1986-06-27-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V i . ' . , : ' : ' I I ./ ;
'. ' I • I 1 (
' • I ,
EESTLANE reedel, 27. juunil 1986 — Friday, luoe 27, 1
[r. 49 Nr.
tsine Redwood FuMic SchooS õpilane
Tami Saj võttis osa Ontario
provintsi: nsjumisvõistlustest füüsi-loselt
vigastele ja võitis viis kuld-fii^
edalit ning saavutas viis provant-sorekordite
. ^
' Saj kuululb. IThunder Bay. uju-.
miskiubisse, saavutas uued rekordid
12-aastaste klassis 50 m seliliujumises
(49 sek), 50 m vabaujumises
(40 sek.) ja kolmes seenior
klassi alal (vanuses 16 ja vanemad)—
100 m vabaujumises 1.36,
100 m seliliujumises. 1.40 ja 40(0)
m vabaujumises 7.15
Tarni treenib aastaringselt viis
päeva nädalas Thunderbolt Swim
Glubis. See on tema kolmas tree-ninguaasta
selle klubi juures.
Suureks sündmuseks talle oli
kohtumine 1984. a. oliampiamängu-de
kuldmendalimebe Victor 0a-vos'ega,
kes oli võistluse juures.
Tami on sündinud spina bifida
defektiga ja sel ajal arst arvas, d
ta pole kunagi võimeline omal
jõul kõndima. Aga kolme-aastaselt
ta hakkas käima ja on olnud ak*-
tiivne spordis nagu ujumine, ratsutamine
ja pesapalli mäng.
Ema poolt eestlane Tami Saj onn
ujunud sellest ajast peale kui ta
oli viis aastat vana. National
Swim Coach arvab^ et Tamil on
väga head võimalused '88 Gana-dian
Swim koosseisu pääsemiseks,
kes võistleb ,,01ympics Games for
Physically Disabled", mis peetak-
Perekond Loob SIiteš, Rootsis
on andnud Rootsile neli eliitklassi
kuuluvat hokimängijat. Nii on selles
eesti kaluriperekonrias 26-aas-tane
Häkari Loob praegu elukutseline
Kanadas Calgary Flames%:
Ta on vendadest kõige kuulsam.
29-aastane Peter ja 20-aastane And-se
Soulis, Koreas. Tami pole mitte mängivad Södertälje SK rida-ainult
hea sportlane, vaid A-hinne- ^^^^ 27-aastane Jan startis di-irega
õpilane koolis ja saades esi- 2 idasarjas Roma klubis ja
mesi auhindu klaverimängus. ^^^^^ ^QQ^ Roserberg/Arlanda 1
Thunder Eay ajaleht The Chro- div. sarjas startivasse meeskonda
nicle-Journal avaldas tema tulemu- Märstas.Jan Loob oli mullu div.
sist kirjutuse (17. mail 1986), kuna 2 idapoolse seena parimaks vara-eriteate
koos fotoga avaldas üks vakütiks.
- ,1
©esfi
Kanada kuldmedaliujuja Victor Daviš jä
disei ujumisvõistlusel Torontos. Foto: Dan Saj
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiin^
iiiiiiiiiiiiiniinHi^
. märgatava osa ajaviiteelule annavad
soom lasist sadamaehitajad, keda
on Tallinnas '6—700 ringis.
Põikread: 5. Saar Soome lahes,
8. V^luv, 9. Süvendatud koht. 10.
Piimanõu, 12. Nimekas eesti laulja,
13. Mütsimärk, 14, Vahendid
suurte raskuste tõstmiseks, 16. Jõhvikas,
17; Maakera elanikud, 18.
Kahest nimest koosnev naisenimi,
sümboolselt Prantsusmaa, 21 . Ü l e meelik
temp, 24. Sportjase õpetaja,
26. Avalik vaidlus, 28. Enesearmastus;
isekus, 29. Leedut ja Val-ge-
Venemaad läbiv jõgi, 30. Veesõidukite
võistlus, 31. Abinõud,
esemed, 32. Eesti * saar.
