Vaba eestlane , June 27, 1986

              1 1
S , 1 •
Nr. 49 Nr. 49 VABA EESTLANE reedel, 27. juunil 1986 —Friday, June 27,1986 Lk. 9
^orio ekstra»
[sustdmise
iustamise seadus-lõy
võeti vastu
lada tervishoiu süsteemi ME-IRE
Ontario provintsi haigus-jstuše
OHIP normidest pat-lelt
- rohkem võtmine
Ontario parlamendi poolt
^võetud seaduseelnõuga nr.
lid olid selle vastuvõtmise
(demonstreerinud üle nädala,
>asid seaduse vastuvõtmise
|veelgi ägedamaid ja drastili-streigiaktsioone
rakendada,
lulgas on ka haiglate sulge-
•sialgul pole nende plaani- -
tel 'lähemaid teateid. On ise-imismi,
et arstid lõpetaksid
|,ka on Ontario peaminister
[erson lubanud hakata „ra-iäbirääkimisi
pidama On-
"stidega. Arstid on lubanud
ioolt uue seaduse, mis seits-mada
provintsis juba kehti-
Jdud, anda kohtusse, et teha
(s selle põhiseadusele vasta-lillega
on arstide vabadust
ide ekstramaksustamisel pii"
LTD.
ONTARIO M6C 1B2
isfirm^ '
lartjak
AND SERVICE
mited
M1S4L§
.5716
|TS & CRAFTS
Tel. 368-5011
|>t jdapool ja 1 tän.
tonge St.,„Shopping
L5
otstarbeks. Hanpsa-ras
Ja paBjnd miBud.
MATERJALE KÄSI-Ja
nõuanne. Ktilaa-laup.
9.30--4.
[itati esindusüksuse märk,
vallatu, k.obras koos kot-ras
— hüüdnimega Kas-insis
—
ida esandusüksuse mär-lakordselt
USA's toimu-.
lilmalaagris ja hiljem sa-
Istor sõudis pesupalis"
p Rootei laagrisse,
pjaks on gaidpere kunts-
Ingrid Piil. Lisaks jak-
[kavas ka trükkida esin-
^ärgid.
;^il oli veel arutluse!
küsimusi, kuid need on
1'latuseks laagrisse kaasa
Ernst Niitep§y
Rootsis, Göteborgis suri ootama­tult
67-aastane rahvusvahelise mai­nega
kalandustegelane Ernst Niite-põld.
Lahkunu oli aastaid Skagenis
Taani ühe suurima kalandusette-võtte
asjaajaja-direktor. Minnes pä­rast
20 tööaastat pensionile, jätkas
ta oma rahvusvahelist tegevust ise­seisva
konsultandina.
Kadunu oli pärit Kolga-Leesi
rannakülast, kus ta sündis 10.
veebr. 1919. Lõpetas Tallinna Lin­na
Poeglaste Kaubanduskooli, snr-dus
A/S „Villa" teenistusse. Ka­landusega
kokkupuude tekkis sõja
ajal, mil ta oli Rakvere Eesti Ka­lurite
Keskuse harukontori juhata­jaks.
.Rootsis alustas jälle kalandu­se
alal kuni asus Rootsi suurima
kalandusettevõtte juurde, kust ta
kutsuti Taani. Ta on olnud mitmel
korral ÜRO toitluäorganisatsiooni
FOA pooh arengumaade kalandus-projektide
juhtijaks.
Richard Smrad
syrnud
Austraalias, Pirhis suri kohalikul
Tehnika Instituudi elektroonikaosa-konna
õppejõud Richard Simrod.
Ta oli sündinud 25. mail 1899 Val­guta
vallas Tartumaal. Võttis va-batahthkult^
osa Vabadussõjast. Pä­rast
Tartu Tehnika Õhtukooli ja
keskhariduse omandamist Tallin­nas,
alustas õpinguid Tehnika üli­koolis.
Organiseeris siis Tartu
Tööstuskooli juurde elektrotehnika
osakonna ja oli seal oma ala õpe­tajaks,
olles samal teijal kutseoskus-ameti
liikmeks elektri, kinotehnika
ja raadio alal.
Ta sürdus Saksamaalt 1949 Aust­raaliasse,
i täiendas end sealse
Tehnikaülikooli juures ja oli hiljem
õppejõuks. Akadeemiliselt kuulus
Korp Franternitas Tartuensisse.
fmadepäev
Montrealis
Imeilus kevadine ilm oli toonuid
hulgaliselt inimesi kirikusse ema­depäeva
puhul. Kombekohaselt
kinnitati emadele uksel rinda värs-keltnopitud
kevadilled.
