1986-02-28-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
induse Kešlqpan-ja
endine
)ahgä juti
rükidele pühendatud pea-fnimõiguste
rüdiüinfeed
imad ködaiuke ja poliitiliste
ude liiduvabäriidides.
ärelvalve grupi liige Viktoras Pet-fus,
kes vangistati jriimõigusliku
jegövüse eest, on olnud vaga
[aš tervislikus seisundis pärast se-
[a; kui talle niäärati sunnitöölaag-is
olles veel lisa vanglakaristus
|astatel 1983 ja 1984. Aruanne üt-et
Petkus'est ei ole saabunud
lingit otsest uudist 1983. aasta
lugüsti kuust saadik.
Leedu puhul konstateeritakse
ima põhiliste inim- ja rahvuslike
iguste puudust, ™ ka
feštis ja. Lätis. Aruanne lisab küll,
tänu Leedu elanikkonna suhteli-üe
homogeensusele, selle tugeva-rahvusliku
identsuse tundele
ja Leedu Katoliku
• dävale jõule on võimalik olnud
säilitada paljusid selle maa ühiskondlikke
ja kultuBAFslisi traditsioone.
Leedu keele õpetamise vähendamine
algkooli tasemel aastal 1982,
)os ven6 keele ja ajaloo õpetami-suurendamisega
on „äratanud
rtust, et õn käimas eelteöö maa
iltüuriliseks ja lõpuks ka koeleü-
?ks venestamiseks.'* ;
ühendriikide välismmisteeriumi
•aanne inimõiguste olukorra koh-maailmas
nenidib asjaolu, et
tatamata sellele,
|et nõukogude põhiseadus garais-?
i:eerib kõigile nõukogude kodanlikele
õiguse moodustada amet!-
[ühinguid „represseeritakse bre-häälselt"
igasugused töüste püüdlused
[kendada seda Õigust väljaspool
igi poolt kontrollitud organisat-
>one. Aruanne ütleb, et see on
^md eriti tõsi Balti riikide puhul;
ma nõukogude juhtkond on muis,
et Poola Solidaarsuse ameti-lingute
liikumise ideed võiksid
iimalikult levida ka sinna.
Kinkige sünnipäevaks
.VABA BESTLANE"
I
1
i
t<
i i . J
•nao.
Kirglik lcodym^(i
Eesti Vabariigi 68.
aktusest kirjutab pikemalt Toronto
päevaleht ,,The Toronto Star"
kaastööline Wüliam Clark, kelle
väljaspool ee^ti ühiskonda tehtud
tähelepanekud on küllaltki huvita-
Eirglik' araiiastiias emsi munstse:
kodumaa vastu oU põhjuseks miks
kogunesid metro eestlased märkimaks
^ l e Balti Tiigi lühikest va-
Isaduse aega. See väike maa deklareeris
iseseisvuse Venemaast 68
aastat tagasi täna (24. veebr.)^ aga
mautisid ainult 22 aastat vabadust
enn© kuni N. Liit
ris.
igi
pud ja vapp kaunistasid Cora-voeation
Halli värvirikkal tsere-iial,
mis andis jõudu unelma-
5, :et Eesti võib jälk: olla vaba. :
lEamus igaaastasest Iseseisvuse
fäeva sündmusest öis eestikeelne,
kuigi
yitusi inglisei keeles.