Püstread: 1. Kevadlill, 2. Käesolev
aeg. 3. Isiku või asjaga sarnanev
teine eksemplar, 4. Kunstlik
mIneraalvesi, 6. Menetlus teatud
haiguste puhul, 7. Linn Eestis. .9.
Mitmet värvi põõsarnari, M. Okastega
taim, 14. Puust puhkpill, 15.
Saksa insener ja leidur, esimesi auto
tööstureid. 19. Kirjandusteos, 20.
Väline lihv, peen olek, 21. Vana
tants, 22. Määrdeaine, 23. Kummaline,
veider, 25. Lava, kõrgem
põrandaosa, 27. Metallitööline,
Suurem osa. . -
RISTSÕNA NR. j
LAHENDUS
Fõikread! 1. Ilves, 5. Kivikas,
,10. Nael, 11. Rahn, 12. Ohe, 13.'
Sit, 14. Küna, 15. Enam, 16. Kast,
17: Riis, 18. Elsa, 1^. Särk, 21.
Ummik, 23. Rüe, 25. Komi, 26.
Portim. 27. Tom,- 28. Toi, 29.
PoomV 30. Malm, 31. Kaos, 32.
Malhe. 33. Vaal, 34. Purk, 35.
Sass, 36. Puuk, 38; Võru, 39.
Lesk, 40. Ala, 41. Liimukas^ 42.
Tius.; •••
Püstread: I. Instruktor, 2. Laid,
3. Vet, 4: El, v5. Kant, 6. Iha, 7.
Konik, 8, Ahas, 9, Sem, 11., Rüsa,
14. Kask, 15, Eire, 16. Klii, 17.
Räim, 18, Emmi, 19. Simm, 20.
Remmelgas, 22. iMoön, 23. Roos,
24. Kolb, 26. Pöblv: 27. Talk, 29.
Paas, 30. Mark, 31. Kasum, 32.
Muuk^^a. Vari, 34. Puss, 35! Sõi,
36. Pea, 37. Õlu, 39. Lk, 40. A i .
• • Soome ajakiri SEÜRA; .avaldas.
möödunud aastal pikema artikli
sjNäin elää veljeskansa tänään"
(Nii elab verinasraliyas täna), kus
vaadeldakse kuidlas Eesti Sotsialistlikus
Nõukogude Vabariigis täna-iBäeval
elatakse. Kas seaiõ
tditu, kas mõnest tarbeainest on pidevalt
puudus. Missuguseid ma]a->
pidamise masinaid Ja vabaaja rikastamise
instrumente on saadaval ja
mis nad maksavad. Kas Tallinnas
tõesti soome K-änllhalett on soosituim
TV-programm ja inida eestlased
tõesti teavad tänapäeva Soo^
mest. iCuidas vennasrahva üldiselt
^aab hakkama, kus nad elavad ja
epd koduselt tunnevad.
Alljärgnev raport vastas mõnele
fcuvitayale küsimusele, ka sfeda kui-'
•Aas .soomlased; „seaturistid" rohivad
vennasrahva pealinnas. Artikli
Juurde ,ön Tisatud:;;:mitü- olukorda
aseloomüstävatlotot. • . - ;::,
• „Eesti, Eesti, sinrie kaipaan per-keleešti!"
(Eesti, Eestiy sinna ihkan
saatanlikult) laulab Juice Leskinen
Soome; automaatgrammafohides,
tuntakse l ä Eestis,
Soome lahe teisel rannal, aga
rningil põhjusel ei ole sellest saanud
samasugust lemmiklaulu kui
paljudest muudest soome lööklauludest.;
Muusika ühendab veelgi kaht
vennasrahvast. Pole vaja vältama-tult
minna Räävelisse (Tailinna)
laulupeole sega- või meeskoori liikmena,
kui seda märkab. Tallinna
tantsulokaalides mängitakse samu
lööklaule ja „igihaljaid" kui soomegi
tangolavadel. Soome turist
• tunneb; olusid kodusena. Samad
,,miljonicl roosid^*^ Susannad, Saaremaa
valsid annavad tausta tantsu-himulisele
siingi. Ja heameelega võtavad
turistid vastu värske roki-sea-de
Georg Otsa küla parimast lüpsjast.
