1986-06-27-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
" •» • (. ' -
. 8 EESTLANE reedel/27. juunil 1986— J une 27, 1
Nr. 49 ir.
ea
mm
ÜS kinkis
ja rahvuslik
Harald Mandel tähistas sõprade ja
organsatsioonide esindajate ringis
oma 70-ndat juuMisüiinipäeva. Ta
on sündinud 12. juunil 1916. a.
Kõlleste vallas, Võrumaal, Viia talus
kuuenda lapsena. talu oli
tuntud Eesti Punase tõukarja sugu-lavana
ja Õppetaluna, kus noored
võisid põllutöö-ja ülikoolides nõutud
talupraktikad sooritada. Siit
pärineb ka jüubikriliuy
jandus0 vastu. Kooli tee viis n^^
Haraldi koduvallast Tartu ICom-mertsgümnaasiumi,
mille lõpetas
^36. a^ Järgnes sõja^
Lennukoolis, kust oniassõjaväeleis-düri
kutsö ja ülendati lipnikuks.
1938. ,a sooritas sisseastumise eksamid
Tartu tolikoöli Põllumajan-
J dusteadüskonda agrönoomiaosa-konda.
1941. a. tegutses metsavendade
juhina ja 1942. a. oli Tartu-njiaaöniakaitses
noorte väU
^ pataljoni adjutandiks; Alates 1943.
a. töötas Tartumaa;Põllumajandus^
ametis referendina ja hiljem oli f f
kokku votuosakonna juhatajaks.
Siin oli juubilaril põhimõtteks, et
eesti talu söötis kõik hundid, aga
lambad pidid ka alles jääma. 1944
läheb vabatahtlikult Eesti lennu,
grupi kooseisu. Kodumaalt taandus
Saksamaale lennuväe koosseisus.
Saksariiaal lennugrupp likvideeriti
ja meeskond saadeti Eesti diviisi.
Peale sõda; asus 1948. a: Harald
Matidel Kanadasse, kus töötas üle
aasta töölepingu: alusel. Parast^k^^^ toimub meile rekondadele anti lähen
pingu täitmist töötas^ W eriti
kanafarmi juhtajäna. 1950. a^^^ 30, tegevusaasta tähis- arvestatud sellega:, et kõikidel pev
muhud suure uputuse järei^ä oleks võimalus
Winnipegis^^^^ oli bsa Kanada malevate esiiidüsüksu- lahendusest osa võtta ja et ka
võiniata uustulnukal siin riigi tööle sedv kohane võimalus
saada, ka mHte agronoomilisel eri- „JÄRVEMETSA 3Ö" tähista- oma panuse andmiseks: Tegevuse
alaL Siirdus tööle ehitusalale puuse^ des USA malevate metsakodu jar- kavandamiseks ja rakendamiseks
pana ja kontraktörina. Alates 1972. jekindlat kasutust ^lates 1956. aasf loodi eritöimkond, koosseisus gdr.
a. tööeas produktsiooni juhatajana tast peale. Kuigi laägriala säi oma- Anne Örunuk, ngdr. Maimu Nõm-külmutatud
kalaproduktide töötle- le nimeks Järvemetsä, toimus see mik , ngdr. Lydia van der Veen,
Griinm'š Food Ltd . Siit läks ka tiing mitmekordset laiendamist. Ka- Lepp. Esimesel koosolekul arutati
juubilar pensionile. 1965. aastal abi- ^^^1^ skaudid ja gaidid viibisid Jär- nii iilesannete punkte, kui ka vaja-ellus
pr. yalve Saun'aga, seega ygj^^^^^^^^^ esmakordselt likku varustust. Tegevuse rakenda-saades
omale perekonna. Kasupoeg 1^59. aastal toimunud siiurläägrism^^^
Jaan Saun töötab Torontos charte- j^imega ,Jer^ See oli ka ta Kotkajärvelt eeskujulik laagri
red accountatina Kanada -malevatele esmakordne varustus, milline muretseti viima-Öarald
M eešüasena on ^^^^ ^^^^^^P^^^^ ^"^^ Maailmalaägrile EESTI LIPP.
andnud tubli panuse väba-kodumaä^ selle va-võitlüsrindel.
