Vaba eestlane , July 14, 1983

              ;,Jüly.l4,1983 Nr. 52
nanimn Eaasna
¥ABAI>E EESTLASTE
YÖiAANDIA: Ö/tt Vaba EesÜanö, 1955 M i e St Don Mills,
L: Hannes
TOIMETOŠE KOIXEEGIUM:^K^^^^^ Heino Jõe, O l e vTÄ
TEIÄWIDr toimetus 444^
••TlBIlJMISffiNNAÖ^ poolaastas'
ja veerandaastas
vTELLIMISHIMNAD väljaspool: Kanadat:' aastas
^ aastas $31.—-ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c»
kuulutuste Miljel $4.75, tekstis $5.—, esil
: PREt^ ESTONIA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kui N. tiidu KGB endisel üle- si, kuid parteil ei olnud midagi uut
mai Juri Andropovil Õnnestus pM- lauale panna ja olukorra paranda-mst
Leonid Brehznevi surma kõiki miseks ja kinnitamiseks anda.
kõrgema võimuredeli pulgale pür- Vana pehkinud vaim ja senised
President Reagan teostab praegM
oma eel-valimiseelset propagaiida-kõnede
matka ja i>uudutab kõnedes
Ameerika ühiskonna ja elu prob­leeme.
Hiljuti oli tal kõne all
ühendriikide koolisüsteem, millega
president sugugi rahul ei ohiüd.
Ühendriikide* rahvakoolid on oma
tasemelt nõrgad ega valmista noo­ri
ette edasiõppimiseks ega ka
eluks. President soovitas vanematel
lapsed panna erakoolidesse, kus
õpetuslik tase on kõrgem. See on
aga võimalik ainult jõukamatel.
Vaesemad rahvakihid peavad para­ku
leppima sellega, et nende lapsed
saavad puuduliku hariduse.
Presidendi sõnavõtt sai kohe pä­rast
seda ka tüüpiliselt ameerikali­ku
reaktsioolii. Üks äge naisõpetaja
avaldas arvamist, et president on
oma väljendustega kaotanud
peks kaasahaaravaks momendiks Seedrio päevasel aktusel on võidutule süütamme. 1.700.000 häält (nii palju on õpeta-
Pildil Eesti Vabarügi aup^akonsul Ilmar Heinsoo Toronto Ja Hamiltoni Eesti Võitlejate jäid USA rahvakoolides). Väljen-ühingute
liikmete aivalves olekul ^oto: Vaba Eestlane dus on tiiüpiliselt ameerikalik selle
poolest, et „õigus" on keeratud ta­gurpidi.
Süüdi ei ole mitte kool,
mis ei ole oma ülesannete kõrgusel,
vaid president, et ta julgeb õpeta­jaid
puudutada. Sama lugu nagu
„toore" politseiga, kes kiusab „au-said"
kurjategijaid.
