0088a |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
kl „V4I4 EESTLANE" fmHV 2 tortf irftfli vobode eesfosf häähkwnäj fcompctv ) upoevol Kolmapäeval 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1968 KIREV MAAILM BONN — Pärast Berliini müüri püstitamist 13 augustil 1961 on 26900 idasakslast edukalt põge-nenud läände kaasa arvatud 2000 idasaksa sõdurit Viimastest põge-nes umbes 500 Lääne-Berlii- ni ku-na ülejäänud pääsesid vabadusse kuskilt üle 862 miili pikkuse okas-traatpll- ri mis ulatub Lübeckist kuni Tshehhoslovakkiani Need arvud ei kõnele aga midagi sellest pingest ja dramaatikast mis on kaasnenud selliste põgenemistega Uks sõdur läks oma ettevalmis-tustes isegi nii kaugele et eemal-das enne põgenemist kogu oma üksuse kuulipildujatelt teatavad osad nii et tema pihta ei saaks tu-listada Ametlikel andmetel on 140 meest ja naist põgenemisel surma saanud kuid tegelike ohvri-te arv on kahtlemata palju suu-rem 500 miili piirist on Ida Saksa-maal poolsel äärel mineeritud ül-latavana tundub fakt et 1961 a peale on umbes 200000 idasaks-last asunud legaalselt elama Lää-ne-Saksama- ale Siia kuuluvad po-liitilised vangid keda Ida Saksa-maa on raha eest Lääne-Saksamaa-- le tagasi müünud" ja samuti nai-sed üle 60 ning mehed üle 65 aas-ta piiri Nende väljalaskmisega on idasakslased võrdlemisi helded kuna sel teel vähendavad nad oma pensionäride anu Igal aastal siir dub ka 4200—4500 läänesakslast omal algatusel itta kuld umbes 25 protsenti nendest saadetakse kommunistide poolt tagasi Selles-se kategooriasse kuuluvad kurja-tegijad ja isikud kelle kohta kom-munistid arvavad et need võivad jääda neile majanduslikuks koor-maks BUDAPEST — Kas saab N Litt kuidagi Rumeeniale kätte maksta selle eest et selle esindajad lah-kusid hiljuti demonstratiivselt Bu-dapestis toimunud kommunistide rahvusvaheliselt konverentsilt? Asjatundjad vastavad sellele kü-simusele eitavalt kuna poliitilis-tel survevahenditel ei ole minevi-kus olnud mingit mõju ja majan-duslikult on Rumeenia vähem N Liidust sõltuv kui ükski teine Ida-K- u roopa riik — ainult 335 prot-senti Rumeenia väliskaubandusest toimus 1966 a Venemaaga ja see suhe langeb pidevalt Iseloomustav oli Budapestis veel see et Rumee-nia hoidis Puna-Hiin- a esindajaid kontaktis konverentsi käiguga Puna-Hiin- a saatkonna must Mercedes limusiin seisis konve-rentsi ajal tihti Rumeenia saat-konna esisel USAs arvatakse et kuna Rumeenia nüüd demonstra-tiivselt lahkus Budapesti konve-rentsilt ei saa seda riiki enam ar-vestada kui mõjuvat vahendajat rahuläbirääkimistel Põhja-Vietna-m- i valitsusega Viimase nelja kuu jooksul on Rumeenia diplomaatili-ne esindaja Hanois olnud USA peamiseks kontaktiks Ho Chi Min-liig- a LONDON - USA General Elect-ric ja inglise Rolls Royce on tihe-das omavahelises võistluses kuna mõlemad tahavad omale 7 miljardi dollarilist kontraktl mootorile 250-istmoli- se DC-1- 0 õhubussl jaoks milline läheb käiku 1971 a Rolls Royce pakub odavamat moo-torit kuid General Eelectrlcu pool-dajad toovad esile et USA lennu-- 1 liinid peaksid igal juhul kasutama USA produkte General Electric on juba kaotanud ühe 38 miljoni dollarilise tellimise Rolls Royce'ile — 150 lennukimootori näol Jaapa-ni kaitseministeeriumile WASHINGTON — X Liit ku jundab praegu uut tahke kütte-aineg- a töötavat projektini mlsf on kahejärguline ja omab 2000-mlilili- se lennuraadiuse NATO on pannud sellele nimeks Scape-- ' coat" Vene tehnikutel on juba pi-kemat aega raskusi olnud oma tahkeküttealne-rakettid- e juhtimis-instrumentideg- a ja Washingtonis arvatakse et venelased on sel alal umbes viis a3$tat taga USA tao listest projektiilidest — Minute man ja Polaris TÜNA ON JUTTU VABA £E8TLANE Kas meid jälgitakse teiselt planeedilt! Oodatakse vastust kahele tähele saadetud raadiosignaalidele — Inimene otsib kosmoses uusi tsivilisatsioone Kui saabub öö ja taevas löövad siranu tihel avanevad paljudes astronoomiaobservatooriumi-de- s vaatlustornide kuplid ning teleskoopide kük'oobisilmad suunatakse tähistaevasse Hiiglatund-jaten- a liiguvad mitmekümne — ja mitmesajameet rise läbimõõduga kausikujulised raadioteleskoopi-d- e antennid — planeet Maa silmitseb teisi