Vaba eestlane , October 22, 1981

              Nr. 74
Ibert MölteH
uiestuseks
lesti skaudid USA-s ja eesti
tlus . üldiselt, teatud' määral
eestluse ühiskond on kaota-ühe
oma vanema ja noorte
lema juhi, kauaaegse USA
[tiSkautmastrite Eogu juhata-klbert
Mölteri.
|a oli õigusteadlane, töötades
ivalitsuse ~ ja mitmekülgses
skondlikus tegevuses. Ta sun
Jktoöbril Lakewoodi haiglas.;
tindinud 1899. a. Viljandimaal,
Isaare. vallas, Kolga-Jaani ki-connas.
Eesti Vabadussõjas va-ihtliku
õppursõdurina. Lõpetas
ramaa Poeglaste Gümnaasiumi
l. a. Eesti skautlusega liitus
|des varjakult. OH kaastegev
pdi- ja teistes organisatsiooni-
|. Kõrgema hariduse taotlusil
handuslike raskuste tõttu töötas
Upeal Kärdlas, Tartus; ja Võ-l
Ülikooli õi^asteaduskonna lõ-liplomi
saavutas 1937. aastal.' •
tinnistusameti ; seki-etärina töö-
Võrus 1929. aastast omariiklus-lõpüni.
Seal''oli "ta linnavoliko-
|. ka esimehena,, samuti mit­te,
organisatsioonide juhatusis.
lastail 1931—1940 oli ta Võni-
|a skautide maleva vanem,• üht-ka
Eesti Skautide Maleva Nõu-liige.
^
fõõra võimu poolt 1940. a. val­latud,
oli ta Saksa okupatsiooni
[Võru linnapea. 1940. a. oli
f l oma perega omas talus Yil-
Idi vallas. Põgenes peagi Saksa-
]ale, oma perega algul Lüübe-süs
Dštmoldi laagris, oUes ka
[grijuhiks. Kadunu oli Briti
)ni Eesti Kesknõukogu liige,
sti skautide peasekretäri asemik
Skautmastrite;^koondise esi-
|eš, ka suurlaagri juht.
?50. a. algul saabus ümberasu-
|a USA-sse. Töötas pikemat ae-
USA skautide, peakorteri kau-iajas.
USArS (Portlandis) rajas
Iter skaudirühma. 1966. aastast
Lakewoodis, N.J. Vaheaastail
[ewoodis eesti skaudilipkonna
ItV hüjem lipkonna vanem.
lastast 1950 oli lahkunu USA
[uim astrite Kogu koondise juha-
[ks (välja arvatud paar vahe-tat):
Mõned aastad ka Eesti
tide Liidu peasekretäri abi,
[ite vanem ja ESL esindusko-ige..
:adeemiliselt oli EÜS Raimla
ktlane.
ca Sa rahus, suur aateline
leeš!
Herbert MichelsoE
Nr. 74 VABA EESTLANE neljapäeval, 22. oktoobril 1981 — Thursday, October 22,1981 Lk. S
lOBIV JÕULUKINK
ESTO-80 ALBUM
[ülemaailmsed Eesti Päevad
Stokholmis
Välis-Eesti väl|aandel
Rein Välmo —fotodl
Alex Milits — tekst
Suur formaat, 95 lk.
^d $45.— + saatekulfl Kaiiaia§
> USA-sse $1.50.
Idaval ^
^ABA EESTLASE talitiisesi
Väiksemaid
REMONTTÖII»
V majade juures:
nlekter, torud, puutööd jne.
Ülistage — J . M E I U S I 225-3283
li
•m.