Ameerikalik haridussüsteem, mi­da
iseloomustavad koduste ülesan-e
|a enesemääramisõiguse
givaM võistlejaid kõrvale tõrjuda tavad võimutsesid ka pärast neid 1®. mail Shveitsi
Ja partei peasekret^i positsioonile kõrgemate i^^^^^
tõusta, sus ennustasid mitmed ni- Vaevalt olid partei keskkomitee ja Eestlastest võtsid konverentsist osa Elmar Eeisenberg Saksamaalt ja Heinrich Mark Rootsist, kes mustest hoolimata, on tekitanud
mekad läänemaailma N.lJidu kü- ülemnõukogu liikmed laiali läinud esindas Bdti Komiteed koos BertÜ Häggmaniga.Eeferentidek parimad aSsjatündjad ülikoolidest, olukorra, kus Õpilastel puudub ele
Oina järjekordse Mmüse istungi 9. ja nete vähendamme, eksamite ja
istungi teemaks oli ^Terror, seUe põhjused, võistluste vältimine ning Õpilaste
koolist läbi „lohistamme** töötule-simuste
eksjpefdid ehk nn. kremlo- kui ajalehtedes ilmusid suurte peal-loogid,
et Nõukogude sise- ja valis- kirjadega artiklid, nõudmisega, et
poliitilises elus on oodata suuri keskkomitee otsused tuleb ellu
muudatusi. Ärvati> et Brezhnevi viia ning partei kohaseE
ametiasutustest ja antitenroristMkest üksulstest Euroopast ja Ameerikast. mentaarne töödistsipliin ja oskus
. ^ K o n ^ Iraak ja StMi^ia^ saavad saatkoima^ a^^^ J ü S s S f v a S s e bS
dr. ii. Feyer, kes tervitas osavot- aga teatavasti sõjaväelist toetust ajal viibisid kaks Bulgaana saat- koolitöö vastu kuna läbi saab na-
Mvistmmd ja ideedevaene polittika rakendada. ,,EUnvüjate" kätte oUJ^^^^ ?^ tõstes eriti esile NõukogudeU^^ ^ komm ametnikku paavsti lähedu- g„„ii. ülikoolidesse saabub noori,
on oma ajastu ära elanud ning an^ Vaga hüvitava ja öpeüiku ette- ses: Kogu atentaadi loos on aga ^es ei oska lugeda ega kirjutada,
nüüd tuleb aeg, kus uus mees hak- pohiüd midagi välja puistata ja Bemi_^htseidirektor dr. H. Krä- kande pidas Paul B. Henze USA- eriti huvitav asjaolu, et Ali Agcat ^eUel puudub algelirie õigekeelsus
&ab värske vaimuga, suure energia tervitas valitsuse poolt ja st Jiurklase AU Agca kohta, kes külastas Roomas Saksamaal tegut- ja kes Uma tasku-elektronarvutl
ga ja uute ideedega määüma suu- helgeimale tulevikule ja tüvustaksf^^^^^v^^^^^^^^ seva turgi parempoolse ühingu esi- ^bita ei suuda sooritada kõige liht-iremat
ja tugevamat kommunistlik-^^^n^^ peame olema valyel, et de- mais. Ali Agca oh vaeste vanema- mees ja lubas Agcale 2 miljonit gamaidmatemaatiUsi tehteid. Need
mola-a^tlik õigusriik ei muutuks t^
P<>Htseiriigiks. heade tagajärgedega eksamid tili- Lech Walesa mõrvamine oli teh- güj-^yyad „haritud" tööotsijatena
P^hjalik^ ülevaate rahvusvaheli-k^^
keid lootusi attarmärgatavätt tü- vaatieja^^^ ajal kui Poola katoliku ki- matute kodanikena tänavale vaUt-
M rüki juhtima ning läänemaail- le tööpanustele ja pingutustele. See
maga uutel alustel mõlemale poole- oluliste otsuste puudumine ja idee=
le vastuvõetavat koostööd rajama, de vaesus on jätnud lääneriikide
austada läänes levinud müüt, et Andropovi sõnadele on jäänud loo
luri AndrbpoV on poolest saadik detud põhilised muudatused nõuko-lääneorientatsiooniga
mees, kes põl- gude süsteemis tulemata ning elu
gab isegi vene vb^at ja vene ro- jätkub endiselt Brezhnevi ajal
mansse ning eelistab nende asemel omaks võetud lohisevas inertsi põh-shoti
viskit järock-muusikat. jaL liikuvas Stiilis.
