Vaba eestlane , January 7, 1982

              \
VABA EESTLANE neljapäeval, 7. jaanuarü 1982 - Thursday January 7, 1982
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAgESTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos
TOlStETAJA: Hannes Oja '
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.-—, poolaastas $24.-^
ja veerandaastas $13.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.-— ja veerandaasta^ $lS.-=°\.
Aadressi muudatus 50 c.-~ Üksiknumbri hi^^
FREE ESTONIA
Published by Free Estonian Piiblisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
otsib koostöövormelit
KanadälMed*<Mfcv^
tat olnud hiröiul meetrtmoõ
maksmapaneku tõttu. On 1^^ ; ;
ganiseeritud g l ^ Väitlevad
selle eelnõu vastu ja on nõudnud
s^e nonsensi lõpetamist. Teised
on näidanud^kui lihtne^
ineön praegune kanada mõõdus^
kuna läbi Pariisi külgeva^^^^^^^m
aani aluseks võtniine on maailmale
toonud liäda, nuiid viiniati anglo-saM
Irogpninen^e^ tra­ditsioonide
Küna praegu on majanduslikult
raske aeg, siis nä^^
raha raiskamine on meetrimpõ
tikule ülemine^ soovidesj selle^
mõjutada muudatuste lõpetamist.
tte osa leiavaii, et m^^^
mingi p i ^
on originaalselt ebateadusliK eg^
ipole šutiteUnte päikseajaga ega ria*
' vigatsiooni mõõtudega sobima.
Teadus ei kasuta meetrimõõdustik-
Toront® üllkooÜ Balti Kuu viimaseks ürituseks oli Balti kontsert, kus olid kavas nende rahvaste vanemad kn ülemaailmselt ja merenduses on
laulud ja kombed. Eestlaste poolt esmes,,Jaaniku" ansambel, tutvustades võõrastele eesti muistseid pul- oma meremiilid ja jalad. Üldse
makombeid. Pildil moment esinemisest, istub Ho Maimets-Miillerbeck, seisavad vasakult Tiina Norheim, olevat meetrimõõdustik kaelasun-
Leena Tiisman, Talvi Maimets ja Kaarin Maimets. Foto: Vaba Eestlane nitud, vastumeelne ja ebameeldiv
See olevat mõne „teatud poliitika­mehe'^
isiklikes huvides pealesunni­tud
aktsioon.
Paljud tarbijad ei keela pma
halvustavaid iseloomustusi sellele
„hullule" mõõtesüsteemile, kuna
vana hea inglise süsteem on olnud
Läänemaailma reaktsioon Poo- Kui Euroopa riigid eesotsas
Jlas punaste kindralite sõjaseisukor- Lääne-Saksamaaga on võtnud
raie jätab kahjuks mulje^ et NA- Poola praeguste sündmuste suhtes
TO riikide hulgas ei valitse kau- kõhkleva hoiaku, siis on see ees-geitki
üksmeelt Poola sündmuste- kätt tingitud majanduslikest põhju- Etniliste grupplde cissimil@@rumisest jd säilumise probleemldesf
ie reageerimisel. Kui ühendriigid sist ja kalkulatsioonidest. Ühest ^ ^ •
on võtnud Poola rahva õiguste ma- küljest et Lää- Toronto ülikooli Balti Kuu raames peeti Innis College'is koos AABS'iga etnüise identsuse säilitami* hea meile sajandeid, miks muuta
hatrampimise suhtes range ja kri^ ne-Euroopa riigid on andnud kom- se sümpoosion sellele eelneva loenguga. Balti rahvastesse kuuluvate osavõtjate arv oli kahetsetavalt ta- seda nü suurteks ebameeldivus-tiseeriva
haiaku, rakendades isegi munistllkule Poolale minevikus gasihoidlik ehkki see puudutas paljusid. Pikema ülevaate etnilise identsuse säüitamisest andis Toronto <eks.