Pärast jumalateenistust siirduti
kiriku saali Montreali Eesti Täien­duskooli
lõpukoosviibimisele; Ar-vurikas
osavõtt oli üllatuseks ja pi­di
kiiresti toole ja laudu juurde pa­nema.
Kava esimene osa koosnes
kooli aktusest. Koolijuhataja Hilju
Teose pidas südamliku kõne, mil­lele
järgnes tunnistuste väljajaga-
.mine;;;;.-;..
Esimese klassi lõpetasid Juhan
Nurmberg, Leo Siiman ja Mark
Altosaar, kellest vimiasele anti ka
üle auhind kui parimale eesti kee­le
valdajale. Järgmiseks Tiiu Põld-ma
jagas välja tunnistused lasteaia
noortele: Tiiu Nurmberg, Allan
Siiman, Andrus Altosaar ja Michael
Peetri koguduse kalmistu-jEmalateenistusi kaunistas Vaimulik Pasunakoor M . Kreemi Smeets. Tehn ka teatavaks, et Ju
. , ... 1 , . . IL - TTf • hanjaTuu Nurmberg polnud kor-juhatusel.
Pildu orkester mängimas, vasakul istub op. E. Heinsoo. dagi puudunud möödunud kooli-
Foto: Vaba Eestlane aasta jooksul. Viimaseks tulid eri­klassi
õpilased Kristjan ja Erik
k 1 * lu . • • * n *n . nr B T .1 . • <vu ^ * Bublcit ning Peter Smeets, kellele
bes pool-tuhat immest. Jutlustasid Tau! Ju lustaja tahendas, et sur- ^^^^^ ^ Katrin Heyduck oli
koguduse^ vaimulikud praost A. ma labi lahkunud on Jumala ka- püüdnud õpetada eesti keelt ja tut-
Taul ja op. E. Heinsoo. Koraale tes ja neid pole võimalik sealt ta- vustada neile eesti kultuuri Tä-saatis
koguduse vaimuTik pasMoä- gasi tuua. Inimestel on tung min- nati ka Heino Altösaart, kelle'hoo-koor
Madis Kreemi juhatusel. na omaste haudadele et seal pai- ^^^^ ^^^^ ^g^^^.
Teenistuste seeria avas praost vetada neid mälestades ja vahel A In Vandal
15. juunil tähistati Toronto A Xaul kell 11 homm. Westmins- kui meid valdavad murehetked, g^^^^jj^^^^^
HELK Peetri koguduses surnuaia- ter kalmistul umbes saja kaasmaa- neilt (vaimuilmas) ka nõu küsida, D - U ^ u I,/^W,IC
\^r.uv, 1 • 1* •* r « X l / I 1 I • . I I- • 1. • • Poldmalt, kes kõneles ema Konus- puna kolme jumalateenistusega, lase osavõtul. York kalmistule oli Viimane jumalateenistus toimus . . . , *p vj,«j„ tänades
üks igal surnuaial. Vaatamata äh- kogunenud kella 2-ks 150 osavõt- Mt. Pleasant kalmistu eestlaste ma- ^" . . ^TAJ ILI t\r^.c^^^^ , , ., , vardavale ilmale , võttis k, ol,m est^ j.a t®. Ka sea! jy.f liu stas praost A. tusek o«p . E„ . emas d nende hoole ^j a armastuse
lymalateenlstusf
osa urn-
Uppsalas suri 85-e aasta vanuses
agronoom Nüs Danell, kes aastail
1929^1931 tegutses Eestis eesti­rootslaste
põllutöökooli õppejõuna
ja juhatajana Pürksi mõisas, Noa­rootsis.
iNüs Danell oli pnskop
Sven Danelli vend, kes samuti te­gutses
seitse aastat Eestil Noaroot­si
kakskeelse koguduse õpetajana,
õppides ka ise ära eesti keele. Niis
Danell pidas oma noorpõlve side­meid
eestirootslastega, võttes veel
aprillis osa Niarootsi rahva kokku­tulekust
Eesti Majas Stokholmis.
Kahjystaf^yd
piirkonnad pyllias^ci<°
fakse aasta ISpisks
VIIN — Tshernobõli tuymakiir-'
guse poolt ohustatud alad võidaksej
puhastada radioaktiivsusest käes­oleva
aasta lõpukSj ütles tuuma-jõujaamade
ametnik. Vigastamata
esimene ja teine reaktor Tsherno­bõli
tuumajõujaamas käivitatakse
eeloleval oktoobrikuul^ kuid prob­leem
põlevat mitte reaktorite käi­kulaskmine,
vaid ümbritsevate
maa-alade puhastamine. N: Liit
vallandas kaks Tshernobõli jõujaa­ma
kõrgemat juhti, süüdistades
neid hooletuses, mis põhjustas õn­netuse.
eest. , :.-: •
Lastekoor esitas siis kolm ke-vadlaulu
ja esimese klassi poisid
deklameerisid. Külalisesinejana
mängis endine kooli õpilane ja lõ­petaja
Karin Täe mõned palad
saksofonil. ,Vahepeal olid lapsed
ettevalmistusi teinud lühikeseks
kevadnäidendiks -— „Miku aiapi­du",
mille kostüümid olid nad kah
ise valmistanud. Lõbu oli laialt!