Need olid ilusad unistused ja m- Samal ajal kui keskkomitee lõpe-nustused
kuid paraku valed. tas oma istungjärgu paadunud õhk-ja
nende operatsioonipiirköndadest risti väljaõppe sai PLO laagris • Ta riku kardinal oli vähktõbisena su- suse vastu demonstreerima. Nende
andis Rolf Tophoven Saksamaalt, mõrvas Türgi m'õõdukä ajalehe remas. Referendi järeldus oli — jaoks ei ole ega saagi kunagi tööd
se terrorismi tosa on IsS^ mi vasakpoolsete km pa- la demokraatliku opositsioom kor- Kanadas, ieriti .Ontarios, adoptee-sakünme
proteendi ; ^ . riti ameerika, „kooK^üendus" sefl
NÕBkogudeliit ja seUe^^W^^^ Mamigem veel et terrorisüde ajal kui praegmie Ontario peami-r
metaja tapmist oh ,,vaesel uliopi- poolt omal ajal hõivatud/„Luft- nister BiUDavis (ise kooUõpetajal)
Nõukogude Liidu poolt juhitMlas^^^^^^
Juri Ajidropovõn nüüd N. Liidu konnas, jäi selgused 100.000 Rootsi krooni. Mogadishus andis ülevaate selle nistriks. Davist iselo<5»mustatakse
kõrgema võimumehe positsiooni bürood ei täiendatud uutelt operatsiooni juht kindral Ukich kui mugavat meest, kes ilmselt ei
koidnud juhatule poole aasta ning ga ning ei katsutud sinna pumbata periaHsmi" vastu ülemaailmse ga, kes hangeldas Bdgaariast rel- K. Wegener. Terrorisnüst Prant- tahtnud koolisüsteemi saboteerida,
seda isegi märgatavalt Mndlusta- värsket verd ja uusi elujõuüsemaid kommunistUku hegemoonia saavu- vi parempoolsetele ja vasakpoolse- susniaalkPneles komandant Jean- vaid võttis asja oma elufilosoofia
Eud, kombineerides endale partei liikmeidj keUestvõik^^ Louis Esquivie kohaselt. Kanadas saavutati sama
peasekretäri positsiooni kõrvale ka paneksid asjad liikuma ning lõpe- poolt juhitud terrorismi kaugem A«r • * « 'FJS • is* J® Tel-Aviviülikooli professi»* efekt mis ÜhendriÜsides — ka siin
. ^ ^ ^ ^ X..... . ^ . Agca paigutati liirgi koige ArielMerari tutvustas PLO ope- on kõrgkoolid hädas alg- ja kesk-ratsioonide
plaane, mils sattusid koolidest läbi lastud kirjaoskamatu-juutide
kätte Betruti okopeerimi- tega. . i .
sel, ^ Davise valitsuse nais-haridusmi-
Agca paigutati Türgi kõige
Edndlamasse vanglasse, kust ta
põgenes. Kindlatšti pidid selleks
blema võimsad kaasaaitjad.
Pärast vanglast põgenemist. elas Dr. J. Kurt Klein Bonnist rääkis nister Bette Stephenson on oma te-vormilise
riigipea --ülenmõukogu taksid praeguse letargia. Seda aga eesmärk. Nõukogude Liidus ja
Presiidiumi esimehe-tiitli, kuid N.iei juhtunud. Poliitbüroo täiendama- teistes kommunistlikes maades te-liidu
sisemises elus ja välispoliiti- ta jätmine on seda võõrastavam, gutseb 40 õppelaagrit terroristide
kas on põhilisi muudatusi vähe et peasekretär Andropov on nüüd väljaõpetamiseks. Sovet annab toe-märgata.
siBe selgus eriti silm
kavalt hÜjutitoimimud kommunist-^^ ^e^^ läks siis terrorismi vaimsetest ja poliitiHs- gevuse ajal vapralt parandanud
liku partei keskkomitee ja ülem- mist näiMseU N. Liidu üüeMk pere Liidu terrorismi taktika üheks põ- Ersenünist üle piiri Iraani. On sotsiaalsetest põhjustest Saksamaal olukorda Kanada koolipoliitikas —
nõukogu kokkutulekutel, kus tege- mees laimg on koigi tunnusmärkide himõtteks on, et terroristidena ei ^^^^^^ arvamusi, et ta läks Iraa- ja kindral Gustav Däniker Bernist seda Davise heakskiidul. Katsetusi,
vus arenes seniste standardplaani- kohaselt suutnud oma rivaalid ta- tohi esineda venelased või üldse nist Nõukogude Liitu, Järgmisel käsitles antiterrori strateegia põhi- rumalusi ja vigu hariduse alal ei
ie ja kiilunud võtete kohaselt. gaplaanile suruda nmgkõUs võimu- Nõukogude Liidu kodanikud, vaid 'suvel oli ta Bulgaarias, kus elas jooni. Kindral Dänikeri põhitees saa aga tagantjärgi heaks teha.
