1982-01-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 7. jaaauarE 1982 Thursday January 7, 1932 Nr. 2
ara
mk N luiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiHiinH
Karate Liidus
Privaatsed karatekoolld keeiato
MOSKVA — Pri^^ on mtmä VeneiiBBM
simetivõimude poolt lühike ja kiire snrmalöök. Põhjendades oma samma
ägedate kriminaalsete rünnakute suurenemisega ja vigastamise ohuga,
on Ven<; ^vabariigi'* ülemnõukogu vastu võtnud seaduse, keelustades
privaatjsed karatetunnid ja asetades karmid eeskirjad sellele palja-käelisele
relvastamata võitlustehmkale.
«Karate aktiivsed harrastused
viivad ühiskonna rituaalse tegevuse
juurde, õpetades inimestele individualismi
ja toorust", ütles N. Liidu
Spordikomitee liige Nikolai
Farhhomenko ajalehele antud in^
tervjuus.
Keeld, mis avaldati detsembri
keskel, oli järeldus juba sügisel
ajalehtedes avaldatud artiklite seeriale,
kus huliganism tänaval pandavat
toime just nende poolt, kes
treenivad karatet. See spordiharu
tähendab Jaapanis ,,tühi käsi",
mistõttu kirjades toimetajaile nõuti
tihedat kontrolli selle enesekaitse
vormi kasutamise üle.
Seni keeld on maksvusele pan*-
dud ainult Vene „vabariig5s",
nois on üheks suurimaks 15-st
jjVabariigisS" N/Liidus, aga arvatakse,
et see peagi pannakse
maksma ka teistes pürkondades.
Ajalehtedes öeldi, et iseõppinud
„eksperdid" võtavad suuri tasusid
eratundide eest palju les nõukogu-^
de linnades, kaasaarvatud Moskva,
Leningrad, Kiiev, Riia ja Tallinn.
Kirjas, mis avaldati kaks kuud
tagasi kommunistlike noorte ajalehes
„Komsomolskaja Pravda" räägiti
kahest„huligaanist", kes; tapsid
mehe Uurali mägestikulinnas
Bolshois, kui viimane katsus aidata
12-aastast röövimise ohvrit. Mõlemad
ründajad kuulusid kohalikku
karateklubisse.
Odessas kaks noort karate entusiasti
olid rünnanud meest bussipeatuses,
kus üks vanem mees,
tõenäoliselt nende instruktor, kritiseeris
nende tehnikat ja lõpuks demonstreeris
seda lüües ohvrile
kõhtu.
Antud määrused näevad ette karistust
kuni 500 rublani, vangistust
kuni 5 aastani igaühele, kes
võtab raha karate õpetamise
eest, öeldi Trud'is, tööliste ametiühingu
ajalehes.
Nüüdsest peale, noor peab olema
vähemalt 16-aastat vana ja
omama tõendid Kommunistlike
Noorte Liidult ja kohalikult miilitsalt
karateinstruktsioonide saamiseks
riiklikus spordiklubis, ütles
Parhhimenko,
Karate on saanud viimastel aastatel
suureks moeasjaks N. Liidus,
mida on osalt õhutanud ka idast
importeeritud seiklusfilmid, mis
ülistavad karate võitluse oskust.
Ka Eestis on karate harrastusel silmapaistev
osa, alles hiljuti võitsid
kaks eestlast esikohad N. Liidu
ulatusega võistlustel.
Spofdiisydfseid
kodamaalt
Tartus peeti Georg Hacken-schmidti
XIII mälestusvõistlused
klassikalises maadluses. Kokku oli
179 võistlejat, nende hulgas ka
soomlasi. Esikohale tuli II keskkaalus
Peeter Laasik, poolraske-kaaluš
Olavi Kullerkann, II kerge-keskkaalus
võitis maailmameistri-ja
Euroopameistrivõistluse medali-mees
soomlane Tapio SipÜä. .
Oulus peetud rahvusvahelistel
ujumisvõistlustel saavutas kaks esikohta
tallinlanna Marina ^Trofimova.
Ta võitis 100 m selili ajaga
1,07,90 ja 100 m rinnuli ajaga
1.17,82. 100 m liblikujumises tuli
ta teisele kohale tulemusega
1.06,31.
^ Türil peetud raskevõistlustel
püstitas Sulev Tarros uue Eesti rekordi
II poolraskekaalus rebides
165,5 kg. Tõukamises saavutas ta
205 kg, mis andis kahe ala kogusummaks
suurepärase 370,5 kg.
Tallinnas korraldati detsembri
esimesel poolel Eesti karikavõistlused
lauatennises. Teatavasti on
lauatennis võetud tuleviku olüm-piaalaks.
Naiskondade turniiri võitis
Tallinna Pedagoogilise Instituudi
nelik, kuhu kuulusid Kai Mil-vek,
Katrin Kõrm, Milvi Kuivkaev
ja Elle õun; meeste alal võitis
Maardu meeskondi kuhu kuulusid
Rein Lindmäe, Jaan Härms,
Jaak Pahlapuu ja Elmo Kivits.
