Vaba eestlane , January 7, 1982

              Lk. 4
VABA EESTLANE neljapäeval, 7. jaanuaril 1982 — Thursday January 7,1982 Nr. 2 >:
KALLIST
LEHTSÄLU
sünd. 3. märtsil 1922 Eestis
§um. 18. detsembril 1981 Eestss
mälestavad stigavas leinas
rahus!
abikaasa LEIDA perekomiaga) Essttisi
õde INDA perekonnaga, U.S.A»-s
vend EVALD perekonnaga, Austraalias
õetütar ESTER perekonnaga, Eestis
Head koduküla naabrit Ja
AUGUST. VAHTRA perelkonmaga .
JOHANNES VAHTRA perekonnaga
ELFRIDE ONNU ja POJAD
Praost E . Lepikmle kingiti ortodoks^kogudušte poolt tema 70. sünnipäevaks kuldrist k^skiyidega. P i ip
asetab ülempreester dr. E. Ruus õnnüstatud risti JuubUarile kaela. ^ Foto: Vaba Eestlane
iuitsetamine tekitab arengumaades probleeme
Varalalikunud kallist sugulast
VELLO JÄÄGER!
AUGUST, ALINE ja JAAN
1 « . . f „ peagu kolmekordistus tubaka kas-naasiumis
Tartus, kus õppisid sa- . .
vatamme kümne aastaga. V
Bestiast^ poolt eelistatud ja traditsioonilJseks kujunmd
yATUSEMAJA
Matusamaja on üle 115. aasta teenmud Metropolita^ Tomz&tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid^ kvalifitseeritud personal )a
küllaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimine
ROSÄR-MORRISO
UNERAL HOMES LT
T. L. MORRISON -r Fmeral Director
mi Sherbourae St., Toronto, Ont. M4X \M
Telefon 92M498
FLOWERS & GIFTS
362 Danfortfa Av®.
Toronto, Onl
M4K 1N8
Eestis lahkus 5. nov. ^ päev pä­rast
oma 96-a. sünnipäeva ~ kaua­aegne
end. Tallinna Keskraamatu­kogu
juhataja Aleksander Sibul.
Oma sünnipäeval oli ta teadvuseta
olekus haiglas. 31. okt. teostati te­ma
juures õnnestunud sapikivide
operatsioon. Kuid sellele järgnes j
kopsupõietuc ja kahjustused raak Tubokcis valiutab häddvajaükyd viljcakandvad põllumaad
sas, mille tagajärjel ta 5. nov. va- , , , « « ji
rahommikul Iahk:us jäädavalt. Tubakasaaduste kasutamine on viimase kümne aasta kestel peagu kolmandiku võrra arengumaatiles
Matusetalitus toimus 9. nov Tal suurenenud. Kui suitsetamise vähendamiseks midagi ei tehta, siis suitsetamisega seotud haigused muutuvad
linna Keskraamatukogu suures saa- ftõsiseks kolmanda maailma probleemiks nakkushaiguste ja alatoitluse kõrvalö
lis. Järgnes muldasängitamine Pär­namäe
kalmistule. Kohal olid pea- Tubakat kasvatatakse maailmas ta sellest, milline olukord võib ollav Seda just seal, kus tervishoidlik-gu
kõik temaaegsed raamatukogu ca 4,5 miljoml hektaril. SeUest urn- 10—12 aasta pärast, on selgeid) ku selgitustööd on üldse vähe ja
ametnikud, kes olid saanud köhale bes 40% ori arengumaades ja kui viiteid sellest, et suitsetamine põh^ suitsetamise ohtlikkust pole ava-sõita.
