsus ja presl se ja ümber P Vi- - dtI1t u"r U ja halema faktid" on sa zmhaasnris teosena tsäeilelie-s- "" tiinnii&tiica DimilicoAci licful UCiClloUViol Uit? on hea et Nõu ofensiivi? See nõuab kogude Eesti võimumehed Eesti abariigi ära ei unus-tanud ning ka teosega meeles pidasid P lema ja vaev ja töö ning partei propaganda-- 1 miseks rahad on siiski mahavisatud ja asjatult raisa tud kui Nõukogude Eesti praegu sed arvavad et nad sEaeasvtai dajaQlhucguarmmueututa brushUüriga seks BUDAPESTI POMMIPLAHVATUS Algul kulges kõik tavalise re-- kult juhilt Nieolae ihll kohaselt N Liidu peadele-- kes leidis et Süüria oli liige ja stalinist-- ! liiga kergelt ja tõstis liku parteiideoloogina tuntud delegatsioon sama Suslov avas RudanmlU mtif tSrrmt1 nXoul nnuii ri Gellerti 67 kommunistliku Rumrrnia Dpadptpcaf nntrfi Vnlimcco aluseks riikidel tõelised opereerimisvõimaluseri kkkHD I kkkkkkkkkkkkkkkkH kkkkkkkkkH kkkkkkkkv -- m kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkHv ikkkkkkkkkkBkPkPkVV IH iHIH-- lBH HHH kkkkkkkkkkkHuLfkBs! rxHHllllSI I HUIK" HHHHHbP f'i'i --I £ HHi '-BiK#l-t" HHHH BBBBBBBBBBBBb BBBBBl hh_i hhhh BmmhmhiihiiihiihiiihiiihiiibB Bhhb kkkkkkkkkkkkkH- Ti-TfAiikkkk- M - I1 L BBl Bb BBBBBj #:1 jtTBBBn IIIIIIIIIIIIIIhIIIIIIIIIIIIIIIIIHHHHHHHHHH iäBIbbb iIlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllVllnJlrlllllllllllHlS Tiw" 7-jIh- 1H iHllHlllHlllHlllHSHillHlllHlllHlllHllHlllHlllHlllUlllbllmBUCHJHVJiiiB ii JJ1 vl8-jilliBMkt1- žl iB BWBBBWKBBWBBBWTBjiwTPTUMiiiBJ pBl™iB&lBkMlP%JBJA KJPPPPPPPPPPbm'1 jjiaigiMBlM Wn BBBBBBBBBBBBBBBl nidpialt _„n lnnni sõja moodustatud pfarioni joonis võtnud immigran-kõlavanimelin- e Kommuun" silmapiirilt on mõningate ringkondades Vabariigi rahvavägi võitles Pearsorü Vabadussõja suur jõukulu väikesed tulemused riNVuwuNa"i jhfndpil3l! Peavad Vietnamis suurendama oma sõjaväge minna maailma kolge paremateks mcihjiivisi OTenSIIVI pmidueinvaalstjutttäuiednedatakkosgeudekmsuudetak-- " henefriikide on hei?a™d annete patsifitseerimine Julgestamine kirjutatud - o iimg vasiase stiili ning pälvinud suurt mine kirjutatud ™™™ tl I kahtlemata " meel kõik aastapäeva seda omapoolse Viha tema kaastööliste summadest broshUüri väljaand-- ' kulutatud valitsejad Ceausescult piisenud gaat poliitbüroo tulemusena Rumeenia küsi-Mihha- il hotellis Kommunistlikel seisvamat LkkkkkkkHT }&?'&$!' ffJlllllW bäätt-- fv2txt~7ifiPihVi mentideks Löuna-Vietnam- l kujundatakse sojajouauae navita-sõd- a parast kommunistide uute diviiside viimist Vietnamisse uute investeerimist relvastuse suurendamist milleks USA riik Ja rahvas peaks praegu-sest olukorrast üle minema täie-likku sõjaolukorda ühendriikide sõjajõudude Ülemjuhatajal kindral Westmorelandil olid käesoleval aastal suured plaanid kevadofen-siiv- i alustamiseks Ja vastupanu lfipllkufcs murdmi Kommunistide ofen-siivi tulemusena on aga Viet-namis olukord tunduvalt muu-tunud ning ühendriikidel Lõuna-Vietnam- il koguda kuud jõudu enne kui nad saavad endise olukorra ning on võimelised uut pea-letungi alustama Arvestades tekkinud kriisiga kutsus ühendriikide pre sident Johnson 28 VPphniariW Majja nõupidamisele Dartei rahvusvahelisp kontrri-nU- I linnirrcnii mAlcf-i- V snrirto lii VAiV nmo iKk)rn„nj _xiii i - esimese taolise kokkutuleku pindaja sõnavõtu hukka ja hoiduks nõuandjad et ära kuu-ras- t 1960 aastat — igeda ninna- - edaspidi osavõtvate parteide sise-- lata nende arvamist Nõupidamis-kug- a Puna-lliinal- e ning ettepa- - ning välispoliitikate kritiseerimi- - on Jõutud otsuso-nekug- a uue konverentsi korralda- - sest Rumeenia nõudis ühtlasi et le et ameeriklased peavad Viet-mise- ks mis olekhsiljetämielikkuielstolevpaülhenadaasttuadl ktaoknsveIrgeanstusiguesdteasstisersünnkaäkiguutessthoidPuu-- -- pnaanmuisst skuuuirennaddamtaahaovmada ksaiõmajsa-Hliiins- ta probleemile Niipea kui ta na-IIii- na vastu ja see tekitas suu- - olevat viia võidurikka lõ- ol! istunud tõusid üksteise järel re segaduse Kuus tundi püüti Ru- - puni Kalkuleeritakse et esimese püsti mitmete riikide delegaadid meeniat manitseda mõistlikkusele kolme kuu jooksul peavad ühend-kajastade- s truualamliku kuuleku- - kuid