HAUAKIVID
Eesti ettevõte
|YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S 1Z9
[(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel. 487-2147
SCctnadd post uu^ Karuksi luule on originaalne
OTTAWA - Kanada postiteenis- "^^ Lehlst© ICGikS b@ngut TorOütOS
T\ möödunud ree- Möödunud neljapäeva õhtul toimus Järjekordne Eesti KirJaMmise Sõpifade Mtmsena dr, Hse LeMste
aei Jo-ooni korporatsiooniks, mille loenguõhtu Tartu CoUege% üle poolesaja kirjandushuvilisega. Dr. Lehiste oü päeval pidanud ettekande
luiemusena postiteenistus muutub Toronto ülikooU lingvistika osakonnas, andes põhJaUku analüüsi eesti keele vältesüsteemist. õhtuse kak-iseseisvamaks
mng ei aUu senisel sikloengute kava avas Harri Mürk, tutvustades külalist kui maallmakuialsat keeleteadlast foneetika alal,
kujul mitme ministeeriumi kont- kes samaaegselt m tuntud ka Mrjanduskrütikima.
roUüe. Postiteemndus hakkab kroo-nikorporatsioonina
tegutsema Ga- I. Lehiste käsitles assotsiat- luuletuses-sobida ja luuletuse mee- ja mõistatustega, mida ta oma
nada. Post Corp. nimetuse all sioone, sidestusi Urve Earuksi leolu lõpuni viia. Ka leidis I. Le- M e s on osavalt kasutanud,
ning selle presidendiks on endine eraldas neid vabadeks histe, et luuletust peabki niiviisi kärast ettekannet seletas ka Ur-
Toronto : avaliku liiklusvõrgu mä- seotuiks, märkides, et need või- lugema, et lugeja ka ise peab mõt- ve Karuks ise mõne assotsiatsiooni
nedzher Michael Warren, kelle ^^^.^^^ tekkinud lugejail enda lema. Kunstiline elamus ön alati teket või uudismoodustist. Lapsena
aastapalk on 150.000 dollarit. Ka- assotsiatsioonidena, oletades et subjektiivne ja sunnib läbi elama o^i teda luule juurde toonud just
nada postiteenindus läheb uuest lu^^^etaja need kas teadlikult või looja impulsse. ^f^t Enno luule, mida vanaema
aastast alates tunduvalt kallimaks alateadlikult on oma värssidesse Lektor leidis Karuksi luules as- oli talle lugenud,
ning Canadä Post Corp. president kätkenud. Dr. I. Lehiste 'tõi näi. :sotsiatsioone Gustav Suitsu, Palil- Pärast vaheaega järgnes teine
^Warren mainis^ et ta ei sää gar^n- ^^^s sõna„laisakuir', mis on Ea- Erik Rummo, J . Kaplinski/Enno lö&ng „Eesti rahvatarkusest vana-teerida
kanada postiteeninduse kii- ^"^si uusmoodustis, kuid assotsiat- luulega, mõningaid sidestusi veel sõnade valguses". Lehiste oli just
ret paranemist. seerub lugejas„raisakulliga". B. Alveri,H. Talviku ja K. Lepiku tutuvunud kodumaal ilmunud tea-luulega^
dusliku raamatuga „Eesti vanasõ-
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Võtab tellimisi vastu alumimium uste," akende ja välisseina ka­tete
tööde peale (aluminiumsiding). Jätkudeta veerennid neljas
värvjs. Tasuta hindamine. Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel. töökoda S32-2238
YORK ALUMINIUM, 10335 Keele St. Maple, Ont LOI l EO
UUS SAADETIS SOOMEST SAABUNUD!
Küünlad, küünlajalad, klaaskaubad, servjetid. :
Roostevabast potid, noad, kahvUd^ losikad
^' SAUNATARBED / '""'"'•^
Delikatessid, pagaritooted (Viking Foods, Rooneem, Par&way).
Avatud: esmasp.-kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4
Korduvad postistreigid on toonud- Side on nende v a M tugev, kui
Kanaema majandusele suuri kahju­sid.
Nii kalkuleeritakse, ef: käes­oleval
aastal toimunud postistreik
läks Kanada tööstustele ja ettevõ­tetele
maksma 2 miljardit dolla-gi
luuletaja emese seletuse koha­selt
on ta selle mõistega väljgn-danud
laisku, otstarbetuid mõt­teid.
