1987-12-30-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.6 IV :detšembrii .1987 Nr. 96
;Näis^ et .Calgairy;'0M^ organisaatorid
on ette näinud kõik
Yõimalikud raskused. Ent neilegi
ootamatu oli väikesearvulise (475
inimest) indiaanlaste hõim^^^ esindaja
Bernard öminay aE avaldus,
et indiaanlased boikoteerivad kõi-
Molümpiaüritusi. Neil oh ka paljude
ühiskondlike organisat-siponide
ja ÜRO inimõiguste
komitee toetus. Tegu oh ammuse
tüliga. Alberta provintsi loodeosas
elavad indiaanlased nõuavad
nende põliste jahialade (ea
list. 1985, a. lükkas
Kanada valitsus nende nõudmise
tägasiV pakkudes 65 kni2
suurust reservaati, millega indiaanlased
ei liõustriud:
,0-'
29. novembril sai 75-aastaseks
Eesti üks kuulsamaid jalgpallureid,
kõigi aegade paremaid
edurivimehi, maavõistlustel 43
korda Eesti koondmeeskonna eest
mänginud, kahekordne Eesti
meister (1938 ja 1940) Richard
Kuremaa.
edasi viiva ligr 7000 jooksja
hulgas on ka raiees, kes varsti saab,
101 aastaseks. Arstide arvates
olevat ta tervis korras ja mees.
võimeline startima^
lAgiSO riigi lapsed on.timdM
huvi korraldajate poolt välja
pakutud joonistusvõistluse „Läp-sed
joonistavad olümpiamänge''
vastu. Parimad tööd hakkavad
pärast mänge ehtima Kanada
koole ja lastehaiglaid.
(D
Üks Calgary kolmest teleprogrammist
on pühendunud olümr
piatemaatikale. Tutvustatakse
mängude ajalugu, väljapaistvamaid
olümplasi, organisatsioonilisi
küsimusi jne. Iga päev
näidatakse ka, kui palju pileteid
on müüdud.
Mängude pressikeskus avatakse
planeeritust nädal hiljem — 8.
veebruaril. Asi on selles, et hoone
valdajail on plaanis mitmed
näitused ning need ei võimalda
ruume varem vabastada.
Olümpialinnas on juba treeni-mas
esimesed väliskülalised.
Kaks korda päevas harjutavad kii-ruisutamisrajal
jaapanlased, bobi-rada
kasutavad aga sportlased Ja-maikalt.
4 juunioride (kuni 20 a.) j
iimaailmameistrivõištlušte
kõik medalid tulid Euroopasse.
Meistritiitli võitsid Jugoslaavia
noormehed, kes finaalis olid
pärast 1:1 lisaaja järel penaltite
löömises edu kamad 5:4)
Saksamaa Liitvabariigi esinduse
Ka 3.--4. koha mängus Ida-
Saksa ja Tshiili jalgpallurite vahel
oli seis pärast lisaaega 1:1.
Penaltitega 3:1 said pronksmedalid
Saksa juuniorid.
SiBUsaiiMal • Telluriies, Colorado
osariigi edela-nurgas toimub
16.—^3. jaanuarini. Seda korraldavad
Robert Anderson (213)
4524339 Los Angelese piirkonnas
ja Valdek Parik' (415)
237-6887 Põhja-Kalifornias.
SuusanädalBanMsj. Alberta
pr )vintsis leiab aset 6. veebr.—
13. veebruarini. Banff asub 70
miili Calgaryst, kus 13. veebruaril
algavad 1988. aasta taliolüm-pi
imängud. Kokkutulekut korraldab
Ruth Sootaru. Lähema informatsiooni
ja majutusküsimuste
asjus helistada (415) 526-6451.
TraditsiooniMsed.. Kaljforni
Seusapäevad Sierra Summitis
peetakse seekord 4.-^6. märtsini.
Üritust korraldavad Los Angelesi
ja San Francisco eesti suusaklübi.