delegatsioon jäi oma esialgse riigid Jaama paratamatult defen-seg- a Kremli mehe nõuet ning soo- - rveitnatdsestooimmuaklts ptoinogltimeattauuMs oksoknvvaes- - nsNeiiciusleeusrckui-toMihii-apal haks uPuunae-lslLlitni-õa psuõknsa rjvüanõdtptaai--s-- tksäioihvmtismajumanaihsttoiodlitseeimvaallustealkles emesõtndeat Eriti innukas oli Lõuna-Vietnam- i linna Ida-Saksam-aa mist ajal millal see ei saa oma ning Khe Sanhi baasi kus 5000 etassindoamjaaaEegrisceh lSltoanllcnrlkearrgkuems eenludsi-- staesisidukohRtiumkeaeintisata Seejärele jaldue-- -- aasmtuemeraikla20st000-s-ot n mvaelhmeisst kvoõoitslnuesvsea ning ronuias ci lojaalsus Moskva- - monstratlivselt noupidamisesaa-- punaarmee vastu te peaKs olema iga riigi kõmmu- - ust välja Järgmisel päeval lahku nistliku partei esimeseks tegevus-- sid nad Budapestist Ehkki Süüria atakk kujunes sel miili- - le vahejuhtumi päästikuks ulatu sed viimasel ajal on taotlenud ise-- vad Rumeenia protesti liini oli juba see kül-- juured palju sügavamale Rumee- - kB juiuiun viciuüiin Vietnamis kommunisti de ja tuleb mitu Vietnamis Samal ajal aga teha ette- - valmistus! uueks jõudude suurendamist Vietnamis vähemalt 75000 me he vorr3 lalt vastumeelne kuid karikas" nia algusest peale suhtunud Kõrvuti kaitsmisega pea-- ' praegu nõuab ntavad- - lootsid jooksipsäravsätheSmüaülrtiaRumeeniale puiklevalt panema SamaI ofensiuinvui stada Khaled Bekdashl srõünnadvaõsttuteraSvüaültri!aRumpeuennaisateiseseis õiendamiseuuele Pekingiga iatrvmetei-t- vägi omal ckaseluteigjujtsedes ei suu poliitika taotlusi eriti selle lootsid rumeenlased siiski misele kaasunjeabjuõuhuuuraüennas- kuuurteenda- - Kesklda poliitikat Rumec- - neil õnnestub kõrvale lükata Mosk- - hustamine PõhJaVietnamis miõ-rsii- gi nuiMiuuiuiiiK simtiiii uievoimu suuren- - votao praeguste plaanide koha maanina Kesklda lised Rekda tuleb mida juht petada kui kõnetooli astus Rumee- - toetuse juba ammu enne Sus- - ureumuadmm icuuuvaee avanevad Juht Mculescu- - saabus Isegi Itaa- - WashmgtCnis nõuoi ui in iiwaui] nvii- - ouaii- - Teised delegaadid püüdsid varem I kkkkkkl 5 miljardite ootamatu poliitilised tulemusena delegaadid mdiemit poolt Keijteie kuidagi võiks suuren- - tsiviilsektoris nõustus süürlane et tema Liidu kom- - Juurde selle strateegia põhTeS Irnnfltkt ii i IvlAmiA ta tn(i ir1Vrr4i Rumeenia kommunistil- - tõsiseks kriisiks marksistlikus lee- - I 1 kknl hkkkW- - liiiH i BB] BF# I M lil !? J -- kE " "i if - - - m-- u a ii&i w - ~~~ Ir taasta-da te võitlust juurde Lõuna linnade rahustada lõpuks senise sellega On loomulik et selle strateegia rakendamiseks piisa ainuük-si Ühendriikide sõjajõududest ning ameeriklasteel peavad tõhusa toetuse andma Lõuna-Vietna- mi sõjavägi ja valitsus Kui nad neile usaldatud ülesan-deid taita suuda siis ole ka ameeriklastel mingisuguseid väl-javaateid asuda defensiivist ofen-siivi Kuigi mõned ühendriikide strateegid teinud ettepaneku suurte maaalade loovutamiseks kommunistidele Ja koondada {ühendriikide sõjajõud ainult ük sikutesse tugevalt kindlustatud baasidesse peeta neid Dlaane USA sõjaväelaste hulgas eriti ge- niaalseteks kuna see tähendaks Vietnami suurte maa-alad- e ja mil-jonite elanike loovutamist kom-munistide kontrolli ja meelevalla alla Mis puutub kommunistide iõu- - dudesse Ja relvastusesse siis näi-tas viimane üldine ofensliv Lõu-na-Vietna-ml linnade Ja sõialiste baaside vastu kommunistide kasutuses küllaldaselt mehi ning need saanud hea välja-õppe ja varustatud moodsate hii Ja vene relvadega Kui pärast Kommunistide suurt Jaanuari {ofensiivi kalkuleeriti kõmmu- - veres lunjaics jooksnud siis viitab nende aktiivne tegevus ja pidevad rünnakud vastupidise-le kommunistide staabi kasutuses vaatamata suurtele kaotus tele veel tugevad jõud kes võimelised soori-tama suuremaid operatsioone ja tekitama ameeriklastele Ja nende liitlastele raskeid ofensiiviks ühendriikide luureandmed kln mis ühendriikide sia kommunistid oli jimiqnuiminnvntAuficniHuiiln!i KonaiiKuit elanikkonnalt suure-mat toetust Ja olid pettunud osutatud leige suhtumise üle Budapesti konverent- - vad ameeriklased rõhku aal saa a&a ääre kommunistliku sist osavõtusse kuna