Vaba eestlane , February 4, 1982

              Nr. 10
Eesti kommunistlio
vad tegelased ja nen-olevad
massimeedia
tavad ja reklaami-
'das kommunistliku
1 rahva kehalise kas-hoolitsetakse,
kuidas
pordibaase rajatakse
elanikkoiida kõigi
a varustatakse. Aas-si
N. Eestist valis-detud
propaganda--^^
000 fakti Nõukogude
'ti näiteks, et Eestu;
kehakultuuri alal põ-jäid
2700, neisMige-iharidusega.
\ Treene-
OÖ ja spordikoole üle
õpib 20.000 õpilast,
ust -r- need arvud on
avad. Jääb mulje, et
helde käega ja sooja
gi nende eest, kes ta-
V hüpata, ujuda, maa-mängida
või mõnda
äia harrastada. Eah-ik
need asjad taugelt-nagu
„iaktide'*^sita-pagandateostes
väida-eist
külge näidatakse
Eestis ilmu-le
eestlastele maara­es,
kus mõnikord trü-kogemata
ära tuuak
apäevases elus esine-pandused.
võtame kätte käesoie-jaanuaril
Tallinnas il-iajalehe
„Rahva Hää-
Hesti Kehakuiluuri- ja
e esimees Juhap Un-
„Kehakultuur meie
muu hulgas kirju-
•••• ' ;•• • • • • . •! • •• :
puuduseks, mis otsev
kehakultuuri ja i spordi
edasist suurenemist
rahvasportlastele va-varustuse
puudumme
rgus või selle madal
ispõrdihooaeg on täies
uusatamiseks sobivat
l(suusapükse, tuule-mütse
ja -kindaid) pii-pole.
Treeningöresa
sariietus. Aastaid tee-muret
suusasaapad,
gis suusasaabaste toot-i,
kuid mujalt tarnita-te
kvaliteet vähegi
spordisõpra ei rahul-ii
ole ainult kvaliteet-etusest.
Piisavas iko-müügil
ka spordisärke
ortimiseks sobivaid ja-auplustes
müüdavad
dd peavad tõsisel män
stu vaid lühikest ae-oodnst
nähtub valitseb
ropagandaks välismaa-ä„
fäktide" ja tõeliste
;1 väga suur vahe. See
e mitte ainult kehalise
rganiseerimisel ja spor-ka
kõigil teistel eluala -
suvatsevad alati alla
kui suured olid nende
Teises maailmasõjas,
gu maailma ähvardava
üsistv Sel puhul lüüakse
u rinda ja räägitakse
mõnel puhul isegi 32
nii kuidas see teata-del
vajalikuks osutub.
ud ajaloolased ja vene
lad väidavad, et Teise
a ohvrite arv ei küüni
alegi, mis Jossif Sialin
mud puhastuoperatsioo-ete
rahvusgruppide siM-ifamisega
oma hingele
le kohta on nüüd püüd-dct
anda vene ajaloala-Äntonov-
Ovsejenko, kes
egu Venemaal, kuid kel-e
Time of Stalin" (Sta-.
ilmus äsja New Yorgis,
autor on märkinüsväar-elle
isa oli juba oktoob-oni
ajal teeneline kom-na
ta juhatas ajaloolist
eisri Talvepaleele. Sta-hiljem
isa arreterrida
iti j l?/38. aastal vanglas
utori ema arreteeriti
d ta lahkus elust vang-lastal
;]vabasurma taga-g
) Anton Antonov-Ovse-teeriti
1940. aastal ning
alle 1953. aastal pool-
Vorkut.i vangilaagrist.
<Järglk. 3)
Nr. 10 VABA EESTLANE neljapäeval, 4. veebruaril 1932 ~ Thursday, Pebmary 4,1982 - \
J.