Peied peeti restoranis ,Ke- Hiina arvestada .kaasa, siis peagu justab kohnandlas maailmas haigu- Hkkuse ette toodud,
vad'* kus oli ka fotode väljapanek 60%. Indias,- kus toodetakse 8% si ja enneaegseid surmajuhtumeid. Viimastel aastatel on tehtud .pal-vabarügiaegsest
Keskraamatukogu maailma tubakast, on umbes Kuna tubakasaaduste valmistajate ju tõrva- j a nikotiinisisaldavuse
tegevusest ja A. Sibulast selle juha- 750:000 tubakakasvatajat. Malav^i poolt ei ole oodata muud kui tulu- proovi arengumaades müüdavaist
^ .^jj^ • saab tubakast 56% oma riigi eks- taotlemist, siis ei leita arengumaa- sigarettidest ja joutud selgusele, et
A ck» i c,-i«^io A ^^.r iQQ/t \T.r.o porttuludest, Brasiilias kasvas tuba- de suitsetamise probleemile lähen- samknimelistel sigarettidel võib oi-
.LfllZtl l ^ e r ^ katoodang aastast 1965 kuni 1976- dust. ^ la erine^^^^^^^^^^^^ A,^s kui
jana. Ta õppis ^. Treffneri güm- - P - ^ ^ ^ l " ! ^ ™ ! l ! f Töö^sriikide valitsused peaksid ^td^t^^^^^^^^^^^
nuudsesct peale tundma suure- saldavusega. Arengumaade tubäka-
; m a d vastutust kohnandamaaü- i^^^^
: ma elanikkonna temshohieäen-^:^^^
damise eest taldstädes siritsetamiv gyj^gg^a^
se levimist suih^
. >i^e:iadtoe,-;.n.;^^
Maaiüna tervish()iü^
ooniWHO on sageli andnud se^^^
Keskraamatukogu juhataja koha- SeUe asemel suureneb arengumaa- f^l'^ "^^^^^ S L " tu- kasvataja näeb sageli tubakat
le vaim ta 1920. aastal ning sdle- ^.rfXi^ U i l S i a ^ " ^ S s ^ ^ j a «"^ '<^^ l^^^ i""^'^"^^''
üä töötas ta 30 aastat, s.o. kurn rettide kasutamme isiku kohta suu- lähendamiseks nins tubakasaa- sissetuleku. Selle kõrval ma-
1950. aastani. Tema juhtimisel sai reneb koigis arengumaades, neist müümedutamise jahdusteadlased väidavad, et pike-raamatukogu
enda -valdusse kogu Kaug-Idas ennustatakse suurimat ^ ' k o T ajavahemikus ön oiukord hoo-hoone.
Ta on ühteaegu raamatuke- juurdekasvu Naib, et prae^ vo.b ^ ^ - ^ S ^ on S a d e Ä o teistsugune,
gujuhatajate kursuste juhatajaks ~"trlÜaminf enam liikmesriikidele, kus valitsused on Läänes võime märgata, et suur
ja lektoriks mngajaWrja„Raama- Weks, kus suitsetamine enam ei ^eaks kiitnud. Nende ette- ° ^ ^rvise- ja haiglakuludest oh-tukogu"
toimetuses. i,,,:*,,^ l , AA* , , ! panekute kasutamisele võtmine tä- verdatakse suitsetamisest põhjusta-
ViimastelaastaM^^^^^^^ o Ä LSÄ^^^^ Ldaks muuhulgas seda,,.et n . i - tud haiguste ravile,
sümanagemise, koid tõotas varni- ^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ J teks USA valitsus peaks jatma tu-selt
edasi oma tütre. Astraa a ^ . haritlaskond, esimesena valmis ^aka ,,Food for Peace" program-
" • " l o o b u m a sellest kombest. Aafrikas ^''^ ^^3^' P^^^^
ja Aasias on aga pilt saraasugune; • v , , , «
sotsiaalselt paremas olukorras ole- ajül^|e^^^
vad viivad suitsetamise ^^V^y^fm^^^^
ühiskonda ja amiavad eeskuju, m i l - ' s f i o õ m soovitustele, andes uha Esimeseks on ta kah^^
u u >«;oari .-«r^^n^vor^ <2i*rTarPtti;ip edasi suuri laeuusid arengumaade ^^im- üsiineseKs on ta KanjuiiK ter-lele
teised argnevad Sigarettide . , , . suruendamiseks visele. Teiseks kasutab ta põllupin-valmistajad
ja ärimehed toetavad tubakatoodangu suruendamiseks. ^a mida võidakse kasutada
Ka elatistarvete ja põllumajan- kasvatamiseks. FAO inforraatsioo- -
dusorganisatsioön F ^ O , mil on nis on öeldud, et toit Ja tubakas
ühme tpökomitee i ; ^ ^
mai ajal A.H. Tammsaare ja Bem-hard
Linde, kellega A. Sibul jäi
eluaegseks sõbraks. Veel nüüd va­nas
põlves on ta kirjutanud mäles­tusi
Tammsaarest ja pooleü jäi kä-süciri
Keskraamatukogust ning ees­ti
raamatukogimdusest millisel alal
ta oli üks suuremaid eksperte, f?'