Hotelli- ja ühissõidureservatsioo-nide
tegemiseks käsutada eelpool
antud telefoninumbreid.
KAUGE LÄÄNE eestlaste kokkusaamistel
lumepiirkonkas on
Nr. 96
Tommy Tomsoiii j a Herbert-. (Ants) K a t a oma põdraga
Geraldtom lähedasd jahimajä õiiel. Põder on ilma sarvedeta
— amseit emaile. Kuigi ^ lasknud, on
Antsu käes puss. Kolmas Ja^ on husky-koer Toby, kes
paistab enam asja tundvat. Foto: T. Tomson
sageli tervitatud külalisi mandri piirkonnas lisavad põhjusi lääne-teistest
osadest. Taliolüm- ranniku eestlaste talikökkutuleku-piamängud
1988. aastal selles tele mõtlemiseks.
H pataljoni kogeniusile, pidas aga rügemendi juhtkond tarvilikuks
Siivertsi-Vepsküla sillapea vallutamist teostada
koordineeritud rünnakuga kdhnest küljest ja tugevate
jõududega, selieks kaasa tõmmates ka Diviis, ,Nordlahdi''
üksusi. Enne selle kallaletungi teostamist pidas kolonelleitnant
¥ent aga tarviliMks 46. rügenien vastas oleva
föigiküla sillapea hävitab
di'* komMdör kindralleitnarit Schplz; kei^ viis korpuse
juhättisele, kus kava ka kinnitati; Siivertsi-Vepsküla
sillapea vallutamiseks allutati 45. rügenient Diviis •
„Nordlandile''.Edtöod selleks a i ^^
, ,Nordlandi'' komandöriga tutvumine teostus üsna
ebatavalisel viisil, kohe järgmisel päeval; peale pataljoni
Olginosse jõudmist. Tulime major Langiga eest, kus ta
seletas mulle oma varemfehtud tähelepanekuid vastasest,
Lang sõitis e^^ Peeterristile rügemendiülema juurde;
mina äga tahtsin saadud muljed kaardile kanäa;
Samal ajal pöördus niaanteeltO
tulev ujuksõiduk Juht roolis na^^
ja valges moondämisjaldsv läkiläki peas, üks soome
suusasaapas jalg ripnemas iile ääre. Auto pööras peahoone
eest alla tallide poole ja sealt edasi^^^^
ojale ja Olgino taga^eisvate müüsritejuu
^^^^^ moondamisjakis mees^
•;vitasin;vastu; V-V-;;- ; ^ : ; a^
Tüki aja peatus sama auto pataiyohi komandopunkti
ees ja valges jakis mees ä^^
jütandiga pikka juttu. Lõpuks sattusime ka meie jutule.
Selgus; et oleme naabrid^ tema ,#prdlandist*'y seega meie
parei
Tema lahkudes tutvustasime vastastikku ja lubasin teha
vastuskülaskäigu. Kuna tema oli ,,moondatud" küsisin
teenistusastet, et rohkem teada oma uuest naabrist.
;,Gnippenfü[hrer und Generalleutnant der Waffen SS,"
ütles kätt pihku pistes ja naerdes välja kadudes.
Oli neid suuri sõdureid, kes ühtlasi on ka suur inimene
ja kes sakslasena polnud sakslane selk^
seda rahvust enamikus oleme kohanud. Langes pool aasta
hiljem Vaivara jaama juures. -
Neil päevil püsis vastane oma sillapä^ võrdlemisi
rahulikult^ oodates nähtavasti uusi abijõude või aktiivse
tegevuse tuleniusi Auvere juures, kus tenia korduvaid rünnakuid
tõijus tagasi Diviis ,>Feldherrnhalle'^.
24. veebruari varahommikul alustas meie 46. rügement
rünnakut Riigikülale lühikese, kuid hoogsa kahuritule ettevalmistuse
järele. Oli esimene kord, kus Suurtükirüge-ment
tegutses koois ja iseseisvalt, andes tunnistust meie
kahürväelaste heast väljaõppest ja lähingulisist kogemusist.