MÜÜGIL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ kula0
Fõikreads 1. Eesti kirjanik sajandi
alguses, 4. Aastaaeg, 7; Jõuallikas,
10. Kehaosa, 11. Pagun,
12.' Tuhanõu, 13. Maailmajagu,
16. -Naisenimi, 17. Linn Shveitsis,
18. Endine eesti majandusminister,
19. Eessõna, 20. Tuntud kella-mark,
23. Sama, mis sol-bemoU,
25. Pikkusemõõdu lühend, 26. Terava
otsaga ese, 27. Kartlik, 28.
Kaassõna, 29. Mesilane, inglise
keeles, 31. 9esti naiskorporat-sioon,
33. Kaunviljad, 34. Emane
loom, 35. Eesti naiskirjanik 1860—
1927,' 36. Piirkond, 37.' Suure
prantsuse revolutsiooni juhte, 40.
Veelind, 42. Talent, 43: Naiste
peakate, 44, Lühend arsti tiitlis,
Uuralis peetud suustamise karikavõistlustel
oli Arne Snel edukas,
saavutades esimesel võistluspäeval
3. ja teisel päeval 10. koha.
Sverdlovskis peetud maaspordi-ühingute
karikavõistlustel saavutas
Eesti sportlasist Johannes Bogda-nov
1Ö km distantsil kolmanda,
Tõnu Sirel neljanda koha. Naiste
5 km distantsü oli Tiina Rosen-feldt
viies.
Budapestis peetud maailma ka-rikavõistiuste
sarja kuuluval epeel
Võistlesid ka Eesti vehklejad Kaido
Kuur, Boriss Joffe, Toomas Hint,
Viktor Zuikov ja 16-aastane Andrus
Kajak üle maailma kohale tulnud
240 võistleja hulgas. Esimese
eelringi 120 hulgas jätkasid kõik
viis vehklejat. Teisest eelringist
langesid välja ^ 2, kolmandast 1,
kuni 32 tugevama hulgas jätkasid
vöistiemist K.. Kuur ja B. Joffe,
kellest K. Kuur tuli üheksandaks,
B. Joffe 16. kohale.
45. Tuntud eestlase eesnimi, ,46.
Artikkel prantsuse keeles. ,
. Püstread: 1. Koht Põhja-Eestis,
2. Mõtlematu, mitte muretsev, 3.
Sõduripalitu, 5. Aina, ühtelugu, 6.
Naisenimi, 7. Vajunud koht jmaa-pinnas,
8. Jonnakas, paendumatu,
9. Kuju eesti mütoloogias, 13.
Mõttetera, 14. Mitte külm; 15.
Täppisriist, peenema ehitusega
seade, 19. ..-kumb, 21. Inglise
saar, 22 Tüdruk ameerika zhar-goonis,
24. Kurb, inglise keeles,
30'. tJks mängukaartidest, 32. Artikkel
saksa keeles, 33. Teatud mineraal,
36. Vedelikumahuti, 38.
Koht, paik, 39. Haava jälg, 41.
Küsimus.
PÜHADE RISTSÕNALAHENDUS
Põikread: 1. Maga sa patuste
rõõm, 11. Au, 12. õe, 13. Suss,
14. Petlemm, 15. õled, 16. Inari,
18. Veste, 20. Summa, 21. lisak,
23. Ihnus, 25. Sm, 27. Is, 29. Ta,
30. AS, 31. Ossi, 33. Teile, 34.
Saan, 35. Lee, 37. Dia, 39. Orjama,
41. Enamik, 44. Garol, 46.
Raa, 47, Ida, 48. Vedu, 50. Kroon,
51. Nõel, 52. Andre, 54. Nerep,
56. Kemi, 58. Kkk, 60. Norm, 62.
Ra, 63. Ahoi, 64. Ihne, 66, Le, 67.
Oratoorium Messias.
FMstreads 1. Messias, 2. Gas, 3.
Austrias, 4. Appi, 5. Apteek, 6.
Uuesti, 7. Tüma, 8. Rõõmusta, 9.
õel, 10. Madrats, 17. Ii, 18. Vaste,
19. Ehted, 20. Su, 22. Si, 24. Na,
26. Mohr, 28. Piparkook, 30. Anni,
32. Ilmar, 34. Santa, 36. Ea,
39. Olevik, 40; Juudamaa, 42. Monopoli,
43. KalHm, 44. Cake, 45.
Linn, 49. Uni, 51. Nen, 53. Riho,
55. Enne, 57. Err, 58. Kii, -59.
Kim, 61. Rea, 63. Ao, 65. Es.
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONUN SCOUTING •• 3.—
Fred Limberg — ISAMAA EEST ..:
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 10.—
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—,
L, Kaagjärv — AASTAPÜHAB
pübUteoloogiHsi vaatlusi 7.50
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) 8.—
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Rahvatantsijate R^hm) 15.—
Juhan Kangur — VAIM, VõlM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE IL—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.-r
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.
Paul Laan-^MÕTTELEND —pilte ja peegeldusi S.Eduard
Krants — LUMELHTLASED
(luuletuskogu) 3.
August Kuhja — KADUNUD KODUD —
mälestused
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.--.