Seda mängiti soomlasile Yaha
Tooma restorani bändi esitusel.
Soome. turistide eest peetakse
head hoolt Nõukogude Eesti pealinnas.
Üsna korraliku; raha eest
saab mitmekülgset rooga nii hingele
kui ka kehale, igaühe yoiniete,
soovide ja arusaamiste kohaselt.
Soomlased sobituvad hästi Tal-
'inna lokaalide ellu, Esindus ei
koosne ainult neist tuhandest tu-ristist,
.keda;;^,;Geörg Õts'' toob;^käks
Igal kuul nõukogude reisiameti^
võimud vähendavad soonie turistide
kontingenti Tallinna reisile. Põhjuseks
olevat hotellipuudus. Kontingendi
vähendamine johtus osalt
soome turistide kõrvaltegevusest:
kuritegevus, prostitutsiooni ja salakaubanduse
suurenemine.
Eestlased oh Ise öelnud, et ametivõimud
soovivad Tallinna kergemini
hoitavaid läänemaaljasi —
sakslasi,. rootslasi, ameeriklasi.
Need tooksid maale muudki valuutat
kui Soome margad; Rootsi
kroonid, Saksa margad ja dollarid
liiguksid paremini ametliku valuutavahetuse
kaudu jä valitsuse kursi
kohaselt. Kuna soomlasil ja eestla-sil
pole suuremaid keeleraskusi, liiguvad
nüüd suured rahamäärad ja
kaup mööda ametlikust kontrollist.
Suur osa Sööme turistidest vahetab
oma raha tänavakursiga; mis annab
peaaegu neljakordselt rohkem
rublasid ametliku kursiga võrreldes.
me (1985) aasta tänava-kurss
100 Soome marga vastu on
40—50Tubla,.kui ametlikult vahetades
saab sama summa eest 13
rubla. Soõmlasist sadamatöölised on
saanud kuni 55 rubla 100 Soome
marga vastu ja on vahetanud suuri
summasid.^.^^^C'^^^^^^ , y
argn bn ainult eestikeelne ärisik: Peakatted.
Toronto Eesti Segi
lävel. :,^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^;^
Toronto Eesti Sej
peeti 29. mail Torontt
oli kohal ligi 60% liiki
der, olles ühtlasi valitu
ri vaikse leinaseisakugj
tal surma läbi lahkun
endist esimeest Aksel
ku rakendamisele, Pn
ALFRED KELDEl
Kuulati ära ja kinnitati ükj
möödunud tegevusaasta kj
gevus- ja revisjonikomisjoi
ded ja eelseisva 1986/{
kava. Möödunud tegevi
ta kõrgpunktid koorilj
ajalises järjekorras: e
Peetri koguduse leerioni]
jumalateenistusel, lauluma'
mäele ja Ottawasse, koori
naõhtu, jõululauludega ei
Toronto raekojas, koori j |
esinemine Eesti Vabariigil
täpäeva aktusel, esinemine
naride Klubi koosviibiil
kontsert Castle Franl
Schooris.
Ka eelseisval tegevusho|
le >,tööpuudust" karta. G1
ri lauljaid harjutab pidev;
võtta „Toronto lauljate"!
Euroopa Eestlaste; IV L
Heidelbergis Asta Ballsta|
tusel.
Kuna eeloleval sügisel
35. a. koori asutamisest
Iiistatakse seda piduliki
Raamat Ydbai
Eesti rahva ja riigi s
sini-must-valge lipu, hüm
pr ajalugude kirjutamise j
niise jätkuna on allal
koostanud ka meie
sõja mälestusmärkide pi
ja hävitamise lood.
Teos sisaldab palju an<
pilte nii kodumaal kui
Soomes püstitatud mäli
mastest ning rtahvlitest. Pi
gas on palju neid, mis e|
selt näevad trükimusta,
on esitatud ka nende mäli
kide kohta, mis on jäänu|
aastal Nõukogude Liidu
okupatsiooni rõtln ' avami
gile neile Hsanüiivad vabi]
mas, nagu /ameerika tJ}
dcs, Austraalias; Kanadas!
