0077b |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T __ ________ 6 - iMaiM ij3r':BBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflB&sKBB&': bbbbbbbbi &tMiaTflHflHflHflHflHflHflJBHflFflHflHBHflHflHBHflk r T w ?fBBHBHBHflB r FSr 9 rk jqL EbnkIi K vVL KYMH'BVBKBYflBBAvnBkkjYflBBYflYflYflYflYfl aYaYB flVflYflYflYflYflL flVflVflYflYflVa £$ ä jS v "Bbbbh ♦vt 3 viDH K V( ' s' m v U v ) BBBBBBBVwbI M iWw AEf JM KL BB Jr flB lBBBBH 1 ? ll'?H 'bWbWbWbT f l H VflYEaWflftsYflr BBYfltlVflYflYflYflYl ff-frj~---j- HL (J fB Mil'Sl iirYflVBHflHflHflHflHflHfl'StfaflIHbbflAHbfmlHbfml1b kub O? thfndkoor enne lõpunumbri ettekandmisele asumist Eesti Vabariigi juubeliaktusel Montrealis Koori fes ttiab koorijuht Eerik Kokker kuna Olaf Kopviilem täidab klaverisaatja osa Foto: Meeme Sultson 3m2t 'xXPTvvZFVIIIBBBBBlBiBBBBBBHBBBBHiBBBBBBBl Endiste esimeeste ja lähemate kaastööliste austamine Montreali Eetsi Seltsi 35 aastapäeva pidul Vic-toria Hallis Seltsi esimees Valdu lillakas tervitus sõnu lausumas Temast paremal endised esimehed: Htrbert Tooman Adele Grunau Ermi Soomet Henn Arvo Hugo Muru Taimo Leete Aldo Lattik Udo Riga ja Feodor Kanter Pudilt on vilja jainud Wlllem Kerson Juhan Köhler Julius Ridal dr Martin Puhvri ja Emil Kuhi Kõnelejast vasakul praosti kt Karl Raudsepp Artur Jürvetson pr Rfet Vaikla Elmar Sügise Foto Meeme Sultson Lipp Montreali Eesti Seltsile Pidulik tseremoonia Eesti Vabariigi juubelipeol MONTREAL (VE) — Montrealis laupäeval 24 veebruaril toi-mun- ud E V kontsertaktuse lõppedes siirdus suurem osa publi-kust samas läheduses asuvasse Victoria Halli mille avaras kont-sertsaalis toimus juubelipidu Aastatepikkuse vaheaja järele muu-tus see mahukas saal eestlasile jälle kitsaks Pidu raames tähis-tati Montreali Eesti Seltsi 35-- a tegevuse juubelit Seltsi esimees Valdu Lillakas lausus tervitussõnad millele järgnes endiste Mont-reali Eesti Seltsi esimeeste austamine Põrandale ilmusid: Herbert Too-man pr Adele Grunau Willem Kerson Ermi Soomet Henn Arvo Hugo Muru Taimo Leete Aldo Lattik Juhan Köhler Udo Riga Julius Ridal Feodor Kanger prof dr Martin Pühvel ja Emll Kuhi Vaikla Nfe! Ja malateenistus toimus pühapäeva hommikul Jaani kirikus oli rahvast tulvil ja jumalateenistus pidulik praosti Karl Raudsepp Eesti Mees-laulu Meeskoor Eerik Kok juhatusel kahe laulu- - Nende töö tunnustuseks pandi Iga Jumalateenistuse lõpul tolmus neile rinda valged nelgiõied Sa-- Montreali Eesti Seltsi lipu õnnis-nia- l ajal avaldas esimees sü-- ' tamine mida teostasid õpetaja K 8mt tänu meestele ja naistele Raudsepp ja Apostliku ki-k- es pidevalt töötanud riku ülempreester Mihkel Ervart seda eriti aga viimase kahe aasta Montreali Eesti äsjavalmi- - 'ooksul Koos pidul esinenud grup pide mhatajatega osutus see ni-"us- fu alljärgnevaks: Arthur praosti k t Karl Raud-sepp Elmar Sügise Karl i Kirik ' Jutlustas k t Montreali Seltsi ker'! esines seltsi õigeusu seltsi heaks Seltsi nud lipp kujutab ühel küljel Eesti rahvuslippu kuna teisele küljele on seltsi emb-leem ja tekst: Montreali Eesti Selts" Reet Vaikla Peeter Möldre Mai- - Lipu kavandas arhitekt Artur Jür-m- o Luvak Leida Helde Ferdi-- etson Materjali valikul ja