taevakehasid kogub neilt saabuvat valgust ja Uha kõrgemale lennutatakse õhupalle sondrakette tehiskaasla-s- i ja maallmaruumllaevu mitmesu-guse Juurcaparatuuriga" Täitma-tu ahnusega ammutab inimkond informatsiooni maailmaruumist See töö kannab suurepärast vilja — teadmised taevakehadest on ju-ba andnud palju kasulikku prakti-lisele elule ja loonud eeldused ini-mese väljumiseks maailmaruumi On meil alust lugeda elu inim-konda ja tsivilisatsiooni Maal era-kordseks ja kordumatuks näh-tuseks vii silmltsetakse meidki mõnelt teiselt planeedilt ning püütakse sealt samuti viljuda maailmaruumi avarustesse? Teedrajava kirjutisega sedalaa-di küsimustes kaasaegsel ja täiesti reaalsel pinnal esinesid 1959 a Londoni teadusliku ajakirja „Na-ture- " veergudel Ph Morrison ja G Cocconi Artiklis peatusid nad es-majoones teiste tsivilisatsioonide-ga raadioside loomise probleemi-del ning tegid reast faktidest uud-seid ja täiesti loogilisi järeldusi Nad tõestasid et suurimate kaas-aegsete raadioteleskoopidega saab vastu võtta raadiosignaale kuni 25 valgusaasta kauguselt eeldades et ka seal „kaugel" leidub samasugu-seid raadiosaatjaid nagu praegu Maal (tuhandete kilovattideni ula-tuva võimsusega) Morrison ja Cocconi järeldasid sellest et side loomiseks oleksid meile kättesaa-davad 48 Päikesele lähimat tähte Nad määrasid kindlaks ka täh-tedevahelise- ks raadiosideks sobiva lainepikkuse Arvesse ei saanud tulla pikemad lained mis neeldu-vad planeetide atmosfäärides sa-muti piirkonnad kus tähtedevahe-lis- e aine ja Päikese raadiomürad on suhteliselt suured Jäi järele piirkond lainepikkuse-- ' ga 15 kuni 150 sm Selles vahemi-kus asub Uks väheseid raadiolaine-te piirkonda langevaid spektraal-joon- l — vesiniku spektri raadio-- joon lanepikkusega 21 sm Vesinik on aga kõige levinum element maailmaruumis Seega oleks nimetatud lainepikkus kos-milises mõttes midagi rahvusva-helise etalooni taolist Ka teistes tsivilisatsioonides võidakse suhte-- Ilselt kergesti taibata just sellel! lainepikkusel signallseerimlse loo-gilisust ja häälestada saatjad ja vastuvõtjad samale lainepikkusele Morrison ja Cocconi valisid ise-gi vilja kaks tihte millega võiks esmajoones püüda ühen-dusse astuda Nendeks oli Tau Ceti (tiht Tau Vaala tähtkujus) ja Epsilon Eridani (tiht Ep-silo- n Eridanuse tihtkujus) Suhtelise läheduse tõttu võiks meie sinna saadetud signaalile vastust oodata vähem kui 30 aas-ta pärast Muide seal oleks pida-nud tähelepanu äratama Maa raa- - muKurgus mis ij a peaie ai-na suureneb tänu võimsatele ultra-lühilalnesaatja- te TV-saatja- te ja raadiolokatsioonlseadmete arvu kasvule Nüüd enam kui paari-kümne aasta möödumisel võiksi-me oodata juba vastust Morrison-Coccon- i artikkel oli as-jalik ja kutsus tegutsemisele USA-- s asuva Green Banki raadio-observatooriu- mi tolleaegne direk-tor Otto Struve (Tartu tähetorn! kunagise juhataja W Struve järel-tulja- ) ja austraalia raadioastro-noo- m Fred Drake koostasidki raa-dio-valveteenlst- use plaani millele anti lühendatud koondnimetus Projekt OZMA" ööl vastu 6 aprilli 1960 a suu-nati mitmeid riike esindavate ast ronoomide juuresolekul Green Banki observatooriumi 26-meetr- ise läbimõõduga paraboolantenn es-makordselt Maa ajaloos sinna kust oodati vastusignaale Kahe kuu jooksul registreeriti Epsilon Eridani ja Tau Cetllt saa-buvat raadlokiirgust ning hiljem analüüsiti registrogramme hooli-kalt elektronarvuti abil Signaal? kahjuks ei avastatud Kuid see ebaõnnestumine ei tähenda seda nagu oleks Maaväliste (ehk ekst-raterrestllist- e) tsivilisatsioonide otsimino lootusetu Vastupidi lii-ga vähe oli pühendatud tähelepa-nu sedalaadi teaduslikteoreetilise-l- e küsimusele lahendamisele ja mindi välja õnnelikule juhusele M h tuli lahendada küsimus kuldas aru saada teise planeedi elanike signaalidest mõistmata i nende keelt Eeskuju andsid tead-- ' laste rahvusvahelised konverent-sid kus keeleraskused ületatakse! ja keerukatest probleemidest kõ-- l neldakse matemaatiliste sümboli-te ja üldtuntud terminite abil Nii tuleks ka kosmiliseks" vest-- ' luseks algul valida lihtsamad ja maailmaruumi mastaabis loodu- - sega seotud sümbolid et nende baasil tagada vastastikkust