Vaba eestlane , February 4, 1982

              U. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 4; yeebnianl 1982 Thursday, Febmary 4,^^^^^ 1^^^ Nr. 10
POUT ISTSONANr. iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiii liiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiinniiHiiiHiiHHHnn^^^^^^^^
yurdsncacasuusa-
^õistlused Udoras
Udoras toimusid soomlaste kor­raldatud
murdmaasuusatamise
-võistlused laupäeval, 3 0. j a püha*
päeval, 31 .jaanuaril. Laupäeval oli
temperatuur sülamis-külmumis-punkti
ümber, pühapäeval —lO^C,
kuid pealelõunal algas Ontario üks
si)üremaid lumetorme. Kummalgi
päeval oli 130 starti. Üllatusme-heks
oli eestlasist 20-aastane Mih­kel
Vasila Queen's ülikoolist.
Noorte meeste 8 km distantsil
oli Mehis Kivilo ajaga 29.41 18.
kohal.
Meeste lahtine 8 km: 4. M. Va­sila
23,05, 5. M. Vellend 23.13.'
Meeste 8 km ja 16 km kombi-'
neeritud võistlusel: 1. M. Vasila
1.18,36, 3. M. Vellend L19,02.
Võistlusklass 16 km: 1. M. Va­sila
55.31, ,3. Martin Vellend
55.49, 36. Kalle Leppik 1.08,42.
Mehed 45-aastased ja vanemad
8 km: 10. Harri Kivilo 35.24. '
Naised 45-aastased ja vanemad
4 km: 2. Maimo Kivilo 24.11.
Mehed 55-aastased ja vanemad:-
8 km: 4. Uno Limit-36.41, 5.
Theo Vellend 38.42, 6. Valden Sa­dul
40.28.
Laskesuusatamine 45-aastastele
Ja vanemaile 2 X 5 km: 1. ünö Li-mit,
2. Theo Vellod.
Spordimärkmeid
Solingenis peetud Lääne-Saksa-maa
sisehooaja avamisel hüppas,
GarloThränhärdt kõrgust 2.26.
Gainesvilles, Fl9ridas peetud
ujumisvõistlustel ujus esimese nai­sena
1500 m vabalt alla 16 minuti
400 kompleksujumise maaibnare-kordiomanik
läänesakslane Petra
Schneider, saavutades rekordaj aks
15.43,31. Tulemus tehti 25-meet-rilises
basseinis. Selle suurusega
basseini maailmarekordid saavuta­sid
veel idasakslane Ute Gewebur-ger
200 m rinnuli ajaga 2.26,17,
Craig Beardsley 200 m liblikuju-mises
1.56,42 ja USA koondised
4x 100 m kombineeritud meeste
Ja naiste teateujumises vastavalt
tulemustega 3.39,96 ja 4.06,43.
Lisaks Tomas Gustafssonile ja
Jan-Ake Carlbergile on maailma­klassi
kiiruisutajaks tõusnud täna­vu
Rootsis ka Hans Magnusson.
Tema aeg 1.59,59 on uus Rootsi
rekord ning harilike radade hooaja
maailma edetabelis kolmas.
1^76. a. ^taliolümpial kolm
pronksmedalit pälvinud hollandla­ne
-Hans van Helden püstitas äsja.
7.19,17-ga Prantsusmaa rekordi
ning pretendeerib jälle Euroopa
Meistrivõistlustest osavõtule. 32-
aastane kiiruisutaja abiellus Prant­susmaa
meistri Marie-France Vj-vies'iga
ning muutis kodakondsust.
Omapärase saavutusega tuli toi­me
prantsuse lendur Alain Marc-han,
kes oma ühemootorilisel
„Rallil" lendas 100-km tunnikiiru­sega
läbi Pariisi Triumfikaare.
Triumfikaare tugisammaste vahe
on 14,6 m, lennuki tiibade laius 10
m. See polnud siiski esimene selle­taoline
lend. Esmakordselt tehti se­da
1919. a. suvel tunduvalt väik­sema
kiirusega. Nüüd tuleb Mar-chänil
siiski kohtusse - minna^ sest
ebaõnnestumise korral yõiyiuks
lend kaasa tuiia hulga inimohvreid.