Keeleteadlasena oli dr. I. Lehis-
, . „ nad T', kus on 5000 vanasõna 916
ikHid leidis siiski, et Karuski hm- leheküljel ja on jõutud alles k-tä-le
on väga originaalne, kus au- heni, millest võib järeldada, et tei-tor
küU teadlikult kordab mond seUine köide on veel järgne-
5463 Yonge St. WiUoWdale Wm 5S1
(Finchi lähedal) — Tel. 222-7575
rit. Hävitavad postistreigid on kaa- tel võrratu võime selliseid 'sõna-sa
toonud olukorra, kus Kanada sidestusi avastada, märkides et
värsirida teiste luuletustest, j^gg
kuid paguluses kasvanuna pole
varasem eesti luule ta alatead­vusse
jõudnud.
elariikkond nõuab kategooriliselt luuletuste lugemisel on assotsiatsi- Küll on Karuks tutvunud eesti rah-postiteei
võtmist.
JÕULUD
ND TORONTO
I. LeMste leidisj et vanasõnad
annavad hea pilg« eesti rahva
vanast maailmapildist.
postiteenijatelt streigiõigiise ära- oonide nautimisel suur tähtsus, valiku vanavaraga ja tal on kiU- f^^^ kajastub ühiskonna elu, sel-
Sõna konkreetne tähendus võib lalt tugev side eesti rahvalaulude- f.f;a™st, kuid ka palju
• . / . • ulaimmlikku. Aegade jooksul on
paljud vanasõnad ränhähud ühest
keelest teise, kuid võivad teatud
olukorras ka spontaanselt tekkida.
Vanasõnad on kristalliseerunud
mitme põlvkonna elutarkuses, kuid
üldpilt on'nähtud eesti külaühis­konna
pinnalt ja soovitustega tasa­kaalukusele.
Lektor tõi rohkesti näiteid, grii-peerides
sisukohaselt vanasõnu.
Paljud ülistasid töö väärtust, tei­sed
Oli praktiHsM nõuanded, m^^
lele lutus moraalne nõuanne. Kuid
sageli naeruvääristati lolle ja
mõistetakse hukka „ise" sõna ja
sellega seotud tegevust. Neis on
talurahva suhtunlišt kinkimisele,
konservatiivne niaailmapilt kodus­se,
kuid om aj agu ka huumorit om a
elu kirjeldamisel.
Eesti huumor on selline, kus tei­nekord
ei teagi, kus on tegemist
tõega' ja kus naljaga.
Rolttkesti on sulaste vanasõnu, pal­ju
tarkust abieluseisuse kohta.
Kõigist nähtub, et eesti vanem
ühiskond Oli tasakaalukas, leides
mida jõuga ei saa, saab nõuga. See
tugev sisu ongi andnud tuge läbi
aastasadade püsiniiseks, võibolla
annab veelgi jõudu uuteks aasta­sadadeks.
• ^:
Lõpuks Kaja Telmet avaldas tä­nu
külalislektorile ja avaldas loo­tust,
et teda võiks jäUe peatselt
Torontos näha. : >
BÄKERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH A V E . ' T e l 463-3331
Soome pagarisaadiised — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad. Soolaheeringas.
Soeme rukkiSeib
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud: esmasp.-T-laup. 9—6
Kui toote käesoleva kuulutuse kaasa ja ostate meilt kaupa
$3.00 eest või rohkem, siis saate ühe leiva tasuta Teie oma va­liku
järgi, (sepik, sai või rukkileib). Ainult 17. oktoobrini.
ODAVAM Eesti draamaklassikat külakostina
PInncsir organiseerib kolm grypilendujõ
Valige sobivad kuupäevad väljasõiduks ja Itsiga-
§itulekuks.
Väljasõidud Torontost;
Reedel, 18. dets.j pühap., 20. dets. ja teisip.,
22. dets.4981.
Torontosse tagasisaabumise kuupäevad:
Laup., 2. jaan., esmasp., 4. jaan., laup., 9. jaan.
ja pühap., 10. jaan. 1982. ,
Hinna sisse kuulub bussisõit Torontost Mont­reali
ja tagasi, $40 isikult, koos kohvi ja võilei­badega.