mõistmist ja seejärel edasi min-na keerukamatele mõistetele Näiteks peaksid kohe olema aru-saadavad ringjoone pikkus ja rin-gi läbimõõtu siduv arv (pii) natu-raallogaritmi- de alus e" jne Ar-vud antakse muidugi edasi kahend-süsteemi- s Mõeldav on ka üleminek TV-ku-jutls- te vahetamisele Informatsioo-ni deshlfreerimisel abistavad elektronarvutid — nende efektiiv-sus avaldus näiteks maiade muist-sete käsikirjade lugemisel Kui suur on tõenäolisus et Maa lähemas naabruses eksisteerib tsi-viliseeritud olenditest koosnev ühiskond sellele praegu vastata ei saa Küll aga teame et mitmel tähel meie tähesüsteemis (Galakti kas) võiksid olla ligikaudu Maale sarnanevate tingimustega planee-did On leitud et Galaktikas võiks planeedisüsteeme olla 5—6 prot-senti ehk kokku umbes kümme miljardit! Soodsad tingimused „asustami-sek- s on muidugi vald üsna vähesel osal neist Ent see kõik veel ei an- - na vastust küsimusele kui kau-- l gel üksteisest tsivilisatsioonid asu-vad Isegi oletades et Maale täies-- 1 ti sarnaste tingimustega planee-dil elu tekkimine ja areng on sea--' duspärane (see pole veel millegagi tõestatud rääkimata Maast erine-vat- e tingimustega planeetidel) jääb ikkagi täiesti lahtiseks kui kaua võib soodsates tingimustes eksisteerida mõistuslikest olendi-test koosnev Ühiskond kes areneb edasi uurib loodust ja kasutab seda oma kasvavate vajaduste ra-huldamiseks Erinevad autorid hindavad tsivilisatsiooni maksi-maalset iga erinevalt — võimali-kuks peetakse seda tuhat kuni miljon aastat ja veelgi rohkem Ei saa tiiesti kõrvale jätta se-dagi võimalust et Maa on ainus elusolenditega asustatud planeet Galaktikas (mitte aga universu-mis) Kui näiteks meie kestvad ja ener-gilised naabrite otsimised lõpevad tagajärjetult tuleb oletada et oleme „oma kandis" üsna üksikud Nähtavasti on sel juhul Galak-tikas hõredalt tsivisatsloone (kui neid üldse on) ja side loomine suurte kauguste tõttu väga raske kui mitte võimatu Tsivilisatsioo-nide väikearvulisus võib aga tu leneda kahest põhjusest: kas on tsivilisatsiooni maksimaalne iga võrdlemisi lühike või on selle tek-kimine üldse erandlik näht Stanfordl ülikooli professor Bracewell on tsivilisatsiooni ea määramisel üsna optimistlik Ta seob selle planeedisüsteemi keskse tähe vanusega PäikesetüUpi täht särab püsiva heledusega umbes 50 miljardit aastat meie Päike on aga alles kuni 10 miljardit aastat vana ja seega üsna noor Nii et inimkonnal peaks ees seisma küm-neid miljardeid aastaid takistama-ta arengut Kui inimesed ilmusid Maale um-bes miljon aastat tagasi loodus-teadlased aga tekkisid vaid mõni-sada aastat tagasi võime öelda et oleme elanud alles sekundi kos-milises mastaabis" Hüpe abitust lapsepõlvest looduse valitsemiseni on toimunud ülikiirelt mmu MT5T~mwmKnKKRijLl' ' -- -W :£M vieline on Inglise kuulsa Blg Benl sisemus Daniel Buckney teeb ettevalmistusi htigelkella ühe tunni võrra ettekeeramiseks vastavalt üleminekule standardajale See ülesanne on juba vile reneratslooni i vältel kuulunud Buckney perekonnale £§)sE qOfMcjsJoe Zäievar3aräf? LUSTIMAA mitteAMEmTitLteIKamULetTlikuElIt OLlEugNedIaISUkõGiUkiSTkõMrgAeADelOusLtEanMdaISrdfc maid Inimesel on teatavasti palju ühiseid jooni puu otsa äi iiuu uuc sugulasega rvui Kt nu uiuuiuu mugavaks il rl kaks — nii et tal oleks võimalik harrastada kõike seda ak on hea ta kehale ja vaimule — siis ta seda ei tee Ta halkü sööma ja paremat kui tal oleks vaja ning rohkem kui ka lik Ta hakkab riietuma ebatervislikumalt ja lõbutsema r luiiiuui utraiuscit EI AITA KA NEED HIRMSAD EESKUJUD mida lasfck õpetatakse ajaloo tundides — kuidas vanad roomlased pa meldasid oma impeeriumi maha kuldas Euroopasse tunrintf hunnid sõid endid surnuks või kuidas britid laia zhestirak rasid oma asumad ära enne kui oleksid õppinud vaese nult knoakmsbeelülreänlkihatsatööednersüeglaomhuatusNegiiasuguetsesetgakomleedieagsta jmutiudasgt iom sugust ei juntu &ee juhtus vanasti siis kui inimesed ei olnaj veei nu largaa kui mete IIICTIUI1K E_ lJI V'lirTtltT t- - 4 -- „ TORONTO vaatamisväärsus mis asub Yongc tänaval scüt poole peal kuhu lõunatunnil päike ei paista See on tejelünt uks pood mille ukse kohal valjuhääldajast lurtsub nüsurut