N. Lüdu vastu sanktsioone, siis on kergel käel tohutuid summasid ÜIÜ£ooli sotsioloogia professor W. Isajiw. Loengu avas ÄÄBS'i Toronto osakonna esindaja prof. 0. Trass, Kuna vastavad anglosakslust
teised NATO riigid peale Inglismaa laenuks ja kardavad nüüd nen- andes ülevaate eelmisel aastal peetud sümpoosionist. Tänavune korraldati sihiga, et see on Jätk eelmisele, säilitavad organisatsioonid pole
asunud väga kõhklevale hoiakule, dest rahadest ilma jäämist, kuid kus^^m ««if^i,^ «,no*rJmnnHiicfiini nr^^^
mis loob Poola kommunistlikule teisest küljest on neil teoksil ka _ , ^ .. , . .. , . .
parteUe toetuse sõjaväe ja politsei- suured majanduslikud tehingud ja f f P^^^^" "^'f^: ^.^^^tamatult esimese gene-üksuste
abil oma smreabmõude kaugeleulatuvad ärid N. Luduga, ^^^^^ sotsioloogia professor, kes on ratsioom mimesed, on vastuvoth-edukaks
läbiviimiseks ja rahva va- mis ähvardavad õhku rippuma ^^-^ ^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ muudavad oma ^ väüseid
foaduspüüete maha surumiseks. Jääda kuf N. Liidu vastu sanktsi- ^^^^^^ Association'is ja üldiselt kombeid ja käitumisviisi uues
Poolas valitseva olukorra hinda- oone hakatakse rakendama. Prae- ^^"^^^^^ probleeme. Ta on ühiskonnas. Teises generatsioonis
misel on läänes avaldatud mitme- gmie kriis Poolas ei ole detente ^^^^^ Ja kirjutanud palju artik- toimub protest, vastuhakl^amine.
suguseid seisukoht! ja analüüse, vamiusid Euroopa kohalt veel ee- ^^^^^ ®^^^"se identsuse kohta. See probleem tekib noortel, kes ^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^ .....
milledest kahtlemata kontroversi- male peletanud ning need lehvita- luures osas need on puudutanud tunnevad, et neil on topeltühiskon- ^-^^ggJigg^sas' ta vastas"'et"kui"va 3» «eUe asemele odavamat
aalsemad on Kanada peaministri vad seal endiselt oma pikki tiibu, ukrainlasi Kanadas kui ka ühend- nad. Esimeses kodu, etniline kool, ^^^^^^^ \^2iYidMB on madalam siis ^^^^^^ kana-
Pierre Trudeau mõtteavaldused, Euroopa pooldab üldiselt status riikides. Ta on äsja lõpetanud veel pma gruppide tegevus, teises väli- identsus püsib kauem' Kui *^"^g^ kartused on ikka veel
is ei ole tähelepanu äratanud quo'd, kuna see on kõige muretum avaldamata uurimuse üheksa etni- ne grupp, kool jne. Ta toonitas se- .A. j^^. ^a^emaü akuutsed uuele meetrimõõdustikule
. o n kõrgem haridus, on identsuse ^"^ w^^^^^^
suutnud meetrimõõdustiku aren-
^ ^ ..... J, . - X gut seisma panna, alls on viima-et
Euroopa ahiskonnad ei yota ^^^J^
uustulnukaid vastu vo. sunnivad j^^^^,^ ^äide, et meet-aasimdeeruma,
kusjuures sm. ^roäa^ vähendab farmerite li-sellist
uhiskondldtku survet ei y,^^^^^ j^ad põhjendavad oma
ole, kuna see on olnud tavaks jäidet asjaoluga, et loomaliha kflo
siin maal algusest peale. (2,2 naela) hind näib ostjale nii
Küsimusele, mis on hariduse mõ- Mrge.^et ta loobub seUe ostmisest
mis
snitte ainult Kanadas vaid kogu ja mugavam antud elukorras. lise grupi kohta Torontos, kus ta da, et noored valivad.