Bukarestis ka maa niiricÕnrtrirto iw Iet kommunistide edu partei esindaja teati see mõeldud vaid hüp- - sele Lõuni-ViPtnam- t nll „' paljudes linnades Ja külades mil- - -- "J lp tlllpmncono 1ArrMtnjttJi knmrrrnuilp - - '"ka ja aga et ut wii ainu-- nn unu -- ——- kui nia delegatsiooni lov Budapesti toimunud 1 & l „__„„„ Ja — ja strateeg dada ei et ei ei on ei et on et on na et vn — ka on I et iiiiiim mirp — — ii el et on ' va X on terroristid mõrvasid massiliselt Lõuna-Vietna- ml elanikke on täit-nu- d inimesed hirmuga pal- jud on kaotanud usu Lõuna-Viet- - valitsuse võimetesse ja või esimeseks ülesandeks saata sUüdistused välja konve- - munNtlikus maailmas läks nüüd kommunistide ilihki Samal unidiH neile Ddrast ning nami suses ja Kuid Vietnami sõja käik näitab ka et Ühendriikide valitsus ja sõdurid ei ole seni sõjast palju õppinud ning ei oska kommu nistidega võidelda poliitilisel ega rindel Tundub et ühendriikide vaba riiklaste partei presidendikandi daadil Richard Nixonil on õigus ta märgib et kunagi pole va remates sõdades raisatud nii pal ju jõudu nii väheste tulemuste seda teevad ameeriklased praegu Vietnamis Ning Ühendriikide üksuste pide vad kommunistide lõksu kukku-mised mis lõpevad ameeriklas tele suurte kaotustega näitavad Ilmse selgusega et ameerika sõ dur ei arvesta salakavala ja Jõhk ra vastasega kelle vastu võitle misel tuleb kasutada Dartisani- - sõja karme võitlusmeetodeid VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud ree-deni kell Telefonid: toimetus 364-753- 1 talitus 364-767- 5 kodus väljas pool tööaega Karl Arro 7662057 Ilmar KÜlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu? väljaspool töö-aega: Helmi Llivandl 2516495 KUULUTAMINE VABA on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll Ühel veerul kuulutused tekstis $175 Iküljel $220 Korteikuulutused alam-mil- r Jl 20 Kirikute organi-satsioonide Ja isikute teada-anded $100 tollilt VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumeth St 364-767- 5 Postiaadress Box 70 Stn Toronto 3 Ont "Mrs Leida Maries 149 Bishop Ave Willowdale Ont 223-008- 0 kommunistlik partel milline damise lõpptulemusena otsustati JL™8 TaS °ma s5Jaäeü seisis kategooriliselt vastu põhiliselt jääda nii sõjalises S Ja katsuda kohalike Mida nOO UfeSfd Ulgis kaota:ud usaldust 1 VÖ1a faJUd PeaVad elekonarvuteid mis hegemooniat tagaSl jäetakse Pärast sõjalisel 9--4 vümast '""paz-asiej- u seeparast et restsi protokollist Tundus et Moskva liinile Rumeenia oli osa- - ~~~ — suurt ofensiivi olid amerii9toH naa teeva° tosina inimese töö ' Innanaika vait nurka ri peremeheks hüüu ajal suse kui kui Tel Tel ära et eriti kriitilised Lõuna-Vietna- mi neea aga töestl Rl1 & Ükskõiksuses saavutamiseks esmaspäevast Toimetajad EESTMSES KUULUTUSI Ytnt põllumajandus ttadlastd hoopleva Austraalias ADELAIDE (EPL Ilas viibivad praegu paaRk2 külaskäigul kaks vere Uad prof D V Ter-Avanesja- n uZ tor P A Udahin moicWLS gradist Nende endi Wrri r nad N Liidu teadusliku tr—!' raalmiauuukjülausutuiaseaniKeueasmnusivj jk selle mandri teraviljade tsr kuuuc j luuasaiaimeae ses— nieadKhogilujemmine ristsNueeuidtu kavtaJts"e tavate N Liidu taimelutadewn Ja aretada et saavutada $-- ~! "V"ft"lru4 3onanni e anavaia !?- - Hiljuti viibisid nad nädalad vad Adelaide'is tutvunedei iS like agraarteaduslike asutus Ja pidades nõUDidamv '„' Ha taimekasvatuse ala spetsi WUaCit6ea pLõ1ll1u1m01ajamndmusetundsid ta uun=i3e iuaiiiuuu iemava töo vastu tn "H"ci"iu'jciuaaisaejaKniirsiuarüaklaei?qOaia„vt prof D V austraalia boTter-aAvanaesj- nanikutele võioaf si töötamiseks Ja endi taiPM' seks tema instituudis t-- _ dls Ta lubas saata Austraali vlllawseemwniaeuids vamijiallaerdeptatu„dwi jrA lsveuõgliimkakalõhikregkeopmradaaikrsivtaakdloiatlemeedsaiiaatkwaistaJanj„opo_ekj Samuti olevat võimalik N iji seemnekartuli abil kahekorch da saaki Neile kes tunevad N t lumajanduse olukorda avaldau kneuesded nhõäumkomgausdteavaptrofmesfsnorirvea-rnäevasplco et m tij lj oskused DkWoos nAõukuouguuude teaoias seeoy-kartul- i liste omJaadutesitsetgea seoelmeknseitde kaauht? mata palju soodsamini kasutata vad nende omal kodumaal Ses-hoolima- ta kõigist