Vaba eestlane , January 7, 1982

              ffltddf
lui meetrimöõdustikiii : ^
Ikn tõttu. On isegi or-
I gruppe, kes võiflevad
1 vastu ja on nõadnnd
lõpetamist. Teised
I, koi lihtne ja loogi!!- .
Ime kanada mõõdüštik,
jariis! kulgeva meridi-
Ivõtmine on maailmale
nüüd viimati anglo-
\e 'koguni nende tra-kummutamise
öhu.
on majanduslikult
|is näidatakse kui suvfr
le on meetiimõõdus-lek,
soovides seVegai
audatuste lõpetamist,
tiavad, et meeter pole
(us, vald vastupidi see
selt ebateaduslik ega
|e päikseajaga ega na-mõõtudega
sobimao
Isuta meetrimõõdustik* ;
iselt ja merenduses on .
lülid ja^ jalad. Üldse
rlmõõdustik kaelasun-leelne
ja ebameeldiv»
kõne „tjeatnd polütika-ps
huvides pealesunn^
rbijad ei keela oma
iseloomustusi sellele
^õõtesüsteemile, kuna
llise süsteem on olnud
ijandeid, miks muuta
brteks ebameeldivus-
Istavad anglosakslust
irganisatsioonidv: pole
ktrimõõdnstiku /aren-lanna,
isus on TÜma-olnud
lihaloomi kas-lerite
väide, et meet-
Ivähendab farmerite li­iad
'põhjendavad oma
luga, et loomaliha kUo
jhinid näib ostjale nii
loobub selle ostmisest
ie asemele odavamat
[ealiha ja kana.
sed on ikka veel
iie meetrimõõdustikule
kes, on tegelikult mit-fd
juba 1975. aastast
süsteemis olnud kasu^ v
lemperatnur, lüklusnör-
|i ja tekstiÜi mõõtmisel,
ja muude toiduaine- i
le protesteerijalle on
;st ja jõudu kogu muu-liselt
aeglane teostamf-mdi
see iseseisvuse ajal
Itima ja kuigi rahvas
I vanades naeltes ja tol-fmmek
ametliknl kujul
Ka süa maale tulles
leda siinsete „vanade
)e mõõtudega^' ja p^ole
id, et eestlastel olnuks
lanemisel, ega mõist-toitu
osta.
lassimeedlumit vaada-
|tunne, et sel rahval on
^estl talumehe mõistust
Hiljuti TÜs üks farmer
surnud lehma panga
Irotestiks kõrgete laenu-fvastu.
Päev hüjem anti
adistes reportaazh far-seisis
oma lehmadega
lete põUuheina pallide
}t lehmad oh*d seal näl-üesfi
talumees teadis, et
\e viljasalve ja lehmad
ihja ääresi Sün aga
lest tänapäevase mood-lediumi
abil avalikkust
ikohayõtt ning kiijun-
Iskonna elufilosoofiat,
ed kanadalased ehk tu-et
kuidas võisid leh­ib
ja juures nälga sur-
3uidngl haib kui šee
ftluses tollide sentimeet-lises
ja heinakuhja ää-le
nälga suremisesj sel
imi kaudu tehtavaO
|i hoopis tõsisemad ta-liütiliste
vaadete kujun­es
tänavavaated tuuak-
^desse ja inimeste ara-
. HA.:?
[litudj et Vabadussõda
1 aohvritena 2236 ohvit-jirit
kuna haavata said
tseri ja sõdurit. Rivist
lute arv oli seega kogu-
[011 isikut - see on ka
?a'-referent Hamiltonis;
• ToimetiHs
.2 VABA -EESTLANE neljapäeval, 7. Jaanuaril 1982 - Thursday January .7, 1982 'Lk. 3
VALVEARST
S4ÄDALALÕPUL
9, Ja 10. jaan.
dr. T. Sa^uksa teli 461-0912
16. ja 17. jaaiu
dr. A. Mae, tel. 493-7231
HvKlRIK
"üsurarice
Agency
KiNPLUSTUSED
23 WE^MORE Dr., Süite 201
-Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel 7454622
Eestlane Oj^ganiseerib
rannakctrpide
tööstust
Rootsi läänerannik omab kõik
eeldused kujuneda maaüma juhti­vaks
söödavate rannakarpide toot-jaksi
kuna need mereelukad ei kas­va
kusagü mi kiirelt kui Rootsi ve­tes,
ja veel prüma kvaliteediga,
kirjutab „Eesti Päevaleht". Meid
huvitab rannakarpide lugu seepä­rast,
et nende kasvatamise küsi-i
orontö Eesti
958 Broadview Ave. Toronto, Onti M4K 2R«
Tel. 4654650 või 4654659 ?