,^Meie
kus demokraatial taastatakse jälle
teie esivlnematemääl'^ ütles p^^^^
liige Ändrew WMer (P€ —
~ Mgh :Park).^^^T^^^^
ette ka peaminister Brian Mulr©^
ley läkituse, 'kes kirjeMas:^sellist
sündmust kibemaguss^s meenuta-võib
olla vabadisse
Ja
UUDISEID
Noored austraallased Canberras
The Young Liberai Movement of
Australia, mis ön osa liberaalide
parteist, korraldas demonstratsiooni
Nõukogude Liidu saatkonna ees
Canberras Helsingi kcykkuleppe 10.
aastapäeva puhul. Ka Canberra
eestlastele saabus kutse sellest
meeleavaldusest osa võtta, mida ka
tehti. Austraalia noorte poolt koostatud
kiri N. Liidu juhile Mihhail
Gorbatshovile paigutati saatkonna
kirjakasti, kuna keegi ei tulnud
seda ' vastu võtma. Peakõnelejaks
oli ukrainlane dr. M, Lawrinsky
Melbourne'isl.
i, kus toimus Eesti Vabariigi 68.
Witer lubas ka rahvale^ et ta 4a-aktsiooniks
Kaisa Randpere eest,
eesti lapsele, kes on lahus oma vanemaist,
kelle ema ja isa, Leila^ ja
Valdo hüppasid maapakku kiiJ nad
olid külaskäigul Soomes 1984. Ela^
des praegu Rootsis, nad j^ole suutnud
mõjutada N. Liidu ametivõimusid,
et nende tütar pääseks välja^
,/Fa on noorim poliitiline Vang
ajaloos — 2,5 aastat vana, see on
vapustav", ütlis Witer antervjuus.
• 9 •>
V paljudel
vimsega
spiBrsiindniuseks
rgneva liihema kavaga. Juba paraad ise kas-igal
on käes väike li^^^
seljas. Väga pikaks OBI lasteaia pere
ss.-- y^
Ontario
Shymko (FC 1- High Park
Swanseä) märkis, et Kanada en
tunnusta praegušt rezhiimi Eestis.
Shymko ütles,- ta loodab, et föderaalvalitsus
teeb iga-aastaseks
Eesti iseseisvuse päeva proklamat-
Ajakirjanik kirj
tonda::.. 1.
osa
inimesed olid keskealised
või vanemad j- aga : nooremad näis:
saisk! roSskestl.*-.
Ta küsitles üht noort, kes vast
a s : - . -
9*
te lasta eesti eluviisi surra^S ütles
ajakirjanikule 15. aastane Toivo
Trass, kes käib eesti koolis ja võtab
osa eesti skautide tegevusest.
langes Vene'
aga murdis end vabaks Veniš
revolutsiooni ajal. N. Liit okupeeris
maa uuesti !94Ö, aeti sealt natside
poolt välja, kuid pääsesid! vÕDMcale
Ey aastapäeva tähistamise avas Seda gruppi nimetatakse mitm
sõnavõtuga lasteaia juhataja Helle kultuurseks. Eestlased ei ole ainus ma:
Arro. Ta rääkis iellest, mis juhtus rahvusgrupp, kes kuuluv^ teise; - >
08 aastat tagasi 24. veebruaril ja paljudel lastel ori sama probleem J^»^ P*® sedai müüdT ei fee,^ siis
küsis lastelt, kas nati teavad/ mis — kuidas hoida kiiini oma ideiitsu varsti peaine. tunnist^a, et ole-päev
see on ja kas täna on õige sest^^^^^
kuupäev. Leidus teadjaid Tänasel EV aastapäeva aktuse pü-tas
lastele; et esimesed 20 aastat sündis Eestis, kus oli nende esimcv^^^^^j^^^^^^^ mõtleme mitte ainult
pühitseti seda päeva vabalt kõduv ne keel eesti keel ja kasvasid eesti gg^^i^ y^i^ j^^.
maal, pärast tehakse seda igal kultuurikeskkonnas. Nad teadsid i^j^g olevikule ja tulevikule,
pool maailmas kus eeslasi on. To- ja tundsid, et nad on eestlased.
