Vaba Eestlane, January 31, 1968

              Nr 9 VABA EESTLANE kolmapäeval 31 Jaanuaril 1968 — Wednesday January 31 1968 Lk?
"uil JA JUKKUM!T VVAÕHIDUSVTÕAIDEMSARKGOAORGIIINIJAOJAKS
F s SX Hj SUHKRUT
õnnestub kook ainult siis kui va-husta- me
kogu aeg kloppides ühes
K
suunas
Tegelikult pole vahet kuidas va-husta- me Käsitsi vahustades on
vähem väsitav kui vahustame al-0
gul ühes suunas Ja siis teises Ta- -
K
Ä
~ vt
RAAMAT
Kirjud köögiveerud
Aasta algul tahaks käsitada kii-mu- si
mis tunduvad sageli nagu
vnad mineviku varjud mis hool-ikalt
talletatud ja nii tulevikku
kaasa viiakse Roomlaste viisil ei
usu me enam et salati söömine
oa arstimiks õnnetu armastuse
vastu küüslauk toidus ei tee täna-päeva
sõdureid võitmatuiks Ela-n- e
tehnika võidukäigu sajandil
kui kõneldes toidu-- Ja toitalnetest
kipume kramplikult kinni hoidma
aegunud tõdedest Ning kõneldes
toitlustamisest leidub nii palju
enteadlasi et need kes iga päev
küsimustega tegelikult tegelevad
tunnevad endid täieliste võhikut-ena
Järgnevalt puudutaksin mõnda
neist teemadest Ja väidetest an-des
tõele vastava selgituse ja ma
tean Juba ette et seda on raske
uskuda sest see seletus on liiga
lihtne et tõsi olla Meeldivam on
jaada aegunud muinasjutu Juur-de
Ma ei puuduta siinjuures mit-te
nn vanarahva tarkust sest
osas leidub tõtt kuna need on
tekkinud tavaliselt hoolikate Ja
aegade jooksul kogutud kogemus-te
Ja tähelepanekute varal
TOORED MUNAD ON KERGE-MINI
SEEDITAVAD KUI
KEEDETUD
On ka neid kes väidavad et kõ
vaks keedetud munad sisaldavad
vähem kaloreid Tegelikult on
keedetud munad veidi kergemini
seeditavad Kalorite arv jääb alati
samaks
PUU- - JA KÖÖGIVILJAD
KONSERVIPURKIDES
ja sügavkülmutatult on vähema
toiteväärtusega kui värsked saa-dused
Tõele vastab see et nii puu- - kui
ka köögiviljad värskelt nopitult
on oma toiteväärtuse Ja maitse
poolest kõige paremad Vähestel
meie hulgast on võimalik kõiki
aiasaadusi oma alast korjata
Konservivabrikud tavaliselt asu
vad aedade ja põldude läheduses
Ja sageli on sügavkülmutatud või
konservipurkidesse pandud köögi-viljad
värskemad kui need mida
meil on võimalus suvel äridest
osta — need on sageli kaua teel
olnud
TEATUD TOIDUAINED ON
MEIE KEHALE VAJALIKUD
ja me peame neid sööma ka siis
kui nad meile üldse ei maitse
Spinat näiteks on väga maitsev
Ja toiteväärtusega köögivili kuid
ta ei anna meie organismile mitte
rohkem toitaineid kui seda anna-vad
teised köögiviljad — värsked
herned türgioad spargelkapsas
spargel Jne ADelslnimahl melo
nid maasikad pampelmussld I
'grapefrult) Ja tomatid on toite-väärtuse
poolest üheväärsed pole
mõtet Jääda ühe liigi Juurde Va-heldusrikas
toldukava on esma
järgulise tähtsusega
MIDV VÄHEM RASVA MEIE
irPEVASES TOIDUS SEDA
PAREM
Rasvadel on meie toidukavas
'e selle on nad rasvas lahustuvate
A D E ja K vitamiini kandjateks
asva lisamine suurendab toidu
"lorite väärtust tõstab toidu
väliselt on käele omasem vahus--
( tamine ühes suunas — päripäeva
Koogi kergituseks vajalikud õhu-mullid
saame kloppida rasvaines-se
kasutades ükskõik millist va-hustam- ise
viisi