Ta oli üks Toronto ^^§*^^^^'^^P®^^^ selle on Kanada rustuse kasutuseks ka Järvemetsal.
Eeki Ühispanga asutajaid, Toron^^^ esindusüksused osa võtnud enamu= Teise eriülesandega töögrupiks
Eesti Majale kapitali kogujaid, ^^^0^^^ oH esinemiste toimkond, kuhu küu-kuulunudEKN'u
kahte koosseisu ^^^^^ Anhe-Mai Kaunismaa,
Jne. On olnud aastid tegev Toron- nialaaerist.
to Võitlejate Ühingu juhatuses, sellest
seitse aastat äbiesiniehena,
praegu kuulub aukohtu koosseisu.
1972. a. oli ESTÖ ajal sõjameiäste
pressi, sõdurjõhtUjVabadusrong-jne.
üks korraldajaid, ün
a
mtirksustamise
keelustamise secidiBS
(telnSy võeti vastu
Kanada tervishoiu süsteemi ME-DICARE;
Ontario prbvihtsi haiguskindlustuse
OHIP normidest patsientidelt
rohkem võtmine
keelati Ontario parlamendi poolt
vastu võetud seaduseelnõuga nr.
olid selle vastuvõtmise
vastu demonstreerinud üle nädala,
aga lubasid seaduse vastuvõtmise
puhul veelgi ägedamaid ja drastilisemad
streigiaktsioone rakendada,
mille hulgas on ka haiglate sulgemine.
Esialgul pole nende plaanidest
veel lähemaid teateid. On isegi
optimismi, et arstid lõpetaksid
streigi ,ka on Ontario peamini^ei"
D. Peterson lubanud hakata „ra-hu"
üle läbirääkimisi pidama Ontario
arstidega. Arstid on lubanud
omalt poolt uue seaduse, mis seits-
Lugege kaks korda nädalas ilmuvat mes Kanada provintsis juba kehti-
V A IH A E B ^ T i A C T ' " pandud, anda kohtusse, et teha
ggVÄÖA E E ; ^ ! 1 kindlaks selle põhiseadusele vasta-
— sisukam ja odavam eesti sust, millega on arstide vabadust
ajaleht vabas maailmas! ^^^^^^^^^^-^^^^^^^^
• ratud. v ^
6560011
695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
^ ^ ^ ^ ^ ^
Esindaja
Tel. kodus 653-0599
BSCKCQi
0VER 50 VEARS OF GM SALES AND SERVICE
ngd. Maimu Nõmmik, ngdr. Ly-
OQi nti^D-* dia van der V skm. Egbert
rema juhtkonna kätes. Nii gao- Runge, skm. Liia Pikkov ja skm.
dide kui skautide esindusülksuste Jaan Lepp. Koosolekuks tehtud
onna ettepanekud olid nii
rohked,
TOO Shepps^ö Ave. E., Scarboroügh, Ont. MIS 419
^^^^^^^^^^^ f^^
Miiük ja rentimine
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M^^^^^^^ kodus 423-5716
1-
margs treena
Võrulaste Koondise revisjonikomis- .^'^ on see nüüd ngdr, Ingrid Küt-
Jonis. Akadeemiliselt kuulub korp! ^ ja nskm. Endel Melule esime-
Rotälii vendlusesse, kus on täit- omavastutuslik suurem ettevõ-nud
ka mitmeid vastutavaid ülesandeid.
Auväärsel
et.tekkis küsimiiiis, kas on küllalt
võimalusi nende ettekandmiseks^
Nii lahendati tutvuslõkke ja suur-äõkke
esinemised}^ ; millisteks on
Kuigi laagrini on tunduvalt ae':
ud..
ga, on juhtkonna eeltööd sujuvalt Lisandub veel esindusüksüste tut-arenenud.