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(luuletuskogu) 3.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KAKS JA
ERZURUM 4—
Ants Vomm — VARJUD Guuletuskogu) 8.—
Sahne Ekbaum — AJATAR Guuletuskogu) 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants Vomm — RISTSÕNAD U ^ 2.25
Ants Vomm — RISTSÕNAD IH 2:25
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV J 2.25
Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu) ... 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ;.. 5,—
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80
Urve Karuks-r- KODAKONDUR (luuletuskogia) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu) 1.50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? "S.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) .. 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) ...
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamaä
eelkooliealistMe lastele värvitrükis) ............ 5.—
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I i 3.—
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50
$1.—
.35
.70
.50
.70
$1.—
^35
.50
$1.00
.50
.85
35
.50
.50
.50
.50
.40
..30
.30
M
.20
.30
.30
.50
.30
.30
.30
.30
.30
.40
.40
.40
30
.30
.30
.50
.50
.50
.70
,50
.40
,50
.50
iisiiiiinniiniiinniiniiiniHniiniiiiiiiniiiiininiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiniiiiiiii^
tuule suund oli nüüd täiesti sobi-
Põrgu! kirus Jussi — Mis
saatan seda nüüd vaevab? Samas
ta tegi äkilisi liigutusi nööriga.
Sellest ei olnud abi, vaid maa lähenes
hirmutava kiirusega.
Oleme matka keskpunktis,
tõdes Ville kõrgusmõõtjat jälgides.
— Sellise kiurusega me oleme
peagi kohal.
Lennuväli suurenes meeste all,
aga samas nad märkasid, et väike
tuuletõmme oli siiski maapinna lahedal,
sest pail hakkas liikuina ida
suunas. Kõrgust ei olnud rohkem
kui 500 jalga ja paU vajus kogu
aeg madalamale. Jussi vedas vihaselt
ventiilinöörist- ja äkki susm
lõppeski. Ventiil oli ometi sulgunud.
Pall ei laskunud enam, aga
nüüd see hakkas jälle liikuma lõunasse.
Tuulesuund ei olnud sobiv.
Petsamö jõgi ilmus meestest allapoole.
Nad nägid kuidas kaks
sõudjat liikusid jõel Varustuse järele
otsusta(fes olid sõudjad tsiviilisikud,
arvatavasti kalastajad. Palli
liikumine hakkas äkki kiirenema,
Petsamo jõgi jäi kiuresti seK
jataha. Päikenegi oli juba tõusnud
Jäämere kohale. Maastik meeste
all oli täiesti tühi ja asustamata.
—^Võtame" suuremat kõrgust,
ütles Jussi. — Kõrgelt on hõlpsam
kukkuda^ kui lasevad palli
puruks;
- — Ei allaminekust pole midagi,
äkiline, peatumme on küll vähe
hirmutav, naeris Ville. Vähemalt
lennuväljalt ei saa nad - meid
enam tulistada, seHe võrra aitas
meid tuul.
Aga valesse suunda see nüüd
viib, tõdes Jussi.
Pall oli jälle 1000 jala kõrgusel
ja Murmanski rannik jäi kaugele.
Jussi hakkas juba muretsema selle
üle, kuhu nad võiksid sattuda, sest
— Kaardileht on varsti lõpul ja
suund o nnüüd otse Kantalahele,
teatas Ville. ~ Sd suunal jääb
Murmanski küll nägemata. Kuid
sellest polekski midagi, kui vaid
saaks selle paki korralikult kohale.
—See oli hea asi, et harjutasime
metsa laskumist,, sest nüüd ei
aita muud kui laskuda. Kohe tuleb
maanduda, ütles Jussi.
— Oleme sunnitud' laskuma,
muidu tuleb pikk jalgsimatk ja
suund on otse põrgusse, ütles Ville.
Kuradi tuul, oleks vähemalt
täna öösel puhunud õigest suunast!
Järelmänghnine keelatud, pomises
Jussi ja tõmbas samas ven-tiilinööri.
Ventiil töötas nüüd laitmatult.
PalL hakkas äkiliselt laskuma.
Pall ületas elamute grupi mille
ümber oli väikseid põllusiilä-kuid.
Ees näis olevat sobiv soo-maastik.
Kõrgust oli vaid paarsada
meetrit. Aga veel ei võinud laskuda,
sest elamute grupp oli lüga
lähedal. Seal võis olla sõdureid,,
kiiigi mingit lükumist ei olnud
märgata, aga hommik oli veel varajane.
Ilmselt elanikud, kes seal
olidki magasid alles kõiges rahus.
• Lend jätkus päris puude latvade
tasemel.'Ees oli seljandik, millest
tuli üle pääseda, kuna seljandik
annaks head varjumise võimalust.
Seljandikule jõudes nad nägid selle
taga harva: metsa ja väikest järve.
Selle rannale mõtles Jussllas-kuda.
-—Sinna maandume, hoia kinni.
Siin näib rahulikuna.
— Millest sa seda tead?
Ville. — livanid võivad olla- ükskõik
kui lähedal, vaevalt neis majades
tsiviile võiks elada.
—Märkasin ainult, et pardiparv
ujub seal järve kaldal täielikus rahus.
Ei siin pole kedagi, väitis Jussi.
— Haara vaid nöörist ja tõmba
samal ajal, kui vean palli ha-juvile,
see pehmendab maha tule-,
kut
— Lase aga minna, küll ma^
oma asja tunnen, ütles Ville.