Ka rünnaku kestel tuli nigemendil anda ^t^
»ige aga võidelda üle jõe asuvate vastase
liheitjate-patareidega, mis lõid üniiber sillapea tiheda
tõkketulevõru. Riigi sillapea vallutani^ peamiselt
11/46. rügemendi õlul. Pataljoni juhtis kohusetäitjana
kaptenR.Bruus, kes hilisemais lahinguis Närvaiõekaldail
sai mõlemast jalast raskeh
1/46. rügement niajorA. Mere juhtimisel sai toetada
rünnakut ainult oma varudega, kuna patailjon oli seotud
Riigi — ja Vepsküla — vahelise jõerindegä ja Vepsküla
Riigi tagasivallutamise järele kujundus^^l^^
Siivertsi-Vepsküla vallütamiskavä. Viimase järgi pidi
algama rünnakut ^,Nordlandi" üks pataljon Narva eeslinnast
ja vallutama Siivertsi surnuaia. Teda oleks toetanud
üks ;,Danmarki*' pataljon lähtega Fähklämäe mõisast.
Meie 1/45 rügement oleks vallutanud Vepsküla ja Sõ-javäesurnuäia
rajooni; teda oleks toetanud vasakult 1/46.
rügement ühe kompaniig:a, niis vallutaks kitsa kaldariba
kuni Vaasa taluni.
Rünnaku juhik$ määrati 45. rügemendi ülem
kolonelleitnant Vent. 1/45. rügement asus 25. veebruari ja
sellele järgneval ööl kallaletungi lähtealusele; küna 11/45.
Mgement tõnmiati varru. ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^ r
Rünnaku algamiseks ei mbunüd aga käsku.
Miks korpus selle andmise edasi lükkas, ei selgunud,
kuid tõenäoliselt oli põhjus laskemoona puuduses, eriti
oli väike; oli vastane visa ja tema
väljaajamine ja hävitamine jõekaldasse tehtud sügavaist
kaevikuist, teras- jajbetöonpunkreist teostus peamiselt läbija
käsitsivpitlusis. Õhtupoolikul võis aga rügemendi-ülem
kolonel J . Tuüling teatada, et Riigi ^^^^
vastane seal hävitatud.
Riigi vallutamisel osutatud isikliku vahvuse ja
juhtimise tubliduse eest väärištati samal päeval rühm
seersate Männik kahe raudristi rindäkinnitamisega.
Samal õhtul teatas ka meie ringhääling: ;,Vabariigi
aastapäeva tähistamisena Narva rindel vallutas tagasi Eesti
Diviisi üks rügement Riigiküla, koha, kus löödi lahingu
kahekümne viie aasta eest. Tookordsed võidud kindlus
meile^aba kodumaa; kindlustagu tänane võit sedasama,''
Riigi Yallutamihe lühendas tunduvalt rinnet, moodustas
ühtlasi kergema rindelõigu Narva jõe hea laskeväljaga ja
osa
X Veebruari viimasel päeval ava
Vepsküla-Siivertsi sillapeale omapärane juhtum, sõjaajal
nii tavaline--tulikafyu. Vepsküla ja Vaasa tä^^
mets,mis oli vastase käes. Seal asus Vepsküla met-savahimaja
mõne väikse kõryalhponeg
metsaserval, kus mõnikord võis näha ka vastase liikumist.
Metsatukk asus vastu 2. kompaniid, niille uus üto^
A. Adoson püüdis korduvalt sellega tutvuda, ilma
suuremate tuleniusteta.^s^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^
Hommikul tõusid metsavahimajast algul suitsupilved,
veidi hiljem juba kõrged tuleleegid, mis selgesti nähtavad
OlginossegL Järelepärimisele vastas Adoson: „Maja põleb,
kisa jä kära payu,niuud erilist midagi. Kui par^ aeg, kas
„Muidugi, vaata järele!''