LOODUSEST PÄRINEVAD TOIT-AINED
ON TOITVAMAD JA
PAREMAD
kui need milledele lisatud keemi-lisi
aineid — vitamiine
Soovitav on toorelt tarvitada
toitaineid kuna toiduks valmista-misel
lähevad kaduma osa toit-aineid
Tuleb tarvitada ainult neid
värskeid toitaineid mis sel aasta-ajal
värskelt saadaval On toitai-neid
mis maitsevad paremini too-relt
ja mida tuleks kasutada too-relt
Tolteväärtus ei muutu nii
palju kui keedame teadlikult Osa
toiduainete Juures muudab keet-mlsprotse- ss
nad kergemini seedi-tavateks
Kui inimene Jäänuks ai-nuüksi
selle toidu juurde mis on
saadaval ta elukohas teatud aasta-ajal
ja tarvitaks ainuüksi loodu-sest
saadavat toitu — mitte kasu-tades
sissetoodud saadusi Ja mit-te
kasutades uudseid toitaineid —
meie toldukava jäänuks väga ühe
taoliseks Ja vähe vaheldust pak-kuvaks
Vitamiinide lisamine tea-tud
toitainetele on aidanud kaasa
vitamiinide puudumisel esinevate
haiguste levimisele Toiteväärtuse
seisukohalt ei erine keemiliselt
valmistatud vitamiin C sellest
mis esineb looduses Kehale vaja-lik
jood on lisatud keedusoolale
Piimale lisatud vitamiin D rasv-ainetele
on lisatud vitamiinid A Ja
D jne Jne
PIIM POLE LOODUSE POOLT
ETTENÄHTUD TOITAINE
(tarvitamine peale hammaste tu-lekut)
Piim põhjustab kõhukin-nisust
aitab kaasa kehakaalu
juurdevõtmisele põhjustab mao- -
vähja tekkimist
Piim oma koosseisult on hästi
tasakaalustatud toltaine mis imi-kule
annab ta kasvuks vajalikud
toitained Sellise täiusliku toltai-nen- a
ei tohiks ta puududa meie
toidukavas ükskõik kui vanad me
oleme Mis puutub kõhukinnisus-s-e
siis meie toidukavas peab selle
vältimiseks küllaldaselt leiduma
puu- - ja köögiviljasid Täiskasva-nuna
ei saa me mitte ainult pii-mast
elada Iga toltaine sisaldab
kaloreid Ja liigne kalorite hulk
põhjustab rasvkudede tekkimist
ja kehakaalu Juurdevõtmist 100
kalorit leidub umbes 2 naelas sa
latis ja see on sama arv kaloreid
mis leidub 1 spl võis Küsitav on
ainult kas saame korraga 2 naela
salatit süüa
On inimesi kes on allergillsed
piima suhtes piim ärritab soolte
seinu Ja tekitab kõhulahtisust
need juhud on vähesed Vähjahal- -
guse põhjustajateks on peetud
üht Ja teist toiduainet Tomat on
teine toitalne mis on peetud väh-Jahaigu- se
põhjustajaks Mõleml
— nii piima kui tomati puhul pole
need väited osutunud paikapida-vaiks
VARUELDES SAIAGA ON SIIN
MANDRIL MUUGIL OLEV
PRUUN LEIB KÕRGEMA
TOITEVÄÄRTUSEGA
See teooria sai alguse 100 aastat
tagasi kui Ameerikas Massachu-settsis
kirikuõpetaja Sylvester
Graham hukka mõistis kestade
eraldamise viljateradelt põhjendu
sega _ fimis Jumal on ühte pan
nud Inimene ei tohi seda eralda-da"
— Tema nime järgi Jäänud
müügile nii leib kui küpslsed mis
on valmistatud tälstera nisuja
hust Leib on suure toiteväärtuse- -
'ea la maitsev Kuid tänapäeva
valge salajahu millele lisandatud
kvaliteet Ja selle vaimisiusvus
Meie inimestele on harjumatu
pehme Ja elastse saia soonune
eelistame krõbedat koorukest Ja
asendamatu osatähtsus Rasvad puuduvad vitamiinid ei Jää toite-o- n
tähtsaks kalorite allikaks pea- - väärtuselt alla Määrav on sala
?