Korv oli juba üsna' maa ligi, kui
Jussi tõmbas punasest nöörist. Pall
läks hajuvile ja korv matsatas
meestega maha. Randa ei olnud
kümmetki meetrit. Meeste tulekust
hirmunud pardiparv läks prääksii-des
lendu. Mehed olid nüüd jälle
jalamehed ja võisid oodata mistahes
takistusi oma teel. Neid vaevas
teadiüatus, kas nendp tulekut
OÜ nähtud. Nad vaatlesid ümbrust,
aga ei näinud ega kuulnud midagi.
Pardidki olid kadunud ralmli-kumale
paigale. *
— Siin nüüd siis ollakse, tõdes
Vüle. •— Nüüd tuleb peita see pal-lijäänus
kuhugi. Kui leiaks vaid
sobiva koha.
Mehed lõikasid nöörid ja Jussi
kandis korvi rannapõösastesse. See
olid vaid nägemise eest varjatud,
aga kui mõni möödaliikuja satuks
köhale, siis võiks ta ibna pikemata
korvi märgata. Siis mened rullisid
palli ribad kokku ja jäid mõtlema,
et kuhu seda peita. See vajas head
peidupaika, aga sellist ei olnud lähedal.
—- Jätame siia, otsustas: Jussi,
r— Harjutuste ajal pall põletati,
aga see suitses nii saatana moodi,
et seda. ei saa siin teha. Suitsu
näeks kilomeetrite kaugusele. Kui
iivanid selle leiavad, siis leidku,
aga nad sellega vähemalt lendu ei
pääse. '
— Jätame vaid, ega seda õigesti
viitsigi kaasas tassida, nõustus Ville.
— Las jääb vankale peavaluks,
kui katsub välja leida, mis saatana
riistapuu see õigesü on.
Mehed otsustasid minna järvest
põhja pool nähtavale kaasikusel-jandikule
ja jälgida sealt, mis
võiks varsti alata, kui.nende lendu
oli võimalikult märgatud. Sel juh-tumü
see .koht hakkaks varsti ki-hisema
gõdureist, aga seljiandikult
nad jõuaksid end libistada enne
oma teed. , I
Vaatluskoht oligi suurepärane.
Mehed tundsid end veelgi olevat
kui puu otsast kukkunud. Oli raske
äkki harjuda sellega, et oht ähvardas
nüüd igal sammul. Samuti
tundus võõrastavana see, et nad
olid kaugel, sügaval naaberriigis ja
täiesti puhanud mehed. Tavaliselt
oli mees kohale jõudes juba lõpuni
väsinud.
Mehed otsustasid võtta olukorda
alul rahulikult. Koeri nende jälil
nüüd ei olnud, ga suuremat muret
valmistasid neile Petsam^o lennuvälja
radarid. Kas nende tulekut oli
märgatud radari skriinil ja mis
nüüd võiks järgneda? Teiselt poolt
aga võiks küsida; millest nad teadsid,
mis see võis olla, mis oli skriinil
näha? Lennuk see ei olnud ja
nüüd see oli lisaks kadunud. Kas
hakatakse lähemat ümbrust läbi
rehitsema.
^ Kraapigu pead ja mõtelgu,
otsustas Jussi. -—Me:võtame tänase
päeva puhkuseks ja vaatleme
natuke ümbruskonda. Selle järel
siis alustame peamise tegevusega.
Ega see mingi tükitöc^ ole, et tuleb
higi mütsiga pühkida:
— See sobib hästi, mina olen
alati väikese puhkuse poolt, naeris
Ville. — Ega meil tõsiselt kiiret ei
ole ega loodetavasti- tulegi. Käime
.ringi ja vaatame. Aega meil on päris
piisavalt.
Kui tuul olnuks sobiv, võinuks
mehed vaadelda Murmanskit, vähemalt
sealset laevaliiklust. Sel juhtumil
pidanuks eraldama tsiviillae-vad,
sõjalaevad, allveelaevad, üldse
kõik laevad, mida kuidagi võinuks
märgata. Lisaks pidanuks pildistama
kõike, mida võinuks. Kõik sõjalised
objektid, ka lennukid, olnuks
tähtsad. Aga nüüd oli tuul
teinud neile paha tembu ja mehed
sattusid Murmanskist kaugete. Tegelikult
Murmanski vaatlemine ei
olnudki matka eesmärk. Meestele
oli öeldud ainult „kui võite". Nende
oma ülesanne oli siis täidetud,
kui rahapakk oli hästi peidetud
m'ärgitud kohta. Murmanski vaatlemist
võisid teha teised mehed,
sest see ei olnud enam nende probleemiks.
Mehed otsustasid jälgida ^nd-muste
käiku ja teha selle kohaselt
oma tegevusplaani. Nad täidaksid
kõigepealt oma ülesande ja suunaksid
selle järel oma matka Petsamo
lennuvälja lähedale. Seal oli
neil ettenähtud Jennuvälja tegevuse
jälgimine. Lennuväljale võis sobivalt
läheneda ida suunast. Ville
teadis endisestki, et maastik väljaku
ümbruses oli üsna lahtine, aga
kõrgeid kaljusid ja seljandikke pii
sobivalt, mistõttu väljaku vaatlemist
võiks teha päeval üsna rahulikult,
kui vaid pimeduse ajal
leiaks sobiva vaatluskoha. Mineku-matkal
oleks siis hea võimalus teha
märkmeid matka läheduses olevaist
objektidest.