Kolmikhüppe maailmarekordi­omanik
Joao Carlos de Oliveira,
kes möödunud aasta lõpul elas läbi
raske autoõnnetuse ning viidi üli­raskes
seisukorras fiaiglasse, hak­kab
pärast kolme operatsiooni siis­ki
tasapisi paranema. Artsid kaht­levad
aga kas Oliveiral õnnestub
kunagi tippsporti tagasi pöörduda.
Maailma pikimal, 3200 m pikkusel
naiste kiirlaskumisrajal - Shveitsis
Grindelwaldis, kus kõrguste- vahe
ori 655 meetrit, sai esikoha kana-dalanna
Gerry Sorensen ajaga
2.00,54. Ta oli võitnud sama etapi
ka mullu veebruaris Maailmameist­rivõistluste
rajal Schladming-Hau-sis.
Kuldsuusa võistlustel Tshehho-slovakkias,
Nove Mestos tuli esi­meseks
30 km distantsil soomlane
Antti Väisänen ajaga 1.29,55. Tei­sele
kohale jäi bulgaarlane Hristo
Barõanov 1.29,33.
RAAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
; $ kulu*
Põlkreadf 1. End. vald Pärnu­maal,
4. Liikumapanev põhjus, 7.
Meie lehe toimetaja, 10. Mägi —
prant'su?e keeles, 11. Kaunis, 12.
Kolm tähte tähestiku alguses, 13.
Ei valge ega pime, 16. Hamba tu­gi,
17; Moodsa kunsti meister, 18.
Hüüatus, 19. Hinne, 20. Lähem,
23. Saksa m^ootorsõidukite mark, •
25. Sidesõna inglise keeles, 26.
Tuulehoog, 27. Valge leib, 28.
Kaksikkonsonant, 29. Kümme ^
ühes võõrkeeles, 31. Teatud heli
looduses, 33. Mehenime lühend,
34. Mäng, 35. Lause osa, 36. Vee­lind,
37. Hinnaline karusnahk^ 40.
lilllllllllllllllllllllllllllllllllll!!
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Ee§ti Sihtkapital Eanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
.saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.
'M4K 2R6
Loodan, et need minu tänusõ­nad
jõuavad kõigini, kes mind mu
80. sünnipäeval meeles pidasid ja
väärtuslike kingitustega ning, sü­damlike
sõnadega austasid. Kuna
neid oli väga palju, ei ole mul või­malik
kõigile üksikult tänu öelda.
Nii suusõnal kui ka telegraafi ja
kirja teel saadud õnnesoovid ligi­dalt
ja kaugelt, maade ja merede
tagant, Kodu-Eestist ja võõrastelt
randadelt, organisatsioonidelt ja
üksikisikuilt on toetuseks ja rõõ­muks
elutee viiendal viiendikul.'
On hea tunne, et nii paljude aas­tate
järele on veel võimalik tänada
ja tervitada oma sugulasi, sõpru,
tuttavaid ja võõraidki. On võima­lik,
et selleks on kaasa aidanud
juba aastaid tagasi omaks võetud
elu juhtmõte: vanaks' saada, aga
nooreks jääda!
Veel kord kõigile südamlik tä-
II Lidcombe, Austraalia Vedu, 3?. Ader.
Omaaegne eesti karikaturist (nimi-märk),
42. Toiduaine, 43. Tegelase
nimi 0. Lutsu teoses„Tagahoo-vis",
44. Papagoiliik, 45. Linn Ees­tis,
46. Halb — inglise keeles.
Füstread: 1. ' Endisaegne sõja­riist,
2. Maailma rikkamaid mehi,
3. Järv Eestis, 5. Külmunud vesi,
6. Kuju Vanas Testamendis, 7. En­dine
eesti ajakiriy 8. Riik Euroo-pas^
9. Koht, paik, 13. Suurim
puhkpill, 14. Vene sõjalennuki
tüüp, 15. Lüüriline helitöö või
luuletus, 19. Populaarne lööklaul
(ingl.k.sõna. 21. Kuju eesti müto-lloogias,
22. Lõigatav tükk põllul,
24. Linn Saksamaal, 30. Tuntudi
mark kummijalatsite alal, 32.