IH Mil 11 li
Kanada põhjapiirkondades on talvekuudel pinevateks sündmusteks
koertekelkude võidusõidud mida jälgivad alati suured rahvahulgad
Börs o aktsiad
KUIDAS TEGUTSEB BÖRS
Börs kitsamas mõttes tähendab
börsimaaklerite (brokers) ühingu
kaubamaja kus liikmed esmaspäe-vast
kuni reedeni kella 10-s- t hom-mikul
kuni kella 320 pl omavahel
ostavad Ja müüvad sooritades te-hinguid
nii endile kui klientidele
Publik pääseb ainult rõdule ja
mängib pealtvaataja osa Maakle-ritel
on oma kontorid kuhu asjast-huvitatud
võivad sisse anda oma
ostu- - või müüglsoove — Kas isik
likult kirjalikult voi telefoni teei
Maaklerite arv on piiratud ja
ahete-vah- el juhtub et maaklerit! j
müüvad oma koha (seat) edasi mõ
nele teisele Torontos maksab see
koht umbes 25000 dollarit ja
Montrealis ca poole sellest
New Yorgis hinnatakse aga
maakleri kohta viirtust 400000
dollarile
Maaklerid võtavad Iga tehingu
pealt kindlaksmääratud tasu mis
oleneb aktsia väärtusest kui näi-teks
aktsia väärtus on 10—19 cen-t- i
siis saab maakler 5 dollarit iga
tuhande aktsia ostu või müügite-hingu
pealt See tasu ei ole eriti
suur ning maaklerid on sunnitud
oma sissetulekute suurendamiseks
ise riskima ning ostma Ja müüma
Paljudel on arvamisel et börsil
on võimalik mõne kuu kestel või-ta
mõnesaja dollariga opereerides
kümneid tuhandeid dollareid
Need ajad on kahjuks mSftdunud
ning nendest ei maksa enam
unistada
Praeguses olukorras on võimalik
heal juhul teenida sada kuni paar-sada
protsenti aastas See ei tun-du
suure võiduna kuid sealjuures
ei saa unustada et kui 100 dolla-rit
kahekordistub iga aasta kestel
siis muutub ta 10 aasta pärast ju-ba
100000 dollari suuruseks sum
maks I
On selge et keegi ei saa ühel- -
gl alal edukalt töötada kui ta seda J
ala ei tunne Sealjuures mängib
muidugi ka õnn oma välkest osa
kuld asjatundja võib õnnele palju
rohkem kaasa aidata kui võhik '
Börsi lindil antakse Iga poole
tunni järele teada keskmised
(average) arvud New Yorgi bör
sil on võetud näiteks 30 teatud pa- -
remat tööstuskompanlid ning nen
de aktsiate liikumise summast on
võetud keskmine arv mis näitab
kui palju nende keskmine on liiku- -
nud üles või alla antud aeva
jooksul Järgmine grupp on Rails
1UHI'VI¥PH
FRANK VASS BA
ADVOKAAT NOTAR
2Kt Cotleee St
(Spadina juures)
Tel WA 2-61- H WA 2 Ml
kodu' CL 1-06-
51
MIKS KISSELLI EI TOHI KAUA
KEETA?
On teada et kartulijahuga vai- -
mlstatud kisselli ei tohi kaua kee--1
ta sest keetmisel läheb kissell !
uuesti vedelaks Põhjuseks on see
tf-aits-et
ning tekitab meis pärast kui võimalik siis sööme meelsaml- - et tärkliseterakesed kuumas vees
söömist mõnusa küllastustunde ni rukkileiba Kui tagasi mõelda j punduvad ja moodustavad sült Ja
Toidukavas leidugu mõõdukal hui- - siis umbes 16 aasta ees seisis To- - massi — kisselli Kauasel keetml-?a- l
küllastunud loomariigist päri-- ronto linnavalitsus küsimuse ees sel aga kaotab pundunud tärklis
RevalC rasvaineid kui ka küllasta- - — kas lubada rukkileiva müümist oma kolloidsed omadused Ja muu-jata
rasvhapet sisaldavaid taim-- ärides Ja kas rukkileib ja sai või- - tub vees lahustuvaks mille taga-- £
Päritoluga rasvasid vad ühel riiulil äris seista! järjel lähebki kissell vedelaks
4 'X '" "TR — 1 Ln£vttai&ts"!HR
_Sl_
(raudteede kompaniid) kus ar-vestatakse
20 keskmise kompanii-ga
del
Kolmas grupp on Utilities
(heakorra kompaniid) kus kesk-mine
et
baseerub 15 kompaniile
Neljanda grupi moodustab kiigi