püüetest po kommunistliku rezhiimi 50 aast-apäeva möödumisel suudetud saa vutada iseei seda nrnrtnvt(„ põllumajanduse alal mis oli ri teks tsaariaja lõpul Samaaeeselt vpno nmfue külaskäiguga toimusid Adelaldfj Ka Moskva tsirkuse etendusi Nii mõjusid Leningradi imete vate professorite märkused saa kide kahekordistamisest otsefcc vene tsirkuse vaimukate naliad na hh„ Saaremaa rahvamaia — banaaninäituse pavilfon Kui punakirjanik Aadu Hint K-anadasse saadetud kirjanduslihlt komandeeringult" kodumaale u gasi jõudis läks ta pärast saabj mist otsekohe Kuressaarde kas vastvalminud rahvamai tni™ niinimet Saaremaa Rahvateatr' viienda astaDäeva nfihitwm-- v Oma muljeid uuesti rahvamajast avaldades märkis Dunakinasi et uus rahvamaja on nagu Mo- - samDiigi banaaninäituse paviljon' — madal ja lame kuigi Jgat: moodne" Selle igati moodsa' põ-hjenduseks toob A Hint Sirbi 31 vasara" veergudel põhjendusea asjaolu et uuel rahvamajal oleva' akende pindala sama suur kui p-õranda pindala Ja just sellest ol-enevalt ei saavatki rahiamias teat rietendust vaadata kuur ael ist des vaid saalis tuleb istu Dalitas ja müts peas Kuid laskem Aadu Wlnm ??H kõnelda oma kodusaare banaaa-näitus- e paviljonist" Küsiks as uue rahvamaja saali talve ei kö-eta'" vastati küsijale rdmanaj riidehoidja suu kaudu Koetaise küll köetakse nii et torud pusi sed köetakse ööd ja päe d üht-ekokku aga meie kultuurimaja et levita ju mitte ainult kjltucn vaid ka temperatuuri Ega sellele tsitaadile pnle vaja midagi juurde lisada — see raip selget keelt sellest nüllme os praegusel kodumaal jga' moo-dne" ehitusviis mis ajab isesi Ha-t- l taolisel paadunud puna'ejela$el juuksed turri Olgu muuseas märgitud et l dumaises ajakirjanduses WrjJtaü Aadu Hint'1 kirjanduslikust k-omandeeringust mis pidi kestsa kuus kuud matorlalH VorjSJe-- õhtul aga sai Xiculescu-Mlzi- l Um-- mingit paremat moodust kui de-- Moskva ei ole kommunistlikus valitsuse Ja sõjaväe Juhtkonna oleksld- - slls nad lihtsalt el võtaks J „ritJ Kolumbiast t-L-dn mflu(sel%tHhas# telefonikõne„ oma D-- le- monstratlivselt lahku_da__„S# nll maailmas enam rniiramatu i'R"l"m"M cihtos — hm-!m ~iiua jjassuv-- enesele nii nal-iu tööd- VauemaVtjaoVkos nnHcintot ei Vjaainaoas- - Don Knotts üheks kuuks
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, March 13, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-03-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000117 |
Description
Title | 0085a |
OCR text | ~-- m t EH ETgPk lk Lk 2 VABA EESTLANE kotattpltml 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1963 Jaklid" okupeeritud Eestist Kesti Vabariigi Ja Eesti Iseseis-- lakse eredates sirvides eesti ko-- vuse sünni 50 juubeliaasta mee nutamine oli okupeeritud kodu-maal kõvasti keelatud kuid prae-gu Kestis oimul oletad kommu-nistid ei unustanud juubeli tähis-tamise ajal vabas maailmas ela-sai- d eestlasi ja külvasid nad üle oma propagandamaterjaliga mis saabus pagulaseestlastele propa-gandaajale- ht Kodumaa" eriväl-jaandena ja kannab pealkirja -- Faktid ja kommentaarid" ala-pealkirjaga Eesti riikluse tekki-mise päevilt" Xeljakümnekahek sa-leheküljei- ise väljaande koosta-misel on ilmselt palju vaeva näi nud Tartu ülikooli professori tiit-lit kandev P Vihalem kes määr-dunud välimusega broshUüri on kogunud rohkesti materjale võlt-situd allkirjadega pilte lasknud klishecrida Eestit okupeerinud saksa sõjajõudude juhtide päeva-käske ning lisanud kõigele sellele omapoolseid kommentaare P Vihalema teoses esitatud väi-dete ümberlükkamiseks pole mõ-tet hakata vastuväiteid esitama ja nõukogude professoriga vaid-lema Ajaloolised faktid jäävad ajaloolisteks faktideks ja neid ei suuda oma keerutamistega üm-ber lükata ka kõige paremini väi- - jakoolitatud provokaatorid ja propagandamehed Kui N Eestis välja antud propagandabroshüüri koostajad väidavad et Eesti Ise-seisvuse Manifestil ei ole mingi-sugust tähtsust ning et sellel aja-loolisel dokumendil pole mingisu-gust õiguslikku alust siis on siin tegemist samasuguse rutiinivale-K- a mis iseloomustab kõiki N Lii-du ajalooraamatuid mis tehakse iga paari aasta järele ümber vas-tavalt vajadustele ja olukorra