(Jäi-gneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 7, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820107 |
Description
| Title | 1982-01-07-06 |
| OCR text | . 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 7. jaaauarE 1982 Thursday January 7, 1932 Nr. 2 ara mk N luiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiHiinH Karate Liidus Privaatsed karatekoolld keeiato MOSKVA — Pri^^ on mtmä VeneiiBBM simetivõimude poolt lühike ja kiire snrmalöök. Põhjendades oma samma ägedate kriminaalsete rünnakute suurenemisega ja vigastamise ohuga, on Ven<; ^vabariigi'* ülemnõukogu vastu võtnud seaduse, keelustades privaatjsed karatetunnid ja asetades karmid eeskirjad sellele palja-käelisele relvastamata võitlustehmkale. «Karate aktiivsed harrastused viivad ühiskonna rituaalse tegevuse juurde, õpetades inimestele individualismi ja toorust", ütles N. Liidu Spordikomitee liige Nikolai Farhhomenko ajalehele antud in^ tervjuus. Keeld, mis avaldati detsembri keskel, oli järeldus juba sügisel ajalehtedes avaldatud artiklite seeriale, kus huliganism tänaval pandavat toime just nende poolt, kes treenivad karatet. See spordiharu tähendab Jaapanis ,,tühi käsi", mistõttu kirjades toimetajaile nõuti tihedat kontrolli selle enesekaitse vormi kasutamise üle. Seni keeld on maksvusele pan*- dud ainult Vene „vabariig5s", nois on üheks suurimaks 15-st jjVabariigisS" N/Liidus, aga arvatakse, et see peagi pannakse maksma ka teistes pürkondades. Ajalehtedes öeldi, et iseõppinud „eksperdid" võtavad suuri tasusid eratundide eest palju les nõukogu-^ de linnades, kaasaarvatud Moskva, Leningrad, Kiiev, Riia ja Tallinn. Kirjas, mis avaldati kaks kuud tagasi kommunistlike noorte ajalehes „Komsomolskaja Pravda" räägiti kahest„huligaanist", kes; tapsid mehe Uurali mägestikulinnas Bolshois, kui viimane katsus aidata 12-aastast röövimise ohvrit. Mõlemad ründajad kuulusid kohalikku karateklubisse. Odessas kaks noort karate entusiasti olid rünnanud meest bussipeatuses, kus üks vanem mees, tõenäoliselt nende instruktor, kritiseeris nende tehnikat ja lõpuks demonstreeris seda lüües ohvrile kõhtu. Antud määrused näevad ette karistust kuni 500 rublani, vangistust kuni 5 aastani igaühele, kes võtab raha karate õpetamise eest, öeldi Trud'is, tööliste ametiühingu ajalehes. Nüüdsest peale, noor peab olema vähemalt 16-aastat vana ja omama tõendid Kommunistlike Noorte Liidult ja kohalikult miilitsalt karateinstruktsioonide saamiseks riiklikus spordiklubis, ütles Parhhimenko, Karate on saanud viimastel aastatel suureks moeasjaks N. Liidus, mida on osalt õhutanud ka idast importeeritud seiklusfilmid, mis ülistavad karate võitluse oskust. Ka Eestis on karate harrastusel silmapaistev osa, alles hiljuti võitsid kaks eestlast esikohad N. Liidu ulatusega võistlustel. Spofdiisydfseid kodamaalt Tartus peeti Georg Hacken-schmidti XIII mälestusvõistlused klassikalises maadluses. Kokku oli 179 võistlejat, nende hulgas ka soomlasi. Esikohale tuli II keskkaalus Peeter Laasik, poolraske-kaaluš Olavi Kullerkann, II kerge-keskkaalus võitis maailmameistri-ja Euroopameistrivõistluse medali-mees soomlane Tapio SipÜä. . Oulus peetud rahvusvahelistel ujumisvõistlustel saavutas kaks esikohta tallinlanna Marina ^Trofimova. Ta võitis 100 m selili ajaga 1,07,90 ja 100 m rinnuli ajaga 1.17,82. 100 m liblikujumises tuli ta teisele kohale tulemusega 1.06,31. ^ Türil peetud raskevõistlustel püstitas Sulev Tarros uue Eesti rekordi II poolraskekaalus rebides 165,5 kg. Tõukamises saavutas ta 205 kg, mis andis kahe ala kogusummaks suurepärase 370,5 kg. Tallinnas korraldati detsembri esimesel poolel Eesti karikavõistlused lauatennises. Teatavasti on lauatennis võetud tuleviku olüm-piaalaks. Naiskondade turniiri võitis Tallinna Pedagoogilise Instituudi nelik, kuhu kuulusid Kai Mil-vek, Katrin Kõrm, Milvi Kuivkaev ja Elle õun; meeste alal võitis Maardu meeskondi kuhu kuulusid Rein Lindmäe, Jaan Härms, Jaak Pahlapuu ja Elmo Kivits. MÜÜGIL „VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- $ kula0 Fõikreads 1. Eesti kirjanik sajandi alguses, 4. Aastaaeg, 7; Jõuallikas, 10. Kehaosa, 11. Pagun, 12.' Tuhanõu, 13. Maailmajagu, 16. -Naisenimi, 17. Linn Shveitsis, 18. Endine eesti majandusminister, 19. Eessõna, 20. Tuntud kella-mark, 23. Sama, mis sol-bemoU, 25. Pikkusemõõdu lühend, 26. Terava otsaga ese, 27. Kartlik, 28. Kaassõna, 29. Mesilane, inglise keeles, 31. 