Saksamaal ja Soomes püj
Maailmasõda püstitatud
mälestusmärgid; TÖÖ k<
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860627 |
Description
| Title | 1986-06-27-07 |
| OCR text | V i . ' . , : ' : ' I I ./ ; '. ' I • I 1 ( ' • I , EESTLANE reedel, 27. juunil 1986 — Friday, luoe 27, 1 [r. 49 Nr. tsine Redwood FuMic SchooS õpilane Tami Saj võttis osa Ontario provintsi: nsjumisvõistlustest füüsi-loselt vigastele ja võitis viis kuld-fii^ edalit ning saavutas viis provant-sorekordite . ^ ' Saj kuululb. IThunder Bay. uju-. miskiubisse, saavutas uued rekordid 12-aastaste klassis 50 m seliliujumises (49 sek), 50 m vabaujumises (40 sek.) ja kolmes seenior klassi alal (vanuses 16 ja vanemad)— 100 m vabaujumises 1.36, 100 m seliliujumises. 1.40 ja 40(0) m vabaujumises 7.15 Tarni treenib aastaringselt viis päeva nädalas Thunderbolt Swim Glubis. See on tema kolmas tree-ninguaasta selle klubi juures. Suureks sündmuseks talle oli kohtumine 1984. a. oliampiamängu-de kuldmendalimebe Victor 0a-vos'ega, kes oli võistluse juures. Tami on sündinud spina bifida defektiga ja sel ajal arst arvas, d ta pole kunagi võimeline omal jõul kõndima. Aga kolme-aastaselt ta hakkas käima ja on olnud ak*- tiivne spordis nagu ujumine, ratsutamine ja pesapalli mäng. Ema poolt eestlane Tami Saj onn ujunud sellest ajast peale kui ta oli viis aastat vana. National Swim Coach arvab^ et Tamil on väga head võimalused '88 Gana-dian Swim koosseisu pääsemiseks, kes võistleb ,,01ympics Games for Physically Disabled", mis peetak- Perekond Loob SIiteš, Rootsis on andnud Rootsile neli eliitklassi kuuluvat hokimängijat. Nii on selles eesti kaluriperekonrias 26-aas-tane Häkari Loob praegu elukutseline Kanadas Calgary Flames%: Ta on vendadest kõige kuulsam. 29-aastane Peter ja 20-aastane And-se Soulis, Koreas. Tami pole mitte mängivad Södertälje SK rida-ainult hea sportlane, vaid A-hinne- ^^^^ 27-aastane Jan startis di-irega õpilane koolis ja saades esi- 2 idasarjas Roma klubis ja mesi auhindu klaverimängus. ^^^^^ ^QQ^ Roserberg/Arlanda 1 Thunder Eay ajaleht The Chro- div. sarjas startivasse meeskonda nicle-Journal avaldas tema tulemu- Märstas.Jan Loob oli mullu div. sist kirjutuse (17. mail 1986), kuna 2 idapoolse seena parimaks vara-eriteate koos fotoga avaldas üks vakütiks. - ,1 ©esfi Kanada kuldmedaliujuja Victor Daviš jä disei ujumisvõistlusel Torontos. Foto: Dan Saj iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiin^ iiiiiiiiiiiiiniinHi^ . märgatava osa ajaviiteelule annavad soom lasist sadamaehitajad, keda on Tallinnas '6—700 ringis. Põikread: 5. Saar Soome lahes, 8. V^luv, 9. Süvendatud koht. 10. Piimanõu, 12. Nimekas eesti laulja, 13. Mütsimärk, 14, Vahendid suurte raskuste tõstmiseks, 16. Jõhvikas, 17; Maakera elanikud, 18. Kahest nimest koosnev naisenimi, sümboolselt Prantsusmaa, 21 . Ü l e meelik temp, 24. Sportjase õpetaja, 26. Avalik vaidlus, 28. Enesearmastus; isekus, 29. Leedut ja Val-ge- Venemaad läbiv jõgi, 30. Veesõidukite võistlus, 31. Abinõud, esemed, 32. Eesti * saar. Püstread: 1. Kevadlill, 2. Käesolev aeg. 3. Isiku või asjaga sarnanev teine eksemplar, 4. Kunstlik mIneraalvesi, 6. Menetlus teatud haiguste puhul, 7. Linn Eestis. .9. Mitmet värvi põõsarnari, M. Okastega taim, 14. Puust puhkpill, 15. Saksa insener ja leidur, esimesi auto tööstureid. 