Montreal —^ Eelsingi —.Montreal reisite suur-,,
tes mugavates Finnair DG-10 lennukites.
Sõiduhind lastele alla 12 aasta $362.50 {Nende
mõõdukate hindade tõttu 4-liikmeline perekond
Finnair on ciinuke lennuliin
Skandinoavieist, mis
Kanadat Soomega ilmci
vahemaandymiseta.
säästab $842 võrreldes A P E X hindadega, kus
täiskasvanu piletihinnaks on $862 ja Idste
$646.50)
Lend peab olema reserveeritud vähemalt 30
päeva enne väljalendu.
Hinna sisse kuulub Kaniada lennüväljamaks
$12.50 täiskasvanult ja $6.25 lastelt.
Grupisuuruse alammääraks on 10 reisijat.
Allnimetatud reisibüroo4 organiseerivad grupi­sõidud
bussidel Torontost Montreali ja tagasi
koostöös Finnair'iga.
yõtke ühendust allnimetatud reisibüroodega või
otse Finnair'i bürooga Torontos, 8 King St. E . ,
tel. (416) 362-1511
\FINNHIR
191 Eglinton Ave. E:, Süite 104
(4li5) 485-9437
Äatco Travei Service
Atria North, Süite A 121
2255 Sheppard Ave. E. Willowdale
(416) 497-3622 Anja Kivihen-Velickovic
Yorkland Travei Ltd.
185 Yorkland Blvd.
Ramada Inn Hotell - Lobby
Willowdale (416) 497-03.00
rain Ltdo Tõurs & TraveS
2656 Danforth Ave., Toronto
' (416) 690-4922
findividuaal" |a grupireisid syve- ja
falvehooaegadeks; globaalses üiatijises
II
Vello Sootsile
Tel. 757-5089
iney
õnnetu surm
SYDNEY (MK) — Sydney eesti
perekonnaaKst, 50-aastane" dr. Ayo
Tohver suri 4. oktoobril piissikuu-list
pähe. Dr. A. Tohver viibis
Sydneyst eemal oma maaomandil
pika nädalalõpu puhul. Jäneste-küttimisel
kaheraudse püssiga, oli
püss üle aia ronimisel nähtavasti
lahti läinud ja kuul oli teda pähe
tabanud.
Leinama jäid abikaasa dr. Malle
Tohver kahe kooliealise lapsega ja
vend dr. Enn Tohver perekonnaga
ning arvukas sõprade ja tuttavate
pere, rääkimata tänulikest patsi­entidest.
Eestlased ei esiie
Multicultural
Teatrifestivalil
Ontario Multicultural Theatre
Festival piihitseb käesoleval sügi­sel
oma 10. juubelit. Tänavune pi­dustus
avatakse laupäeval, 31. ok­toobril
ingliskeelse lavastusega ka­nada
autori Michael John Nimchu.
ki näidendiga The DayMy Grand-dad
Died".
Avaetendusele järgnevad üheksa
lavastust, inglise, tshehhi, hispaa­nia,
läti, ungari, ukraina, itaalia
ja soome keeltes. Eestlased, kes
Skautüksus Lembitu Maleva abi- QJJ^ ^^g^ alrtiivsed ja isegi
vanem Vello Soots sai neÜ päevil kahe teatriga festivalist osa võtsid.
Kanada Skautide Organisatsiooni viimastel aastatel eemale jää-peakorterilt
teate, et temale on an- ^^d, kuigi festivalist osavõtmme
lud skautluse teenetemärk „Medal võimaldab tasuta ruumid ja märga-of
Merit", mis annetatakse era-• ^gva toetuse,
kordselt silmapaistva juhtimistege-vuse
eest. Märgi diplom saadeti • . • ,•, • . • . •':
. koju, skaut-käskjalaga, medal ise tas skautlemist Rootsis ja on ak-antakse
üle hiljem Ontario leitnant- tüvse skaudijuhina tegutsenud üle
kuberneri poolt. Vello Soots alus- 25 aasta.