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
6. ja 7. veebr.
dr. R. PahapiU, tel 921-7777
13. ja 14. VeeSir.
dr. H. Tari, tel. 922-3824
KIRIK
^!išüraiice
Agency
KINPLUSTUSED
23 WESiTMORE Dr, Süite 201
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
auraga ,,steamcleaning^'
HEL. ERIK LoksiK 441-8834
Väiksemaid
REMONTTOIE)
- majade juures:
elekter, torud, puutööd
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
osa
SCoRimentaaricii
POOL SAJANDI! LEHEM
Karl Ä r r o jutustab kahekordseljiyi
Praegu lahkuvad Mtegevteenlstusest^' need melbed, kes oma eliitöM Eestis alaastosid depressaoöul-aas-
Wel, mida meil leebelt nimetati Biariflaste üleproduktsiooniks. Nimetusel oU nii palju tõtt taga, et kesk- ja
ülikooli lõpetajatel neil aastatel oli vähe võimalusi töökoha leidmiseks. Noored haritudmehed jäid kodo-taludesse
karjapoiste ja sulastena paremaid päevi ootama. Intervjuu algabki sellega, et Haapsalu Kiltsi asun-tee
Jõe talu ex-karjapoiss. küsitleb Pärnumaa Seitsme metsavaM karjapo^s-ementist' Karli Osvald ulaani
poeg Arroi . • •
„Sa tead isegi," ütleb Karl Ar-ro,
„kuidas neil aegadel oli. Aasta
.pärast kaitseväeteenistust olin ko­dus
ja otsisin tööd. Venna abiga
sain viimaks Tallinna ^Uudislehe"
ja*„Maalehe'' kuulutuste kasseeri-jaks.
Üsna varsti aga selgus, et
olen reporterina parem ja siis jäin
sellele tööle. Meil polnud ju mingit
ajakirjanike väljaõpet — töö ise
koolitas. See oli aastal 1932."
Karl Arro tähistas „Vaba Eest­lase"
peatoimetaja, kohalt, lahkudes
30-aastast tegevust selle lehe juu­res:
1952—1982. Nüüd tuleb siit
juurde veel teine juubel ^ 50 aas­tat
lehemees.
- jiUudisleht" oli kõmuleht ja ajas
taga sensatsiooni.^Noorele ajakft-ja-nikule
oli selline koht ääretult pp-.
nev. Sain huvitavaid ülesandeida
usutlesin Rootsi ,,kullalaevade"
kaptenit, mis oli vist kõige era­kordsem
reportaazb eesti ajakirjan­duses.
,
Rootslased olid kuskilt andmeid
saanud tea-millal Liibavist Peter-burgi
purjetanud laevast, mis
tsaarile määratud kulla-lastiga ja toimetuse sekretär Osvald Too^
oli hukkunud kuskil Mohnl saa- ming.
re juures. ' jäin mõneks ajaks ilma tööta.
, Nad ilmusid kohale kahe laevaga Sain siis ametisse uude asutusse--
ja hakkasid kullalaeva otsima. Kehakultuuri- ja Spordikomiteesse
Muidugi ei leidnud nad punast ko- kuni mobilisatsioonini... siis
KARL AMRO.
hea keeleoskus; anne selleks
tööks, ja isiksus ühiskonnas te­gelemiseks.
Kõiki neid võimeid
ei saa kellelegi anda ega sisse
(Algus lk. 2) kasvatada.
. Sellel mehel on palja ütelda ja pi^atki. Mina sain kohale Mohni panin metsa!
Edrjutada ning ta kasutab ka seda tuletorni mootorpaadiga ja inter- . Sakslaste sissetulekul jatfcasm x.7„„Z " . K ^ ^ ^ ^ ^ ^ ,
võimalust, opereerides osaHselt v j ™ kaptenit ^ sam põneva oma lehetööd Eesti Sõna" toime- ^.^t 4\am^^^^^^^
Hrushtshovi ajal kogutud ja 20. ja loo- ^ tuses päevauudiste osakonnas koos toimetusest."