rontbs toimub üks suuremaist ak- Meie noorem geheratsiooE pole Kogunenud Eesti Maja suurde
tusist sadade inimeste osavõtul. Eestis isündmud. Nad rääg^ seekord koguni
Atolt Eestis ei * vSimalik se. " ^ ^ ^ «tsaks kippus jääma, esitati laulu-dapäeva
avalikult pühitseäa, aga kasvanud teises kui- gpetaja Evi Valge ja Linda Nor-seda
tehakse liiietteisjä^^ heimi klaverisaatel Mm^ tantsu-meis
lootusega, • Aga noorem generatsioon on ees- mängu ,,Kükita, kükita", „Eesti
t i rJhviä Sulevilt Kodm HcJeaia^ P ° * ^ ''
et Ühel päeval oleks jälle võimalus ühislaulud „Mu kodu"
J . . . . 1 Vaadates mimesa, ke s mooid usAta - surühmadJe s j.a tAe i.s te^s eestiX org. ani-. kavahne osa laste poolt piirduski.
väd etnilised grupid Kanadas, siis satsioonides õpetatakse eesti keelt Kpusõrias lasteaia juhataja H.
võime neid jagada kaheks — ühed lootusega, et nad tunnevad, et nad Arro tänas kaasaaitajaid ja kas-arvavad,
et näd peaksid maha jät- on eestlased ja et eesti rahva vatäjaid programmi läbi viimise
ma pärandkeele, kultuuri, tradit- probleemid on olulised ka neile 68 eesti ja andis lastele juhendeid
sioonid jm, ning ühinema nii kiir aastat tagasi võitlesid eestlased Massidesse minekuks, kus neid
resti kui võimalik selle maa iihis- oma kodumaa eest. Ka praegv ootas sünmpäevakringeL ^j^^
konnaga, et nad poleks enam eri- käib võitlus edasi kodumaa eest, Ta tegi teatavaks, et lastele jaga-nevad.
Teine grupp koosneb neist, kuid mitte relvadega. Me võitleme takse kätte poole aasta tunnistü-kes
arvavad, et pärändikeel, kui- ajaloolisa fakti vastu — meie maa sed.
tuur ja kombed on tähtsad, millest võeti meie käest ja rahvast tahe
peab kinni hoidma, säilides samal takse järjekindlad hävitada. Aet M^^^^SL tegi ta.teatavaks, et
ajal hea kodanikuna siinses riigis, on kätte jõudnud, kus me peame tänavu toimub sügisesse esimesse
klassi eelregistreerimine;
y'/:\':r\ --,,/'y' ' •/.^..V^-.'- '•'ry^r.:. •.:..••//•• •• olevat kuuldusi rohkest 3-aastas-te
arvust, mistõttu eelregistreerimisega
aidatakse Õppetegevuse
Balti rahvusgrupp Brisbanels
korraldas Kopenhaagenis toimuva
Balti Tribunali ja sellele järgneva
Vabadusristlemise puhul Läänemerel
võimsa ja hästikorraldatud
rahvakoosoleku. „The Bahic Peace
and Freedom Grusade", nagu üritust
nimetati, toimus täpselt samal
ajal kui baltlaste suursündmused
Euroopas. Ürituse raames organi-seeriti
ka kunsti, käsitöö Ja raamatunäitus.
Näituse avas kohaliku suurima
ajalehe „The Coufier Mail" kunstiarvustaja
PhyllisWoolcock.
Rahvakoosolekul toimis teacJus-tajana
Barbara Bowerš, kes on üks
tuntumaid ja populaarsemaid TV-ja
raadiotegelasi Brisbane*is, Rahvakoosoleku
avas Brisbanel abi]»
linnapea Denver Beanland. Küla-iiskõnelejad
olid töölispartei senaator
Mai Colston, liberaalpartei senaator
Kathy Martin-Sullivan ja
rahvüspartei senaator R. L. Bos-well.;.'-^;;•••/:.'