Ben r— . . . populaarne teos ja
film, 33. Teatud reegleid ja nõu­deid
liigselt tähtsaks pidav inime­ne,
36 Piirkond, 38. õhtuvalgus,
39. Kolm ühesugust konsonanti,
41. Ennast.
RISTSÕNA Nr.
LAHENDUS
Põikread: 1. Reagan, 6. Emakas,
10. Sadul, 11. Peepre, 12. Os-moos,
13. Arukask, 14. Rauk, 16.
Piin, 18. J Sutt, 19. Rutuline, 22.
Uued, 24. Sambesi, 25. Estonia,
.27. Nutt, 29. Valitsus, 32. Apis,
35. Imik, 36. Daam, 37. Veranda,
39. Kaamel, 40. Adonis, 41. Pur­re,
42. Laenud, 43. Draama.
Füstread: 1. Raport, 2. Asetus,
3. Asra, 4. Naeratus, 5, Luukere,
7. Mask, 8. Krokü, 9. Sisene, 12.
Osut, 15. Kurblik, 16. Ploomid,
17. India, 20. Udet, 21. Kalam,
23. Uinu, 26. Standard, 28. Usta­vus,
29. Viskel, 30. Lihane, 31.
Sõel, 33. Sarnia, 34. Imesta, 37;,
.oe
.50
.85
.35
^0
JO
.50
.50
AO
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMENB AASTAT 2.— $l.r-
ESTONIAN SCOUTING 3.— ..35
Fred Limberg — ISAMAA EEST l»*—
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 10.— .50
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.— .70
Ivar Ivask—ELUKOGU 10.— $1.—
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
pübliteoloogilisi vaaüusi 7.50 $1.—
Heino Jõe —LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— -^ .35
Evald Mäwd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi)
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(X. E. Rahvatantsijate Rühm)
Juhan Kangur — VÄlM, VÖIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — ^USTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE H.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EEfelTI RADADELT .. 9.—
ESTONIAN OFFICUL GUIDE 5.—
Paul Laan —MÕTTELEND —pilte ja peegeldusil 5.—
Eduard Krants — LUMELHILASED
(luuletuskogu) 3.—•
August Kuhja — KADUNUD KODUD —
mälestused • «30
August Kuhja — MÄtESTUSI KODUSAARELT 2.— .20
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
, aunletuskogu) 3.— M
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 7... -4.— JO
Ants Vomm — VARJUD Ouuletuskogu) 8.— .50
Salme Ekbanm — AJATAR Gonletuskogu) 4.— M
Ants Vomm — RISTSÕNAD I . 2.50 M
Ants Vomm — RISTSÕNAD H ! 2.25 M
Ants Vomm — RISTSÕNAD IH 2.25 M
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25 M
Ants Vomm — MINU HING Guuletuskogi) ... 20.— .40
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS 5.— .40
Johan Pitka — RAJUSÕLMED ! 8.80 .40
Urve Karuks — KODAKONDUR Omdetoskogu) <$.— M
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu) 1.50 *30
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) , 2.75 .30
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— .50
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16i2<^ .50
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? S.— ^.50
V. Vecdam — LURICH AMEERIKAS 8.— ,70
VARRAKU^ JUTULEHT — hilissügis 1981 g,— ,50
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.— ,50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-»- M
ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- ja töörasmat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) S.— M
EESTI KEELEHARJUTUSTIKI 3.— .50
PIKKE MIKKE — Tuttsaha ja vnttsaha 2.50 .50
iffliininnnimnmiininflnniiiiiiHiiin
Toovad meile valvurid koer­tega
järele, hirmus Ville.
— Meil on õnneks alles köha­rohtu
koertele, ütles Jussi. Lä­heme
sinna kaugemale ja vaatame
sobivat kohta, kus pudel guruks
lüüa. Siis meid ei kiusa enam koe-rad
ega mehed. See oli hea, et ei
jätnud ravimipudelit sinna barak­kide
varemeile.
Ma ju ütlesin, et seda või­dakse
veel kasutada, ütles,Ville.
Mehed astusid mõnikümmend
meetrit piki teed, siis paiskas Jussi
pudeli sobiva kivi vastu. Talle näis
kui sellest löönuks sädemeid.