kavan-an- d Kaljuste Jaanus Hall Hilja damisel oli nõuandjaks Helene Paul pr Koppel ja Olaf Kopvil- - Avarlald Lipule valmistas nägusa 'en ühtlasi ulatati roosikimbud varda AKA" mööblitööstus Jaa-astus- e solist Mare Ratas-Wester- - nus Halli vahendusel Lipu õnnis-blom'1'- e )a pianist Dagmar Kok- - tamise tseremoonia üheks haara-ke- r ' varnaks momendiks oli kui Mant- - Pi'u eeskavalises osas esinesid reali Eesti Naisseltsi esindajad li-ratanaste-koor Olaf Kopvillem'1 ju- - pu Montreali Eesti Seltsile üle ntue ja noored rahvatantsijad andsid üleandjateks olid rahva-rdinan- d Kaljuste juhatusel ja rõivais daamid Else Rabadik Tan-fJ'a- f KopviHem'i saatel ni Pill ja Agnes Valgerist Kõik Ettekannete lõpunumbriks oli nimetatud daamid on olnud Mont- - Montreali Eesti Spordiklubi reail Eesti Naisseltsi esinaised aisvõimlejate rühma poolt esi-- i Lipu vaastuvõtjaks oli Montreali tatud moodne võimlemine" Eesti Seltsi esimees Valdu Lilla-Võiaiemlsmekand-eid juhatas Hil- - kas keda saatsid abiesimees Emil Paul Kõik ettekanded võeti Kuhi ja sekretär Peeter Möldre vstu tugeva aplausiga Eesti Vabariigi aastapäeva juu- - Eestipärase majj einelaua belipidustused Montrealis lõppesid w hoolitses Ferdinand Kaljuste pühapäeva õhtul aset leidnud eesti Saau dekoratsioonideks olid üles ' kontserdiga raadiosaates Kont-Pada- d Artur Jürvetsonl poolt äs-'se- rt oli eriti hästi kuuldav ja hästi-- 1 kujundatud Montreali Eesti I õnnestunud vahemärkustega Sa-Wt- u embleem ja tagafoonil Ees-im- al õhtul esinesid Vikerlased" J- - maakondade vapid prantsuskeelses televisiooni saa- - Vabariigi kuldjuubeli ju- - tes — Music Hall VABA EESTLANE kolsupieral 6 marUÜ 1968 - Wednesday March 1968 I seisavad Jür-tetso- n asetatud PUHUL osta ja Unti I vana täiendas Koi J Unt pilt-likult värvikalt raske olukord valitses Eestis 1918 aas-ta mil puhkes Vaba-dussõda Sakslased taandusid oma Narva all ja andsid dele võimaluse kiireks edasitun-giks Eesti valitsusel puudusid rel- - vad sõjavägi ja administ-ratsioon vaatamata sellele valitsus peam-inister K Pätsiga võitlusse astuda Kõikidest raskustest saadi siis- - ki ' üle ning i 1919 olid väed juba võime-- ' alustama pealetungi' millega vaenlane paisati meie territooriumilt välja Referent kuulajate ette Tartu Paju lahingu Pihkva valluta-mise ja Landesviehri vas-tu Ta ilmnes erilise selgusega on lahin-gutes ja juhtkonna mis võimal Eesti Kapital milline rast Jaotust kujunes mlseks: E abi J korralda--j ja J laekur J Kallaste E Tammert J ja H lir Ja E Põdra i Undtri sünni- - päevaõhtu 10 alcuse-- kei " õhtul toimub EKS'i kor ralduse Eesti Mata keskmises saalis suurluuletaja Marie unaen 85 sünnipäeva tähistami-ne Selleks puhuks tuleb Toron-tosse Books Abroad'1" toimeta Ja etaja kirjandusteadlane dr : nr Ivask kes on luhaniir! vaadelda kui tänapäeva selt oodsat luuletalat Pili Pf tekande esitatakse luuletaja loo-mingut õhtu kavas esitatakse veel helilindilt muusikaau- - hinna saanud helilooja Kaljo Rai di JClftrnplVriHnttt" mSnltima l Benrungtoni ansambli poolt Sunnipäevaõhtu puhul on väi kunstnik Tulvlngu pooU toodud portree Marie Unde- - rist ja poetessi saadud inspiratsiooni tõukel loodud maa