Kanada maleva! paiuti>Mstamine ning mõned muud laag-
)ilan ja soovivad head tervist korraldada üks poolpäevane tege- ri naljad. Kui harilikult on olnud
ning arvukaid tegevusrohkeid päi- vus. Selleks valiti Hõbejärvel es- raskusi esinemisnumbrite saamise-kesepaistelisi
aastaid töökaaslased^^^ õnnestu- siis seekord on esindusüksus
agronoomiliselt tööpõllult^ -kaas- perekonna süsteemi rnõtet ^"11 rohkesti Varustatud. ,
vemiad Rotalia perest, kaäsvõitle^ laagris; Siis jaotati terve laager eri- Kuna midagi ei liigu iseenesest,:
:jad võitlejat^ harjutusohtuist
luulusidnii noored hellakesed juht
dud kuni juhtideni. Nendele sega- i^skm. Endel Meil. Juba järgneval
salkadele ehk nagu nimetatud pe-®sindusüksu
Eesti Majas, võis juhtkond kogeda,
• • ;•• ; et noorte kätesse usaldatud ülesanne
on hästi läbi viidud. Ettevalmis-tused
esindusüksuse kokkutulekuks
26. juunil Eesti Maja Noorte ruumides,
algusega kell 7.00 olid korralikult
ettevalmistatud. Kinnitati
DOWNTOWN WÖÖLS ARTS &^^€
Aadress: ARGADE BUILDING--^^^^^
Sissekäik: 74 Victoria St. Cl. tän.^Y^^
Queen'ist lõunapooli Postiaadress: 137 Yonge St., ,|Shopping
MaU% Toronta M5C 2AS
lUkkalikus wy^^^
lu ritiku lõng. Liimeid materjale.^ Ja paljad mmid,
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuann^. Ktilas^
tage meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp-nreedeni9.30—6, laup.9.30-^4.
E : Kuris-
Ka kinnitati esindusüksuse märk,
ühtlased ja nägusad kerged milleks on ^allatu kobras koos ko^
jakid. Iga esindusüksuse l i i . kaga. Kobras — hüüdnimega Kas-ge
saab jaki, inillele on pandud tor-Kanädensis —
oli Kanada esiiii^dusüksuse mängiks
esmakordselt USA's toimu
nüd maailmalaagris ja hiljem sa
ma „ka[stor sõudis pesupalis"
üle mere Rootsi laagrisse.
T@l. kontoris 839-6100
ESaEEBZ iiWii'iiiajuipmTjg|ff
esindusüksuse märk.
Skautide esindusükisusele tuli
õhtune detailkava ning arutati veel ootan^ätultnieeldiy üllatus. N
mõningaid pisiküsimusi. Eesti tJliõpilaste Selts otsustas toe-
Juhtkonna ettevalmistuste üles- tada esindusüksust sellega, et mak-annetesse
kuu^^
soidu mured. SeHeks^^^^
mised pbud eri-bussihm^
transpordiks on valitud eeskujulik ku ja lahke toetuse eest. Võrdselt dusüksuse särgid
kaugesõidu^ buss õhu jahutusega., skautidega, saavad ka gaidid tasu- Koosolekul oli veel arutlusel
Laagrisse soitu toetavad kanada ta j ^ ^ küsimusi kuid need on
võtmiseks.
irnstNii
Rootsis, Göteborgis suri ootj
iult 67-aastane rahvusvahelise
Inega kalandustegelane Ernst
fpõld. Lahkunu oli aastaid Skaj
ITaani ühe suurima kalandus!
võtte asjaajajä-direktor. Minnes
rast 20 tööaastat pensionile, j*d
ta oma rahvusvahelist tegevust]
seisva konsultandina.
Kadunu oli pärit Kolga-1
rannakülast, kus ta sündis
veebr. 1919. Lõpetas Tallinna
na Poeglaste Kaubanduskooli,
dus A/S „Villa'* teenistusse.,
landusega kokkupuude tekkis
aial, I mü ta oli Rakvere Eesti
lurite Keskuse harukontori ju]
jaks. Rootsis allistas jälle kah
se alal kuni' asus Rootsi sui
kalandusettevõtte juurde, ku j
kutsuti Taani. Ta on olnud m|
korral ÜRO toitlusorganisat?
FOA poolt arengumaade kala j
projektide juhtijaks.