nõudmistele BroshUüri väljaandjate peami-seks eesmärgiks on näidata et Eesti tolleaegsed juhid olid saksa okupatsioonijõudude käsilased ning leppisid sakslastega kokku nõukogude võimu murdmiseks ja väljatõrjumiseks Eesti territoo-riumilt Sellele väitele suurema kaalu andmiseks ja tõeliste olu-kordade maskeerimiseks minnak-se Isegi nii kaugele et kirjelda- - sidemed dust danluse Jcoostõnd" IlltlpH Kak samaaga enne Teist maailmasõda ! ja soja ajal Eriti kummalisest vaatevinklist vaadeldakse broshüüris Eesti Va-badussõda ja püütakse anda sel-lele kodusõja ilmet P Vihalem oma kaastöölistega kinnitab et pärast nõukogude sõjavägede sis-setungimist Narva 1918 aasta detsembris moodustati Narvas nõukogude valitsus mis kandis j Eesti Töörahva Kommuuni nime tust Eesti kodanliku rezhiimi sõ-javägi olevat võidelnud selle kom muuni sõjaväe vastu nlne seeea olevat siin tegemist puhtakujulise klassi- - ja kodusõjaga Eesti töö-rahvas ei olevat aga suutnud ees-ti kodanlaste ja imperialistide ühisrinnet tol ajal purustada ja nii olevatki Eesti Vabariiki jää-nud püsima suveräänse riigina BroshUüri koostajad sõidavad siin nma alalnnlUtp faktlHppa" ku 'kkv I ' ' i I ÜHHH rl ' BaBBk 9 4r + bB BBBBhI B Hi i illBH kkkkV kW J " - iii i i fJi' i I lllfšJ I ' ' " _ ii - täielikult ranna kuna Vahadus Toronto muutub PiMil cUori ii — — _ —rK- - — w _-- _ ___ —___ iiiuu uia ftxuiu iii xi%iaiin laraci m nAAfMinutAM f & algul Narvas isale ning asus tol ajal inglaste elamlsra Nüüd on kogu rajooni üle ka-- id ning kirikus kus omal ajal jutlustas Lester f earsonl Ua amai nnwi ia „„!♦„ b„ dus peagi ning Eesti Torontos üles tõstetud küsimus inkM nnnMnAi t„j i kogu "ks ara osta ning muuta Lester muuseumiks kestel kommunistil Venemaa diviiside vastu P Vihalema teooria lükkab ümber ka Tartu rahuleping 1920 aastal mis ei sõlmitud mitte Kommuu- - et takse me mida' t valitsus ja presl se ja ümber P Vi- - dtI1t u"r U ja halema faktid" on sa zmhaasnris teosena tsäeilelie-s- "" tiinnii&tiica DimilicoAci licful UCiClloUViol Uit? on hea et Nõu ofensiivi? See nõuab kogude Eesti võimumehed Eesti abariigi ära ei unus-tanud ning ka teosega meeles pidasid P lema ja vaev ja töö ning partei propaganda-- 1 miseks rahad on siiski mahavisatud ja asjatult raisa tud kui Nõukogude Eesti praegu sed arvavad et nad sEaeasvtai dajaQlhucguarmmueututa brushUüriga seks BUDAPESTI POMMIPLAHVATUS Algul kulges kõik tavalise re-- kult juhilt Nieolae ihll kohaselt N Liidu peadele-- kes leidis et Süüria oli liige ja stalinist-- ! liiga kergelt ja tõstis liku parteiideoloogina tuntud delegatsioon sama Suslov avas RudanmlU mtif tSrrmt1 nXoul nnuii ri Gellerti 67 kommunistliku Rumrrnia Dpadptpcaf nntrfi Vnlimcco aluseks riikidel tõelised opereerimisvõimaluseri kkkHD I kkkkkkkkkkkkkkkkH kkkkkkkkkH kkkkkkkkv -- m kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkHv ikkkkkkkkkkBkPkPkVV IH iHIH-- lBH HHH kkkkkkkkkkkHuLfkBs! rxHHllllSI I HUIK" HHHHHbP f'i'i --I £ HHi '-BiK#l-t" HHHH BBBBBBBBBBBBb BBBBBl hh_i hhhh BmmhmhiihiiihiihiiihiiihiiibB Bhhb kkkkkkkkkkkkkH- Ti-TfAiikkkk- M - I1 L BBl Bb BBBBBj #:1 jtTBBBn IIIIIIIIIIIIIIhIIIIIIIIIIIIIIIIIHHHHHHHHHH iäBIbbb iIlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllVllnJlrlllllllllllHlS Tiw" 7-jIh- 1H iHllHlllHlllHlllHSHillHlllHlllHlllHllHlllHlllHlllUlllbllmBUCHJHVJiiiB ii JJ1 vl8-jilliBMkt1- žl iB BWBBBWKBBWBBBWTBjiwTPTUMiiiBJ pBl™iB&lBkMlP%JBJA KJPPPPPPPPPPbm'1 jjiaigiMBlM Wn BBBBBBBBBBBBBBBl nidpialt _„n lnnni sõja moodustatud pfarioni joonis võtnud immigran-kõlavanimelin- e Kommuun" silmapiirilt on mõningate ringkondades Vabariigi rahvavägi võitles Pearsorü Vabadussõja suur jõukulu väikesed tulemused riNVuwuNa"i jhfndpil3l! Peavad Vietnamis suurendama oma sõjaväge minna maailma kolge paremateks mcihjiivisi OTenSIIVI pmidueinvaalstjutttäuiednedatakkosgeudekmsuudetak-- " henefriikide on hei?a™d annete patsifitseerimine Julgestamine kirjutatud - o iimg vasiase stiili ning pälvinud suurt mine kirjutatud ™™™ tl I kahtlemata " meel kõik aastapäeva seda omapoolse Viha tema kaastööliste summadest broshUüri väljaand-- ' kulutatud valitsejad Ceausescult piisenud gaat poliitbüroo tulemusena Rumeenia küsi-Mihha- il hotellis Kommunistlikel seisvamat LkkkkkkkHT }&?'