Vabariigi juubelipäev Calgarys (VE) - Calgary eestlased pühitsesid Eesti Vaba-riigi Juubeliaastapäeva laupäeva 24 veebr õhtul piduliku aktusega Ja Westgate hotelli ruumides Peokõne pidas Nikolai Rõuk Ja Arnold Pukk tervitas Lethbridge'i eestlaste poolt Peale deklamatsioonidega Kreta Nurmela ning mag Veer Austati kohalviibijaid veteraane O Lubergi Ja E Puraskl ning Eesti vabaduse eest võitlejaid viimases sõjas N Eesti lehel Rootsi kaastööline Senini on ainult pagulastele llände saadetav propagandaleht Kodumaa" väitnud et tal on Rootsist nime all on niit muusikaküsimustes kirju-tanud noor Stokholmi-helilooj- a Harri Olt teistel on kir-jutisi avaldatud anonüümselt Nüüd on okup Eestis ilmuv Spordileht" saanud omakorda kaastöölise Rootsis — 12 veebrua-ri numbris kirjutab artikli välis-eestlaste" s t pagulaste spordi-saavutuste- s Reino Sepp EESTLASED Kasutage AUTOOSTUDE Eesti ühispanga krediiti mis on märksa odavam teistest Samuti on soodne meie krediidiga majapldamistarbeid TeL: 465-16-10 465-46- 59 TORONTO EESTI ÜHISPANK I Vabadussõda alustati palja käega Kol Jaan huvitav ettekanne Toronto Eesti Majas Vabariigi aastapäevaks Vancouverist Torontosse saabunud Va-badussõja aegne Kuperjanovi pataljoni ülem koi J Unt esines möödunud neljapäeval Toronto Kesti Majas loenguga Eesti Vaba-dussõjast Viimase võimaluseni täiskiilutud saalis andis sõ-jamees kujuka ja ülevaatliku pildi Vabadussõja käigust mida ta valguspiltidega ja üksikute vaheepisoodidega oma isiklik-kust sõjamälestustest kirjeldas eriti ja milline novembris positsioonidelt lõuna-rindel ning kommunisti vajalik kuid otsustas eesotsas energilise organiseerimisega ja välisabiga jaanuaris eesti lised suurt manas eriti elavalt taasvallutaml-s- e võitluse ettekandest milline tähtsus sõjalistes operatsioonides initsiatiivil Sõjainvaliidide Rootsis valis juhatuse pä- - ametite Järg esimees Adof Kõrvesaar korjanduse Kink sek-retär liige Kant rev-ko- m Marie Pühapäeval märtsil ga meie ja Undf äsja japandud Rutt luulest lid Eesti CALGARY õhtusöögiga koosolijaid selle esinesid Mall Vaba-dussõja kaastöölisi Oma juhtudel das Tartu tagasivallutamise kiire äkkoperatsioonlga mis tabas kom-munistide väejuhatust suure ülla-tusena Ta selgitas oma isiklikkude mä-lestuste põhjal ka läbimurdu Pihkva all kus eestlaste poole tuli kahe punarooduga üle eest lasest punaohvitser Ritt kes avas sellega Kuperjanovi patal-jonile tee Pihkva peale marssi-miseks ja linna vallutamiseks Kõneleja riputas oma ettekandes-s- e siia-sinn- a ka kriitikat ning näi-tas kuidas näiteks Tartus pahem-poolse kallakuga linnategelased soodustasid oma ükskõiksusega pu-naseid ja kuldas mõnede väejuhti de passiivsuse ja saamatuse tõttu Tartu anti venelaste pealetungi algul liiga kergel käel vaenlase valdusesse Koi J Unt'i ettekanne võeti vas tu elavate kiiduavaldustega Teda tutvustas enne ettekande algust publikule Eesti Seltsi esimees V Hubel kes andis referaadi lõppe-des üle ka koosolejate tänusõnad v fa~Är ) KIRIK KINDLUSTUS ED Tel 241-513- 0 323 Culford Rd Toronto 15 Ont Näitus Baltikumi ajaloost Avati Stokholmis 21 veebruaril STOKHULM (KPL) Kolmapäeval 21 veebruaril avati Stok-holmis Unnegatan 18 aimates