Richard SImrqd
surnud
Austraalias, Pjerhis suri koi
Tehnika Instituudi elektroonik
konna õppejõud Richard Sii
Ta oli sündinud 25. mail 1899
guta vallas Tartumaal. Võttij
batahtlikult osa Vabadussõjasj
rast Tartu Tehnika õhtuko]
keskhariduse omandamist
näs, alustas õpinguid Tehnikj
koolis. Organiseeris siis
Tööstuskooli juurde elektrotej
osakonna ja oli seal oma ah
tajaks, olles samal ajal kutsec
ameti liikmeks elektri, kinote
ja raadid alal. ,
Ta siirdus Saksamaalt 19491
raaliasse, täiendas end
Tehnikaülikooli juures ja oli
õppejõuks. Akadeemiliselt
Korp Franternitas Tartuensij
Niis Donell surnud
Uppsalas suri 85-e aasta vj
agronoom Nüs Danell, kes
1929—1931 tegutses Eestis
rootslaste põllutöökooli õpp<
ja juhatajana Pürksi mõisas,!
rootsis. Nüs Danell oli p|
Sven Danelli vend, kes sami
gutses seitse aastat Eest^ Nol
si kakskeelse koguduse õpetj
õppides ka ise ära eesti keeh
Danell pidas oma noorpõlve]
meid eestirootslastega, võttes
aprillis osa Noarootsi rahva
tulekust Eesti Majas Stokhol
aostolo
VIIN — Tsherpobõli tuumi
güse poolt ohustatud alad või|
puhastada radioaktiivsusest
oleva aasta lõpuks, ütles ti
jõujaamade ametnik. VigastJ
esimene ja teine reaktor Tsl
bõli tuuma jõu jaam as käivitj
eeloleval oktoobrikuul, kuid
leem polevat mitte reaktorit^
kulaskmine, vaid ümbritf
maa-alade puhastamine. N.|
vallandas kaks Tshernobõli ji
ma kõrgemat juhti, süüdii
neid hooletuses, mis põhjüstJ
netuse.
e 0 a B D a D • D B a 0 • a 0 • B 0 • B • 0 0 • B n • • • •
JAAN ALMER
m
KmSETO
Tel. 293-2128
773-2014
Teeiraie uusi ja parandame vai
linnas kui ka suvilates.
dl (Baaanttoaaaaaii • • • • • • • • • • • * * " * * !
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 27, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860627 |
Description
| Title | 1986-06-27-05 |
| OCR text | " •» • (. ' - . 8 EESTLANE reedel/27. juunil 1986— J une 27, 1 Nr. 49 ir. ea mm ÜS kinkis ja rahvuslik Harald Mandel tähistas sõprade ja organsatsioonide esindajate ringis oma 70-ndat juuMisüiinipäeva. Ta on sündinud 12. juunil 1916. a. Kõlleste vallas, Võrumaal, Viia talus kuuenda lapsena. talu oli tuntud Eesti Punase tõukarja sugu-lavana ja Õppetaluna, kus noored võisid põllutöö-ja ülikoolides nõutud talupraktikad sooritada. Siit pärineb ka jüubikriliuy jandus0 vastu. Kooli tee viis n^^ Haraldi koduvallast Tartu ICom-mertsgümnaasiumi, mille lõpetas ^36. a^ Järgnes sõja^ Lennukoolis, kust oniassõjaväeleis-düri kutsö ja ülendati lipnikuks. 1938. ,a sooritas sisseastumise eksamid Tartu tolikoöli Põllumajan- J dusteadüskonda agrönoomiaosa-konda. 1941. a. tegutses metsavendade juhina ja 1942. a. oli Tartu-njiaaöniakaitses noorte väU ^ pataljoni adjutandiks; Alates 1943. a. töötas Tartumaa;Põllumajandus^ ametis referendina ja hiljem oli f f kokku votuosakonna juhatajaks. Siin oli juubilaril põhimõtteks, et eesti talu söötis kõik hundid, aga lambad pidid ka alles jääma. 