muusikat millega võib täiskasvanud ja täie aruga inin paari tunniga hulluks ajada Selles poes ei müüda midagi rp ka toideta sind Ihuliselt Kõik mis sealt saada on on täin toit" Seal on kümmekond püssi mis on ketiga seina külje Kinni Märklauaks on kasti sees klaasi taga liikuvad inimn jud loomad tiirlevad rattad või hüplevad kuulid Kui nui sad raha siis võid nende peale märki lasta SEAL ON AUTO JUHMSTE KOOS ROOLIGA Raha m hakkab klaasi taga jooksma joonistatud maantee-lin-t ja a võid proovida oma meisterlikkust autosõidus Seal on vänt-amise torkamise ja sikutamise toimel töötavaid masinaid mi panevad liikuma terved hoki- - või jalgpalli meeskonnal tt mängija asub ühes teine teises otsas ja „võistlus" läheb laht Seal on kuulide veeretamist ja taskuväljaandes piljardttt keeglimangusid ja muid millele ei oska nime anda Ikka mii sad raha ja siis mängid KA SEKSI EI OLE UNUSTATUD ja seda saab kontnl lida vastavate aparaatidega — seal on nimelt suudluse-krai- d mõõtja mis määrab suudleja vahvust ilma partnerita Ka ruumi lõpust käib uks asutusse käärkambrisse" Ukse koha silt et seal näidatakse filmi aga ainult täiskasvanutele VEEL HUVITAVAM KUI LUSTIMAJA aparatuur on I kasutajaskond Kõigepealt ei olnud seal ainustki naisteni vast vaid kõik noored mehed umbes üliõpilaste või koi pisemalt väljendada siis Vietnami sõjameeste vanuses Sõi võis peaaegu pidadagi mõneks sõjaväe-üksusek- s — valima kui ka riietuse järgi Lustimaa paari-kolmekümneli- ne me kõnd kandis eranditult õlgadeni ulatavaid juukseid kitsa pükse imelikke kõrgekontsalisi või karusnahkseid saapiil tumesiniseid jopesid kuldnöõpidega mille lahtiste hõlnui vahelt paistsid kaelakeed või ketiga kaela riputatud aumäni ja päratusuured vööpandiad Kõik olid usinasti ametis os mängudega MINA OLIN USINASTI AMETIS erakordse vaatepü uurimisega kui äkki pandi mulle käsi õlale — asutuse ültf taja ja kassameister näitas sõrmega seinal rippuvale süü Seal oli selge sõnaga öeldud et ringilonkimine (uues t keeles loiderdamine") on keelatud Kui sul on raha otsas n mängida ei taha siis keri uksest välja Ma muidugi ei h nud asutuse direktoriga vaidlema Täitsin vaikselt käsku lõunatund hakkaski lõpule tirima Minuga koos väljus ka kunde kes enne ütles oma sõbrale et ta peab minema ko ta naine ootab väljas Seal oligi teismeline tüdruk abikaaaf samasuguses mundris kuid beebiga süles Hakkasid sonüi lonkima all-linn- a poole MÕTLESIN TÖÖKOHA POOLE JALUTADES et Lustis direktoril tuleks taotleda eriluba ja korraldada eesti li vanematele üks ekskursioon sellesse omapärasesse autB Ega seal midagi erilist näha ei ole sest üldpildi olen mip ära jutustanud Lustimaa ekskursioon annab aga suurt? seid kavatuslikke impulsse mida võib pärast üsna pikka järele mõtelda Hoiatuseks peab muidugi ütlema et neeflP lel kergesti süda pahaks läheb ärgu kaasatulemist unus- - Lustimaa lõhnab jubedast! higist ja pesemata uste1 DEMOKRAATIA JA VABADUS ON IKKA Si LREFf'l SED ASJAD — kui sul on dollar taskus siis saad iW 1 paar tundi märkilaskmist harjutada Ja kui juba kordi meister siis võid hakata aknast möödakäijaid tulistama' minna koguni pangast raha tooma ilma et sul seal oleks Noorele inimesele on kõik teed lahti DETROIT — Wavne ülikooli psühholoogid on küsitlenud 400 isikut kes areteeriti möödunud su-vel seoses Detroiti neegrlterahu-tusteg- a Saadud andmed näitavad et 70 protsenti mässajatest oma-sid pidevad töökohad ja teenisid keskmiselt 115 dollarit nädalas Enamus nendest olid vallalised See võtab aluse senistelt arvamus-telt et rahutuste peamiseks põh-juseks oli vilets majanduslik olu-kord TOKIO — USA lennuväe B-3- 2 pommitajad stardivad vaenulendu-dek- s Põhja-Vletna- ml vastu Gua-mls- t ja Taist Jaapani vasakpool sed rinskonnad aga ttsa Vaciitah selleks ' haastP USA õhujõudude £] tus on keeldunud selle ko menteerimast kuid 1MJ-- lepingu tingimuste t USA-- 1 nende baaside -- - õigus JOHANNESBURG --- - ne masinakirjutaja --£ oli hiljuti JohannesbarP Aafrikas ühtejirü Hl 4 50 minutit Stt raton" tolmus Ühe irf I Jtt LUUIUA frv - — 1 ala maailmarekordi es hoituni
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, March 13, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-03-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000117 |