maailmas. Peaministri väljendused Dg^nte suuremaks kaitsjaks on ^"^^^^^ identsuse säüi-lasevad
oletada, et Trudeau ei ole ]Lääne-Saksamaa sotsialistlik valit- ^^^^ kolme generatsiooni jooksul,
kas Poola kriüsi Ja seUe põhjuseid sus, kellele olulised ei ole mitte ai- Teatud määral kasutas ta nfid
põhjalikult analüüsinud või on tal nult majahduslikud tehmgud N. andmeid ka oma ettekandes,
hoopis omamoodi arusaamad ja Liiduga ja teiste idabloki kommu^ Tema ettekanne algas ütlusega,
hinnangud rahvaste vabaduspüüd- nistÜkkude riikidega vaid Saksa-r ®^ Paljud väidavad, et etnüised , hariduse luures
luste ja neile pealesurutud kõmmu- jjjaa ^leyijjn jj^yiflgg võimaM- grupid kaovad, assimileeruvad ja teiseks nad asendavad oma etnili-mstliku
rezhiimi suhtes, kult tihedate sidemete säilitamine sulavad täielikult ühiskonda sust mingi universaalsega, maail- '
Kui Trudeau polemiseeri!), et saksa rahvaga Ida-Säksamaal. Me
Moskva näpunäidete alusel tegut- ei tohi mustada, et jaotattid Sak-sevad
Poola punased kmdralid samaad ei poolda mitte ainult
päästavad sõjaseisukorra väljakuu- kommunistlik ida vaid ka demo-lutamisega
ja rahva terroriseerimi- \^r2i2m lääs, kuna ühendatud tti-sega
Poola kodusõja keerisest, siis ggy saksamaa Euroopa südames
laseb ta kaugelt märgist mööda, võib Mkelt areneda maaihna
Ühed sukelduvad etniliste gruppi- „ ^-'^s^^^j-^^^^^-, -^^^ ^ mõõdud juba 1975. aastast
A „ „ ^ «"^ pusimme väiksem. Üldiselt, kui las- „ . • j i
de tegevusse vaga mtensuvselt, ^ - , ,^ ^'. i alates selles süsteemis olnud kasu- /
teised on protestimeelsed ja nen- .J^^ ^^^^l^ ^^^}!^^^ ttisel nagu temperatuur, seas juhtub tihti kaks asja: !"^^^.' «^/.«^kem saümud sisemisi ^jj, bei^üni ja tekstiili mõõtmisel,
nad muutuvad tugevamalt kana- kuigi kaotanud vahsed oma- . muude toiduaine-dalasiks
kui kanadalased ise, • ^^'^tl"^^. on tugevamad kõrge- ^^^^^^^
_ Väsimatuile prottsteerijaile on
aniiud julgust ja^ jõudu kogu muu^
dätuše äärniis^lt aeglan teoistami-ne.
Eestis pandi see iseseisvuse ajal
küresti Icehtima ja kuigi rahvas
veel mõtles vanades naeltes ja töi-lides,
oli üleminek aiftetiilail kujul
. _ . ; . V> ..' j, mävaatelise, usulise või j^ir^äi^Ässiž^ , . , . ^ j • , olukorrast väljapääsemise teid.
V"^"^^^!^^^ Kolmanda generatsiooni jute^ faktiline
dard-sotsKrioogdme vaade, et ^^^^^ ^ij^^^L^. toimetus • maafe tulles
võimalused, kus assimdeerumi- ^ ^^^^ ^j^. Ku üles orgam^atsioon on Vaba- ^^'"^aa Zete va^de
tana relvastamata rahvas ei üheks tugevamate riigiks, kes hak- voi sadumme oleksid koos, e. ^^^^^ ^^^^^^ ^. dussoja alguse tähistamise endale ^^.^''^X '^g?^^^^^
võimeline sõjalise tegevuse orgV kah tagasi nSndma temalt Teise ™.malik«d, ^^^^ ^^^^^^ ^..^.^^ ^^.^^^^^ südameasjaks temud, sus tehtagu S d - X / e t S L l ohfute
see tuleneb kahest eel- "kinni pidama. Nad valivad vasta- raskusi kohanemisel, ega mõisü-varastatud
di^side vastu. Ja «eg. ^ui. Bomii vaütsns tunneb Urn- dusest: immigrant tahab olla edu- vait, mis^neid huvitab. Nad otsi- ^«S^;^"Väba Eesüane nuks selletõttu toitu x)sta.