,:::-\-'.-
Rahvakoosoleku kavas esitati ka
balti rahvaste rahvataiHsd ja laulis
ühendkoor» peale kohalike b^lta
päritoluga kõnelejate esines küla-liskõnelejana
Sydney Eesti Seltsi
esimees jä Ühendatud Balti Komitee
abiesimees Sydneyks Tiiu Krõll-
SimmuL/ :
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Päev peeti Austraalias 21.
septembril. Päeva' osas vastuvõetud
resolutsiooni tekst on järgmine:
„E>eklareerime, et ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirjas,
Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamise
lõppaktis ning teistes
rahvusvahelistes lepingutes leiduvad
põhimõtted rahvaste enesemääramise
õigusest ning inimõigusest
pole rakendatud eesti rahva
osasi kes jät?»uvalt kannatab R
Liidu vägivaldse okupatsiooni all."
MAARJAMAA KIRIASI^^
lESTIKEELE
Selline oli kanadalasest ajakirja-niku
tähelepanek, küllaltki objektiivne
ja asjalik, mida ta tutvustas
oma sadadele tuhandeile ajalehe
lugejaile, kus siiski positiiv,selt
kantakse edasi sõnum, et Kanada
pole N.: Ludu okupatsiooni Eestis
Onto M4K 2M
Lastele anti jälle väiksed lipud
kätte ja järgneva Eesti hümni ajal
hoidsid nad neid kõrgel. Hümnile
järgnes väljamarss lippudega.
TEATMIK
A l o Raun
$18.— + mateknlo 9A
Broshüüris hind
+ saatekohi 50^
Saadaval Vaba Eadaw taBtMo
MiwiiiiiiiiittiniiiiiniHiiiiiiiiiiiiuinninuHiaim^
K I N N I S V A R Ä L Ä i N U I ^
HSIKLIKUD IMUm aiatee
11.5%
12.5*
„ Y A B A EESTLANE"
on y^yel eestlasJkonnii
üldhuvide mtl
aM»<axM><n>o<iii><KirMKaiMK!!iiMKni^^
iiforagefsleenilis helistada
465-465f
teSnip.Ja neUap. Õhtut! 5.30—9.
I N C d M E TAX PREPARATiON
191 EglBiDtoEii Ave. E . 5 iniium 206>:— S©öiine
m m-mi
Tööaanud 1973. a. alateis
"l-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 28, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860228 |
Description
| Title | 1986-02-28-03 |
| OCR text |
induse Kešlqpan-ja
endine
)ahgä juti
rükidele pühendatud pea-fnimõiguste
rüdiüinfeed
imad ködaiuke ja poliitiliste
ude liiduvabäriidides.
ärelvalve grupi liige Viktoras Pet-fus,
kes vangistati jriimõigusliku
jegövüse eest, on olnud vaga
[aš tervislikus seisundis pärast se-
[a; kui talle niäärati sunnitöölaag-is
olles veel lisa vanglakaristus
|astatel 1983 ja 1984. Aruanne üt-et
Petkus'est ei ole saabunud
lingit otsest uudist 1983. aasta
lugüsti kuust saadik.
Leedu puhul konstateeritakse
ima põhiliste inim- ja rahvuslike
iguste puudust, ™ ka
feštis ja. Lätis. Aruanne lisab küll,
tänu Leedu elanikkonna suhteli-üe
homogeensusele, selle tugeva-rahvusliku
identsuse tundele
ja Leedu Katoliku
• dävale jõule on võimalik olnud
säilitada paljusid selle maa ühiskondlikke
ja kultuBAFslisi traditsioone.
Leedu keele õpetamise vähendamine
algkooli tasemel aastal 1982,
)os ven6 keele ja ajaloo õpetami-suurendamisega
on „äratanud
rtust, et õn käimas eelteöö maa
iltüuriliseks ja lõpuks ka koeleü-
?ks venestamiseks.'* ;
ühendriikide välismmisteeriumi
•aanne inimõiguste olukorra koh-maailmas
nenidib asjaolu, et
tatamata sellele,
|et nõukogude põhiseadus garais-?
i:eerib kõigile nõukogude kodanlikele
õiguse moodustada amet!-
[ühinguid „represseeritakse bre-häälselt"
igasugused töüste püüdlused
[kendada seda Õigust väljaspool
igi poolt kontrollitud organisat-
>one. Aruanne ütleb, et see on
^md eriti tõsi Balti riikide puhul;
ma nõukogude juhtkond on muis,
et Poola Solidaarsuse ameti-lingute
liikumise ideed võiksid
iimalikult levida ka sinna.