Description
Title | 0088a |
OCR text | kl „V4I4 EESTLANE" fmHV 2 tortf irftfli vobode eesfosf häähkwnäj fcompctv ) upoevol Kolmapäeval 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1968 KIREV MAAILM BONN — Pärast Berliini müüri püstitamist 13 augustil 1961 on 26900 idasakslast edukalt põge-nenud läände kaasa arvatud 2000 idasaksa sõdurit Viimastest põge-nes umbes 500 Lääne-Berlii- ni ku-na ülejäänud pääsesid vabadusse kuskilt üle 862 miili pikkuse okas-traatpll- ri mis ulatub Lübeckist kuni Tshehhoslovakkiani Need arvud ei kõnele aga midagi sellest pingest ja dramaatikast mis on kaasnenud selliste põgenemistega Uks sõdur läks oma ettevalmis-tustes isegi nii kaugele et eemal-das enne põgenemist kogu oma üksuse kuulipildujatelt teatavad osad nii et tema pihta ei saaks tu-listada Ametlikel andmetel on 140 meest ja naist põgenemisel surma saanud kuid tegelike ohvri-te arv on kahtlemata palju suu-rem 500 miili piirist on Ida Saksa-maal poolsel äärel mineeritud ül-latavana tundub fakt et 1961 a peale on umbes 200000 idasaks-last asunud legaalselt elama Lää-ne-Saksama- ale Siia kuuluvad po-liitilised vangid keda Ida Saksa-maa on raha eest Lääne-Saksamaa-- le tagasi müünud" ja samuti nai-sed üle 60 ning mehed üle 65 aas-ta piiri Nende väljalaskmisega on idasakslased võrdlemisi helded kuna sel teel vähendavad nad oma pensionäride anu Igal aastal siir dub ka 4200—4500 läänesakslast omal algatusel itta kuld umbes 25 protsenti nendest saadetakse kommunistide poolt tagasi Selles-se kategooriasse kuuluvad kurja-tegijad ja isikud kelle kohta kom-munistid arvavad et need võivad jääda neile majanduslikuks koor-maks BUDAPEST — Kas saab N Litt kuidagi Rumeeniale kätte maksta selle eest et selle esindajad lah-kusid hiljuti demonstratiivselt Bu-dapestis toimunud kommunistide rahvusvaheliselt konverentsilt? Asjatundjad vastavad sellele kü-simusele eitavalt kuna poliitilis-tel survevahenditel ei ole minevi-kus olnud mingit mõju ja majan-duslikult on Rumeenia vähem N Liidust sõltuv kui ükski teine Ida-K- u roopa riik — ainult 335 prot-senti Rumeenia väliskaubandusest toimus 1966 a Venemaaga ja see suhe langeb pidevalt Iseloomustav oli Budapestis veel see et Rumee-nia hoidis Puna-Hiin- a esindajaid kontaktis konverentsi käiguga Puna-Hiin- a saatkonna must Mercedes limusiin seisis konve-rentsi ajal tihti Rumeenia saat-konna esisel USAs arvatakse et kuna Rumeenia nüüd demonstra-tiivselt lahkus Budapesti konve-rentsilt ei saa seda riiki enam ar-vestada kui mõjuvat vahendajat rahuläbirääkimistel Põhja-Vietna-m- i valitsusega Viimase nelja kuu jooksul on Rumeenia diplomaatili-ne esindaja Hanois olnud USA peamiseks kontaktiks Ho Chi Min-liig- a LONDON - USA General Elect-ric ja inglise Rolls Royce on tihe-das omavahelises võistluses kuna mõlemad tahavad omale 7 miljardi dollarilist kontraktl mootorile 250-istmoli- se DC-1- 0 õhubussl jaoks milline läheb käiku 1971 a Rolls Royce pakub odavamat moo-torit kuid General Eelectrlcu pool-dajad toovad esile et USA lennu-- 1 liinid peaksid igal juhul kasutama USA produkte General Electric on juba kaotanud ühe 38 miljoni dollarilise tellimise Rolls Royce'ile — 150 lennukimootori näol Jaapa-ni kaitseministeeriumile WASHINGTON — X Liit ku jundab praegu uut tahke kütte-aineg- a töötavat projektini mlsf on kahejärguline ja omab 2000-mlilili- se lennuraadiuse NATO on pannud sellele nimeks Scape-- ' coat" Vene tehnikutel on juba pi-kemat aega raskusi olnud oma tahkeküttealne-rakettid- e juhtimis-instrumentideg- a ja Washingtonis arvatakse et venelased on sel alal umbes viis a3$tat taga USA tao listest projektiilidest — Minute man ja Polaris TÜNA ON JUTTU VABA £E8TLANE Kas meid jälgitakse teiselt planeedilt! Oodatakse vastust kahele tähele saadetud raadiosignaalidele — Inimene otsib kosmoses uusi tsivilisatsioone Kui saabub öö ja taevas löövad siranu tihel avanevad paljudes astronoomiaobservatooriumi-de- s vaatlustornide kuplid ning teleskoopide kük'oobisilmad suunatakse tähistaevasse Hiiglatund-jaten- a liiguvad mitmekümne — ja mitmesajameet rise läbimõõduga kausikujulised