ais km me võtaksime arvesse ko- selt muret ka Lääne-Berlüni pärast s^a^utada positsiooni, rüh- vad teatud sümboleid kaugest.mi- Hamütoms korraldatud Vaba- St«lT»™lZ '""^ üles ega hooU enese identsu- nevikust ja tungivad fflosoofüiselt -l^^voiüuse Nädala alguse tatasta- Kanada massimeediumit vaada-mõistetav
ja arusaadav, et vabadu- tekitada uusi kriisimomente ja pai- jg^t ia teiseks eeldus ei olla nagu oma rahvuse juurde. See grupp ^"'se kirjelduse, kus aktuse- tes on tihti tunne, et sel rahval on
se ee^ voiflev rahvas on valmis „^aa kogu Berlim koostöös Ida- ^5,^^, ühiskonnas olla selles ho^ võib oUa kolmandikust kuni 80%- ^ÖBeleja HamUtoni Eesti Võitlejate vaja tervet eesti talmnehe mõistust
ohvreid kandma võitluses punaste Saksamaaga kommunistide kont- ™ "^^^^^^ kuid ettekandja ei nime- H. Mölder ei esita Ja taibukust. Hiljuti vUs üks farmer
türannide vastu. Seda on varem rom alla. Berlimi kimbutamine sS- A^r^nr^H^ ... il^rJ^Z ^ faktidele põhinevaid andmeid, mis kaks nälga surnud lehma panga
:Ä ::!::at ftfrÄeth^Lh^ -^'-^-^^^^^ - - — z Sie^p"'^ ° " ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^
ole omaks võtnud kurikuulsat , . " . /"""^^ raövusvaneiise ^^^^^ ^.^^^ .^^ ^^^^^^ dünaamika on väga paljudest as- sa sunamuse punuu
©ue omaKs vütnuq KunKuuisaijjrusi, kuid oleks suur imeta L-r J -js •r.-f r^7^\..^ni^^A
„better red than dead« fUosoofiat. neril^d läheksid Berliini pärast N. """^^ • ^"^'^ ^""^'^^ mõjutatud.
TrJuädäeba u karav ataersu sSaoalmidaataurksus,s e mnõiuk-s Liiduga sõtta.