Kinkige sünnipäevaks
.VABA BESTLANE"
I
1
i
t<
i i . J
•nao.
Kirglik lcodym^(i
Eesti Vabariigi 68.
aktusest kirjutab pikemalt Toronto
päevaleht ,,The Toronto Star"
kaastööline Wüliam Clark, kelle
väljaspool ee^ti ühiskonda tehtud
tähelepanekud on küllaltki huvita-
Eirglik' araiiastiias emsi munstse:
kodumaa vastu oU põhjuseks miks
kogunesid metro eestlased märkimaks
^ l e Balti Tiigi lühikest va-
Isaduse aega. See väike maa deklareeris
iseseisvuse Venemaast 68
aastat tagasi täna (24. veebr.)^ aga
mautisid ainult 22 aastat vabadust
enn© kuni N. Liit
ris.
igi
pud ja vapp kaunistasid Cora-voeation
Halli värvirikkal tsere-iial,
mis andis jõudu unelma-
5, :et Eesti võib jälk: olla vaba. :
lEamus igaaastasest Iseseisvuse
fäeva sündmusest öis eestikeelne,
kuigi
yitusi inglisei keeles.
,^Meie
kus demokraatial taastatakse jälle
teie esivlnematemääl'^ ütles p^^^^
liige Ändrew WMer (P€ —
~ Mgh :Park).^^^T^^^^
ette ka peaminister Brian Mulr©^
ley läkituse, 'kes kirjeMas:^sellist
sündmust kibemaguss^s meenuta-võib
olla vabadisse
Ja
UUDISEID
Noored austraallased Canberras
The Young Liberai Movement of
Australia, mis ön osa liberaalide
parteist, korraldas demonstratsiooni
Nõukogude Liidu saatkonna ees
Canberras Helsingi kcykkuleppe 10.
aastapäeva puhul. Ka Canberra
eestlastele saabus kutse sellest
meeleavaldusest osa võtta, mida ka
tehti. Austraalia noorte poolt koostatud
kiri N. Liidu juhile Mihhail
Gorbatshovile paigutati saatkonna
kirjakasti, kuna keegi ei tulnud
seda ' vastu võtma. Peakõnelejaks
oli ukrainlane dr. M, Lawrinsky
Melbourne'isl.
i, kus toimus Eesti Vabariigi 68.
Witer lubas ka rahvale^ et ta 4a-aktsiooniks
Kaisa Randpere eest,
eesti lapsele, kes on lahus oma vanemaist,
kelle ema ja isa, Leila^ ja
Valdo hüppasid maapakku kiiJ nad
olid külaskäigul Soomes 1984. Ela^
des praegu Rootsis, nad j^ole suutnud
mõjutada N. Liidu ametivõimusid,
et nende tütar pääseks välja^
,/Fa on noorim poliitiline Vang
ajaloos — 2,5 aastat vana, see on
vapustav", ütlis Witer antervjuus.
• 9 •>
V paljudel
vimsega
spiBrsiindniuseks
rgneva liihema kavaga. Juba paraad ise kas-igal
on käes väike li^^^
seljas. Väga pikaks OBI lasteaia pere
ss.-- y^
Ontario
Shymko (FC 1- High Park
Swanseä) märkis, et Kanada en
tunnusta praegušt rezhiimi Eestis.
Shymko ütles,- ta loodab, et föderaalvalitsus
teeb iga-aastaseks
Eesti iseseisvuse päeva proklamat-
Ajakirjanik kirj
tonda::.. 1.
osa
inimesed olid keskealised
või vanemad j- aga : nooremad näis:
saisk! roSskestl.*-.