Kooliaasta lõppes õpetaja Laane­otsa
sõnavõtuga jä ühislauluga
„Ema
les istumine kohvilauas,
mille olid valmistanud lastevane­mad
ja õpetajad.
laks Yana-Andr^s
koguduse suritiuaia-pühd
lymalateenistusf
Kaunil pühapäeval, 8. juunil 1986,
pidas Vana-Andrese kogudus kahel
Peetri koguduses peeti samal pühapäeval kolm kalmistu-jumalateenistust. Pildil rahva- J^^^^^sSS^^^^
Foto: Vaba Eestlane sel, Mt. Pleasant kalmistul toimus
^.-^-V see kell 3.00 peale lõunat hulgalis-
"~ te kogudusliikmete ja koguduse
OLD MiLL TAILOR
7 MVERVIEW GARDENS, TORONTO
Ci .^lokk iHiepiH^lJaiiel, BtoirS
TEL,769-953f
DAiy IDILi |a HARRADILi
TELLIMISTE JÄRGI
i ärganud Mm
tsaoeoDaaoiooaaiaoaaaaaoaeDOaoaaodaooaaio
JAAN ALMER
t l 293-2121
773-2014
ja parandame vanu siii
linnas kui ka suvilates.
""""•ooBnaooooaiiiioaiDonciDoajooooosoaiiioaitD
219 DANFORTH AVENUE
TORONTOo OMTAMO M4K1N2
99
SuiBr valik las^efaame, spordi kaltseprSlIe Ja parSiaias. kvaUteedSs
päikeseprille» «
Raanfild peassiiselt Euroop&^t, alates $12.^ koni $2®®.-°»
Einnaalandus kaasmaalastele 10%
llldaiBie ka kodumaiseid retsepte }a soovlkorrai §&adame
n . . i J i i i i . i m > XBCD
; sõprade osavõtvd. Teine jumalatee­nistus
toimus kell 5^00 peale lõunat
' > York kalmistul ,,N" sektsioonis,
LUSAKA —• Sambia politsei ar- i^uhu on maetud paljusid eesti^si.
reteeris ühe nõid-arsti, kes mattis SeUest jumalateenistusest oli isegi
ühe oma patsiendi elusalt, uskudes suurem osavõtt,
et ta võiks sellega näidata mehe oma jutluses õpetaja U.Peter-surnuist
äratamist. 36-aastane Sis- soo rõhutas surematuse mõistet,
hemo Kaluwe suri hauas, Ta oli jutlus oli rajatud kuningas Taayeti^^
mähitud enne hauda paigutamist 90. laulule, milles
vaipa, siis oli kahe meetri sügavune prohvet Mooses tundis Jumala \õi-haud
kaetud mullaga, misjärel tema kutses. 700 aastat Mljem
nõid^-arst oma abilistega tagusid pani selle kirja kuningas Taavet,
trummi ja laulsid riituslikke laule, sõna on surematu nagu meie hing^^
aga maetu ei tõusnud ülei^^^^^^^^ M
Tõde ei ole kaduv. Surematuses on
Kiir giis O f yyiiistai ehi, ku^^^^^ me#«ad Inimene. Ka apostel J^^
m e T s a a nitab Jeesuse sõnu: ,,Msna olen
MOSKVA Kiirgus, mis S>ääsesü^^^ h ehi, kes minu siš-
Tshernobõli tuumajõujaamast oli ise usub, see peab elama ehk tema
mi äge, et see muutis jõujaama küll sureb!".
ümbruskonna mäniümetsa^^^^ Mälestati surma läbi lahkunuid^
niks. Pmd pntsiti teatud TOa,j^3,ig3g^|^i,3i^^^^^^^^ ^
mis tugevda. kaitsvat k±trl^^^
guse mürgisuse vahendamiseks g^^^j •
Tshemobõlis usutakse olevatkiir-guse
elimineerimisega jõutud küi- Peale südamlikku jmnalateenis-lalt
kaugele nii, et üks ajalehe- tust siirduti end. Vana-Andr^
kiosk, kino ja juuksur on avanud guduse õpetaja 0. Pello hauale^ kii-oma
uksed.