22. partei kongressidel avaldatud tähistati Mahtra so a 5. Voldemar Kuresega. 1942. a. suvel 1 -i ' • 1 • •
andmetega, mis praegn on varjatud aastapäeva. Minu reportaazh ehi- ^lin ajutiselt Pärnu lehe peatoime- ^oige raskem ülesanne ajakirja-salajastes
arhüvldes. AntonovOv^ sõjasündmused ules kohalike tajaks ja siis asusin „Rindelehe" nikuna? - kiusan ma oma kaas-sejenko
mainib', et vene kodusõja inimeste mälestuste ja jutustuste tegevtoimetaja, kohale. „Rinde- ^^stkjat
ja sellele järgnenud nälja ning küü- ^^^^ ^ ""^^ ""^"'"'"^ '"^'''""^^'^ ' rl^^f ^^l^T?' ' ditamiste tulemusena'«'uri JS mil ^^^^^ haarata mi pohjahkult kui levatele eesti sõduritele kodutunde tate eest olid^ aarmuslil^ud ja laia-jonit,
sundkolhkeerimise ning sel- T^^^"^^^- ^^'^ ^f^f report^azhi tekitajaks, tagala informatsiooni- li kiskuvad tendentsid. Lehe üles-
L c r . c n « f „ ^ ^ « r v . H a -Jo n H o i a . t f iscgi.suurcst mustlaste pulmast. deks ja meelelahutuseks. Septemb- ,anne. on ühiskonda koos hoida. Hf.«r «rLT ^^^^^ J"'''"^ *"1^ ris 1944 lahkusin koos perega Ees- 'Muidugi lähenduse juures oli pai-ntesse
saatm^^^^^ 2 ^^^^^^.^ ^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^^ tist Rootsi. Muide - „Rindelehe" Ju tegureid. A g a a j a l e h t oli üks
miljomt, 1930-nendate aastate pu- i^^vitavad ja andsid ka igasuguseid juures kohtasin ka noort meest II- oluline neist. Me saime oma üles-hastasoperatsioom^^^
kogemusi. Kui vapsid kutsusid ^lar Külvetit, kellega hiljem aas- andega toime ~ eesti ühiskond on
loMt ja parast Terät maailmasõda ^^p^dislehe" sporditoimetaja oma täid.istusime koos „Vaba Eestlase" stabiliseerunud."
teostatad järjekordsete massimor.^^^^^^^^^ „Et sinu sulg ikka teravaks
yamiste ja orjalaagritesse vumase ^^^^ ^^^^^ ülesandega mees — Jutulõng veereb tagasi Eesti ise- jääks," tänan ma Karl Arrot an-tulemusena
9 mdjomt immest. sporditoimetaja. See oli 1934. Sa- seisvuse aastatele ja ajakirjandu- tud jutuajamise eest ja me raputa-
Need andmed kmnitavad, et Sta- ^^gtal võeti mind vastu Eesti sele. me tükk aega kätt. Nii teevad ini-
Im OÜ ajaloo suurim ja halastama. ^jakij.jani^^
tiim massimõrvar. Numbrid ei ole ^jma Spordipressi Klubisse,
loomulikult täpsed, kuna .Hnishts- Spordiajakirjanikutöö oli liikuva
hovi poolt rakendatud imrimisko- iseloomuga ja võimaldas reisimist,
misjonide tööd, takistasid paljud Alustanud 1936 spordiosakonnas
juhtivatel kohtadel istuvael kom- ,,Uus Eesti" toimetuses, tuli sageli
munistid, kes olid Stalini kuritegu- viibida võistlustel Soomes, Rootsis
de kaasosalised. Uurimistöö, mMe ja teistes Balti riikides,
teostamisel Hrushtshovi tugevalt Huvitavaim välisrets — siis ju-mesed,
kes teineteist mõistavad ka
Kas me^e ajatarjandnsKk tose .^^^ j lausumata,
kannatas selle all, et polnud op-toetas
Anastas Mikojan, katkestan*
Järsku pärast Hrushtshovi võimult
kõrvaldamist 1964. aastal. Osa neist
andmetest 1 hävitati, kuid osa on
salajastes arhüvides luku ja riivi
taga.
Antonov-Ovsejenko ei maini, kel-
-peasutust ajakirjanike jaokS?
Arro arvab, et ei! Ajaldrjan^
ykeks üritasid inimescid^
kutsumusr;:/!/•;'•• ;-V;-
Toimetus andis noortele ajakirjani-kele
ülesandeid. Võistlus selektee-
^ j i u v t i a T a i i i i TM^ug^viu» ris omakorda ja mi jäid sõelale an-ba
sporditoimetajana, ola koos . , . 7 f , V • 1 t, J
_^ , 1 ^ OU dekamad inimesed. Eestr ajalehed
e—me esetiLTs 1ku ozlanesdrJkn ei.tL,s1u p ilk»oi u r^ttsla *tag sEtat?ees gis ta*is iu vuõSrihedv ube.k^irtaasl-sie h,e ti.. e ^,ad ,n e,d «gn au,d . .k vu.õ« i.1r d.r e1oly.dm j a as1m, 1ka aaMrmil- mub rai• s s uouliird-j vuun ja n.n. AA«rg.ne«n*«ti5m«,a« ik,a«n^ki,ao- ^ad^ ^va^gf a asja..k.o.^h^a sed,
£€SnAS€0
immmmm
©Käbi Lai-etei esines 9. sept.