eelmainitud 65 kompanii kesk-mine
Seda meetodit nimetatak
se Dow Jones'i meetodiks
Torontos arvestatakse samuti i
nelja grupiga kuid need on erine
vad New Yorgi börsi gruppidest
siin on gruppeerimise aluseks:
tööstused kuld põhilised metallid
a 011 Meid huvitab peamiselt koi- -
mas grupp — põhimetallid (base
metals) mille keskmine on prae'
500000
mujal
Sageli on odavamad
oli 8588 kõrgeim kui vu
c nn ii „rrt võib paremaid
Kui tõuseb
siis sel puhul alati
nu4aa vAaiKu 6„a f f Aoiiiviiici iti„onwo--
ta nn laucuuau ck mcu
müüa
Algajad mängijad küsi-vad
sageli maaklerite agenti-delt
See on asjata paremat
nõu teavad anda vanad jäl-gijad
tegelevad ainult
aktsiatega Agendid uurivad pea-miselt
need
on kallimad ja pealt on
maaklerite
on näidanud et alga
võib sageli kena kopika
teha kui talitab
enamuse arvamisele te küsi
Ja -
siis
see
Ja
igas Uks kord
ja müükide
all tehin- -
ost on 100 kui
aktsiate Ole 1 dol- -
ari ja 500 kuJ
j tükk
Kul - on näi- -
teks 30 tükk siis
sel pole osta
100 ja ta ostab
on näi- -
suunas näi- -
oli
Esimene
osamaks
ühte krlku täies sõiduhoos
korraldatud trapperite talvepidust ustel
ja oste 350000 siis on kin
et börs läheb üles
Ühe võiks dulinnas kui ka
kunagi ei aktsiaid koi- - Lahkunu 6 nov 1905 a
neljapäeval ega esmas- - Hiiumaal sõjaväe
hommikul Esmaspäevadel sundaja teenimist Tallinnas Jäi ta
osta kella 120-s-t kunLuicajateenijana cdasj Eest merP
kella 145-n- i Juunist vae koosseisu Ta algul
kuni septembrini põhireegli mimiristleja Vambola" Ja
gu 107'l987 aasta madalaim seistis-- kuu algul
ning 11140 Kui eelmise kuu uipm
irw_nn „„ „s„Jiõdu1 oste sageli
hea see 110-1- 15-le üritada kas teisipäeval või
on tegemist tippseisuga ning'kW tuleb otsus te-v-„c
nar iontm ha vastavalt olukorrale
amaiau
kohe
börsil
nõu
ning
börsi
kes penny- -
tööstusaktsiaid kuna
nende
kasud suuremad
Kogemused
ja börsil
ta vastupidiselt
Kui kuidas skaut-tosina- lt te maaklerite agentidelt tulevikukavadest
inimeselt mis nad arvavad poistele veel haaravamaks
teid huvitavatest aktsiatest ta-- Lipkonna pereemale Hilja
litage väiksema nõuande Jä-ukkum- ile
anti üle lume aagrl
reie kuna enamikel ] märk laagri kaugjuht misega
juhtudel Õigeks Seda on võimalik J eest Meeldiv õhtu
ka teoreetiliselt tõestada Näiteks möödus vesteldes lipkonna lau-avaldava- d
Ühendriikide maaklerid lurepertuaari lauldes
nädalas pisitehingu- -
te ostude kogusumma
pisiostude tuleb mõista
guld tupikute aktsiatega
Normaalne aktsiat
viirtus ulatub
aktsat nende
yiitius on aua dollari
wcjate väärtus
dollarit tavali--
Inimesel võimalik
aktsiat neid vähem
Kui pisitehingute vahekord
teks 1013 yastu sjls b8rs
sel]es kuhu vähemus
teJt$ plsltehinguist müüke
Kõik
linnajaod
veebruaril
Pildil näeme sellist
põhireeglina mainida
sündis
mapäeval Käinas Pärast
päeva
võib ainult
kuude lõpul kuulus
Selle hiljem
hinnad
reedel
börsil
muuta
grupi
osutub
toitlustamise
lllgub
Jele uuitaaes °llc vanenujuu
oma kaotusi umües w prmwrim
ning viia voiauvoimaiuseu uica
1:100-l- t kuni 1:2-n- i
Nagu Igal reeglil on siin ka oma
erandid Mõnel aastal on näiteks
madalamad hinnad juuni keskel
Vahel liigub börs üles juba augus
_ __
LEMBITU LELLEDE
talvine koosviibimine toimus lau-päeva
õhtul York Armory Insene-rlvä- e
ohvitseride kasiino ruumi-des
Külalistena võtsid koosviibi-misest
osa lellede abikaasad Ja
Lembitu sõtsed ning Juhid abikaa-sadega
Külalisi tervitas lellede
vanaperemees prof Olev Trass
Lipkonna vanem Heino Jõe tegi