9esti naiskorporat-sioon, 33. Kaunviljad, 34. Emane loom, 35. Eesti naiskirjanik 1860— 1927,' 36. Piirkond, 37.' Suure prantsuse revolutsiooni juhte, 40. Veelind, 42. Talent, 43: Naiste peakate, 44, Lühend arsti tiitlis, Uuralis peetud suustamise karikavõistlustel oli Arne Snel edukas, saavutades esimesel võistluspäeval 3. ja teisel päeval 10. koha. Sverdlovskis peetud maaspordi-ühingute karikavõistlustel saavutas Eesti sportlasist Johannes Bogda-nov 1Ö km distantsil kolmanda, Tõnu Sirel neljanda koha. Naiste 5 km distantsü oli Tiina Rosen-feldt viies. Budapestis peetud maailma ka-rikavõistiuste sarja kuuluval epeel Võistlesid ka Eesti vehklejad Kaido Kuur, Boriss Joffe, Toomas Hint, Viktor Zuikov ja 16-aastane Andrus Kajak üle maailma kohale tulnud 240 võistleja hulgas. Esimese eelringi 120 hulgas jätkasid kõik viis vehklejat. Teisest eelringist langesid välja ^ 2, kolmandast 1, kuni 32 tugevama hulgas jätkasid vöistiemist K.. Kuur ja B. Joffe, kellest K. Kuur tuli üheksandaks, B. Joffe 16. kohale. 45. Tuntud eestlase eesnimi, ,46. Artikkel prantsuse keeles. , . Püstread: 1. Koht Põhja-Eestis, 2. Mõtlematu, mitte muretsev, 3. Sõduripalitu, 5. Aina, ühtelugu, 6. Naisenimi, 7. Vajunud koht jmaa-pinnas, 8. Jonnakas, paendumatu, 9. Kuju eesti mütoloogias, 13. Mõttetera, 14. Mitte külm; 15. Täppisriist, peenema ehitusega seade, 19. ..-kumb, 21. Inglise saar, 22 Tüdruk ameerika zhar-goonis, 24. Kurb, inglise keeles, 30'. tJks mängukaartidest, 32. Artikkel saksa keeles, 33. Teatud mineraal, 36. Vedelikumahuti, 38. Koht, paik, 39. Haava jälg, 41. Küsimus. PÜHADE RISTSÕNALAHENDUS Põikread: 1. Maga sa patuste rõõm, 11. Au, 12. õe, 13. Suss, 14. Petlemm, 15. õled, 16. Inari, 18. Veste, 20. Summa, 21. lisak, 23. Ihnus, 25. Sm, 27. Is, 29. Ta, 30. AS, 31. Ossi, 33. Teile, 34. Saan, 35. Lee, 37. Dia, 39. Orjama, 41. Enamik, 44. Garol, 46. Raa, 47, Ida, 48. Vedu, 50. Kroon, 51. Nõel, 52. Andre, 54. Nerep, 56. Kemi, 58. Kkk, 60. Norm, 62. Ra, 63. Ahoi, 64. Ihne, 66, Le, 67. Oratoorium Messias. FMstreads 1. Messias, 2. Gas, 3. Austrias, 4. Appi, 5. Apteek, 6. Uuesti, 7. Tüma, 8. Rõõmusta, 9. õel, 10. Madrats, 17. Ii, 18. Vaste, 19. Ehted, 20. Su, 22. Si, 24. Na, 26. Mohr, 28. Piparkook, 30. Anni, 32. Ilmar, 34. Santa, 36. Ea, 39. Olevik, 40; Juudamaa, 42. Monopoli, 43. KalHm, 44. Cake, 45. Linn, 49. Uni, 51. Nen, 53. Riho, 55. Enne, 57. Err, 58. Kii, -59. Kim, 61. Rea, 63. Ao, 65. Es. EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.— ESTONUN SCOUTING •• 3.— Fred Limberg — ISAMAA EEST ..: EDUARD RÜGA graafik ja maalija 10.— A. Käbin — VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—, L, Kaagjärv — AASTAPÜHAB pübUteoloogiHsi vaatlusi 7.50 Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) 8.— TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Rahvatantsijate R^hm) 15.— Juhan Kangur — VAIM, VõlM JA VABADUS 7.50 Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE IL— Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.-r Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5. Paul Laan-^MÕTTELEND —pilte ja peegeldusi S.Eduard Krants — LUMELHTLASED (luuletuskogu) 3. August Kuhja — KADUNUD KODUD — mälestused August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.--. Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu) 3.— Aarand Roos — JUMALAGA, KAKS JA ERZURUM 4— Ants Vomm — VARJUD Guuletuskogu) 8.— Sahne Ekbaum — AJATAR Guuletuskogu) 4.— Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50 Ants Vomm — RISTSÕNAD U ^ 2.25 Ants Vomm — RISTSÕNAD IH 2:25 Ants Vomm — RISTSÕNAD IV J 2.25 Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu) ... 20.— Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS ;.. 