Venemaal on viimasel ajal palju ohjad enda kätte kiskuda. terroristide griipid tulevad organi- '^^^^ P^^^^S^ '^^^^ kuud Sofia kõi- oli, mitte järele anda terroristide Igal aastal astuvad uued õpilased
kõneldud ja ajalehtedes M nõudmistele. t«Ai5«inocÄ w,A«n oacfacro «n irnniie
majanduselu elustamise ja pordukt- miks Andropov ei kasutanud^ vuštest. Agca tihedas ühenduses Bulgaaria
sioönitõstnüse vajadusest nii töös- juhust Soveti üheks olulisemaks ühen
tuses kui ka põllumajanduses. Sel- kokkukuivanud koosseisu täienda- duslüliks maailmaterrorismiga on
lel liinil on asunud ka Andropov^ misele uiite lükmetega. Kuid sel^ nn PLO, kellel on terrorigrupid
kes on pidevalt alla kriipsutanud leks võib õUa ka oma kaaluv põh- 20 riigis
loodusvarade ebaefektiivset kasuta- jus. Suslovi, Brezhnevi, Kirilenko ja
mist, tagasihoidlikkust ja ettevaat- Felshe näol on poliitbüroost kadu-
Jikkust uue tehnoloogia rakendami-nud Andropovi suuremad vastased
sel, töödistsipliini puudumist, pare- ning poliitbüroo praegune 11-liikme-mä
planeerimisel vajadust, körge- Hne koosseis ujub täielikult Andro-
>-ga kaib sumrel
määral Bulgaaria vahendusel
KGB esindajail ön nõupidamine
Arafati PLO-ga kaks korda nä-
30 kuudkesf nyd koiiwreüts
hom teemnch^^^ nusuut^ nägudega, ^kesta^^ ja Vietnamis Ä t a -
oom vastu. Kuid partei keskkomi- vikus võivad tuhkaiks kujuneda. . J õübekesku^ed Aa^in IDAV
tee koosolekul ei puudutatud ^^n^^^^ Ja nü seisabki N. Lüdü«lanik^ - - ^
küsimusi üksikasjaliselt, samuti ei kond pärast partei keskkomitee ja
olnud parteil ülemnõukogule käe t)lemnõukogu laialiminekut endi-tõstmiseks
esitada uusi ideid, läbi- selt lõhkise küna ees — riigi ette
Terrorismi keskused Euroopa
jaoks tegutsevad peamiselt Pariisis.
Oluline on teada, et Nõukogude
kõrvaldamiseks. Kõik läks vana
tuntud sammeldunud liini mööda
oli krütikat, nurisemist ja ähvariia^
koolidesse, mõne aastaga on koolis
käidud ja igal aastal astuvad uued
lõpetajad ellu. Kedagi neist ei saa
kooli tagasi saata uuesti õppima,
lüati veel kui viga oli valitsuse
poolt „organiseeritud".
Elektroonika-ajastu samm on kii­re.