ga - suure ja kske hõbedast , lootsis töötar Karl Arro ühe klaverikontserdiga. Upsala lossis,
^ofeega. " arhiivitoolisena^^ Göteborgi „Uppsala Nya Tidningen'i" arvus-lelt
ta sai oma raamatule täienda- See oli rahvuslik suursündmus, mi- Muuseumis ja sns Skandinaavia ta ja Jan Kask tõstab eriti esile
vaid andmeid, kuid tõenäoliselt oli da vanemad eestiased uhkusega ^^IJ^f' ^' «embris Schumami'i C-duur fantaasia (op.
üheks tema n^aterjalidega varusta- mäletavad tänapäevani. ,,1936 vahetas maad ja_panga mme: Ka- ettekannet ja kirjutab lõpuks,
jaks mõni aeg tagasi surnud par- täiendasin oma elu veel mõnevõr- 1^"^%^,^ - T^ AV^WT "'^^^^^^ kuulnuks ka „Arvo
teitegelane Anastas Mü^ojan. ra," tähendab Kari Arro, - „võt- .S^!'''/^'' ei tulnud labi ilma p^^^- ^^^^ ^^^^^^^^ pj^^^j.^-
Raamatus ^rjeldatakse üksikasja, sin naise ja as^sinjartu ülikooli f/^ ^le Ll"^^^^^ f,^ f ^H^-"' "uf''""'
Ilselt S|talini toorest ja jõhkrat ise- õigusteaduskonda. Elu nais olevat ^. ' ^^^^ Kabi Laretei poolt"..
M langesid StaM mõrvameesko. 22. juuni ^951 kutsus Andres Laur Arro m f .
^ ' ^ ^ J ^ ^ ^ ^t^^^^ ,,Vaba Eestlase" toimeta^^^^^ , munud rahvusvLlisel tantsuvõist-ori925
a^^^^^^^^^ iat. Sadulsepp Joosep Saat, üks ^V^imane ja koige pikem peri- usel tuli H. Küttim koos oma abi-
Edasf 96 l^£t k s^^^^^^ 'tähtis" mees Anatol Männik - ^ " ^ ^ ^ ^ f V ütleb Karl k.asa Carmeniga maailmameist-
Edasi. 96 higet keskkomitee 12» » kõmmude alli- ^''""^ "^"^^^ ""^^^ ^^^^^^ ^^^^^ "^s. Sellest võtsid osa 16 rahvust
liikmest, kes osalesid partei 1927. ^^<Ja nuua unesKi Konimuae ain .„ Andrei Tanri neremehek^ lon - T U - , 1- v„
aasta knnffr^tesil nin? 111 m<tH ^as ei mainita ja üks revolvriga jarKu. Andres JLaun peremeneKs 120 paariga. Juubdar oh ka mnu-
Lsäomle^^^^^^^ Poi^s olid peatoimetaja kabineti Peatoimetajaks olemise ajal pi- kas sportlane. Nn oli mõnda aega
?p t^rtTk^^^^^^^^ Nad oli esimesena maha võtnud f n i m e l Eesti rekord 200 m
QMl^^^^^^ 1an...irf Pätsi ja Laidoneri pildid ja teata- TO" ärihuvisid. Tosi ^ neid vai- jooksus ajaga 22,9. 1941. a. augus-
.ia Lt^^^rl^'^^H^t^l^'^^ ^^^S sid, et nemad hakkavad nüüd leh- f ^«^^«^"^^ ^^"^^^^ nn te tegema. „Uus Eestist" sai „Rah- ''^"^^ komplikatsioone, viimisest tänu „Eestiramia" huk-kommumstiÖ,
nende hulgas 1924. J,,,^ ^.^j.^, ^^^^.^^^ ^^^^ ^ p-^^^^^ ^
tõusis ,,Vaba Eestlane*^ alles^ tim Rootsi, tegutsedes siin mööbli-seisvaks
saades. Sellest peale öii kaubanduse alal.
® Ä Niinem^ LöunaiooÜš
Eesüulpskonna^
* " nik, esines iseseisva näitusega
aastal 1. detsembri mässu juht
Jaan Anvelt. Nõukogude Eesti ent­süklopeedias
on kõigi nende „sclt-simeeste^*,
surma kohta piinlikult
mainitud: „Hukkus ebaseaduslikult
represseeritud, posthuumselt reha-büiteeritud."