1944 läheb vabatahtlikult Eesti lennu, grupi kooseisu. Kodumaalt taandus Saksamaale lennuväe koosseisus. Saksariiaal lennugrupp likvideeriti ja meeskond saadeti Eesti diviisi. Peale sõda; asus 1948. a: Harald Matidel Kanadasse, kus töötas üle aasta töölepingu: alusel. Parast^k^^^ toimub meile rekondadele anti lähen pingu täitmist töötas^ W eriti kanafarmi juhtajäna. 1950. a^^^ 30, tegevusaasta tähis- arvestatud sellega:, et kõikidel pev muhud suure uputuse järei^ä oleks võimalus Winnipegis^^^^ oli bsa Kanada malevate esiiidüsüksu- lahendusest osa võtta ja et ka võiniata uustulnukal siin riigi tööle sedv kohane võimalus saada, ka mHte agronoomilisel eri- „JÄRVEMETSA 3Ö" tähista- oma panuse andmiseks: Tegevuse alaL Siirdus tööle ehitusalale puuse^ des USA malevate metsakodu jar- kavandamiseks ja rakendamiseks pana ja kontraktörina. Alates 1972. jekindlat kasutust ^lates 1956. aasf loodi eritöimkond, koosseisus gdr. a. tööeas produktsiooni juhatajana tast peale. Kuigi laägriala säi oma- Anne Örunuk, ngdr. Maimu Nõm-külmutatud kalaproduktide töötle- le nimeks Järvemetsä, toimus see mik , ngdr. Lydia van der Veen, Griinm'š Food Ltd . Siit läks ka tiing mitmekordset laiendamist. Ka- Lepp. Esimesel koosolekul arutati juubilar pensionile. 1965. aastal abi- ^^^1^ skaudid ja gaidid viibisid Jär- nii iilesannete punkte, kui ka vaja-ellus pr. yalve Saun'aga, seega ygj^^^^^^^^^ esmakordselt likku varustust. Tegevuse rakenda-saades omale perekonna. Kasupoeg 1^59. aastal toimunud siiurläägrism^^^ Jaan Saun töötab Torontos charte- j^imega ,Jer^ See oli ka ta Kotkajärvelt eeskujulik laagri red accountatina Kanada -malevatele esmakordne varustus, milline muretseti viima-Öarald M eešüasena on ^^^^ ^^^^^^P^^^^ ^"^^ Maailmalaägrile EESTI LIPP. andnud tubli panuse väba-kodumaä^ selle va-võitlüsrindel. Ta oli üks Toronto ^^§*^^^^'^^P®^^^ selle on Kanada rustuse kasutuseks ka Järvemetsal. Eeki Ühispanga asutajaid, Toron^^^ esindusüksused osa võtnud enamu= Teise eriülesandega töögrupiks Eesti Majale kapitali kogujaid, ^^^0^^^ oH esinemiste toimkond, kuhu küu-kuulunudEKN'u kahte koosseisu ^^^^^ Anhe-Mai Kaunismaa, Jne. On olnud aastid tegev Toron- nialaaerist. to Võitlejate Ühingu juhatuses, sellest seitse aastat äbiesiniehena, praegu kuulub aukohtu koosseisu. 1972. a. oli ESTÖ ajal sõjameiäste pressi, sõdurjõhtUjVabadusrong-jne. üks korraldajaid, ün a mtirksustamise keelustamise secidiBS (telnSy võeti vastu Kanada tervishoiu süsteemi ME-DICARE; Ontario prbvihtsi haiguskindlustuse OHIP normidest patsientidelt rohkem võtmine keelati Ontario parlamendi poolt vastu võetud seaduseelnõuga nr. olid selle vastuvõtmise vastu demonstreerinud üle nädala, aga lubasid seaduse vastuvõtmise puhul veelgi ägedamaid ja drastilisemad streigiaktsioone rakendada, mille hulgas on ka haiglate sulgemine. Esialgul pole nende plaanidest veel lähemaid teateid. On isegi optimismi, et arstid lõpetaksid streigi ,ka on Ontario peamini^ei" D. Peterson lubanud hakata „ra-hu" üle läbirääkimisi pidama Ontario arstidega. Arstid on lubanud omalt poolt uue seaduse, mis seits- Lugege kaks korda nädalas ilmuvat mes Kanada provintsis juba kehti- V A IH A E B ^ T i A C T ' " pandud, anda kohtusse, et teha ggVÄÖA E E ; ^ ! 