Pank avatud: päeval 16.00 — ZM (esmftsp.
Ühendases on jõud reedeni), õhtul 5.39 ~ 8.09 (esmasp. ja neljap.) |
LAENUD SOODSATEL TmGIMÜSTEL KAASMAALAiSTELE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja snrmä puhul kindlustatud koil
$30.000.-^ ulatuses, jäädava töövõimetase puhul on kindlustatud
kuni $10.000.^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
00.000 poliitpagulast
STOKHOLM (EPL) - Ajakiri „Ny i Sverige" nr. 5 1981
andmeid polütillste pagulaste kohta, kes pärast Teist maaUmasõda on
tulnud Rootsi. Nende hulgas moodustavad' pagulased Baltikumist snuo
rima grupi Pagulasi on tulnud järgmiselt, kusjuures andmed on umb°
Uusaasta vastuvõtu-baim tervitas 400. pidulist Eesti Maja esimees 0. PÜS. Pildil vasakult 0. Pül kõne-parema!
orkestri juht ¥. Gustavson. Vaba Eestlane
Suuremate säästude puhul
Kasutage rohkeni kui ühte finantsinstitubiooni
Registreeritud errumineku säästuplaa^ (RRSP) päevakorral
30.000 baltlast (Teise maailma- Viimasel aastal, täpsemalt 1. 10.
sõja lõpus ja selle j ä r e l ) . 1 9 8 0 — 3 0 . 9. 1981 on Rootsi tulnud
25.000 idariikidest (u. lOÖO pagu- ja siin vastu võetud põgenikke
last aastas aastatel 1950—73 pagu- järgmiselt:
laslaagritest Austrias Ja Itaalias). Argentiinast 2223, Boliiviast 834,
8000 ungarlast (pärast Ungari Tshiilist 506, Etioopiast 186, Iraa-mässu
a. 1956). ^ gist 250, Traanist 127, Kampucheast
3000 tshehhi (pärast Praha inva- 130, Poolast 58, Rumeeniast 115,
siooni a. 1968). Vietnamist 1139, N. Liidust 22, ko-
4000 poolakat (alates a-st 1970), dakondsusetuid 41, Süürlast 40,
USA väejooksikut (seoses Tshehhoslovakkiast 100, Türgist
Jõulukuu oma kirevate äriliste reklaamidega ja dekpratsiponidega on taas mööda. Järgneva kahe kuu Vietnami sõjaga), 139, Ungarist 262^ Uruguaist
jooksul pühendatakse reklaamil| väga palju ajalehe ruumi, kui ka sõnalisi vaheödeid, et meie tähelepanu ;|,o QQO kreeklast (hünta-aiastul teistest riikidest 225.
muse lahendajaks (fü eestlane Joel i^gjta ahv^tlavaile investeerimise võimalustele registreeritud errumineku säästeplaanide (Reglstered Re iQft7L74^ •
Haamer, kunstnik E. Haameri: tirement Savings Plans) näol. , . [ • T w u - . TT ^
poeg, kes on merebioloog. . ' V 1000 aasialast (hmdut) Ugandast
Enne 1970. a. ei aimatud, et neid RRSP on müjarditesse dollari- Viimasel juhtumü kuulub muidu- pankrotti. Mitmed isikud kaotasid (70-ndatel aastatel),
delikatesse saab tööstusükult kas- tesse küündiv äri ja kindlasti pai- gi kogu väljamakstav summa mak- oma vanaduseeaks kogutud säästud. 12.000 assüürlast/süriaani (krist-vatada.
Siis hakkas neid uurima judele meie hulgas huvi pakkuv, sustatava sissetuleku hulka ja väi- Peame tõdema, et Kanada elab üle jaste tagakiusamise tõttu Türgis ja
Joel Haamer ja avastas, et seda Esimesel kahel kuul makstavaid ja maksmise juures peetakse kinni -tugevat majanduskriisi, mis võib Väike-Aasias alates arst 1975).