5,— Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 Urve Karuks-r- KODAKONDUR (luuletuskogia) 6.— Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.50 Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 16.20 VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? "S.— V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) .. 3.— ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ... ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamaä eelkooliealistMe lastele värvitrükis) ............ 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTIK I i 3.— PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 $1.— .35 .70 .50 .70 $1.— ^35 .50 $1.00 .50 .85 35 .50 .50 .50 .50 .40 ..30 .30 M .20 .30 .30 .50 .30 .30 .30 .30 .30 .40 .40 .40 30 .30 .30 .50 .50 .50 .70 ,50 .40 ,50 .50 iisiiiiinniiniiinniiniiiniHniiniiiiiiiniiiiininiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiniiiiiiii^ tuule suund oli nüüd täiesti sobi- Põrgu! kirus Jussi — Mis saatan seda nüüd vaevab? Samas ta tegi äkilisi liigutusi nööriga. Sellest ei olnud abi, vaid maa lähenes hirmutava kiirusega. Oleme matka keskpunktis, tõdes Ville kõrgusmõõtjat jälgides. — Sellise kiurusega me oleme peagi kohal. Lennuväli suurenes meeste all, aga samas nad märkasid, et väike tuuletõmme oli siiski maapinna lahedal, sest pail hakkas liikuina ida suunas. Kõrgust ei olnud rohkem kui 500 jalga ja paU vajus kogu aeg madalamale. Jussi vedas vihaselt ventiilinöörist- ja äkki susm lõppeski. Ventiil oli ometi sulgunud. Pall ei laskunud enam, aga nüüd see hakkas jälle liikuma lõunasse. Tuulesuund ei olnud sobiv. Petsamö jõgi ilmus meestest allapoole. Nad nägid kuidas kaks sõudjat liikusid jõel Varustuse järele otsusta(fes olid sõudjad tsiviilisikud, arvatavasti kalastajad. Palli liikumine hakkas äkki kiirenema, Petsamo jõgi jäi kiuresti seK jataha. Päikenegi oli juba tõusnud Jäämere kohale. Maastik meeste all oli täiesti tühi ja asustamata. —^Võtame" suuremat kõrgust, ütles Jussi. — Kõrgelt on hõlpsam kukkuda^ kui lasevad palli puruks; - — Ei allaminekust pole midagi, äkiline, peatumme on küll vähe hirmutav, naeris Ville. Vähemalt lennuväljalt ei saa nad - meid enam tulistada, seHe võrra aitas meid tuul. Aga valesse suunda see nüüd viib, tõdes Jussi. Pall oli jälle 1000 jala kõrgusel ja Murmanski rannik jäi kaugele. Jussi hakkas juba muretsema selle üle, kuhu nad võiksid sattuda, sest — Kaardileht on varsti lõpul ja suund o nnüüd otse Kantalahele, teatas Ville. ~ Sd suunal jääb Murmanski küll nägemata. Kuid sellest polekski midagi, kui vaid saaks selle paki korralikult kohale. —See oli hea asi, et harjutasime metsa laskumist,, sest nüüd ei aita muud kui laskuda. Kohe tuleb maanduda, ütles Jussi. — Oleme sunnitud' laskuma, muidu tuleb pikk jalgsimatk ja suund on otse põrgusse, ütles Ville. Kuradi tuul, oleks vähemalt täna öösel puhunud õigest suunast! Järelmänghnine keelatud, pomises Jussi ja tõmbas samas ven-tiilinööri. Ventiil töötas nüüd laitmatult. PalL hakkas äkiliselt laskuma. Pall ületas elamute grupi mille ümber oli väikseid põllusiilä-kuid. Ees näis olevat sobiv soo-maastik. Kõrgust oli vaid paarsada meetrit. Aga veel ei võinud laskuda, sest elamute grupp oli lüga lähedal. Seal võis olla sõdureid,, kiiigi mingit lükumist ei olnud märgata, aga hommik oli veel varajane. Ilmselt elanikud, kes seal olidki magasid alles kõiges rahus. • Lend jätkus päris puude latvade tasemel.'Ees oli seljandik, millest tuli üle pääseda, kuna seljandik annaks head varjumise võimalust. Seljandikule jõudes nad nägid selle taga harva: metsa ja väikest järve. Selle rannale mõtles Jussllas-kuda. -—Sinna maandume, hoia kinni. Siin näib rahulikuna. — Millest sa seda tead? Ville. — livanid võivad olla- ükskõik kui lähedal, vaevalt neis majades tsiviile võiks elada. —Märkasin ainult, et pardiparv ujub seal järve kaldal täielikus rahus. Ei siin pole kedagi, väitis Jussi. — Haara vaid nöörist ja tõmba samal ajal, kui vean palli ha-juvile, see pehmendab maha tule-, kut — Lase aga minna, küll ma^ oma asja tunnen, ütles Ville. Korv