raadioteleskoopi-d- e antennid — planeet Maa silmitseb teisi taevakehasid kogub neilt saabuvat valgust ja Uha kõrgemale lennutatakse õhupalle sondrakette tehiskaasla-s- i ja maallmaruumllaevu mitmesu-guse Juurcaparatuuriga" Täitma-tu ahnusega ammutab inimkond informatsiooni maailmaruumist See töö kannab suurepärast vilja — teadmised taevakehadest on ju-ba andnud palju kasulikku prakti-lisele elule ja loonud eeldused ini-mese väljumiseks maailmaruumi On meil alust lugeda elu inim-konda ja tsivilisatsiooni Maal era-kordseks ja kordumatuks näh-tuseks vii silmltsetakse meidki mõnelt teiselt planeedilt ning püütakse sealt samuti viljuda maailmaruumi avarustesse? Teedrajava kirjutisega sedalaa-di küsimustes kaasaegsel ja täiesti reaalsel pinnal esinesid 1959 a Londoni teadusliku ajakirja „Na-ture- " veergudel Ph Morrison ja G Cocconi Artiklis peatusid nad es-majoones teiste tsivilisatsioonide-ga raadioside loomise probleemi-del ning tegid reast faktidest uud-seid ja täiesti loogilisi järeldusi Nad tõestasid et suurimate kaas-aegsete raadioteleskoopidega saab vastu võtta raadiosignaale kuni 25 valgusaasta kauguselt eeldades et ka seal „kaugel" leidub samasugu-seid raadiosaatjaid nagu praegu Maal (tuhandete kilovattideni ula-tuva võimsusega) Morrison ja Cocconi järeldasid sellest et side loomiseks oleksid meile kättesaa-davad 48 Päikesele lähimat tähte Nad määrasid kindlaks ka täh-tedevahelise- ks raadiosideks sobiva lainepikkuse Arvesse ei saanud tulla pikemad lained mis neeldu-vad planeetide atmosfäärides sa-muti piirkonnad kus tähtedevahe-lis- e aine ja Päikese raadiomürad on suhteliselt suured Jäi järele piirkond lainepikkuse-- ' ga 15 kuni 150 sm Selles vahemi-kus asub Uks väheseid raadiolaine-te piirkonda langevaid spektraal-joon- l — vesiniku spektri raadio-- joon lanepikkusega 21 sm Vesinik on aga kõige levinum element maailmaruumis Seega oleks nimetatud lainepikkus kos-milises mõttes midagi rahvusva-helise etalooni taolist Ka teistes tsivilisatsioonides võidakse suhte-- Ilselt kergesti taibata just sellel! lainepikkusel signallseerimlse loo-gilisust ja häälestada saatjad ja vastuvõtjad samale lainepikkusele Morrison ja Cocconi valisid ise-gi vilja kaks tihte millega võiks esmajoones püüda ühen-dusse astuda Nendeks oli Tau Ceti (tiht Tau Vaala tähtkujus) ja Epsilon Eridani (tiht Ep-silo- n Eridanuse tihtkujus) Suhtelise läheduse tõttu võiks meie sinna saadetud signaalile vastust oodata vähem kui 30 aas-ta pärast Muide seal oleks pida-nud tähelepanu äratama Maa raa- - muKurgus mis ij a peaie ai-na suureneb tänu võimsatele ultra-lühilalnesaatja- te TV-saatja- te ja raadiolokatsioonlseadmete arvu kasvule Nüüd enam kui paari-kümne aasta möödumisel võiksi-me oodata juba vastust Morrison-Coccon- i artikkel oli as-jalik ja kutsus tegutsemisele USA-- s asuva Green Banki raadio-observatooriu- mi tolleaegne direk-tor Otto Struve (Tartu tähetorn! kunagise juhataja W Struve järel-tulja- ) ja austraalia raadioastro-noo- m Fred Drake koostasidki raa-dio-valveteenlst- use plaani millele anti lühendatud koondnimetus Projekt OZMA" ööl vastu 6 aprilli 1960 a suu-nati mitmeid riike esindavate ast ronoomide juuresolekul Green Banki observatooriumi 26-meetr- ise läbimõõduga paraboolantenn es-makordselt Maa ajaloos sinna kust oodati vastusignaale Kahe kuu jooksul registreeriti Epsilon Eridani ja Tau Cetllt saa-buvat raadlokiirgust ning hiljem analüüsiti registrogramme hooli-kalt elektronarvuti abil Signaal? kahjuks ei avastatud Kuid see ebaõnnestumine ei tähenda seda nagu oleks Maaväliste (ehk ekst-raterrestllist- e) tsivilisatsioonide otsimino lootusetu Vastupidi lii-ga vähe oli pühendatud tähelepa-nu sedalaadi teaduslikteoreetilise-l- e küsimusele lahendamisele ja mindi välja õnnelikule juhusele M h tuli lahendada küsimus kuldas aru saada teise planeedi elanike signaalidest mõistmata i nende keelt Eeskuju andsid tead-- ' laste rahvusvahelised konverent-sid kus keeleraskused ületatakse! ja keerukatest probleemidest kõ-- l neldakse matemaatiliste sümboli-te ja üldtuntud terminite abil Nii tuleks ka kosmiliseks" vest-- ' luseks algul valida lihtsamad ja maailmaruumi mastaabis loodu- - sega