ruumides kolme Balti tabariigi Eesti läd ja Leedu ühine niitus mille eesmargiks on root-si avalikkudele anda tagasivaade nende kolme rahva ajaloole ja esitada dokumrntreritud materjale X liidu jõhkrast võlmupo-liitika- st ja vägivallategude! mida ta nende riikide okupeerimi-sega on korda saatnud Näituse avas Rootsi avalikku ses hästi tuntud kirjanik Ture Nerman kes rõhutas paradoks--' likkust tänapäeva rahvusvaheli-ses poliitikas mis iseloomustab ka Rootsi avaliku arvamise Ja massmeediumite seisukohti et tuntakse muret Ja valutatakse südant Aafrika ja teiste alaarene-nud maade rahvaste saatuse p1 rast kes ii mu sageli oma kultuurili-ses arengus veel ei ole jõudnud välja isegi enda Kui rahvuse tunnetamiseni Neile nõutakse enesemäärami se õigust ja riiklikku Iseseisvust samal ajal aktsepteeritakse vaik selt N Liidu okupatsiooni Balti riikides N Uit on vägivallaga anastanud Eesti Läti Ja Leedu va-bariigid ekspluateerib neid ma-janduslikult Ja Jätkab tsaarl-vene-ma- a venestamise poliitikat kui tuurihselt kõrgel seisvate rahvas-te suhtes Näitus koosneb hea ülevaatlik Ilmub maksab Kanadas: Lk 3 — — — kusega valitud võrdlevatest tabe-litest ja suurtest fotokoopiatest mitmesugustest ametlikkudest dokumentidest (lepingud ajaloo-lised fotod maakaardid Jne) mis tõendavad nende kolme rahva Igi-vanu õigusi oma maale Ja riikli-kule iseseisvusele mida N Liit vägivalda kasutades on jalge alla tallanud Näituse avamisele oli tulnud arvukalt eestlasi lätlasi leedu-lasi ja nende rootslasist sõpra Kahjuks Jäi näitus avatuks ainult vaga lühikest aega — 29 veebr oli viimne lahtioleku päev Näitusel levitati ka Endel Krep- - pl koostatud rootsikeelset bros-hüür- i Balti riikide ajaloost mis annab kokkuvõtlikult kõik täht-samad etapid Ja sündmused nen-de riikide ajaloos Täie õigusega rõhutab autor et balti-küslmu- s on jätkuvalt lahendust nõudev rahvusvaheline probleem mitte N Liidu suvaline sisemine küsi-mus Kd K VABA EESTLANE Hoolimata elukalliduse üldisest tõusust jäävad VABA EESTLASE tellimishinnad 1968 a ENDISEKS Seda võimaldab tellijaskonna pidev suurenemine viiaaae kolme aasta jooksul ja lootus selle tendents) jatkuatsse TASUTA igale tellijale VABA EESTLASE TÄHTRAAMAT I9 SOODUSTATUD HINNAGA — $5 on VABA EESTLASE tellijal! võimalik osta ergon-type- l kirjutusel ilmunad J Silvetl suurt EESTMNGLISE SÕNARAAMATUT otse meie talituselt (Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misraha- ga ühel ja samal tahekil) VABA EESTLANE kaks korda nädalas i Aastas $15— Poolaar tas $8 — Veerandaastas S5 — Väljaspool Kanadat ja klripost: Aastas $l0— Wriposti llsnmaks ÜHES KUUS: Torontos 50 c mujal Kanadas r-OOla-aStaS $850 Veerandaastas $5— UlSaAadesja$Iunoglismaal 70 c teistes Aadressi muudatus 25 centl USt tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida JHP COIE" number TELLIMI NE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks veerandaastaks — tavliseklripi tiga alates „ " l&C Tellimise katteks lisan l siinjuures rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas) Nimi _ - Aadress ~— -- — 1 s
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, March 06, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-03-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000115 |