Järjest uued ^otmisharud lähe­vad
üle elektrooniliselt kontrollitud
tehnoloogiale. Rohkem kui pooled
„vana ajastu** töötajatest osutuvad
uues süsteemis tarbetuteks •— muu­tuvad
töötuteks. Üus süsteem oma­korda
nõuab kvaliteetsemat perso-
— N. Liit on vältinud Madriidi konverentsil Ida- nali. Mis hakkavad tegema need,
Lääne suhete katkemist ja aktsepteerinud lõpuks Lääne ettepanekn kelle töökohad kaovad või kes puu-tulevikekoiflverenfeiks,
te M perekondade ühendamise prob- duliku hariduse tõttu pole tööks
leeme. kõlblikud? Neist saab tänulik ma-
Viimase 30 kuu jooksiil peetud Kanadas, kes esimesena tegi eUe- te^jal ,.!gasnguste xahutoste, ^ de-öK,
vääVim5«f^i M O ^ ^ , M ; O V>« ^ monstratsioonide ja ühiskondlike
segaduste jaoks — Moskva ja ei-tea-
kelle huvides. Neid olukordi nä­hes
ja hinnates peame teadma,
millest ja kuidas pahandus algas.
toeta^^itte ainult Vasall Äääkunistel Madriidis on paneku seUe pidamiseks. Raskeim Äi^SS vÄ SiS^ ^^^^^ ^ sell^ on emigratsioonikü^^^^^
maik on tekitada rahutusi, paani- emi^^ tulevi- tanud,
kat, ja õõnestada^^^k^^ kukonyerentsiks. N. Liida esinda- et relvastuse väheödamise kon-rii^
orda. Atnetiikult sanktsionee- jad on avalikult öehiud, et neile
ritud terror toimub ärahüpanud tähendab emigratsiooni mõiste
agentide ja pagulasjuhtide vastu, i^eetmist.
on külaliste tulek, slõit Tallmna lä­Vahest
toetatakse ka omavahel Nüüd on süski, seistes NATO-hedale
Klooga suvituskohta, kus rivaliseerivaid 'terroristide gruppe- riikide ühise seisukoha ees, N. Liit
V nad külmetuväd ja haigestuvad. Markantsemaks näiteks selles^ on ^^P^^^ aktsepteerinud Hispaania
_ • ^. ^ • ' Aga icõik lõpeb hästi kohnikute hiljutine Arafati lähema nõuandja poolt esitatud kompromissi plaani.
Kooliaasta lõpul ilmus _T.E.S. viieaastase sünnipäevapeoga. Issäm Sartawi tapmine sotsialistide Oit saab mida nad otsisid —•
iienduskoolide komitee väljaan- Mitu triikki läbi teinud noorte- kon messil Portiiaalic P o i ^ c t ; ; » i i t f ^ ^ n ^ x a riiifi<lA ifnnvprAnid. ITHBS
liikkcsf
verents, nende peamine eesmärk,
m saavutamata kuni nad ei
aktsepteeri . konverentsi, knS
kommunistlik® riikide keeldumi­ne
emigrat§io<Q>]iiiks tpleks arutu- fcigOSI rohIIGtfr®
N. Liit on soovitanud, et Euroo- P^''^®'^^
pa Julgeoleku konverents relvas- TEHERAN — Iraani usuline juM
^ 1 r i'7VTv.r . Mitu trükki läbi teinud.^ n^ J . . . _ -lil n • t . •j a ssõt.j at"li s. te a. ia.t olla_h K-homemi lükkas taeasi
dei (nr. 17) M.; Sillaotsa noore- raamat (m praegugi.yananematu,^^^^^^ peaterroriste Abu Nidal tegi Ida ja Lääs räägivad irdvastrasebl^^ üle algaks Iraagi presidendi Saddam Hus^ini
maile lastele mõeldud jutustus Mgi^^^^p^^^ juba töiskasvanuina Sartawi tapmise teatavaks suure vähendamisest. sügisel, enne NATO poolt antud ettepaneku vaherahuks muhameed-a.
Nõiipid^ kirji^^ sed aga viiyadsiinsedki noored var
viiakse nelja-aastäsed kolmikud nemate või vanavanemate sünni-
Tajlinna, kus: neil on mitmesugur- m
seid seiklusi. Tälliimas on sel ajal sejfevuseaegne Tallinn rahvusliku
laulupidu, mida poisid omamoodi suursündmuse laulupeoga. Noorte-läbi
elavad ja su^^ le ette higedes saavad vanemadki
' ©lammeks Ki^n^^
Vastukaaluks on N. Liit^pida- tähtpäeva detsembris uute kesk- laste püha kuu Ramadhani ajal.