&$!' ffJlllllW bäätt-- fv2txt~7ifiPihVi mentideks Löuna-Vietnam- l kujundatakse sojajouauae navita-sõd- a parast kommunistide uute diviiside viimist Vietnamisse uute investeerimist relvastuse suurendamist milleks USA riik Ja rahvas peaks praegu-sest olukorrast üle minema täie-likku sõjaolukorda ühendriikide sõjajõudude Ülemjuhatajal kindral Westmorelandil olid käesoleval aastal suured plaanid kevadofen-siiv- i alustamiseks Ja vastupanu lfipllkufcs murdmi Kommunistide ofen-siivi tulemusena on aga Viet-namis olukord tunduvalt muu-tunud ning ühendriikidel Lõuna-Vietnam- il koguda kuud jõudu enne kui nad saavad endise olukorra ning on võimelised uut pea-letungi alustama Arvestades tekkinud kriisiga kutsus ühendriikide pre sident Johnson 28 VPphniariW Majja nõupidamisele Dartei rahvusvahelisp kontrri-nU- I linnirrcnii mAlcf-i- V snrirto lii VAiV nmo iKk)rn„nj _xiii i - esimese taolise kokkutuleku pindaja sõnavõtu hukka ja hoiduks nõuandjad et ära kuu-ras- t 1960 aastat — igeda ninna- - edaspidi osavõtvate parteide sise-- lata nende arvamist Nõupidamis-kug- a Puna-lliinal- e ning ettepa- - ning välispoliitikate kritiseerimi- - on Jõutud otsuso-nekug- a uue konverentsi korralda- - sest Rumeenia nõudis ühtlasi et le et ameeriklased peavad Viet-mise- ks mis olekhsiljetämielikkuielstolevpaülhenadaasttuadl ktaoknsveIrgeanstusiguesdteasstisersünnkaäkiguutessthoidPuu-- -- pnaanmuisst skuuuirennaddamtaahaovmada ksaiõmajsa-Hliiins- ta probleemile Niipea kui ta na-IIii- na vastu ja see tekitas suu- - olevat viia võidurikka lõ- ol! istunud tõusid üksteise järel re segaduse Kuus tundi püüti Ru- - puni Kalkuleeritakse et esimese püsti mitmete riikide delegaadid meeniat manitseda mõistlikkusele kolme kuu jooksul peavad ühend-kajastade- s truualamliku kuuleku- - kuid delegatsioon jäi oma esialgse riigid Jaama paratamatult defen-seg- a Kremli mehe nõuet ning soo- - rveitnatdsestooimmuaklts ptoinogltimeattauuMs oksoknvvaes- - nsNeiiciusleeusrckui-toMihii-apal haks uPuunae-lslLlitni-õa psuõknsa rjvüanõdtptaai--s-- tksäioihvmtismajumanaihsttoiodlitseeimvaallustealkles emesõtndeat Eriti innukas oli Lõuna-Vietnam- i linna Ida-Saksam-aa mist ajal millal see ei saa oma ning Khe Sanhi baasi kus 5000 etassindoamjaaaEegrisceh lSltoanllcnrlkearrgkuems eenludsi-- staesisidukohRtiumkeaeintisata Seejärele jaldue-- -- aasmtuemeraikla20st000-s-ot n mvaelhmeisst kvoõoitslnuesvsea ning ronuias ci lojaalsus Moskva- - monstratlivselt noupidamisesaa-- punaarmee vastu te peaKs olema iga riigi kõmmu- - ust välja Järgmisel päeval lahku nistliku partei esimeseks tegevus-- sid nad Budapestist Ehkki Süüria atakk kujunes sel miili- - le vahejuhtumi päästikuks ulatu sed viimasel ajal on taotlenud ise-- vad Rumeenia protesti liini oli juba see kül-- juured palju sügavamale Rumee- - kB juiuiun viciuüiin Vietnamis kommunisti de ja tuleb mitu Vietnamis Samal ajal aga teha ette- - valmistus! uueks jõudude suurendamist Vietnamis vähemalt 75000 me he vorr3 lalt vastumeelne kuid karikas" nia algusest peale suhtunud Kõrvuti kaitsmisega pea-- ' praegu nõuab ntavad- - lootsid jooksipsäravsätheSmüaülrtiaRumeeniale puiklevalt panema SamaI ofensiuinvui stada Khaled Bekdashl srõünnadvaõsttuteraSvüaültri!aRumpeuennaisateiseseis õiendamiseuuele Pekingiga iatrvmetei-t- vägi omal ckaseluteigjujtsedes ei suu poliitika taotlusi eriti selle lootsid rumeenlased siiski misele kaasunjeabjuõuhuuuraüennas- kuuurteenda- - Kesklda poliitikat Rumec- - neil õnnestub kõrvale lükata Mosk- - hustamine PõhJaVietnamis miõ-rsii- gi nuiMiuuiuiiiK simtiiii uievoimu suuren- - votao praeguste plaanide koha maanina Kesklda lised Rekda tuleb mida juht petada kui kõnetooli astus Rumee- - toetuse juba ammu enne Sus- - ureumuadmm icuuuvaee avanevad Juht Mculescu- - saabus Isegi Itaa- - WashmgtCnis nõuoi ui in iiwaui] nvii- - ouaii- - Teised delegaadid püüdsid varem I kkkkkkl 5 miljardite ootamatu poliitilised tulemusena delegaadid mdiemit poolt Keijteie kuidagi võiks suuren- - tsiviilsektoris nõustus süürlane et tema Liidu kom- - Juurde selle strateegia põhTeS