on kolmas ja neljas. generatsioon
tihti palju suurema huviga oma et-ded
on ülepingutatud, kuna nende .äHlIi^Jt:!^^!! 51' "^^^
Mmiisgeek s kolai uPogo^laesi vvaahmadaek vsa linmõuisdte- ÄKas ntendÄ erianrvamlisli onl vlõimÄalik ~ '^''^ o ' *™
tõttu on standard-sotsioloogia aru-protsentidie
vastu; Päev hiljem anti
Kõneleja mainis, et Väbadussõ- tdevisiponiuudl^^^^ Teportaazh far-jas
langes 16.000 inimest, kliid fäk^ jperigai kes seisis;oma lelmiaflega
Selleks võib olla vanemate pool- tilised aridnied,ihidä võib lugeda
me õpetus. Kui seda üldse pole igast Vabadussõda käsitavast raa. ees, y^tes et lehmad olid seal nälr
olnud, siis pole lastel kustki Idn. matust, maiiuvad, et sojas laiigesgasufrhud. Eesti talu^
l i haarata ja huvi oma kuuluvü- 3588 Mmest; Näib^ e^ rotid ei sure viljasalve ja lehmad
, . . . ^ ..va« « . « t r » . . » » . T«.«.«..Kv . , . . „ „ j _ se vastu võib tärgata hiljem. tused kaugemastminevikuston lioo- mitte heinakuhja ääres. Siin aga
korraldamme, mis on iga demo- tasataaj^gjaja |a Poola h N Lü- ^^^"'^"^ hakanud muutuma. ^ hilisemast aiast tehakse sellest tänapäevase mood-kraatliku
süsteemi aluseks. Ebaloo- ^„ ^^J^ «^.^^ W. Isajiw vaatles etnilise ident- Mõn&ord mõjutab teda kõrgemale ^.^.^usest väetid. Kogu Vabadus- ^ massuneediumi abil avalikkust
gihsena tundub ka peaministri vai- j^^^ada peaks selguma üldjoontes komponente ]a vorme, toom- ametiredelile jõudes kaaslaste pa- soontaanselt esüe nurskuv mõjutav seisukohavõtt ning kujun-de,
et ajutiselt võimul olev sõja- .^^^ ^^esoleval nädalal, mil Lää- see on iihiskondlik sotsio- rimine millisest etniüsest grupist ^^^^^^^^u^ ^^^^ „rahvahääle. ^atakse ühiskonna elufilosoofiat,
vaehne komitee taotleb välisuse ^e-Saksamaa kantsler Schmidt 1°°^^^' psuhholoogilme olukord, ta pärineb. See.on positiivne moju ^^^^J' nagu seda väitis ^^ga vähesed kanadalased ehk tti-smrevahendrt^
Washingtonis president ^- • , eriti edukaüe. Kolmandaks võib ^^^^^^«^^ ^^gu seda vaitis
selt tähendaks see seda et praegu- ^ . . ^ ^ ^ ^ välijininistrid
^e võimumees kindral Jaruzelski asuvad Brüsselis toimuval nõupi-hakkaks
parema kaega oma vasaku ^3^.^ ^^^^^j^^ kokkuleppeni
kae sormi murdma, kuna kindral jg^^^ väljavaated seUeks kL-on
teatavasti kommunisthlni partei ^.^^ ^^^^ seisukohtade ffor= J^^^^^^^ muleerimiseks on praegu siiski üp-kus
üks gnipp isikuid tunnetavad Hamiltoni aktusekõneleja. lid mõttele,; et kuidas võisid leh-huvi
tekkida ka siis, kui ta on as- Lugupidamisega E.E. heinakuhja juures nälga sur-partel
liini kaudu Poola kõrgem
valitseja ja partei huvide eest
võitleja.
oma sidet e.,s.i van,e mate j. a aja.l.o o- si.m ileerunud, , ,k ui.d, t,a po,le end^
^ggo aas,a j.uav hõ -e.t^t.t a aeh,. n ahKvsaoejdm kpsueoll1ntl1uee sunti.rt eio j.-mäo tXnka, upvvaa.ar.l.lail.-ti- ds,u au, ^tne .ut , ,dj vt avl, a ib,v-io. .vlibu. u •s^ aõ« .p oSr-uu s li*te^ ai dj vi a-o~ iusbe tr^lul enst-,
seid ia sisemisi. .«"P^^*' »» "^"^"^^
luvus.
la.