^ Muidugi ^ tõmbas majapõlemine ettenägemata
juhtumina kohapealse vastase tähele^^
ümbeitaudsed valvepostid kokku ja valmistas n^
märgi. Seda väikest segadust kasutades tungis leitnant
Adoson ühe rühmaga lule ääres ,,soendajaile" ootamatult
kallale. Tulekustutajad, ligi rühmasuurune osa, \
relvi maha jättes. Põgenejatega liitusid veel teised
olevad seltsimehed ja varsti vallutas kompanii kogu met-i
i
li
Lasteaia jõulupuult. Helij
'esimees H.Lupp tänamas I
Jutlemine „kuleval
Jaan Kaplinski asjuj
Otsime üles Toronti
luule- j a proosasõbra dr.l
seminari õppejõu, tema ä
boroüghs, üsna Ontario jj
ainult kella helistades ja
raporteerides, nagu kasaj
kõik libedalt.
Koputus uksele, lühike k|
gistus — , ,Eks võta mantel
ja riputa müts varna, mul onl
asjad siin kõik valmis seatud]
nii oligi — kaJJid masim
kassetid, raamatu kaanepildi
uued kirjandusteosed. Siis vj
asjaga ametlikult peale hakat
„Kuulen, et jõuludeks
munud uus luuletuskogi
Jaan Kaplinski inglise k<
Mida tead Sa meile sellest
ttada?
,,Jah, kolm päeva enne
sain kätte Jaan Kaplinski
kordse ingliskeelses tõlkes
valimiku. Selle pealkirjakl
Eelmise sajandi popimat
lude hulka kuulus hulk
mentaalseid lugulaule,
rahvas ,,põrguvalu lai
eeskujul ^armuvalu laulii|
kutsus. See repertuaar
tänaseks peagu täiesti välj
nud, veel ainult mõnd ü|
vahel lauldakse. Nüüd on|
valik armuvalu laule tehti
tesaadavaks. Eraldi räs
on ilmunud „19 armuballi
RMUBAIL
iohanna KranisI
iaulttklades
Stockholm 19
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 30, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871230 |
Description
| Title | 1987-12-30-06 |
| OCR text | .6 IV :detšembrii .1987 Nr. 96 ;Näis^ et .Calgairy;'0M^ organisaatorid on ette näinud kõik Yõimalikud raskused. Ent neilegi ootamatu oli väikesearvulise (475 inimest) indiaanlaste hõim^^^ esindaja Bernard öminay aE avaldus, et indiaanlased boikoteerivad kõi- Molümpiaüritusi. Neil oh ka paljude ühiskondlike organisat-siponide ja ÜRO inimõiguste komitee toetus. Tegu oh ammuse tüliga. Alberta provintsi loodeosas elavad indiaanlased nõuavad nende põliste jahialade (ea list. 1985, a. lükkas Kanada valitsus nende nõudmise tägasiV pakkudes 65 kni2 suurust reservaati, millega indiaanlased ei liõustriud: ,0-' 29. novembril sai 75-aastaseks Eesti üks kuulsamaid jalgpallureid, kõigi aegade paremaid edurivimehi, maavõistlustel 43 korda Eesti koondmeeskonna eest mänginud, kahekordne Eesti meister (1938 ja 1940) Richard Kuremaa. edasi viiva ligr 7000 jooksja hulgas on ka raiees, kes varsti saab, 101 aastaseks. Arstide arvates olevat ta tervis korras ja mees. võimeline startima^ lAgiSO riigi lapsed on.timdM huvi korraldajate poolt välja pakutud joonistusvõistluse „Läp-sed joonistavad olümpiamänge'' vastu. Parimad tööd hakkavad pärast mänge ehtima Kanada koole ja lastehaiglaid. (D Üks Calgary kolmest teleprogrammist on pühendunud olümr piatemaatikale. Tutvustatakse mängude ajalugu, väljapaistvamaid