LRO elatistarvete ja põllumajan­dusorganisatsiooni
FAO poolt
1965. a. koostatud ennustuste
kohaselt väheneb arenenud maa­des
nõudmine tubaka järele Ja
juurdekasv jääb ühele protsendi­le
kes oli talle silmaks ja abiks. Te­da
jäi peale vümase leinama ta
noorem tütar Helle perekonnaga.
Arengumaades ei ole suitseta-mlshaigused
veel üldised, aga
nende lisandumisel surve suure­neb
just nendes maades, milledel
on enne suuri probleeme oma
tervishoiu alaL
Tubakas on kahel viisil kahjulik
Värsked ja esmaklassilised lilled Igaks ^ndmuselks,
Kunstikäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahktõ
, puunlkerdused, keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Siiani andnud abi tubakatootjai- bakas annab kiiremini kasumit. Tu-baka
kasvatamisel kasutatakse töÖ-
Suitsetamise probleem on nüüd jõudu hooajaliselt. See on suurfar-hanna
Käpa^ sündinud 26. detsemb-l
i l 1897 Eestis.
Tallinnas suri 18. augustü korp!
Tehnola liige dipl. ins. Hugo Luik-mil,
sündinud 15. juulil 1903.
Boräsis suri;30. oktoobril Helmut
Tammjärv, sündinud 3; märtsil
1904 Asukülas.
Tallinnas suri
spordiorganisaator
JõUlüjunBiilciteeiiistus
õe®rgina kirikul
Jõuhilaupäeval toimus eestikeei- seda suunaandmist mõjuka reklaa-ne
jumalateenistus Royal Beachimiga.
lähedal asuvas mitedGhurch kiri- ;Enam^^
kus. Teenis Usuteadusliku Instituu- Ameerika maades pole kasutatud
, di õpüane Tüt Tralla, organistina ^ i s h o i d i i k k u kasvatustööd mõju.:
toimis Ed.Welin Keswickist. kalt tegutseva tervishoiu organisat-
Jumalateenistusele d i kogmienud sjooni poolt ei õpetusen^
arvukalt palvelisi, nii Royal simeedmmina. Peagu koikare^^^ lahendamine nõuab ka rahvuslikke ja töölised jäävad suured' osas aasr'
Beachist, Keswickist, Udorast, maad katsuvad end yoimaikult l u - pj.j.j ületavat tegevust. Arengumaa- tast tegevusetuks.^^^^^^^^^^^f^^^
Pefferlawst ja mujalt. Attar oli «ikese ajaga va^aviia viiesusest ja de ja tööstusmaade valitsused peak-kaunistatud
jõuhipuu ja jõuhüüle- J^^su^st tingitud t^rvishoiuprob- ^^^^^ võimelised nüüdsest ti-l riis ön viimastel äa^^
dega, mis andis tõelise jõuhimee-"'^*^ hedamaks koostööks tubakapoliiti-tüd; huvi küsimuse vastu, kjiidas^n
leolu. SeUepärast pole Ime, et mõned ka • seadusandlikkuse väljatöötami- võimalik
Juthistaja higes jõuluevangeeUu- rügid on mõnikord võimetud ja pikemaajalisel tervishoiu prq- seadusandhkult: j i mida suudetak- i
neid probleeme lahendama, mis grammi kavandamisel.^^^^ s
tulevikus võivad veelgi halvene- Tervishomorganisatsioon^^^ s^^^