19. Kirjandusteos, 20. Väline lihv, peen olek, 21. Vana tants, 22. Määrdeaine, 23. Kummaline, veider, 25. Lava, kõrgem põrandaosa, 27. Metallitööline, Suurem osa. . - RISTSÕNA NR. j LAHENDUS Fõikread! 1. Ilves, 5. Kivikas, ,10. Nael, 11. Rahn, 12. Ohe, 13.' Sit, 14. Küna, 15. Enam, 16. Kast, 17: Riis, 18. Elsa, 1^. Särk, 21. Ummik, 23. Rüe, 25. Komi, 26. Portim. 27. Tom,- 28. Toi, 29. PoomV 30. Malm, 31. Kaos, 32. Malhe. 33. Vaal, 34. Purk, 35. Sass, 36. Puuk, 38; Võru, 39. Lesk, 40. Ala, 41. Liimukas^ 42. Tius.; ••• Püstread: I. Instruktor, 2. Laid, 3. Vet, 4: El, v5. Kant, 6. Iha, 7. Konik, 8, Ahas, 9, Sem, 11., Rüsa, 14. Kask, 15, Eire, 16. Klii, 17. Räim, 18, Emmi, 19. Simm, 20. Remmelgas, 22. iMoön, 23. Roos, 24. Kolb, 26. Pöblv: 27. Talk, 29. Paas, 30. Mark, 31. Kasum, 32. Muuk^^a. Vari, 34. Puss, 35! Sõi, 36. Pea, 37. Õlu, 39. Lk, 40. A i . • • Soome ajakiri SEÜRA; .avaldas. möödunud aastal pikema artikli sjNäin elää veljeskansa tänään" (Nii elab verinasraliyas täna), kus vaadeldakse kuidlas Eesti Sotsialistlikus Nõukogude Vabariigis täna-iBäeval elatakse. Kas seaiõ tditu, kas mõnest tarbeainest on pidevalt puudus. Missuguseid ma]a-> pidamise masinaid Ja vabaaja rikastamise instrumente on saadaval ja mis nad maksavad. Kas Tallinnas tõesti soome K-änllhalett on soosituim TV-programm ja inida eestlased tõesti teavad tänapäeva Soo^ mest. iCuidas vennasrahva üldiselt ^aab hakkama, kus nad elavad ja epd koduselt tunnevad. Alljärgnev raport vastas mõnele fcuvitayale küsimusele, ka sfeda kui-' •Aas .soomlased; „seaturistid" rohivad vennasrahva pealinnas. Artikli Juurde ,ön Tisatud:;;:mitü- olukorda aseloomüstävatlotot. • . - ;::, • „Eesti, Eesti, sinrie kaipaan per-keleešti!" (Eesti, Eestiy sinna ihkan saatanlikult) laulab Juice Leskinen Soome; automaatgrammafohides, tuntakse l ä Eestis, Soome lahe teisel rannal, aga rningil põhjusel ei ole sellest saanud samasugust lemmiklaulu kui paljudest muudest soome lööklauludest.; Muusika ühendab veelgi kaht vennasrahvast. Pole vaja vältama-tult minna Räävelisse (Tailinna) laulupeole sega- või meeskoori liikmena, kui seda märkab. Tallinna tantsulokaalides mängitakse samu lööklaule ja „igihaljaid" kui soomegi tangolavadel. Soome turist • tunneb; olusid kodusena. Samad ,,miljonicl roosid^*^ Susannad, Saaremaa valsid annavad tausta tantsu-himulisele siingi. Ja heameelega võtavad turistid vastu värske roki-sea-de Georg Otsa küla parimast lüpsjast. Seda mängiti soomlasile Yaha Tooma restorani bändi esitusel. Soome. turistide eest peetakse head hoolt Nõukogude Eesti pealinnas. Üsna korraliku; raha