olümplasi, organisatsioonilisi küsimusi jne. Iga päev näidatakse ka, kui palju pileteid on müüdud. Mängude pressikeskus avatakse planeeritust nädal hiljem — 8. veebruaril. Asi on selles, et hoone valdajail on plaanis mitmed näitused ning need ei võimalda ruume varem vabastada. Olümpialinnas on juba treeni-mas esimesed väliskülalised. Kaks korda päevas harjutavad kii-ruisutamisrajal jaapanlased, bobi-rada kasutavad aga sportlased Ja-maikalt. 4 juunioride (kuni 20 a.) j iimaailmameistrivõištlušte kõik medalid tulid Euroopasse. Meistritiitli võitsid Jugoslaavia noormehed, kes finaalis olid pärast 1:1 lisaaja järel penaltite löömises edu kamad 5:4) Saksamaa Liitvabariigi esinduse Ka 3.--4. koha mängus Ida- Saksa ja Tshiili jalgpallurite vahel oli seis pärast lisaaega 1:1. Penaltitega 3:1 said pronksmedalid Saksa juuniorid. SiBUsaiiMal • Telluriies, Colorado osariigi edela-nurgas toimub 16.—^3. jaanuarini. Seda korraldavad Robert Anderson (213) 4524339 Los Angelese piirkonnas ja Valdek Parik' (415) 237-6887 Põhja-Kalifornias. SuusanädalBanMsj. Alberta pr )vintsis leiab aset 6. veebr.— 13. veebruarini. Banff asub 70 miili Calgaryst, kus 13. veebruaril algavad 1988. aasta taliolüm-pi imängud. Kokkutulekut korraldab Ruth Sootaru. Lähema informatsiooni ja majutusküsimuste asjus helistada (415) 526-6451. TraditsiooniMsed.. Kaljforni Seusapäevad Sierra Summitis peetakse seekord 4.-^6. märtsini. Üritust korraldavad Los Angelesi ja San Francisco eesti suusaklübi. Hotelli- ja ühissõidureservatsioo-nide tegemiseks käsutada eelpool antud telefoninumbreid. KAUGE LÄÄNE eestlaste kokkusaamistel lumepiirkonkas on Nr. 96 Tommy Tomsoiii j a Herbert-. (Ants) K a t a oma põdraga Geraldtom lähedasd jahimajä õiiel. Põder on ilma sarvedeta — amseit emaile. Kuigi ^ lasknud, on Antsu käes puss. Kolmas Ja^ on husky-koer Toby, kes paistab enam asja tundvat. Foto: T. Tomson sageli tervitatud külalisi mandri piirkonnas lisavad põhjusi lääne-teistest osadest. Taliolüm- ranniku eestlaste talikökkutuleku-piamängud 1988. aastal selles tele mõtlemiseks. H pataljoni kogeniusile, pidas aga rügemendi juhtkond tarvilikuks Siivertsi-Vepsküla sillapea vallutamist teostada koordineeritud rünnakuga kdhnest küljest ja tugevate jõududega, selieks kaasa tõmmates ka Diviis, ,Nordlahdi'' üksusi. Enne selle kallaletungi teostamist pidas kolonelleitnant ¥ent aga tarviliMks 46. rügenien vastas oleva föigiküla sillapea hävitab di'* komMdör kindralleitnarit Schplz; kei^ viis korpuse juhättisele, kus kava ka kinnitati; Siivertsi-Vepsküla sillapea vallutamiseks allutati 45. rügenient Diviis • „Nordlandile''.Edtöod selleks a i ^^ , ,Nordlandi'' komandöriga tutvumine teostus üsna ebatavalisel viisil, kohe järgmisel päeval; peale pataljoni Olginosse jõudmist. Tulime major Langiga eest, kus ta seletas mulle oma varemfehtud tähelepanekuid vastasest, Lang sõitis e^^ Peeterristile rügemendiülema juurde; mina äga tahtsin saadud muljed kaardile