^ Nidal („Yõ!tIuse Isa**) on nud nõustuma 35 riigi inimõiguste ulatusega tuumarakettide asetami- Teherani raadio ütles Khomeini
endine lähedane kaastööline konverentsiga. Sellest võtavad osa seks Lääne-Euroopasse. keeldumise põhjuseks asjaolu, et
Arafatile, kuid valis, selle luni, Ida ja Lääne blokid ja suur^ arutlesid konverentsist missugune mõistusega isik teeks
et Iisrael tideb võita sõjaga, kat- väljaspool olevat riigid, kes ön osa osavõtvad riigid konverentsi lõpe- seda, kui nüüd on jõutud punktini,
ke>stas sidemed Arafatiga ja asus võtnud Euroopa Julgeoleku ja tamise tseremoonia küsimusi, kus. tema jõud on surunud vastase
0ma terroristidegnipiga tegutse- Koostöö konverentsist Madr^ osavõtjaiks on ettenähtud põlvüi Ja on kantud raskeid ohv-
^« „ •'• , . välSgministrid ja diplomaadid. ' reid.
1
Nr. 52
VALVI
NÄDAL]
W. ja 17. juulil,
dr. T. SauksJ
23. ja 24. juulil
dr. J. Marley]
&röönlnica<
Euroopa Oi
liidust
STRASBOUR(
Ühisturu riigid
maa lahkumiseg]
sest Euroopa ühl
oonist ja ütlesid,
spetsiaaistaatus, n|
mete ülemere tei
teks Inglismaa
Gröönimaaga teh|
lepped, kus on
kusuhted. Grööj
suurun saar 5(
hääletas möödun!
satsioonist lahki
EEC on peamis]
põllumajanduslik
millega Grööninu
Gröönimaa elab
peab ise korraldj
dusallikate kasutad
Nõukogude
hüppas Roo
STOKHOLM -
ja Viktoria Mullo^
misreisil Soomes,
Rootsi. V. Mullovj
tal prestüzhika]
võistluse auhinda.
Kanada esil
ToosTusriikii
WASHINGTON
duktsioon tõusis Ki
aasta esimesel koi
möödunud aasta
dist, tulles sellegi
tusriikide hulgas,
sld Soome .4,7%,
tõusis tööstuse p^
Sellekohased andi
national Monetarj
Jätkuv
Elavosavõi
San FrancisI
,Lääncranniki
siooniks kiquneni
koos arutjiuskoosof
Ühendriikidest ja
Kohal olid üi
kümnest ERKU
mest, kes viibisid
neli esindajat Eesti
gust Kanadas, Ees
\^ nide Liidu Lääneil
liikmeid, endisi
liikmeid jä eesti sl
te ja võitlejate ühi|
kuulunuid lääner
jäte hulgas viibisid]
t^lemaailmsest E',(
gust. Ameerika
konna juhataja Ka|
ti Vabadusvõitlejal
Ylo Anson, ERK1
ria Pedak-Kari ji
peavolinik loode]
Moks, Esindusko]
Karu, Urmas Kärl
Uno Teemant. Kej
bisid lõunal veel
kui ka abielupaar]
couverist. Seekorc
andis taas hea võij
hubases õhkkonnrs
se päevaprobleemif
tööviisidest niihästi
kui ka Kanadas.
Koosöjijatcie ütl
ERKt^ peavolinik
mag. Heino Jõgie-,|
osavõtjate esitlemii
ERKU esimees
monson oma
märkis eriti mn
ms seovad eesti
nerannikuU, KanI
ühisele tööle kõi(
lusis Eesti vabad]
Vaadelnud kokku^
tegevuse praegusei(