eest saab mitmekülgset rooga nii hingele kui ka kehale, igaühe yoiniete, soovide ja arusaamiste kohaselt. Soomlased sobituvad hästi Tal- 'inna lokaalide ellu, Esindus ei koosne ainult neist tuhandest tu-ristist, .keda;;^,;Geörg Õts'' toob;^käks Igal kuul nõukogude reisiameti^ võimud vähendavad soonie turistide kontingenti Tallinna reisile. Põhjuseks olevat hotellipuudus. Kontingendi vähendamine johtus osalt soome turistide kõrvaltegevusest: kuritegevus, prostitutsiooni ja salakaubanduse suurenemine. Eestlased oh Ise öelnud, et ametivõimud soovivad Tallinna kergemini hoitavaid läänemaaljasi — sakslasi,. rootslasi, ameeriklasi. Need tooksid maale muudki valuutat kui Soome margad; Rootsi kroonid, Saksa margad ja dollarid liiguksid paremini ametliku valuutavahetuse kaudu jä valitsuse kursi kohaselt. Kuna soomlasil ja eestla-sil pole suuremaid keeleraskusi, liiguvad nüüd suured rahamäärad ja kaup mööda ametlikust kontrollist. Suur osa Sööme turistidest vahetab oma raha tänavakursiga; mis annab peaaegu neljakordselt rohkem rublasid ametliku kursiga võrreldes. me (1985) aasta tänava-kurss 100 Soome marga vastu on 40—50Tubla,.kui ametlikult vahetades saab sama summa eest 13 rubla. Soõmlasist sadamatöölised on saanud kuni 55 rubla 100 Soome marga vastu ja on vahetanud suuri summasid.^.^^^C'^^^^^^ , y argn bn ainult eestikeelne ärisik: Peakatted. Toronto Eesti Segi lävel. :,^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^;^ Toronto Eesti Sej peeti 29. mail Torontt oli kohal ligi 60% liiki der, olles ühtlasi valitu ri vaikse leinaseisakugj tal surma läbi lahkun endist esimeest Aksel ku rakendamisele, Pn ALFRED KELDEl Kuulati ära ja kinnitati ükj möödunud tegevusaasta kj gevus- ja revisjonikomisjoi ded ja eelseisva 1986/{ kava. Möödunud tegevi ta kõrgpunktid koorilj ajalises järjekorras: e Peetri koguduse leerioni] jumalateenistusel, lauluma' mäele ja Ottawasse, koori naõhtu, jõululauludega ei Toronto raekojas, koori j | esinemine Eesti Vabariigil täpäeva aktusel, esinemine naride Klubi koosviibiil kontsert Castle Franl Schooris. Ka eelseisval tegevusho| le >,tööpuudust" karta. G1 ri lauljaid harjutab pidev; võtta „Toronto lauljate"! Euroopa Eestlaste; IV L Heidelbergis Asta Ballsta| tusel. Kuna eeloleval sügisel 35. a. koori asutamisest Iiistatakse seda piduliki Raamat Ydbai Eesti rahva ja riigi s sini-must-valge lipu, hüm pr ajalugude kirjutamise j niise jätkuna on allal koostanud ka meie sõja mälestusmärkide pi ja hävitamise lood. Teos sisaldab palju an< pilte nii kodumaal kui Soomes püstitatud mäli mastest ning rtahvlitest. Pi gas on palju neid, mis e| selt näevad trükimusta, on esitatud ka nende mäli kide kohta, mis on jäänu| aastal Nõukogude Liidu okupatsiooni rõtln ' avami gile neile Hsanüiivad vabi] mas, nagu /ameerika tJ} dcs, Austraalias; Kanadas! Saksamaal ja Soomes püj Maailmasõda püstitatud mälestusmärgid; TÖÖ k< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-27-07