ülevaate lipkonna tegevusest Ja
LEMBITU NOOLEPOISTE
pidulikul koondusel andsid kuus
jnoolcpoissi lubaduse ja said kae- -
larätikud ning noolepoiste märgiti
Alar Allas Ervin Leonov Heldur
Le0nov Harald Rajaste Ilmar
Lepik ja Paul Varik karastasid lu- -
baduse Järele oma nooleotsad tu- -
ks la panid nooled lipkonna noo- -
letuppe Rida poisse sai katsetäh- -
tl ja erikatsete märke Pidulikku
koondust Jälgisid poiste vanemau
Nooiep0iste parvik peab koondu-- 1
Peetri kiriku saalis igal laupäeval
algusega kell 1000
Teine Kolmas
osamaks osamaks
3 aprillil 22 mail
TORONTO LINN
1968 a kinnisvaramaksud
Vastavalt Municipal Acflle Ja By Law nr 12-68-- le mille nõu-kogu
võttis vastu 17 Jaanuaril 19€8 tuleb kinnisvaramaksu
kolm esimest osamaksu 1908 aasta eest tasuda Järgmistel
tähtaegadel:
11
Eelmainitud osamaksud kujutavad endast esialgset 1968 aav
ta maksude tasumist mis baseeruvad umbes poolele möödu-nud
aasta maksudest ülejäänu kohta saadetakse arve aasta
keskpaiku Ja see kuulub tasumisele Jällegi kolmes osas See
meetod võimaldab kinnisvaramaksude tasumist kuues osas
endise kolme osa asemel ning maksude tasumiseks antud aeg
on viidud nüüd pikemale perioodile
W M CAMPBELL
City Treasurer
vijp
tohi osta
lust
i
y vr -
PxsMs Manitobas
Erich Kruusmägi
J mälestades
Möödunud aasta lõpul täpse-malt
jõuluööl suri Lakewoodis
j pastor Erich Kruusmägi kes oma
vaimuliku ja heategeva töö kaudu
oli laialdaselt tuntud nii oma ko- -
allveelaeva Lembitu" meeskonna
idadesse Instruktorina olles enne
läbiteinud vastavad kursused Inc- -
lismaal
Pastorina ja Jutlustajana on E
Kruusmägi hinnatava panuse and-nud
Tallinna Priikogudusele
Stokholml Tabernakell kiriku ees-ti
osakonnale Ja Lakewoodi bap-tisti
kogudusele Kõigis neis koh-tades
on lahkunu usuline ja fi- -
lantroopillne töö leidnud üldist
tunnustamist Eriti pääses E
Kruusmäe tegevus mõjule Lake
woodis kus ta ennastsalgavalt
abistas uustulnukaid toetas kan
natajaid ja Juhatas eesti vaimulik
ku elu Kuigi ta kuulus ühte eesti
vähemususkkonda nimelt baptis-tide
ridadesse ei tundnud tema
poolt korraldatud Jumalateenis-tused
kunagi osavõtjate puudust
Vastupidi Erich Kruusmäe nimi
oli aastate jooksul Lakewoodi
eestlaste keskel otse institutsioo-niks
saanud — tema jumalateenis-tused
olid alati rahvarohked Ei
ole kahtlust tema teesklematu
usklikkus väsimatu Inimarmas-tus
ja napid ent seda soojemad
sõnad olid asendamatu koha
kaasmaalaste südametes leidnud
Kujukalt tõendas seda uuesti E
Kruusmäe kirstupanek ning ma-tuseteenist- us
Lakewoodi baptisti
kirikus 27 ning 28 dets milledest
iga Lakewoodi eestlane keda hai-gus
või ecmaloleks ei takistanud
osa võttis Kirik oli kuni püstiscls-Jaten- i
täidetud leinajatest Samu-ti
oli palju lilli kuigi suurem osa
matuselisi vastavalt kadunu soo-vile
annetasid oma lillede raha in-valiididele
Leinateenistusel kõne
lesid kohaliku ameerika koguduse
pastor Ja K Raid Torontost Lau-lis
tenor Heinz Riivald
Lähematest omastest laid Erich
(Kruusmäge leinama tema truu
ning väsimatu abikaasa Ellen tü-tar
Helle Eichorn perekonnaga Ja
i öde ning VCnnad Vancouveris ning
kodumaal
K R
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMBERG
123 Jane St (Annette'1 J)
Vastuvõtt kokkuleppel
Tel :C2-303- 0
LEO KANN DC
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
1020 Mt Pleasant Rd
Tel HU 94562
Kodune: UV 1-35-
73
Soori tare
VAIA EESTLAST"
ona sõpradele Ja tuttavatel
M
4"
iO- -