Ta küsitles üht noort, kes vast
a s : - . -
9*
te lasta eesti eluviisi surra^S ütles
ajakirjanikule 15. aastane Toivo
Trass, kes käib eesti koolis ja võtab
osa eesti skautide tegevusest.
langes Vene'
aga murdis end vabaks Veniš
revolutsiooni ajal. N. Liit okupeeris
maa uuesti !94Ö, aeti sealt natside
poolt välja, kuid pääsesid! vÕDMcale
Ey aastapäeva tähistamise avas Seda gruppi nimetatakse mitm
sõnavõtuga lasteaia juhataja Helle kultuurseks. Eestlased ei ole ainus ma:
Arro. Ta rääkis iellest, mis juhtus rahvusgrupp, kes kuuluv^ teise; - >
08 aastat tagasi 24. veebruaril ja paljudel lastel ori sama probleem J^»^ P*® sedai müüdT ei fee,^ siis
küsis lastelt, kas nati teavad/ mis — kuidas hoida kiiini oma ideiitsu varsti peaine. tunnist^a, et ole-päev
see on ja kas täna on õige sest^^^^^
kuupäev. Leidus teadjaid Tänasel EV aastapäeva aktuse pü-tas
lastele; et esimesed 20 aastat sündis Eestis, kus oli nende esimcv^^^^^j^^^^^^^ mõtleme mitte ainult
pühitseti seda päeva vabalt kõduv ne keel eesti keel ja kasvasid eesti gg^^i^ y^i^ j^^.
maal, pärast tehakse seda igal kultuurikeskkonnas. Nad teadsid i^j^g olevikule ja tulevikule,
pool maailmas kus eeslasi on. To- ja tundsid, et nad on eestlased.
rontbs toimub üks suuremaist ak- Meie noorem geheratsiooE pole Kogunenud Eesti Maja suurde
tusist sadade inimeste osavõtul. Eestis isündmud. Nad rääg^ seekord koguni
Atolt Eestis ei * vSimalik se. " ^ ^ ^ «tsaks kippus jääma, esitati laulu-dapäeva
avalikult pühitseäa, aga kasvanud teises kui- gpetaja Evi Valge ja Linda Nor-seda
tehakse liiietteisjä^^ heimi klaverisaatel Mm^ tantsu-meis
lootusega, • Aga noorem generatsioon on ees- mängu ,,Kükita, kükita", „Eesti
t i rJhviä Sulevilt Kodm HcJeaia^ P ° * ^ ''
et Ühel päeval oleks jälle võimalus ühislaulud „Mu kodu"
J . . . . 1 Vaadates mimesa, ke s mooid usAta - surühmadJe s j.a tAe i.s te^s eestiX org. ani-. kavahne osa laste poolt piirduski.
väd etnilised grupid Kanadas, siis satsioonides õpetatakse eesti keelt Kpusõrias lasteaia juhataja H.
võime neid jagada kaheks — ühed lootusega, et nad tunnevad, et nad Arro tänas kaasaaitajaid ja kas-arvavad,
et näd peaksid maha jät- on eestlased ja et eesti rahva vatäjaid programmi läbi viimise
ma pärandkeele, kultuuri, tradit- probleemid on olulised ka neile 68 eesti ja andis lastele juhendeid
sioonid jm, ning ühinema nii kiir aastat tagasi võitlesid eestlased Massidesse minekuks, kus neid
resti kui võimalik selle maa iihis- oma kodumaa eest. Ka praegv ootas sünmpäevakringeL ^j^^
konnaga, et nad poleks enam eri- käib võitlus edasi kodumaa eest, Ta tegi teatavaks, et lastele jaga-nevad.