<äffl. tab
Aastate 1970 ja 1980 vahelisel t a v ^ l e n d a m i s e k s arengumaad^ vaja-^;
ajal suurenes tubakasaaduste kasu- maäpesše inMday^ takse enne kõike rahyüsvaheUst
tamine Aasias ja Kaug-Idas (arves- sisaldavad sagdi 'märgatavalt roh^ koostööd jä tööstusmaade eesky-tamata
Jaapanit) 23% ja Ladina- kem tõrva, vingu, nikotiini ja muid ju^^ olevat tubakätöösttir^ilesurv^^
Ameerikas 24% ning Aafrikas ebatervislikke aineid kui tööstus- avaldamist ning^^^^a^ ter-
Endel 33°/o. Tööstusriikides oli juurdekasv maades müüdavad samanimelised vishoiuprogrammide toetamist. ^
sündmud AVoriasTTv. suri 9. novembril 3ukk nii Usuteadusliku Instituudi alla 10%. Põhja-Ameerikas tooted. Ka kasutatakse müügirek^ suitsetamisega seotud hai-
AlbPrt. Rfiin«. «iindint,,^ n nkfnnh- õpilast T. Trallat km ka organisti juurdekasv vaid 3 7%. Tubakatoos- laamis vahendeid, mis paljudes rahvatenSlik o^^^^
turid ja tööstusriigid on peamiselt tööstusmaades on keelatud. *,usie ranvatervisUk osatähtsus,
vastutavad süitsetamishaiguste levi- Seitse suuremat tÜbakakompa-^J^^^^^^^^ >
mise eest. Kohalikke tubakakasva- nnd valitsev^^
iafaid, isegi mitte kohnandamaaiUdusest,^B^
ma /Valitsusi ei säa tehai vastuta- sarnane kompanii^ mille äriline lä-jaiks
selle arengu suuna üle. Tuba- bikäik on aastati olnud üle 4 rail-katöösturite
küünilist suhtumist; jardi Inglis^ Jiaela, võib osta
BERLIIN — Tosin sissetungijat kirjeldab maailma suurunatübiaka- paljudest neist 150 riigist; te sel
Leinoteateid Torshällas, Rootsis suri 12. no- nii ja oli vaimuliku kõne aluseks
„ , • ^^^^^ Johannes Kalda, sündinud valinud Matteuse evang. 22. peatu-
Mdrose Park'is lU. suri 14. no- 22. juulil 1904 Eestis. ki, mis räägib Jeesuse sündimisest
vembnl Roman Maar, sundmud 8. Halmstadis, Rootsis suri 15. no- Petlemmas. Kirikupalves palvetas
Bovembrü 1923 Vüjandis. vembril Leida Tamm, neiuna Rah- ta kannatava kodumaa ja rahva
Elkins Parkis, Pa. suri 17. no- nel, sündinud 6. detsembril 1921. ^est.
vembrü Jaan Maasik, sündinud 9. Lidingöl suri 9. novembril Nata- '
detsembrü 1897 Helmes. Iie Terk, sündinud 6. veebruaril Pärast jumalateenistust
Rocky Hills'is, Conn. suri 15. no- 1895 Jaroslavis. Jakobi koguduse esimees
vembril dr. Peter Laube,
7. juulü 1920 Paides. Albert Reinas, sündmud 23. oktoob- kiri organisti
Patersonis, N.J. suri 17. nov. Jo- ril 1901 Kodaveres.
tänas
Ed. Welmi.
Long Islandü suri 6. novembril
Sabrin^ ^ Aruvald, sündinud 24.
märtsil 1966 Lõuna^Koreas.