— Nüüd meil ei ole mingit hä­da,
ütles Ville, kui nad hingamist
pidades olid pääsenud piisavalt
kaugele mürgitatud kohast. —-
Nüüd otse piirile!
Mehed olid jälle ettevaatlikult
edasi liikunud. Alarm oli läinud
kohale ja piirivalvurid võisid liiku­da
kus tahes. Nad peatusid vahe­tevahel
kuulatama. Tagaajajate eest"
polnud kartust, sest neil oli veel
hea edumaa. Ja kui jälgedel'olnuks
koeri, need oleksid peagi ohutud;
Laske kuuldus, piir oli järelikult
alarmeeritud. Aga minna polnud
enam kuigi palju.
Mehed jõudsid vanale põhja-põdrarajale
ja märkasid, et nad
olid liikunud liialt lõunasse. Nad
hakkasid liikuma raja küljel põh-jasuunas
ja pääsesid väravasse
kust nad kavatsesid läbi^^minna .ja
käänduda otse läände. Jõudes vä­ravale
nad märkasid rada ja samas
kahte sõdurit, kes just' liikusid
neist eemale. Mehed küürutasid
end madalaks. Sõdureil olid püssid
seljas ja nad peatusid ning vaata­sid
otse meeste "suunas.^— Nüüd
algab vältimatu tulevahetus, arva­sid
mehed vaadeldes üle püstoli si­hikute
sõdureid. Vahetut ohtu ei
olnud veel, sest sõdureil olid püs­sid
seljas ja nende laskevalmis võt­mine
oleks tähendanud neile kind­lat
surma. Sõdurid mõtlesid ilm­selt
sama, sest nad ei teinud liigu-tustki,
mis näidanuks et nad ka­vatsevad
püssi kätte võtta. Koge­nud
piirivalvurid oskasid hetke
jooksul arvestada olukorda. Nii
needki oma aja vaadelnud pöördu­sid
aeglaselt ja läksid kangestunud
jalgadega edasi otse kui oodanuks
iga hetk lasku kuklasse.
— Siin näib olevat muidki lii-kujaid,
ütles Jussi kuivalt.
, — Eks ole ju nende liikujate
teed käimisest mustad, märkis Vil­le.
Mehed libistasid end väledalt
läbi värava ja jätkasid oma teed.
Mõne aja pärast jõudsid nad kol-me-
postilise okastraataia juurde.
Tõke oli ilmselt alles ehitamisel,
sest osa traati oli alles paigale pa­nemata;
— Seda tõket ei olnud veel
möödunud sügisel, kinnitas Ville.
— Tegemisel on see praegugi
alles, ütles Jussi.
Piir oli nüüd lähedal, aga see
ala oligi ohtlikuim. Tagapool oli
asi teine, seal oli liikumiseks ruu­mi
kus võis tagaajajaid eksitada,
aga piirialal võis valvuritega mil
tahes kokku tormata. Samuti võis
alarmitraatidesse ja mitmesugustes­se
tõketesse sattuda.:
Mehed ei jõudnud veel kuigi
icaugele kui; teine, okastraattõke et­te
ilmus.
— Küll on siin tehtud tõkkeid,
imestas Jussi. — Kui ühest läbi
pääsed, nii teine on jälle ees.
— Kas see ei ole juba viimane
tõke,, arvas Ville. — Varsti peaks
olema järv meie ees.
See tõke pii vaid ühepostiline ja
sellest läbiminemine ei tekitanud
palju raskusi. Tõkke taga oligi ju­ba
järv näha, aga ümber järve mi­nekust
ei võinud mõteldagi. Järve
lõunaosas oli näha kitsas koht,
kust võiks läbi kahlata, aga riided
tuli siiski seljast võtta. Mehed kuu­latasid
hetke ja jõudes sobivale
ületuspaigale, nad kiskusid riided
seljalt. Nad rullisid need kompsu­deks
ja katsusid hoiduda nende
märjaks tegemisest. Õnneks ulatus
vesi vaid kaenlani ja riided jäid
kuivaks. Vastaskaldale jõudes nad
ohkasid kergendununa, sest nüüd
nad olid.juba Norra poolel.