Kui Venemaal praegu võimul oIe^
vad kommunistid tahaksid Stalini
veretöid hukka mõista, siis peak-va
Häär
Lehe tegemise juures' on ka os­kust
vaja. Oskuslikke mehi uutel
võimumeesel palju ei olnud. Nii
jäeti vanu ajakirjanikke ametisse
ja mul tuli mõnda aega lugejate
Arro on veendunud, et ajalehe _ . .,„_^^
'Vik on kõi- •'^^'"^^^ Galleri Janelh ruumes.
kirju redigeerida.
See oli keeruline töö, sest vana ja eesti ühiskonna tulevik r^in^ - 1 - i w r v « . i^u . .. J , ' . ' , , . . J 1^ J xT'M , Baieru märkis oma kohalikes leti-vaimu
inimesed ei osanud kirju- ge tihedamalt seotud. Niikaua kui V^T ^ 4. 1 i
tada „uues« vaimus, „uued*^ ei Eesti ühiskond elab, vajab ta oma f avaMatud suurtes kuulutus^
osanud aga üldse kinutada. häälekandjat, ühiskond ei saa ela- !f,'.. ^^^^f^l"^ .°\ll?.^"Ll''"Ll'l!!
saim asjamees oli Arnold Veimer metajate süüks. yat tähendust, kuulutab galerii.
Toronto Eesti Üliispank
958 Bröadview Ave. Toronto, Oiit M 4 K 2M
Tel. 465-4650 või 46^4659
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE,,
Praegu kehtivad intressimäärad:
PERSONAALLAENUD 19%, HÜPOTEEKLAENÜD 11,1B\
Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud koni $30.000—
ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud koni
$10iOOO olatoses vastavalt kindlostuste tin^ustele.
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTÄALUSED JAi PÄIKE^
VARJUD
20 AASTA GARANTII
LÄTI ETTEVÕTE
Centurv Muminum instafiers
2226 Domdas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik AUTUKS MIME
Võtke ühendust firma omanikuga. — Ei mingit vahemeest
LätiBri
D O W N T Ö W N WOOLS ARTS & ORÄFTS
9 Queen St. E. Toronto - Tel. 368-Mn
Meü on rikkalikus valüois üaporteeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel' kudumiseks, põimimiseks, heegdidamisGla^
tikJdmiseks Ja sõlmimiseks (macrame).^ SKANDINAAVIAgT
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA • Ka»-
vaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp^^^Mt
map. 9-6, neljap;, reedel laup. 930-4. Meie teine toi:
' 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2285, kell 3-5 p.l
EiMUS— im. Sl. Bcaoneim eestikeelntg luiaSetnskogi
vcsr Iväsk
LUKOGU
I. Ivaslk püsib oma iuqles thigevate sidemetega L3oiaa-Eesü va-nšnutte
sünnimullas. Tema ni^emnsUk luule Soomest, |äta-manliknsjt
soome-ugrilisest tundest > mibUkas^^ In oma
, fimbroskonnast mujal maailmas on tundjas ja t&helepanBerk.
Eltd&ogusse on valitad paremik ta varem ttminmd Irogadest.
/ 320 lk. mskü mm — saatekaia 50 centi
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
VABA EESTLANE
kalcs korda nädalas
Aastas
Poolaastas
Mabsab Kanadas;
$24.-
$13.-
$55.-
$29.-
$15.-
KIRIPOSTIGA + SAATEKULU
Kanadas: Väljaspooül
Kanadafe
poolaastas
veerandaastas
$49..
$26.-
$14-
+ $39.— I $44.—
+ $19.50 I $22.-==
+ $ 9.2'5 1 $lli-»
LENNUPOSTIGA aastas $49.-^, ^olaastas $26 j a veerande
aastas $14.-^ + SAATEKtfLU W aastas $66.---.>
$33.— ja veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 50 cejiti. Üksiknumbri hind 50 centi
Eamada aadressidele palume märkida„POSTALGO0E** |a
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
Tellimine saota:
VABA EESTLANE
P.O. Bm 70, Postol Stn. C, Toronto
Oiit.M6J3M7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
yeeraadaastaks — tavalise / kiripc^tiga alates ....
19 Tellimise katteks, lisan $
rahas / tshekiga/ rahakaardiga.
Nimi ! ,, ,.,
Aadress '.
/
uures
jas).