ns
Lõuna-Aafrikcis
Kdofcis USA
kod€ikon€lsus(g
Poleks mu^ see
Nende arvude kohta võiks tuua seisneks^
täiendusi Eestis iseseisvuse ajal riteks muutmises ja heinakuhja ää^
Välised standard komponendid ^"p7of. Isajiw viimane punkt oli, 1937. aastal ilmunud ,Eesti ent- res lehmade nälga suremises, sel
on tugevamad asjades na^ etnüi- mis eriti kehtib Põhja-Ameerika süklopeediast'', kus kaheksandas massimeedium, kaudu tehtavad
sed toidud, igasugused ehTed ^ osas, et sim on esile kerkinud teh- köites EestlVabadussõda käsitades mojuusil on hoopis tõsisemad ta-
, , , ' ? ^"sj'^" , ' ! , -T 1 l i 4. J . -u sellp ohvrite kohta mainitakse gajaned poliitiliste vaadete kuiun-kombed
perekondhkes sündmusis, noloogihne kultuur vastandina ho- |"''^'4y7 damfeel, kus täuavavaate-d tunak-keel,
orgamsatsioomdest osavõtt mogeense.lerahvusku tuuridele Eu- ™ t n u f htvadessTlS^ ^ e « ~ W e s s e ja inimeste aru-
Sisemised komponendid on tunded roopas. Vastavalt pole siin immi^ langenua, naavaaesse ja naigus .
ja muljed, ühelt poolt tunne, et grandil mingit põhjust saada kmist- ^^''^ «»™«^ enamlaste terrori saametesse.
. JOHAIMESBURG -- M võid usaldada oma g^r--u^p i lükm. eid,, U^-k uks in_g la.seks,. vaia võtab kiires- , langenud-t ounmnnb'e-s 5000 haa.
juhtumid on surmanud üle paari- SACBAMENTO; California - Ko- neüe toetuda kui vajalik. Teiselt ti üle tehnoloogilised saavutused. ^^^"^ ^^^^^ ^^'^^^ immest
-kümne inimese Lõuna-Aafrika pro- hus võttis USA kodakondsuse endi- poolt tunne, et pead teisi grupi Tal ei ole survet assimileerumi- 1979. aastal Stokholmis ilmunud
vintsis Naatalis, kui möödunud no- selt SS4aptenilt72-aaštaselt Otto liikH(ieid. abistama, kohusetunne seks. Sama tehnoloogiline kultuur „Eesti rahva ajaraamatus'* mär- kohta mainitud, et Vabadussõda
vembris kõoleräjuhtumite arv muu- von Bolschwingüt, kes teenis Adolf tei^ste vastu. Neist kõige kauem ei sisalda aga emotsionaalseid si- gib autor Arvo Mägi kaotuste kohta nõudis surmaohvritena 2236 ohvit-tus
epideemiliseks. Meditsiinialal Eichmanni nõuandjana. Kohus lu- püsivad on toit ja esemed, keel hai- demeid ja kuna inimestel on neid ^^^^^^^sõjas: ,,Eesti Vabadussõda seri ja sõdurit kuna haavata said
töötav ametnik-ütles, et haiglasse bas tal siiski USA-sse edasi jääda, vemini, kohusetunne, eriti teiste sidemeid vaja, siis ruttab ta taga- on kestnud 13 kuud, eestlased on 13775 ohvitseri ja" sõdurit. Rivist
tuuakse igal päeval kuni 55 uut kuna ta on suremas haige ühte vä- tööle aitamisele püsib ka siis veel si oma juurte juurde. k?ota^ud surnutena üle 2000 mehe. väljalangenute arv oli seega kogu-juhtumit.
üks kohalik kooolihoone ga haruldasse ajuhaigusse. Koda- kui keel on jõudnud kaduda.; ; v Järgneval diskussioonil arutleti ügi ^4.^00 meest on saanud haava- summas 16.011 isikut— see on ka
on muudetud kliinikuks, kus on te- kondsus võeti põhjusel, et ta oli Ta vaatles etnilisi juhtumeid ge- seda suurt vahet, mis on assimilee- arv^ mülega referent Hamiltonis
gevusse rakendatud sõjaväe medit-USA-s kodakondsuse saamisel esi- neratsioonide kaupa. Esimeses ge- rumisel Euroopas ja siin mandril. Eesti Vabadussõja ajaloos „^es- opereeris,
siiniline koosseis. ^ tanud valeandmeid. , . neratsioonis toimub ümberistuta- Prof. Isajiw toonitas, ti Vabadussõda" on inimkaotuste Toimetus
*