Description
Title | 0077b |
OCR text | T __ ________ 6 - iMaiM ij3r':BBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflBflB&sKBB&': bbbbbbbbi &tMiaTflHflHflHflHflHflHflJBHflFflHflHBHflHflHBHflk r T w ?fBBHBHBHflB r FSr 9 rk jqL EbnkIi K vVL KYMH'BVBKBYflBBAvnBkkjYflBBYflYflYflYflYfl aYaYB flVflYflYflYflYflL flVflVflYflYflVa £$ ä jS v "Bbbbh ♦vt 3 viDH K V( ' s' m v U v ) BBBBBBBVwbI M iWw AEf JM KL BB Jr flB lBBBBH 1 ? ll'?H 'bWbWbWbT f l H VflYEaWflftsYflr BBYfltlVflYflYflYflYl ff-frj~---j- HL (J fB Mil'Sl iirYflVBHflHflHflHflHflHfl'StfaflIHbbflAHbfmlHbfml1b kub O? thfndkoor enne lõpunumbri ettekandmisele asumist Eesti Vabariigi juubeliaktusel Montrealis Koori fes ttiab koorijuht Eerik Kokker kuna Olaf Kopviilem täidab klaverisaatja osa Foto: Meeme Sultson 3m2t 'xXPTvvZFVIIIBBBBBlBiBBBBBBHBBBBHiBBBBBBBl Endiste esimeeste ja lähemate kaastööliste austamine Montreali Eetsi Seltsi 35 aastapäeva pidul Vic-toria Hallis Seltsi esimees Valdu lillakas tervitus sõnu lausumas Temast paremal endised esimehed: Htrbert Tooman Adele Grunau Ermi Soomet Henn Arvo Hugo Muru Taimo Leete Aldo Lattik Udo Riga ja Feodor Kanter Pudilt on vilja jainud Wlllem Kerson Juhan Köhler Julius Ridal dr Martin Puhvri ja Emil Kuhi Kõnelejast vasakul praosti kt Karl Raudsepp Artur Jürvetson pr Rfet Vaikla Elmar Sügise Foto Meeme Sultson Lipp Montreali Eesti Seltsile Pidulik tseremoonia Eesti Vabariigi juubelipeol MONTREAL (VE) — Montrealis laupäeval 24 veebruaril toi-mun- ud E V kontsertaktuse lõppedes siirdus suurem osa publi-kust samas läheduses asuvasse Victoria Halli mille avaras kont-sertsaalis toimus juubelipidu Aastatepikkuse vaheaja järele muu-tus see mahukas saal eestlasile jälle kitsaks Pidu raames tähis-tati Montreali Eesti Seltsi 35-- a tegevuse juubelit Seltsi esimees Valdu Lillakas lausus tervitussõnad millele järgnes endiste Mont-reali Eesti Seltsi esimeeste austamine Põrandale ilmusid: Herbert Too-man pr Adele Grunau Willem Kerson Ermi Soomet Henn Arvo Hugo Muru Taimo Leete Aldo Lattik Juhan Köhler Udo Riga Julius Ridal Feodor Kanger prof dr Martin Pühvel ja Emll Kuhi Vaikla Nfe! Ja malateenistus toimus pühapäeva hommikul Jaani kirikus oli rahvast tulvil ja jumalateenistus pidulik praosti Karl Raudsepp Eesti Mees-laulu Meeskoor Eerik Kok juhatusel kahe laulu- - Nende töö tunnustuseks pandi Iga Jumalateenistuse lõpul tolmus neile rinda valged nelgiõied Sa-- Montreali Eesti Seltsi lipu õnnis-nia- l ajal avaldas esimees sü-- ' tamine mida teostasid õpetaja K 8mt tänu meestele ja naistele Raudsepp ja Apostliku ki-k- es pidevalt töötanud riku ülempreester Mihkel Ervart seda eriti aga viimase kahe aasta Montreali Eesti äsjavalmi- - 'ooksul Koos pidul esinenud grup pide mhatajatega osutus see ni-"us- fu alljärgnevaks: Arthur praosti k t Karl Raud-sepp Elmar Sügise Karl i Kirik ' Jutlustas k t Montreali Seltsi ker'! esines seltsi õigeusu seltsi heaks Seltsi nud lipp kujutab ühel küljel Eesti rahvuslippu kuna teisele küljele on seltsi emb-leem ja tekst: Montreali Eesti Selts" Reet Vaikla Peeter Möldre Mai- - Lipu kavandas arhitekt Artur