saab teha päris suures skaalas, ja kontributsioone nendesse plaanides- tulumaksu ^a^^
lihtsalt. Merre pn vaja asetada pos- se on võimalik kasutada 1981. aas- olenevalt väljamakstavast sum- nele finantskompaniile, kes on tei-tid
ja tõmmata nende vahele plast- ta maksustatavast sissetulekust mast. • ; .nud suuri laene tööstuslikele või
trossid. Sinna kinnituvad rannakar- maharvamistena. . Eelpool märgitud $1000.—-maha- ärilistele ettevõtetele ja farmerite-
.. ; iji - A - arvamist erapensioni arvel, ei saa le. Ettevõtete pankrotid on vüma-
Ernimineku saastuplaanide mõte samaaegselt paigutada sel ajal tunduvalt suurenenud^ j
Ja otstarve on, et isikutel on ^1: ^^^^ ^^^^j^ ; lahenias tiüeviküs ei ole ved^^^^m^^^
maius seaduses hibatud piirideä j^^useas aastarendised sääsüu- gata majanduses vastupidist suun-pläani
arvelt tunnustatakse pensior da. j
pide vastsed ja hakkavad sealkoba-ratena
kasvama. Juunis kohale
pandud trossides oa rannakarbid
sügisel 5 sentimeetri suurused, pa­rajad
korjamiseks.
Nende turustamisvõiraalused on
head. Rootsi saadab neid juba nüüd
Prantsusmaale 40 tonni nädalas.
Parüsis olevat see Rootsist tulnud
Eesti sakslane šäks^^
riiighäälih^us
Tallimiä päritoluga ja eesti keelt
valdav läänesaksa liidupäeva räh-
11.000 Ladina-Ameerikast (eriti vasaadik Oläf von Wrangel tuleb
Tshülist, Argentiinast ja Urugu- eeloleva aasta 1. aprillil Nordeut-aist).
sche Rundfunki juurde tagasi pro-
2500 nn. paadipagulasi (hiina pä^ grammidirektorinä, olles vahepeal
ritoluga vietnamlased). 16. aastat ohiud teenistusvaba par-xKro
kwk«u, on selle aja j-os/o^k^isru.,.,l! TKJoA Ao^i - l^a menditöö tõttu.'Ta , oli 19..6..5 , '.k ui
ta hidupaeva hikmeks vahti nng-tulumaksu
vabalt investeerida ja
pensionükka jõudmisel taotledji nitTnä SateVsreluaastast,^ k^^
$1000.^ mahaarvamine on lubatud
alates 65. eluaastast.
Väljaarvatud pensionärid, säästu-si
tulnud 107.300 pagulast.
sellelt arvelt aastarendise (amun
ty) saamist.
Eelpoolsegä on soovitud juhtida
investeerijate tähelepanu nii erru^
mineku säästuplaani paigutuste,
kui ka üldiselt muude paigutuste
pthul, nagu sün maal öeldakse, et
Aastate jooksul on isikud tüiti
delikatess , otsitud. Tänavu olevat seUe plaani olemust käsutanud eri- Plaani- sissemaksu iilemmäärad on
rannakarpide toodang juba 1200 neval vüsil 3a otstarbel, s.o., et seotud teenitud, sissetulekuga 20% jg^tage kõilci mune ühte
tonni ja tuleval aastal loodetakse ajutiselt tulumaksu maksmise ko- näol, pensiomplaam osalistele
seda tõsta 5300 tonnile. Bohuslä- hustusest vabaneda, seda vähenda- $3.500.- ülemmääraga ja teistele-nis,
kus 'neid kasvatatakse, olevat da või maksmist edasi lükata. 1^.500.- ülemmääraga. Teenitud
võimalik produtseerida neid 200.000 Neid tühimü^ke seaduses on valit- sissetuleku arvutamisel tuleb ar-tonni
aastas. . suse poolt püütud ajajooksul vas- vata maha 3% bruto palgast,
Joel Haamer ori Rootsi ajakirjan- tavalt elimineerida. Näiteks abi- ülemmääraga $500.-, töötusekind-duse
teateil kaastegev ohiud kõi- kaasa säästuplaani arvele tehtud lustuse (U.I.) eest makstud pree-gisramiäkarpide
kasvatamise faa-kontributsioonid kuuluvad plaani miad ja ametiühingu maksud,
sides. Ta on ise osanik Musselina tühistamisel ainult siis abikaasa
Väiksemaid
REMONTTÖID
majade juures: .
elekter, torud» puutööd jne.
Helistage— J. MEIUSI 225-3283
häälingu peatoimetaja ja program­midirektori.
abi. Wrangel on Tal­linnas
lõpetanud saksa kooli. Ta
oli 1978 eestlaste Euroopa-laulu-peo
patrooniks, kui see toimus
Saksamaal.