1 kindlaks selle põhiseadusele vasta- — sisukam ja odavam eesti sust, millega on arstide vabadust ajaleht vabas maailmas! ^^^^^^^^^^-^^^^^^^^ • ratud. v ^ 6560011 695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2 ^ ^ ^ ^ ^ ^ Esindaja Tel. kodus 653-0599 BSCKCQi 0VER 50 VEARS OF GM SALES AND SERVICE ngd. Maimu Nõmmik, ngdr. Ly- OQi nti^D-* dia van der V skm. Egbert rema juhtkonna kätes. Nii gao- Runge, skm. Liia Pikkov ja skm. dide kui skautide esindusülksuste Jaan Lepp. Koosolekuks tehtud onna ettepanekud olid nii rohked, TOO Shepps^ö Ave. E., Scarboroügh, Ont. MIS 419 ^^^^^^^^^^^ f^^ Miiük ja rentimine ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M^^^^^^^ kodus 423-5716 1- margs treena Võrulaste Koondise revisjonikomis- .^'^ on see nüüd ngdr, Ingrid Küt- Jonis. Akadeemiliselt kuulub korp! ^ ja nskm. Endel Melule esime- Rotälii vendlusesse, kus on täit- omavastutuslik suurem ettevõ-nud ka mitmeid vastutavaid ülesandeid. Auväärsel et.tekkis küsimiiiis, kas on küllalt võimalusi nende ettekandmiseks^ Nii lahendati tutvuslõkke ja suur-äõkke esinemised}^ ; millisteks on Kuigi laagrini on tunduvalt ae': ud.. ga, on juhtkonna eeltööd sujuvalt Lisandub veel esindusüksüste tut-arenenud. Kanada maleva! paiuti>Mstamine ning mõned muud laag- )ilan ja soovivad head tervist korraldada üks poolpäevane tege- ri naljad. Kui harilikult on olnud ning arvukaid tegevusrohkeid päi- vus. Selleks valiti Hõbejärvel es- raskusi esinemisnumbrite saamise-kesepaistelisi aastaid töökaaslased^^^ õnnestu- siis seekord on esindusüksus agronoomiliselt tööpõllult^ -kaas- perekonna süsteemi rnõtet ^"11 rohkesti Varustatud. , vemiad Rotalia perest, kaäsvõitle^ laagris; Siis jaotati terve laager eri- Kuna midagi ei liigu iseenesest,: :jad võitlejat^ harjutusohtuist luulusidnii noored hellakesed juht dud kuni juhtideni. Nendele sega- i^skm. Endel Meil. Juba järgneval salkadele ehk nagu nimetatud pe-®sindusüksu Eesti Majas, võis juhtkond kogeda, • • ;•• ; et noorte kätesse usaldatud ülesanne on hästi läbi viidud. Ettevalmis-tused esindusüksuse kokkutulekuks 26. juunil Eesti Maja Noorte ruumides, algusega kell 7.00 olid korralikult ettevalmistatud. Kinnitati DOWNTOWN WÖÖLS ARTS &^^€ Aadress: ARGADE BUILDING--^^^^^ Sissekäik: 74 Victoria St. Cl. tän.^Y^^ Queen'ist lõunapooli Postiaadress: 137 Yonge St., ,|Shopping MaU% Toronta M5C 2AS lUkkalikus wy^^^ lu ritiku lõng. Liimeid materjale.^ Ja paljad mmid, SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuann^. Ktilas^ tage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp-nreedeni9.30—6, laup.9.30-^4. E : Kuris- Ka kinnitati esindusüksuse märk, ühtlased ja nägusad kerged milleks on ^allatu kobras koos ko^ jakid. Iga esindusüksuse l i i . kaga. Kobras — hüüdnimega Kas-ge saab jaki, inillele on pandud tor-Kanädensis — oli Kanada esiiii^dusüksuse mängiks esmakordselt USA's toimu nüd maailmalaagris ja hiljem sa ma „ka[stor sõudis pesupalis" üle mere Rootsi laagrisse. T@l. kontoris 