Irnnfltkt ii i IvlAmiA ta tn(i ir1Vrr4i Rumeenia kommunistil- - tõsiseks kriisiks marksistlikus lee- - I 1 kknl hkkkW- - liiiH i BB] BF# I M lil !? J -- kE " "i if - - - m-- u a ii&i w - ~~~ Ir taasta-da te võitlust juurde Lõuna linnade rahustada lõpuks senise sellega On loomulik et selle strateegia rakendamiseks piisa ainuük-si Ühendriikide sõjajõududest ning ameeriklasteel peavad tõhusa toetuse andma Lõuna-Vietna- mi sõjavägi ja valitsus Kui nad neile usaldatud ülesan-deid taita suuda siis ole ka ameeriklastel mingisuguseid väl-javaateid asuda defensiivist ofen-siivi Kuigi mõned ühendriikide strateegid teinud ettepaneku suurte maaalade loovutamiseks kommunistidele Ja koondada {ühendriikide sõjajõud ainult ük sikutesse tugevalt kindlustatud baasidesse peeta neid Dlaane USA sõjaväelaste hulgas eriti ge- niaalseteks kuna see tähendaks Vietnami suurte maa-alad- e ja mil-jonite elanike loovutamist kom-munistide kontrolli ja meelevalla alla Mis puutub kommunistide iõu- - dudesse Ja relvastusesse siis näi-tas viimane üldine ofensliv Lõu-na-Vietna-ml linnade Ja sõialiste baaside vastu kommunistide kasutuses küllaldaselt mehi ning need saanud hea välja-õppe ja varustatud moodsate hii Ja vene relvadega Kui pärast Kommunistide suurt Jaanuari {ofensiivi kalkuleeriti kõmmu- - veres lunjaics jooksnud siis viitab nende aktiivne tegevus ja pidevad rünnakud vastupidise-le kommunistide staabi kasutuses vaatamata suurtele kaotus tele veel tugevad jõud kes võimelised soori-tama suuremaid operatsioone ja tekitama ameeriklastele Ja nende liitlastele raskeid ofensiiviks ühendriikide luureandmed kln mis ühendriikide sia kommunistid oli jimiqnuiminnvntAuficniHuiiln!i KonaiiKuit elanikkonnalt suure-mat toetust Ja olid pettunud osutatud leige suhtumise üle Budapesti konverent- - vad ameeriklased rõhku aal saa a&a ääre kommunistliku sist osavõtusse kuna Bukarestis ka maa niiricÕnrtrirto iw Iet kommunistide edu partei esindaja teati see mõeldud vaid hüp- - sele Lõuni-ViPtnam- t nll „' paljudes linnades Ja külades mil- - -- "J lp tlllpmncono 1ArrMtnjttJi knmrrrnuilp - - '"ka ja aga et ut wii ainu-- nn unu -- ——- kui nia delegatsiooni lov Budapesti toimunud 1 & l „__„„„ Ja — ja strateeg dada ei et ei ei on ei et on et on na et vn — ka on I et iiiiiim mirp — — ii el et on ' va X on terroristid mõrvasid massiliselt Lõuna-Vietna- ml elanikke on täit-nu- d inimesed hirmuga pal- jud on kaotanud usu Lõuna-Viet- - valitsuse võimetesse ja või esimeseks ülesandeks saata sUüdistused välja konve- - munNtlikus maailmas läks nüüd kommunistide ilihki Samal unidiH neile Ddrast ning nami suses ja Kuid Vietnami sõja käik näitab ka et Ühendriikide valitsus ja sõdurid ei ole seni sõjast palju õppinud ning ei oska kommu nistidega võidelda poliitilisel ega rindel Tundub et ühendriikide vaba riiklaste partei presidendikandi daadil Richard Nixonil on õigus ta märgib et kunagi pole va remates sõdades raisatud nii pal ju jõudu nii väheste tulemuste seda teevad ameeriklased praegu Vietnamis Ning Ühendriikide üksuste pide vad kommunistide lõksu kukku-mised mis lõpevad ameeriklas tele suurte kaotustega näitavad Ilmse selgusega et ameerika sõ dur ei arvesta salakavala ja Jõhk ra vastasega kelle vastu võitle misel tuleb kasutada Dartisani- - sõja karme võitlusmeetodeid VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud ree-deni kell Telefonid: toimetus 364-753- 1 talitus 364-767- 5 kodus väljas pool tööaega Karl Arro 7662057 Ilmar KÜlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu? väljaspool töö-aega: Helmi Llivandl 2516495 KUULUTAMINE VABA on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll Ühel veerul kuulutused tekstis $175 Iküljel $220 Korteikuulutused alam-mil- r Jl 20 Kirikute organi-satsioonide Ja isikute teada-anded $100 tollilt VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumeth St 364-767- 5 Postiaadress Box 70 Stn Toronto 3 Ont "Mrs Leida Maries 149 Bishop Ave Willowdale Ont 223-008- 0 kommunistlik partel milline damise lõpptulemusena otsustati JL™8 TaS °ma s5Jaäeü seisis kategooriliselt vastu põhiliselt jääda nii sõjalises S Ja katsuda kohalike Mida nOO UfeSfd Ulgis