oli juba üsna' maa ligi, kui Jussi tõmbas punasest nöörist. Pall läks hajuvile ja korv matsatas meestega maha. Randa ei olnud kümmetki meetrit. Meeste tulekust hirmunud pardiparv läks prääksii-des lendu. Mehed olid nüüd jälle jalamehed ja võisid oodata mistahes takistusi oma teel. Neid vaevas teadiüatus, kas nendp tulekut OÜ nähtud. Nad vaatlesid ümbrust, aga ei näinud ega kuulnud midagi. Pardidki olid kadunud ralmli-kumale paigale. * — Siin nüüd siis ollakse, tõdes Vüle. •— Nüüd tuleb peita see pal-lijäänus kuhugi. Kui leiaks vaid sobiva koha. Mehed lõikasid nöörid ja Jussi kandis korvi rannapõösastesse. See olid vaid nägemise eest varjatud, aga kui mõni möödaliikuja satuks köhale, siis võiks ta ibna pikemata korvi märgata. Siis mened rullisid palli ribad kokku ja jäid mõtlema, et kuhu seda peita. See vajas head peidupaika, aga sellist ei olnud lähedal. —- Jätame siia, otsustas: Jussi, r— Harjutuste ajal pall põletati, aga see suitses nii saatana moodi, et seda. ei saa siin teha. Suitsu näeks kilomeetrite kaugusele. Kui iivanid selle leiavad, siis leidku, aga nad sellega vähemalt lendu ei pääse. ' — Jätame vaid, ega seda õigesti viitsigi kaasas tassida, nõustus Ville. — Las jääb vankale peavaluks, kui katsub välja leida, mis saatana riistapuu see õigesü on. Mehed otsustasid minna järvest põhja pool nähtavale kaasikusel-jandikule ja jälgida sealt, mis võiks varsti alata, kui.nende lendu oli võimalikult märgatud. Sel juh-tumü see .koht hakkaks varsti ki-hisema gõdureist, aga seljiandikult nad jõuaksid end libistada enne oma teed. , I Vaatluskoht oligi suurepärane. Mehed tundsid end veelgi olevat kui puu otsast kukkunud. Oli raske äkki harjuda sellega, et oht ähvardas nüüd igal sammul. Samuti tundus võõrastavana see, et nad olid kaugel, sügaval naaberriigis ja täiesti puhanud mehed. Tavaliselt oli mees kohale jõudes juba lõpuni väsinud. Mehed otsustasid võtta olukorda alul rahulikult. Koeri nende jälil nüüd ei olnud, ga suuremat muret valmistasid neile Petsam^o lennuvälja radarid. Kas nende tulekut oli märgatud radari skriinil ja mis nüüd võiks järgneda? Teiselt poolt aga võiks küsida; millest nad teadsid, mis see võis olla, mis oli skriinil näha? Lennuk see ei olnud ja nüüd see oli lisaks kadunud. Kas hakatakse lähemat ümbrust läbi rehitsema. ^ Kraapigu pead ja mõtelgu, otsustas Jussi. -—Me:võtame tänase päeva puhkuseks ja vaatleme natuke ümbruskonda. Selle järel siis alustame peamise tegevusega. Ega see mingi tükitöc^ ole, et tuleb higi mütsiga pühkida: — See sobib hästi, mina olen alati väikese puhkuse poolt, naeris Ville. — Ega meil tõsiselt kiiret ei ole ega loodetavasti- tulegi. Käime .ringi ja vaatame. Aega meil on päris piisavalt. Kui tuul olnuks sobiv, võinuks mehed vaadelda Murmanskit, vähemalt sealset laevaliiklust. Sel juhtumil pidanuks eraldama tsiviillae-vad, sõjalaevad, allveelaevad, üldse kõik laevad, mida kuidagi võinuks märgata. Lisaks pidanuks pildistama kõike, mida võinuks. Kõik sõjalised objektid, ka lennukid, olnuks tähtsad. Aga nüüd oli tuul teinud neile paha tembu ja mehed sattusid Murmanskist kaugete. Tegelikult Murmanski vaatlemine ei olnudki matka eesmärk. Meestele oli öeldud ainult „kui võite". Nende oma ülesanne oli siis täidetud, kui rahapakk oli hästi peidetud m'ärgitud kohta. Murmanski vaatlemist võisid teha teised mehed, sest see ei olnud enam nende probleemiks. Mehed otsustasid jälgida ^nd-muste käiku ja teha selle kohaselt oma tegevusplaani. Nad täidaksid kõigepealt oma ülesande ja suunaksid selle järel oma matka Petsamo lennuvälja lähedale. Seal oli neil ettenähtud Jennuvälja tegevuse jälgimine. Lennuväljale võis sobivalt läheneda ida suunast. Ville teadis endisestki, et maastik väljaku ümbruses oli üsna lahtine, aga kõrgeid kaljusid ja seljandikke pii sobivalt, mistõttu väljaku vaatlemist võiks teha päeval üsna rahulikult, kui vaid pimeduse ajal leiaks sobiva vaatluskoha. Mineku-matkal oleks siis hea võimalus teha märkmeid matka läheduses olevaist objektidest. (Jäi-gneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-07-06