Riietudes nad kuulsid järve vas­taskaldalt
mõningaid laske. Mehed
varjusid ehkki ei kuulnud kuulide
vihinat.
— Mida nad nüüd veel sellega'
mõtlevad, kui nüüd tulistavad ta­gant
järele? imestas, Ville. — Mis
nad enam võivad teha, kui oleme
juba Norra poolel?
— See tulistamine võib olla tü­hine
kombetäide, arvas Jussi. ~
See valvepost, kes meid nägi ja
hakkas edasi minema seal värava
juures, on nüüd tulnud tagasi sin­na
järve rannale ja tulistab mõned
lasud, et võiks teatada politrukile,
et kaks hulkurit katsusid jälle üle
piiri minna. Siis-nad võiksid hil­jem
uhkustada, et nad mehi jälgi­sid
ja tulistasid, kui need hiilides
pagesid Norra poolele. Pimedas ei
tabatud, kuigi katsetati. Valgel ajal
aga oleksime lasknud nad otse sõe­laks.
Neil tuleb ju anda .mingisu­gune
seletus.
— Nii-nad ka teevad jä valeta­da
nad oskavad hästiy, ega nad
muidu venelased poleks, naeris
Ville, >
Jussi võttis püstoli ja vaatas se­da
hetk aega:
. .• • _ i- . • .• . . . . . . . , . . . . . . ..
— Nüüd võime need tühjenda­da
laskemoonast. Sel korral ei ol­nudki
õnneks relval mingit kasuta­misvajadust,
aga hea see on, et oli
olemas. lkna selleta olnuks vaes­lapse
tunne.
Mehed uurisid oma kaarte ja
võtsid suuna oma ootajate poole.
Mingit kiiret ei olnud, hommik oli
veel varajane. Tulemas oli kaunis
ilm.
Jussi istus kaart põlvil ja võttis
mõtteis kokku seljataha jäänud
matka tulemusi. Siis ta' heitis pil^
gu sõbrale. See istus oma mõtteis­se
vajununa, hoides vitsa sõrmede
vahel. Ümaral näol vilkus jälle
tuttav muie.
— Kas saad aruy et oleme jälle
omal poolel? hakkas Ville äkki'
rääkima. — Et meil on kord jälle
olnud õige suur õnn? Võinuks olla
veel sealgi, : osutas ta käega päik­ses
välkuva järve idarannale või
võinuks olla vaid paar nime, kellei
üle läänes oleks tõmmatud joon ja
sõnad: eemaldatud palgalehelt.
Jussi pruunid silmad välkusid:
Saatan, mis me siin veel koh-mitseme,
me lääne mehed, hakka­me
minema.
lliillSiliSiiilllillillllllillilliiHllllllllliiililliillllililillillliliilliniiliillllillllillillililUIIH
ÜDAMEVALLUTAJAD
Tänases numbris jõuame lõpule meie ]oenealusega„t}le raudees-räde"
ja meie jutustuse 1 tegelased pääsevad õnnelikult tagasi vahasse
maaihna. See on olnud meeste tegude raamat ja leidnud lugejaskonnas
väga sooja vastuvõtu. Sagli on tulnud ka naislugejailt soove j^millegi
avaldamiseks, mis räägiks armastusest, eriti selleaegsest, kui praegime
kesk- ja vanempõlvkond olid' koored ja ühiskonna ellusuhtumme täna­sest
hoopis erinev,„Vaha Eestlased' õnnestus sellise teose, ,,Mundris
südamevallutajad^' saamine^ mis kunagi iseseisvas Eestis on ilmunud.
Raamatut on omanik kaasas kandnud, seda on korduvalt loetud, koguni
palgeleht kaotsilämud, jäänudonteosenimetus ja kõik leheküljed^ mis
võimaldab selle teose uuesti lugejaile, kättesaadavaks tegemise.
Mundris südamevallutajad olid ka iseseisvas Eestis noorte tütar­laste
unistusiks ja paljugi sellest peaks olema lähedane, pealegi kui
noor tütarlaps seda kõike kirjeldab mmaišiku vormis. Nii on see M
nagu tagasiminek ühte möödunud ilusasse ja rõõmsasse aega.
illlllllililillillliHIUIIIIIIIililHilllllfiilllililllliiiliilillllillilll^