Teine grupp koosneb neist, kuid mitte relvadega. Me võitleme takse kätte poole aasta tunnistü-kes
arvavad, et pärändikeel, kui- ajaloolisa fakti vastu — meie maa sed.
tuur ja kombed on tähtsad, millest võeti meie käest ja rahvast tahe
peab kinni hoidma, säilides samal takse järjekindlad hävitada. Aet M^^^^SL tegi ta.teatavaks, et
ajal hea kodanikuna siinses riigis, on kätte jõudnud, kus me peame tänavu toimub sügisesse esimesse
klassi eelregistreerimine;
y'/:\':r\ --,,/'y' ' •/.^..V^-.'- '•'ry^r.:. •.:..••//•• •• olevat kuuldusi rohkest 3-aastas-te
arvust, mistõttu eelregistreerimisega
aidatakse Õppetegevuse
Balti rahvusgrupp Brisbanels
korraldas Kopenhaagenis toimuva
Balti Tribunali ja sellele järgneva
Vabadusristlemise puhul Läänemerel
võimsa ja hästikorraldatud
rahvakoosoleku. „The Bahic Peace
and Freedom Grusade", nagu üritust
nimetati, toimus täpselt samal
ajal kui baltlaste suursündmused
Euroopas. Ürituse raames organi-seeriti
ka kunsti, käsitöö Ja raamatunäitus.
Näituse avas kohaliku suurima
ajalehe „The Coufier Mail" kunstiarvustaja
PhyllisWoolcock.
Rahvakoosolekul toimis teacJus-tajana
Barbara Bowerš, kes on üks
tuntumaid ja populaarsemaid TV-ja
raadiotegelasi Brisbane*is, Rahvakoosoleku
avas Brisbanel abi]»
linnapea Denver Beanland. Küla-iiskõnelejad
olid töölispartei senaator
Mai Colston, liberaalpartei senaator
Kathy Martin-Sullivan ja
rahvüspartei senaator R. L. Bos-well.;.'-^;;•••/:.'
,:::-\-'.-
Rahvakoosoleku kavas esitati ka
balti rahvaste rahvataiHsd ja laulis
ühendkoor» peale kohalike b^lta
päritoluga kõnelejate esines küla-liskõnelejana
Sydney Eesti Seltsi
esimees jä Ühendatud Balti Komitee
abiesimees Sydneyks Tiiu Krõll-
SimmuL/ :
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Päev peeti Austraalias 21.
septembril. Päeva' osas vastuvõetud
resolutsiooni tekst on järgmine:
„E>eklareerime, et ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirjas,
Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamise
lõppaktis ning teistes
rahvusvahelistes lepingutes leiduvad
põhimõtted rahvaste enesemääramise
õigusest ning inimõigusest
pole rakendatud eesti rahva
osasi kes jät?»uvalt kannatab R
Liidu vägivaldse okupatsiooni all."
MAARJAMAA KIRIASI^^
lESTIKEELE
Selline oli kanadalasest ajakirja-niku
tähelepanek, küllaltki objektiivne
ja asjalik, mida ta tutvustas
oma sadadele tuhandeile ajalehe
lugejaile, kus siiski positiiv,selt
kantakse edasi sõnum, et Kanada
pole N.: Ludu okupatsiooni Eestis
Onto M4K 2M
Lastele anti jälle väiksed lipud
kätte ja järgneva Eesti hümni ajal
hoidsid nad neid kõrgel. Hümnile
järgnes väljamarss lippudega.
TEATMIK
A l o Raun
$18.— + mateknlo 9A
Broshüüris hind
+ saatekohi 50^
Saadaval Vaba Eadaw taBtMo
MiwiiiiiiiiittiniiiiiniHiiiiiiiiiiiiuinninuHiaim^
K I N N I S V A R Ä L Ä i N U I ^
HSIKLIKUD IMUm aiatee
11.5%
12.5*
„ Y A B A EESTLANE"
on y^yel eestlasJkonnii
üldhuvide mtl
aM» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-28-03