seotud sümbolid et nende baasil tagada vastastikkust mõistmist ja seejärel edasi min-na keerukamatele mõistetele Näiteks peaksid kohe olema aru-saadavad ringjoone pikkus ja rin-gi läbimõõtu siduv arv (pii) natu-raallogaritmi- de alus e" jne Ar-vud antakse muidugi edasi kahend-süsteemi- s Mõeldav on ka üleminek TV-ku-jutls- te vahetamisele Informatsioo-ni deshlfreerimisel abistavad elektronarvutid — nende efektiiv-sus avaldus näiteks maiade muist-sete käsikirjade lugemisel Kui suur on tõenäolisus et Maa lähemas naabruses eksisteerib tsi-viliseeritud olenditest koosnev ühiskond sellele praegu vastata ei saa Küll aga teame et mitmel tähel meie tähesüsteemis (Galakti kas) võiksid olla ligikaudu Maale sarnanevate tingimustega planee-did On leitud et Galaktikas võiks planeedisüsteeme olla 5—6 prot-senti ehk kokku umbes kümme miljardit! Soodsad tingimused „asustami-sek- s on muidugi vald üsna vähesel osal neist Ent see kõik veel ei an- - na vastust küsimusele kui kau-- l gel üksteisest tsivilisatsioonid asu-vad Isegi oletades et Maale täies-- 1 ti sarnaste tingimustega planee-dil elu tekkimine ja areng on sea--' duspärane (see pole veel millegagi tõestatud rääkimata Maast erine-vat- e tingimustega planeetidel) jääb ikkagi täiesti lahtiseks kui kaua võib soodsates tingimustes eksisteerida mõistuslikest olendi-test koosnev Ühiskond kes areneb edasi uurib loodust ja kasutab seda oma kasvavate vajaduste ra-huldamiseks Erinevad autorid hindavad tsivilisatsiooni maksi-maalset iga erinevalt — võimali-kuks peetakse seda tuhat kuni miljon aastat ja veelgi rohkem Ei saa tiiesti kõrvale jätta se-dagi võimalust et Maa on ainus elusolenditega asustatud planeet Galaktikas (mitte aga universu-mis) Kui näiteks meie kestvad ja ener-gilised naabrite otsimised lõpevad tagajärjetult tuleb oletada et oleme „oma kandis" üsna üksikud Nähtavasti on sel juhul Galak-tikas hõredalt tsivisatsloone (kui neid üldse on) ja side loomine suurte kauguste tõttu väga raske kui mitte võimatu Tsivilisatsioo-nide väikearvulisus võib aga tu leneda kahest põhjusest: kas on tsivilisatsiooni maksimaalne iga võrdlemisi lühike või on selle tek-kimine üldse erandlik näht Stanfordl ülikooli professor Bracewell on tsivilisatsiooni ea määramisel üsna optimistlik Ta seob selle planeedisüsteemi keskse tähe vanusega PäikesetüUpi täht särab püsiva heledusega umbes 50 miljardit aastat meie Päike on aga alles kuni 10 miljardit aastat vana ja seega üsna noor Nii et inimkonnal peaks ees seisma küm-neid miljardeid aastaid takistama-ta arengut Kui inimesed ilmusid Maale um-bes miljon aastat tagasi loodus-teadlased aga tekkisid vaid mõni-sada aastat tagasi võime öelda et oleme elanud alles sekundi kos-milises mastaabis" Hüpe abitust lapsepõlvest looduse valitsemiseni on toimunud ülikiirelt mmu MT5T~mwmKnKKRijLl' ' -- -W :£M vieline on Inglise kuulsa Blg Benl sisemus Daniel Buckney teeb ettevalmistusi htigelkella ühe tunni võrra ettekeeramiseks vastavalt üleminekule standardajale See ülesanne on juba vile reneratslooni i vältel kuulunud Buckney perekonnale £§)sE qOfMcjsJoe Zäievar3aräf? LUSTIMAA mitteAMEmTitLteIKamULetTlikuElIt OLlEugNedIaISUkõGiUkiSTkõMrgAeADelOusLtEanMdaISrdfc maid Inimesel on teatavasti palju ühiseid jooni puu otsa äi iiuu uuc sugulasega rvui Kt nu uiuuiuu mugavaks il rl kaks — nii et tal oleks võimalik harrastada kõike seda ak on hea ta kehale ja vaimule — siis ta seda ei tee Ta halkü sööma ja paremat kui tal oleks vaja ning rohkem kui ka lik Ta hakkab riietuma ebatervislikumalt ja lõbutsema r luiiiuui utraiuscit EI AITA KA NEED HIRMSAD EESKUJUD mida lasfck õpetatakse ajaloo tundides — kuidas vanad roomlased pa meldasid oma impeeriumi maha kuldas Euroopasse tunrintf hunnid sõid endid surnuks või kuidas britid laia zhestirak rasid oma asumad ära enne kui oleksid õppinud vaese nult knoakmsbeelülreänlkihatsatööednersüeglaomhuatusNegiiasuguetsesetgakomleedieagsta jmutiudasgt iom sugust ei juntu &ee juhtus vanasti siis kui inimesed ei olnaj veei nu largaa kui mete IIICTIUI1K E_ lJI V'lirTtltT t- - 4 -- „ TORONTO vaatamisväärsus mis asub Yongc tänaval scüt poole peal kuhu lõunatunnil päike ei paista See on tejelünt