839-6100 ESaEEBZ iiWii'iiiajuipmTjg|ff esindusüksuse märk. Skautide esindusükisusele tuli õhtune detailkava ning arutati veel ootan^ätultnieeldiy üllatus. N mõningaid pisiküsimusi. Eesti tJliõpilaste Selts otsustas toe- Juhtkonna ettevalmistuste üles- tada esindusüksust sellega, et mak-annetesse kuu^^ soidu mured. SeHeks^^^^ mised pbud eri-bussihm^ transpordiks on valitud eeskujulik ku ja lahke toetuse eest. Võrdselt dusüksuse särgid kaugesõidu^ buss õhu jahutusega., skautidega, saavad ka gaidid tasu- Koosolekul oli veel arutlusel Laagrisse soitu toetavad kanada ta j ^ ^ küsimusi kuid need on võtmiseks. irnstNii Rootsis, Göteborgis suri ootj iult 67-aastane rahvusvahelise Inega kalandustegelane Ernst fpõld. Lahkunu oli aastaid Skaj ITaani ühe suurima kalandus! võtte asjaajajä-direktor. Minnes rast 20 tööaastat pensionile, j*d ta oma rahvusvahelist tegevust] seisva konsultandina. Kadunu oli pärit Kolga-1 rannakülast, kus ta sündis veebr. 1919. Lõpetas Tallinna na Poeglaste Kaubanduskooli, dus A/S „Villa'* teenistusse., landusega kokkupuude tekkis aial, I mü ta oli Rakvere Eesti lurite Keskuse harukontori ju] jaks. Rootsis allistas jälle kah se alal kuni' asus Rootsi sui kalandusettevõtte juurde, ku j kutsuti Taani. Ta on olnud m| korral ÜRO toitlusorganisat? FOA poolt arengumaade kala j projektide juhtijaks. Richard SImrqd surnud Austraalias, Pjerhis suri koi Tehnika Instituudi elektroonik konna õppejõud Richard Sii Ta oli sündinud 25. mail 1899 guta vallas Tartumaal. Võttij batahtlikult osa Vabadussõjasj rast Tartu Tehnika õhtuko] keskhariduse omandamist näs, alustas õpinguid Tehnikj koolis. Organiseeris siis Tööstuskooli juurde elektrotej osakonna ja oli seal oma ah tajaks, olles samal ajal kutsec ameti liikmeks elektri, kinote ja raadid alal. , Ta siirdus Saksamaalt 19491 raaliasse, täiendas end Tehnikaülikooli juures ja oli õppejõuks. Akadeemiliselt Korp Franternitas Tartuensij Niis Donell surnud Uppsalas suri 85-e aasta vj agronoom Nüs Danell, kes 1929—1931 tegutses Eestis rootslaste põllutöökooli õpp< ja juhatajana Pürksi mõisas,! rootsis. Nüs Danell oli p| Sven Danelli vend, kes sami gutses seitse aastat Eest^ Nol si kakskeelse koguduse õpetj õppides ka ise ära eesti keeh Danell pidas oma noorpõlve] meid eestirootslastega, võttes aprillis osa Noarootsi rahva tulekust Eesti Majas Stokhol aostolo VIIN — Tsherpobõli tuumi güse poolt ohustatud alad või| puhastada radioaktiivsusest oleva aasta lõpuks, ütles ti jõujaamade ametnik. VigastJ esimene ja teine reaktor Tsl bõli tuuma jõu jaam as käivitj eeloleval oktoobrikuul, kuid leem polevat mitte reaktorit^ kulaskmine, vaid ümbritf maa-alade puhastamine. N.| vallandas kaks Tshernobõli ji ma kõrgemat juhti, süüdii neid hooletuses, mis põhjüstJ netuse. e 0 a B D a D • D B a 0 • a 0 • B 0 • B • 0 0 • B n • • • • JAAN ALMER m KmSETO Tel. 293-2128 773-2014 Teeiraie uusi ja parandame vai linnas kui ka suvilates. dl (Baaanttoaaaaaii • • • • • • • • • • • * * " * * ! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-27-05