Jür-m- o Luvak Leida Helde Ferdi-- etson Materjali valikul ja kavan-an- d Kaljuste Jaanus Hall Hilja damisel oli nõuandjaks Helene Paul pr Koppel ja Olaf Kopvil- - Avarlald Lipule valmistas nägusa 'en ühtlasi ulatati roosikimbud varda AKA" mööblitööstus Jaa-astus- e solist Mare Ratas-Wester- - nus Halli vahendusel Lipu õnnis-blom'1'- e )a pianist Dagmar Kok- - tamise tseremoonia üheks haara-ke- r ' varnaks momendiks oli kui Mant- - Pi'u eeskavalises osas esinesid reali Eesti Naisseltsi esindajad li-ratanaste-koor Olaf Kopvillem'1 ju- - pu Montreali Eesti Seltsile üle ntue ja noored rahvatantsijad andsid üleandjateks olid rahva-rdinan- d Kaljuste juhatusel ja rõivais daamid Else Rabadik Tan-fJ'a- f KopviHem'i saatel ni Pill ja Agnes Valgerist Kõik Ettekannete lõpunumbriks oli nimetatud daamid on olnud Mont- - Montreali Eesti Spordiklubi reail Eesti Naisseltsi esinaised aisvõimlejate rühma poolt esi-- i Lipu vaastuvõtjaks oli Montreali tatud moodne võimlemine" Eesti Seltsi esimees Valdu Lilla-Võiaiemlsmekand-eid juhatas Hil- - kas keda saatsid abiesimees Emil Paul Kõik ettekanded võeti Kuhi ja sekretär Peeter Möldre vstu tugeva aplausiga Eesti Vabariigi aastapäeva juu- - Eestipärase majj einelaua belipidustused Montrealis lõppesid w hoolitses Ferdinand Kaljuste pühapäeva õhtul aset leidnud eesti Saau dekoratsioonideks olid üles ' kontserdiga raadiosaates Kont-Pada- d Artur Jürvetsonl poolt äs-'se- rt oli eriti hästi kuuldav ja hästi-- 1 kujundatud Montreali Eesti I õnnestunud vahemärkustega Sa-Wt- u embleem ja tagafoonil Ees-im- al õhtul esinesid Vikerlased" J- - maakondade vapid prantsuskeelses televisiooni saa- - Vabariigi kuldjuubeli ju- - tes — Music Hall VABA EESTLANE kolsupieral 6 marUÜ 1968 - Wednesday March 1968 I seisavad Jür-tetso- n asetatud PUHUL osta ja Unti I vana täiendas Koi J Unt pilt-likult värvikalt raske olukord valitses Eestis 1918 aas-ta mil puhkes Vaba-dussõda Sakslased taandusid oma Narva all ja andsid dele võimaluse kiireks edasitun-giks Eesti valitsusel puudusid rel- - vad sõjavägi ja administ-ratsioon vaatamata sellele valitsus peam-inister K Pätsiga võitlusse astuda Kõikidest raskustest saadi siis- - ki ' üle ning i 1919 olid väed juba võime-- ' alustama pealetungi' millega vaenlane paisati meie territooriumilt välja Referent kuulajate ette Tartu Paju lahingu Pihkva valluta-mise ja Landesviehri vas-tu Ta ilmnes erilise selgusega on lahin-gutes ja juhtkonna mis võimal Eesti Kapital milline rast Jaotust kujunes mlseks: E abi J korralda--j ja J laekur J Kallaste E Tammert J ja H lir Ja E Põdra i Undtri sünni- - päevaõhtu 10 alcuse-- kei " õhtul toimub EKS'i kor ralduse Eesti Mata keskmises saalis suurluuletaja Marie unaen 85 sünnipäeva tähistami-ne Selleks puhuks tuleb Toron-tosse Books Abroad'1" toimeta Ja etaja kirjandusteadlane dr : nr Ivask kes on luhaniir! vaadelda kui tänapäeva selt oodsat luuletalat Pili Pf tekande esitatakse luuletaja loo-mingut õhtu kavas esitatakse veel helilindilt muusikaau- - hinna saanud helilooja Kaljo Rai di JClftrnplVriHnttt" mSnltima l Benrungtoni ansambli poolt Sunnipäevaõhtu puhul on väi kunstnik Tulvlngu pooU toodud portree Marie Unde- - rist