uks pood mille ukse kohal valjuhääldajast lurtsub nüsurut muusikat millega võib täiskasvanud ja täie aruga inin paari tunniga hulluks ajada Selles poes ei müüda midagi rp ka toideta sind Ihuliselt Kõik mis sealt saada on on täin toit" Seal on kümmekond püssi mis on ketiga seina külje Kinni Märklauaks on kasti sees klaasi taga liikuvad inimn jud loomad tiirlevad rattad või hüplevad kuulid Kui nui sad raha siis võid nende peale märki lasta SEAL ON AUTO JUHMSTE KOOS ROOLIGA Raha m hakkab klaasi taga jooksma joonistatud maantee-lin-t ja a võid proovida oma meisterlikkust autosõidus Seal on vänt-amise torkamise ja sikutamise toimel töötavaid masinaid mi panevad liikuma terved hoki- - või jalgpalli meeskonnal tt mängija asub ühes teine teises otsas ja „võistlus" läheb laht Seal on kuulide veeretamist ja taskuväljaandes piljardttt keeglimangusid ja muid millele ei oska nime anda Ikka mii sad raha ja siis mängid KA SEKSI EI OLE UNUSTATUD ja seda saab kontnl lida vastavate aparaatidega — seal on nimelt suudluse-krai- d mõõtja mis määrab suudleja vahvust ilma partnerita Ka ruumi lõpust käib uks asutusse käärkambrisse" Ukse koha silt et seal näidatakse filmi aga ainult täiskasvanutele VEEL HUVITAVAM KUI LUSTIMAJA aparatuur on I kasutajaskond Kõigepealt ei olnud seal ainustki naisteni vast vaid kõik noored mehed umbes üliõpilaste või koi pisemalt väljendada siis Vietnami sõjameeste vanuses Sõi võis peaaegu pidadagi mõneks sõjaväe-üksusek- s — valima kui ka riietuse järgi Lustimaa paari-kolmekümneli- ne me kõnd kandis eranditult õlgadeni ulatavaid juukseid kitsa pükse imelikke kõrgekontsalisi või karusnahkseid saapiil tumesiniseid jopesid kuldnöõpidega mille lahtiste hõlnui vahelt paistsid kaelakeed või ketiga kaela riputatud aumäni ja päratusuured vööpandiad Kõik olid usinasti ametis os mängudega MINA OLIN USINASTI AMETIS erakordse vaatepü uurimisega kui äkki pandi mulle käsi õlale — asutuse ültf taja ja kassameister näitas sõrmega seinal rippuvale süü Seal oli selge sõnaga öeldud et ringilonkimine (uues t keeles loiderdamine") on keelatud Kui sul on raha otsas n mängida ei taha siis keri uksest välja Ma muidugi ei h nud asutuse direktoriga vaidlema Täitsin vaikselt käsku lõunatund hakkaski lõpule tirima Minuga koos väljus ka kunde kes enne ütles oma sõbrale et ta peab minema ko ta naine ootab väljas Seal oligi teismeline tüdruk abikaaaf samasuguses mundris kuid beebiga süles Hakkasid sonüi lonkima all-linn- a poole MÕTLESIN TÖÖKOHA POOLE JALUTADES et Lustis direktoril tuleks taotleda eriluba ja korraldada eesti li vanematele üks ekskursioon sellesse omapärasesse autB Ega seal midagi erilist näha ei ole sest üldpildi olen mip ära jutustanud Lustimaa ekskursioon annab aga suurt? seid kavatuslikke impulsse mida võib pärast üsna pikka järele mõtelda Hoiatuseks peab muidugi ütlema et neeflP lel kergesti süda pahaks läheb ärgu kaasatulemist unus- - Lustimaa lõhnab jubedast! higist ja pesemata uste1 DEMOKRAATIA JA VABADUS ON IKKA Si LREFf'l SED ASJAD — kui sul on dollar taskus siis saad iW 1 paar tundi märkilaskmist harjutada Ja kui juba kordi meister siis võid hakata aknast möödakäijaid tulistama' minna koguni pangast raha tooma ilma et sul seal oleks Noorele inimesele on kõik teed lahti DETROIT — Wavne ülikooli psühholoogid on küsitlenud 400 isikut kes areteeriti möödunud su-vel seoses Detroiti neegrlterahu-tusteg- a Saadud andmed näitavad et 70 protsenti mässajatest oma-sid pidevad töökohad ja teenisid keskmiselt 115 dollarit nädalas Enamus nendest olid vallalised See võtab aluse senistelt arvamus-telt et rahutuste peamiseks põh-juseks oli vilets majanduslik olu-kord TOKIO — USA lennuväe B-3- 2 pommitajad stardivad vaenulendu-dek- s Põhja-Vletna- ml vastu Gua-mls- t ja Taist Jaapani vasakpool sed rinskonnad aga ttsa Vaciitah selleks ' haastP USA õhujõudude £] tus on keeldunud selle ko menteerimast kuid 1MJ-- lepingu tingimuste t USA-- 1 nende baaside -- - õigus JOHANNESBURG --- - ne masinakirjutaja --£ oli hiljuti JohannesbarP Aafrikas ühtejirü Hl 4 50 minutit Stt raton" tolmus Ühe irf I Jtt LUUIUA frv - — 1 ala maailmarekordi es hoituni |
Tags
Comments
Post a Comment for 0088a