ühendriikides suri 31. oktoobril
Ilmar Peet, sündinud 5. aprülil
JJ. S - gi
jõulukirikus
arengumaades pole keegi rääki­nud,
et suitsetamine võiks olla
tervist kahjustav. Seda informat­siooni
tubakareklaamis es aval­data.
1910.
Tallinnas suri 17. oktoobrü Helmi terroristide sümpatiseerijat trti- komoaniiBritish America Tobacco on haruettevõtted ja siis arendada
^ Puusepp, neiuna Malm, sündinud gj^id end läbi Lääne-Beriiini kiriku seisukoht, mille kohaselt ^enamikus kahepalgelist turutegevust. Arene-
Id. septembril 29. augustil 3.913 Narvas. . jõuluõhtuse jumalateenistuse ajal arengumaades on tubaka kasutami-nud maades on tubakakompaniid leem kolmandas maaihnas tunduda
Enn Uuehend- Eestis ^suri 28. septembril Eesti heitsid tulekustutajaid läbi kt- ne üsna väike, ega meie teadete ko- nõustunud, kuigi,,.; vastumeelselt, veel kaugena, kuna seal on suuri ja
Praegu võib suitsetamise prob-rik,
sündüiud 22.'märtsü' 1919. a. Vabadusõja veteran ja Vüjandi no- riku värviliste akende ja kirjutasid haselt pole neis riikides arvulist si- rekiaamikeeluga, lioiatustega-nende hoopis tõsisemaid probleeme lahen-linoorte
võistlustel tar Juhan Pill, sundmud 5. mail Evangeelse Luteri kiriku välissei- det suitsetamise ja tervise kahjus- pakenditel, et suitsetamine võib oi- dada. Aga kui neile seal ei juhita
la kahjulik tervisele ja sigarettide tähelepanu, siis on mitmekümne
Talliimas. Koolinoorte
võitis ta 1937. a. esikoha mitme- 1890. nale tähed RAF, ,mis tähendavad tainise vahel",
võistluses j a asus samal sügisel Kopenhaagenis suri 3. oktoobril Red Army Faction; see ön Baader- Tegelikult on arengumaades tõrvasisaldavuse ^madaldamisega, aasta pärast suitsetamisest põhjus-
Tallinna Koolinoorsoo Spordiühln- merekapten Arnold Nordmann, Meinhoft terröristidegrupi ametli- suitsetamine üsna levinud ja kõik- Arengumaades ei saa kasutajad sel- tatud haigused tõelisuseks arengu-gu
tegevust juhtima. sündinud 1902 Mahus. kuks nimekSo jal kasvamas. Juba nüüd, rääkima- lel alal mingit kaitset. maades.
Värske
mölesfu
Rein An
Rootsis 0
Kirjanike K
Rein Andre
rambitules".
tub, on see
saks rüjkal'
saldades üle
mat hõlmab
teatrielust k
Kanadas, ü
rab kõduma
pool aga la
Kuna aut
ranmkuregi
dub siin loo
kohakii-jeidu
ja nof)rusaa
dumme toil
tuga 1938 K
Kooli, kus
aastat, õpe
enamik tim
kellest aut
lühiportreid
lavale astui
ranguajal
oonide varj
hai.. See õs
eesti sõjaa
vapustavat
mustega n"
näitlejate i
Pagulasa
sis ja hilje
tavaid võr
maise tea
mitte amu
sondüt vai
sest autor
hesid eesti
elukutselist
võõrsil. K
'lused ning
rite tegevu
huvitavat
gulasaeg o
kem kiü k
periood,
juba eesti
jelduse is
kronoloogi
Rein An
teatrikirja
nud värske
1482
(B
Telefo
Eestla
hädali
Toront
edasi UP
likopteri
Antarktik
vait 40
oli geolo
koosseisu
merel ja
ri pikk
Laeval
lingtonist
meeskon
jat.
Endel
Internati
ses. Ta o
dina tööt
gi oma
maid and
torite strd
Eesüj
Annetusd
V ja mäleq
vabad. I
noortele
Eestd
kaudu
saamiselt
Broadvid
. aai
HEL