kanäa; Samal ajal pöördus niaanteeltO tulev ujuksõiduk Juht roolis na^^ ja valges moondämisjaldsv läkiläki peas, üks soome suusasaapas jalg ripnemas iile ääre. Auto pööras peahoone eest alla tallide poole ja sealt edasi^^^^ ojale ja Olgino taga^eisvate müüsritejuu ^^^^^ moondamisjakis mees^ •;vitasin;vastu; V-V-;;- ; ^ : ; a^ Tüki aja peatus sama auto pataiyohi komandopunkti ees ja valges jakis mees ä^^ jütandiga pikka juttu. Lõpuks sattusime ka meie jutule. Selgus; et oleme naabrid^ tema ,#prdlandist*'y seega meie parei Tema lahkudes tutvustasime vastastikku ja lubasin teha vastuskülaskäigu. Kuna tema oli ,,moondatud" küsisin teenistusastet, et rohkem teada oma uuest naabrist. ;,Gnippenfü[hrer und Generalleutnant der Waffen SS," ütles kätt pihku pistes ja naerdes välja kadudes. Oli neid suuri sõdureid, kes ühtlasi on ka suur inimene ja kes sakslasena polnud sakslane selk^ seda rahvust enamikus oleme kohanud. Langes pool aasta hiljem Vaivara jaama juures. - Neil päevil püsis vastane oma sillapä^ võrdlemisi rahulikult^ oodates nähtavasti uusi abijõude või aktiivse tegevuse tuleniusi Auvere juures, kus tenia korduvaid rünnakuid tõijus tagasi Diviis ,>Feldherrnhalle'^. 24. veebruari varahommikul alustas meie 46. rügement rünnakut Riigikülale lühikese, kuid hoogsa kahuritule ettevalmistuse järele. Oli esimene kord, kus Suurtükirüge-ment tegutses koois ja iseseisvalt, andes tunnistust meie kahürväelaste heast väljaõppest ja lähingulisist kogemusist. Ka rünnaku kestel tuli nigemendil anda ^t^ »ige aga võidelda üle jõe asuvate vastase liheitjate-patareidega, mis lõid üniiber sillapea tiheda tõkketulevõru. Riigi sillapea vallutani^ peamiselt 11/46. rügemendi õlul. Pataljoni juhtis kohusetäitjana kaptenR.Bruus, kes hilisemais lahinguis Närvaiõekaldail sai mõlemast jalast raskeh 1/46. rügement niajorA. Mere juhtimisel sai toetada rünnakut ainult oma varudega, kuna patailjon oli seotud Riigi — ja Vepsküla — vahelise jõerindegä ja Vepsküla Riigi tagasivallutamise järele kujundus^^l^^ Siivertsi-Vepsküla vallütamiskavä. Viimase järgi pidi algama rünnakut ^,Nordlandi" üks pataljon Narva eeslinnast ja vallutama Siivertsi surnuaia. Teda oleks toetanud üks ;,Danmarki*' pataljon lähtega Fähklämäe mõisast. Meie 1/45 rügement oleks vallutanud Vepsküla ja Sõ-javäesurnuäia rajooni; teda oleks toetanud vasakult 1/46. rügement ühe kompaniig:a, niis vallutaks kitsa kaldariba kuni Vaasa taluni. Rünnaku juhik$ määrati 45. rügemendi ülem kolonelleitnant Vent. 1/45. rügement asus 25. veebruari ja sellele järgneval ööl kallaletungi lähtealusele; küna 11/45. Mgement tõnmiati varru. ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^ r Rünnaku algamiseks ei mbunüd aga käsku. Miks korpus selle andmise edasi lükkas, ei selgunud, kuid tõenäoliselt oli põhjus laskemoona puuduses, eriti oli väike; oli vastane visa ja tema väljaajamine ja hävitamine jõekaldasse tehtud sügavaist kaevikuist, teras- jajbetöonpunkreist teostus peamiselt läbija käsitsivpitlusis. Õhtupoolikul võis aga rügemendi-ülem kolonel J . Tuüling teatada, et Riigi ^^^^ vastane seal hävitatud. Riigi vallutamisel osutatud isikliku vahvuse ja juhtimise tubliduse eest väärištati samal päeval rühm seersate Männik kahe raudristi rindäkinnitamisega. Samal õhtul teatas ka meie ringhääling: ;,Vabariigi aastapäeva tähistamisena Narva rindel vallutas tagasi Eesti Diviisi üks rügement Riigiküla, koha, kus löödi lahingu kahekümne viie aasta eest. Tookordsed võidud kindlus meile^aba kodumaa; kindlustagu tänane võit sedasama,'' Riigi Yallutamihe lühendas tunduvalt rinnet, moodustas ühtlasi kergema rindelõigu Narva jõe hea laskeväljaga ja osa X Veebruari viimasel päeval ava Vepsküla-Siivertsi sillapeale omapärane juhtum, sõjaajal nii tavaline--tulikafyu. Vepsküla ja Vaasa tä^^ mets,mis oli vastase käes. Seal asus Vepsküla met-savahimaja mõne väikse kõryalhponeg metsaserval, kus mõnikord võis näha ka vastase liikumist. Metsatukk asus vastu 2. kompaniid, niille uus üto^ A. Adoson püüdis korduvalt sellega tutvuda, ilma suuremate tuleniusteta.^s^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ Hommikul tõusid metsavahimajast algul suitsupilved, veidi hiljem juba kõrged tuleleegid, mis selgesti nähtavad OlginossegL Järelepärimisele vastas Adoson: „Maja põleb, kisa jä kära payu,niuud erilist midagi. Kui par^ aeg, kas „Muidugi, vaata järele!'' ^ Muidugi ^ tõmbas majapõlemine ettenägemata juhtumina kohapealse vastase tähele^^ ümbeitaudsed valvepostid kokku ja valmistas n^ märgi. Seda väikest segadust kasutades tungis leitnant Adoson ühe rühmaga lule ääres ,,soendajaile" ootamatult kallale. Tulekustutajad, ligi rühmasuurune osa, \ relvi maha jättes. Põgenejatega liitusid veel teised olevad seltsimehed ja varsti vallutas kompanii kogu met-i i li Lasteaia jõulupuult. Helij 'esimees H.Lupp tänamas I Jutlemine „kuleval Jaan Kaplinski asjuj Otsime üles Toronti luule- j a proosasõbra dr.l seminari õppejõu, tema ä boroüghs, üsna Ontario jj ainult kella helistades ja raporteerides, nagu kasaj kõik libedalt. Koputus uksele, lühike k| gistus — , ,Eks võta mantel ja riputa müts varna, mul onl asjad siin kõik valmis seatud] nii oligi — kaJJid masim kassetid, raamatu kaanepildi uued kirjandusteosed. Siis vj asjaga ametlikult peale hakat „Kuulen, et jõuludeks munud uus luuletuskogi Jaan Kaplinski inglise k< Mida tead Sa meile sellest ttada? ,,Jah, kolm päeva enne sain kätte Jaan Kaplinski kordse ingliskeelses tõlkes valimiku. Selle pealkirjakl Eelmise sajandi popimat lude hulka kuulus hulk mentaalseid lugulaule, rahvas ,,põrguvalu lai eeskujul ^armuvalu laulii| kutsus. See repertuaar tänaseks peagu täiesti välj nud, veel ainult mõnd ü| vahel lauldakse. Nüüd on| valik armuvalu laule tehti tesaadavaks. Eraldi räs on ilmunud „19 armuballi RMUBAIL iohanna KranisI iaulttklades Stockholm 19 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-30-06