Värskemad uudised loete
,.VABÄ EESTLASEST"
Esimeseks nõudeks kõigi -paigu­tuste
näol olgu sel^s, kas vastav
finantskompanii on Canada De-posit
Insurance Corporation lii­ge.
•BB
EQXCDiB
AB-s, Bövallstandrls, kus tööl 9 ini- sissetulekuna arvestamisele, kui
mest. Nad turustavad peamiselt viimasest sissemaksust säästuplaa-kergelt
külniutatud rannakarpide ni on möödunud vähemalt kolm
liha, -paneeritud rannakarpe fritee- aastat. Varema tühistamise korral
rimiseks ja sügavkülmetusest tui- kuulub kõgu plaani tagasimaks
nud rannakarpe purkides.
Pangad, trustkompaniid j a hüpo-
Teenitud sissetuleku mõiste alla teeklaenu kompaniid on tavaliselt
ei kuulu investeerimistelt saada- seUe Mndlustuse lükmed. Kiridlus-vad
mtressid või dividendid ja tatud on kõik hoiused ja tähtajali-kapitali
kasumid. - sed hoiused kuni viie aastase täht­ajaga.
Samuti on kindlustatud erru-
VABAEESTLANE
;aks korda nädalas
Registreeritud errumineku isääš- . , .. , , . , . ^ .
kontributsioonide tegija maksusta- tuplaane ori investeerimise seisu- nimeku saaštuplaam kontributsioo^
J . Haameri ideedest sellel alal tava sissetuleku kategooriasse. kohalt mitmeid liUd ja peagu iga on antua ettevõtte
. , , , , finantsettevõte soovib saada nen- J"^^™^^^ ^^^^ kompami paigu-
Erinevalt varematele aastatele desse plaanidesse paigutatud inves- summad _ hooldajana
tuleb pidada meeles, et parast 12. teerimistest omale teatud osa. (actmg as trustee) viisd,^ m^^^
Movembrit 1981. a. säästuplaaiide pj^^^ ^^^.^ .^^^ ^^^^ otsusta- ^^^^"^ kindlustusega,
kontributsioonide k a t t e ^ tehüid . ^^^^^^^ investeerijad Kindkstus^
laenude Prpts^ite ^ saa enam ^^^^^ ^üski investeerima lühema- §20.000:-igale isikule, mis ori kö^^
tulumaksude^taitmisel kasutada .j^ü^tesse garanteeritud sissetule- ku kap^^^^^^^
/ kuga plaanidesse.
Poalaastas
olevat vaiiiiustatud norralased, kes
-ehitavad juba tiippmoodsat ranna­karpide
töötlemise tehast. (VES)
Tuntud koolimees
suri äestis
Maksab £anadas3
$45.-
$24.^-
$55.-
$29.-
$15."-
KERIPÖSUGA + SAATEKULU
Tagantjärele on nüüd teatavaks
saanud, et 8. oktoobril on kodu
• ressid. Kui isikul ön mitu arvet
Kanada finatsminister tegi hilju- AHpoolses pn sooviks p^^
mai"7ürnud"Tartumra"kauaa^^^^ ti terve rea muudatusi uue eelarve teatud küsimust, mis oma käsitlu- kindlustus katab ülemmääraga
koolideinspektor August Kaalep, esialgsetele ettepanekutele, kuid ses hõlmab laiemat valdkonda, kui $20.000.- kõigi ,arvete kogusum-kes
sai 90 aaslat vanaks. Ta oli vaevalt neis on olulisi muudatusi seda on investeerimine errumine- mast. Sama kehtib, kui peate hoiu-sündinud
6. jaan. 1891. "lis otseselt puudutaks üksUtisiku- ku säästuplaanidesse. sed sama ettevõtte mitmes haru-
Eesti iseseisvuse ajal kooliins- te.osa eelarve sissetulekutes, väi- INVESTEERIMISE KINDLUSTUS kontoris. Märgitud kindlustus ei ka-pektoritena
tegutsenud isikuist on jaarvatud ettevõtete ja asutuste ta pangas üüritud kindlustuskasti
kodumaärteadaolevält veel elus poolt teenistujaüe antud soodustus- Aasta või paar tagasi Ontarios (safetydepostibox) sisu. Kahju ja
ainult kaks — Jaan Reinet ja Vik- te maksustamise küsimused. Need hulk isiloiid kaotasid kokku miljo- pettumuste vältimiseks suuremate
torViüup. Läänemaailmas oh neid muudatused kuuluvad aga 1982, a. neid oma üivesteerimistele kõrge- säästude puhul on soovitav kasuta-sämuti
kaks 4- Oskar Paas ja Her- sissetulekute deklareerimise vald- te sissetuleku intresside lootuses, da rohkem kui ühte finantsinstitut-konda.
kuna finantskompanii kuulutas end siooni.