kaota:ud usaldust 1 VÖ1a faJUd PeaVad elekonarvuteid mis hegemooniat tagaSl jäetakse Pärast sõjalisel 9--4 vümast '""paz-asiej- u seeparast et restsi protokollist Tundus et Moskva liinile Rumeenia oli osa- - ~~~ — suurt ofensiivi olid amerii9toH naa teeva° tosina inimese töö ' Innanaika vait nurka ri peremeheks hüüu ajal suse kui kui Tel Tel ära et eriti kriitilised Lõuna-Vietna- mi neea aga töestl Rl1 & Ükskõiksuses saavutamiseks esmaspäevast Toimetajad EESTMSES KUULUTUSI Ytnt põllumajandus ttadlastd hoopleva Austraalias ADELAIDE (EPL Ilas viibivad praegu paaRk2 külaskäigul kaks vere Uad prof D V Ter-Avanesja- n uZ tor P A Udahin moicWLS gradist Nende endi Wrri r nad N Liidu teadusliku tr—!' raalmiauuukjülausutuiaseaniKeueasmnusivj jk selle mandri teraviljade tsr kuuuc j luuasaiaimeae ses— nieadKhogilujemmine ristsNueeuidtu kavtaJts"e tavate N Liidu taimelutadewn Ja aretada et saavutada $-- ~! "V"ft"lru4 3onanni e anavaia !?- - Hiljuti viibisid nad nädalad vad Adelaide'is tutvunedei iS like agraarteaduslike asutus Ja pidades nõUDidamv '„' Ha taimekasvatuse ala spetsi WUaCit6ea pLõ1ll1u1m01ajamndmusetundsid ta uun=i3e iuaiiiuuu iemava töo vastu tn "H"ci"iu'jciuaaisaejaKniirsiuarüaklaei?qOaia„vt prof D V austraalia boTter-aAvanaesj- nanikutele võioaf si töötamiseks Ja endi taiPM' seks tema instituudis t-- _ dls Ta lubas saata Austraali vlllawseemwniaeuids vamijiallaerdeptatu„dwi jrA lsveuõgliimkakalõhikregkeopmradaaikrsivtaakdloiatlemeedsaiiaatkwaistaJanj„opo_ekj Samuti olevat võimalik N iji seemnekartuli abil kahekorch da saaki Neile kes tunevad N t lumajanduse olukorda avaldau kneuesded nhõäumkomgausdteavaptrofmesfsnorirvea-rnäevasplco et m tij lj oskused DkWoos nAõukuouguuude teaoias seeoy-kartul- i liste omJaadutesitsetgea seoelmeknseitde kaauht? mata palju soodsamini kasutata vad nende omal kodumaal Ses-hoolima- ta kõigist püüetest po kommunistliku rezhiimi 50 aast-apäeva möödumisel suudetud saa vutada iseei seda nrnrtnvt(„ põllumajanduse alal mis oli ri teks tsaariaja lõpul Samaaeeselt vpno nmfue külaskäiguga toimusid Adelaldfj Ka Moskva tsirkuse etendusi Nii mõjusid Leningradi imete vate professorite märkused saa kide kahekordistamisest otsefcc vene tsirkuse vaimukate naliad na hh„ Saaremaa rahvamaia — banaaninäituse pavilfon Kui punakirjanik Aadu Hint K-anadasse saadetud kirjanduslihlt komandeeringult" kodumaale u gasi jõudis läks ta pärast saabj mist otsekohe Kuressaarde kas vastvalminud rahvamai tni™ niinimet Saaremaa Rahvateatr' viienda astaDäeva nfihitwm-- v Oma muljeid uuesti rahvamajast avaldades märkis Dunakinasi et uus rahvamaja on nagu Mo- - samDiigi banaaninäituse paviljon' — madal ja lame kuigi Jgat: moodne" Selle igati moodsa' põ-hjenduseks toob A Hint Sirbi 31 vasara" veergudel põhjendusea asjaolu et uuel rahvamajal oleva' akende pindala sama suur kui p-õranda pindala Ja just sellest ol-enevalt ei saavatki rahiamias teat rietendust vaadata kuur ael ist des vaid saalis tuleb istu Dalitas ja müts peas Kuid laskem Aadu Wlnm ??H kõnelda oma kodusaare banaaa-näitus- e paviljonist" Küsiks as uue rahvamaja saali talve ei kö-eta'" vastati küsijale rdmanaj riidehoidja suu kaudu Koetaise küll köetakse nii et torud pusi sed köetakse ööd ja päe d üht-ekokku aga meie kultuurimaja et levita ju mitte ainult kjltucn vaid ka temperatuuri Ega sellele tsitaadile pnle vaja midagi juurde lisada — see raip selget keelt sellest nüllme os praegusel kodumaal jga' moo-dne" ehitusviis mis ajab isesi Ha-t- l taolisel paadunud puna'ejela$el juuksed turri Olgu muuseas märgitud et l dumaises ajakirjanduses WrjJtaü Aadu Hint'1 kirjanduslikust k-omandeeringust mis pidi kestsa kuus kuud matorlalH VorjSJe-- õhtul aga sai Xiculescu-Mlzi- l Um-- mingit paremat moodust kui de-- Moskva ei ole kommunistlikus valitsuse Ja sõjaväe Juhtkonna oleksld- - slls nad lihtsalt el võtaks J „ritJ Kolumbiast t-L-dn mflu(sel%tHhas# telefonikõne„ oma D-- le- monstratlivselt lahku_da__„S# nll maailmas enam rniiramatu i'R"l"m"M cihtos — hm-!m ~iiua jjassuv-- enesele nii nal-iu tööd- VauemaVtjaoVkos nnHcintot ei Vjaainaoas- - Don Knotts üheks kuuks |
Tags
Comments
Post a Comment for 0085a