ja poetessi saadud inspiratsiooni tõukel loodud maa Vabariigi juubelipäev Calgarys (VE) - Calgary eestlased pühitsesid Eesti Vaba-riigi Juubeliaastapäeva laupäeva 24 veebr õhtul piduliku aktusega Ja Westgate hotelli ruumides Peokõne pidas Nikolai Rõuk Ja Arnold Pukk tervitas Lethbridge'i eestlaste poolt Peale deklamatsioonidega Kreta Nurmela ning mag Veer Austati kohalviibijaid veteraane O Lubergi Ja E Puraskl ning Eesti vabaduse eest võitlejaid viimases sõjas N Eesti lehel Rootsi kaastööline Senini on ainult pagulastele llände saadetav propagandaleht Kodumaa" väitnud et tal on Rootsist nime all on niit muusikaküsimustes kirju-tanud noor Stokholmi-helilooj- a Harri Olt teistel on kir-jutisi avaldatud anonüümselt Nüüd on okup Eestis ilmuv Spordileht" saanud omakorda kaastöölise Rootsis — 12 veebrua-ri numbris kirjutab artikli välis-eestlaste" s t pagulaste spordi-saavutuste- s Reino Sepp EESTLASED Kasutage AUTOOSTUDE Eesti ühispanga krediiti mis on märksa odavam teistest Samuti on soodne meie krediidiga majapldamistarbeid TeL: 465-16-10 465-46- 59 TORONTO EESTI ÜHISPANK I Vabadussõda alustati palja käega Kol Jaan huvitav ettekanne Toronto Eesti Majas Vabariigi aastapäevaks Vancouverist Torontosse saabunud Va-badussõja aegne Kuperjanovi pataljoni ülem koi J Unt esines möödunud neljapäeval Toronto Kesti Majas loenguga Eesti Vaba-dussõjast Viimase võimaluseni täiskiilutud saalis andis sõ-jamees kujuka ja ülevaatliku pildi Vabadussõja käigust mida ta valguspiltidega ja üksikute vaheepisoodidega oma isiklik-kust sõjamälestustest kirjeldas eriti ja milline novembris positsioonidelt lõuna-rindel ning kommunisti vajalik kuid otsustas eesotsas energilise organiseerimisega ja välisabiga jaanuaris eesti lised suurt manas eriti elavalt taasvallutaml-s- e võitluse ettekandest milline tähtsus sõjalistes operatsioonides initsiatiivil Sõjainvaliidide Rootsis valis juhatuse pä- - ametite Järg esimees Adof Kõrvesaar korjanduse Kink sek-retär liige Kant rev-ko- m Marie Pühapäeval märtsil ga meie ja Undf äsja japandud Rutt luulest lid Eesti CALGARY õhtusöögiga koosolijaid selle esinesid Mall Vaba-dussõja kaastöölisi Oma juhtudel das Tartu tagasivallutamise kiire äkkoperatsioonlga mis tabas kom-munistide väejuhatust suure ülla-tusena Ta selgitas oma isiklikkude mä-lestuste põhjal ka läbimurdu Pihkva all kus eestlaste poole tuli kahe punarooduga üle eest lasest punaohvitser Ritt kes avas sellega Kuperjanovi patal-jonile tee Pihkva peale marssi-miseks ja linna vallutamiseks Kõneleja riputas oma ettekandes-s- e siia-sinn- a ka kriitikat ning näi-tas kuidas näiteks Tartus pahem-poolse kallakuga linnategelased soodustasid oma ükskõiksusega pu-naseid ja kuldas mõnede väejuhti de passiivsuse ja saamatuse tõttu Tartu anti venelaste pealetungi algul liiga kergel käel vaenlase valdusesse Koi J Unt'i ettekanne võeti vas tu elavate kiiduavaldustega Teda tutvustas enne ettekande algust publikule Eesti Seltsi esimees V Hubel kes andis referaadi lõppe-des üle ka koosolejate tänusõnad v fa~Är ) KIRIK KINDLUSTUS ED Tel 241-513- 0 323 Culford Rd Toronto 15 Ont Näitus Baltikumi ajaloost Avati Stokholmis 21 veebruaril STOKHULM (KPL) Kolmapäeval 21 veebruaril avati Stok-holmis Unnegatan 18 aimates ruumides kolme Balti tabariigi Eesti läd ja Leedu ühine niitus mille eesmargiks on root-si avalikkudele anda tagasivaade nende kolme rahva ajaloole ja esitada dokumrntreritud materjale X liidu jõhkrast võlmupo-liitika- st ja vägivallategude! mida ta nende riikide okupeerimi-sega on korda saatnud Näituse avas Rootsi avalikku ses hästi tuntud kirjanik Ture Nerman kes rõhutas paradoks--' likkust tänapäeva rahvusvaheli-ses poliitikas mis iseloomustab ka Rootsi avaliku arvamise Ja massmeediumite seisukohti et tuntakse muret Ja valutatakse südant Aafrika ja teiste alaarene-nud maade rahvaste saatuse p1 rast kes ii mu sageli oma kultuurili-ses arengus veel ei ole jõudnud välja isegi enda Kui rahvuse tunnetamiseni Neile nõutakse enesemäärami se õigust ja riiklikku Iseseisvust samal ajal aktsepteeritakse vaik selt N Liidu okupatsiooni Balti riikides N Uit on vägivallaga anastanud Eesti Läti Ja Leedu va-bariigid ekspluateerib neid ma-janduslikult Ja Jätkab tsaarl-vene-ma- a venestamise poliitikat kui tuurihselt kõrgel seisvate rahvas-te suhtes Näitus koosneb hea ülevaatlik Ilmub maksab Kanadas: Lk 3 — — — kusega valitud võrdlevatest tabe-litest ja suurtest fotokoopiatest mitmesugustest ametlikkudest dokumentidest (lepingud ajaloo-lised fotod maakaardid Jne) mis tõendavad nende kolme rahva Igi-vanu õigusi oma maale Ja riikli-kule iseseisvusele mida N Liit vägivalda kasutades on jalge alla tallanud Näituse avamisele oli tulnud arvukalt eestlasi lätlasi leedu-lasi ja nende rootslasist sõpra Kahjuks Jäi näitus avatuks ainult vaga lühikest aega — 29 veebr oli viimne lahtioleku päev Näitusel levitati ka Endel Krep- - pl koostatud rootsikeelset bros-hüür- i Balti riikide ajaloost mis annab kokkuvõtlikult kõik täht-samad etapid Ja sündmused nen-de riikide ajaloos Täie õigusega rõhutab autor et balti-küslmu- s on jätkuvalt lahendust nõudev rahvusvaheline probleem mitte N Liidu suvaline sisemine küsi-mus Kd K VABA EESTLANE Hoolimata elukalliduse üldisest tõusust jäävad VABA EESTLASE tellimishinnad 1968 a ENDISEKS Seda võimaldab tellijaskonna pidev suurenemine viiaaae kolme aasta jooksul ja lootus selle tendents) jatkuatsse TASUTA igale tellijale VABA EESTLASE TÄHTRAAMAT I9 SOODUSTATUD HINNAGA — $5 on VABA EESTLASE tellijal! võimalik osta ergon-type- l kirjutusel ilmunad J Silvetl suurt EESTMNGLISE SÕNARAAMATUT otse meie talituselt (Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misraha- ga ühel ja samal tahekil) VABA EESTLANE kaks korda nädalas i Aastas $15— Poolaar tas $8 — Veerandaastas S5 — Väljaspool Kanadat ja klripost: Aastas $l0— Wriposti llsnmaks ÜHES KUUS: Torontos 50 c mujal Kanadas r-OOla-aStaS $850 Veerandaastas $5— UlSaAadesja$Iunoglismaal 70 c teistes Aadressi muudatus 25 centl USt tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida JHP COIE" number TELLIMI NE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks veerandaastaks — tavliseklripi tiga alates „ " l&C Tellimise katteks lisan l siinjuures rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas) Nimi _ - Aadress ~— -- — 1 s |
Tags
Comments
Post a Comment for 0077b