Sünliohal on põhjust tähelepanu
$49.-
poolaastas $26.-
veerandaastas $14-
4-
+
+
Kanadas: Väljaspool
Esunadats
I $44.—
$19,50
$ 9.25
LIPWUPOSUGA aastas- $49.—, poolaastas $26 Ja veerand­aastas
$14.— + SAATEKULU —
$33.— jä veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 eenti. Üksiknumbri hind 50 centii
man Rajamaa.
Eestit iiKKe vangi
Baptistide arv vangilaagrites kõige suurem
juhtida aga kitsendusele, mis omab
; kehtivuse 1982. a. kohta, kuid on
süsM sellest kitsendusest vaba
, , , . 1981. a. sissetulekute delclareerimi-
STOKHOLM (EPL) - Stokholmi Ajakirjanduses avaldatud and:
ülikooH juurde hiljuti rajatud-Balti ^. ^^^^^^ ^ggg ^ ^^^^
Uurimiskeskuse juhataja prof. pensionäridel lubatud erapensioni STOKHOLM (EPL) ~ Usklike vangide arv on tõusnud kiiresti N.
Aleksander Loit külastas hüjuti ^^^^ ^^^^^ ^^^^ $1000.- tulu- Liidus vümaste aastate jooksul, teatavad Slaavi Misjon Rootsis ja Kes-
Eestit. Ta tutvustas uunmuskesku- ^akšulehel, kui nad jätkavad sa- ton CoUege Suur-Britannias. Praega OE välismaa! registreeritud vangi-se
tööd Eesti NSV Teaduste Aka» jääaegselt oma pensionite • maks- de arv 339 isikut.
deemias ja arutas akadeemia raa- ^^^^ ^^^^j^ Teatavasti pen- ^ , ^ . ....
matukogu direktori F. Kaubaga ^^.^^^^^,^5^^ pensionid ^^i^i kiiresti on vangide.arv tous- -Siinjuures tuleb rõhutada, et
koostöö arendamise ^ võimalusi.' p^.^^^^ .^^^ ülemmäära kitsen- olümpiaadi suvel 1980 andmed kehtivad tuntud vangi4e
Eestis viibimise ajal külastas Loit ^^^^^^ errumineku säästuplaani tahendab, et arv on kasvanud kohta. Paljud, peamiselt nelipuhi-ka
Tartu ülikooli, Ikus ta varem on eluaastani, s.o. teha sisse- ^^"^^ poolteise aastaga.
töötanud n^õnda aega uurijana, ^^^^^ ^^^^ ^^^^ kalendriaasta
Tartus kohtas ta ülikooli rektor A. .^^j^g^j ^^^^^^ ^^g^^.
Koopi ja esines loenguga Tartu
ülikooli õpilastele. ^
Loidu külaskäigu ajal arutati ka
järgmist Balti instituudi konverent­si,
mis toimub 1983. aasta kevadel
ja kuhu oodatakse teadlasi N. L i i -,
dustl
seks.
•Suur-arv usklikke on vangis rel­vakandmise
keeldumise eest.
lased, jätavad vängistamised lääii-
Praegu on N. Mdus 200 rohkem de teatamata,
usklikku vangi kui vile aasta
eesti-/r.;':
Eri usulahlmdest on baptistid
Järgmise kalendriaasta alguseks kõige rohkem esindatud. Baptistil- Karistused on sel puhul enamasti
peab aga säästuplaan olema lik- ke vangide arv on tõusnud 374t a. 3—5 aastat. Suure kindlusega võib
videeritiid, kas aästarendise(an- 1979 1164e 10: novembril käesöle- öelda, et tõeline vangide arv suu-nuity)
või korraga tehtud välja- vai aastal. Nelipühilasi on vähe- reit ületab registreeritud, vangide
maksu näoL mait 45 trellide taga. srvu.
Kanada aadressidele palume, märkida „POSTAL €OBE'^ |a:
USA aadressidele ,^IP CODE"
Fangatshekk või rahakaart kurjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
Teffimrne saata:
VABA EESTLANE
f.Oi Box 70. Postal Stn. C, Toronto 3,
Oiit.M6J3M7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veeraadaastaks—- tavalise /kiripostiga alates .........iv.............
...... • • . L • • -.
19 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata wsM tähtkSrjas).
Nimi
- \