Lawrence^Park Collegiate Insti-tiite
auditooriumis leidus mõne­võrra-
ruumi Toronto eesti teatri-sõpradele
kaasaelamaks üha har­vemaks
jäävale teatritegevusele
Torontos. Seekordne New Yorgi
Eesti Teatri külakostiks toodud
Eduard Vilde 4-vaatnseline. draa­ma
„Side" oli rõõmustavaks sünd­museks,
näidates et New Yorgi
eestlaskonnas on teatriloomingul
aktiivne osa.
Eduard Vilde „Side" on kirjam-kn
kahe populaarse näidendi „P5-
suhänd^^ ja „Tabamata ime" kõr­val
jäänud varjii ja vaid üksEkuil
kordadel lavale pääsenud, kuigi see
on sisutihe psühholoogiline draa^
ma. Kuid 1917. aasta lavastus „Es-tonias"
sai (halva osajaotuse tõttu)
jaheda vastuvõtu. Näidendis kasit-letalkse
raamatukaubanduse ja kir­jastamise
tegevusega seotud prob­leeme
enne I maailmasõda, mil
Vilde ise oli eesti kirjastajatega t i ­hedais
sidemeis ja ta kogemused
näitasid neid just halvemast kül­jest.
Vilde oli kavatsenud kirjutada
sel ainestikul komöödiat, kusjuu­res
raamatukaupmehega kirjastaja
prototüübiks ta võttis selleaegse
kirjastaja Gustav Pihlaka, tema po­ja
läänemaise ärimoraaliga anti­poodiks
aga selleaegse kirjastaja
Eduard Virgo.
Neljavaatuseline eepiline jututoi-mega
näidend on konservatsiooni-tükk,
kus kolme ja poole aastia
jooksul kirjeldatakse ärimoraali
kahe alaintriigiga, vanemate türan­niat
ja naiste abieluprobleemi, kus
püütakse meeste kaudu seltskond­likku
positsiooni saavutada. Asja
teeb dramaatiliseks äriline halasta­matu
võistlus isa ja poja vahel.
Konservatsiooninäidendi staatili­sus
andis end eriti tunda esimeses
vaatuses, mis oli aeglane^ Lühen­damisega
suutnuks tegevust tihen­dada,
kuigi sajandialguse äritege­vus
oli ju mõneti huvitav ja tõi
t^eosesse koomikat. Ralf Sams raa-matlukaupmehe
ja kirjastaja Hans
Ilvese osas andis väga huvitava ja
psühholoogiliselt põhjendatud k?.-
rakterlkuju, kelle rahaahnitsemise
haiglane kirg kogu näidendit läbi??,
kuni see muutus poja vastu toimm-vaks
ärisõjaks. Tema areng läbi
kolme ja poole aastase ajalise ula-iuse
oli mängitud tõetruult ja suu­re
ilmekusega.
Samuti oli tugev kogenenud la­vakunstnikuna
Jaan Kuuse vana
Hvese poja Voldemarina, tuues
kontrastselt esile isa vastaspoolsu-se.
Isa ja poeg olid näidendi tuge­vamad
osad ja moodustasid tuu­miku
nende iimber liikuva tegelas°
konnaga. Seal oli toredaks trükS-kojaömanikuks
Ve!hik iJnnas Kär­neri
kujunduses, kadakasakslust
esiletoovate saksakeelsete repliiki­dega
ja abielu kaudu kõrgemasse
seltskonda püüdlev proua Kurvits,
keda mängis Aime Andra ja mõ­neti
Mari LeesmeiBt tagasihoidliku
müüjanna Agnes Schönfeldtina.
Kui esimene vaatus veel ae^aselt
nende karakterit esile tõi^ siis järg­mistes
suutsid nad kirjaniku peent
psühholoogiat isikupäraselt elavaks
ja pingeliseks muuta, nii et näiden^
di lõpul jäid vaatajadki sisulise
arengu mõju alla, kus Vilde elava
dialoogiga arendas üllatava lõpu,
et side on siiski isa ja poja vahel
olemas.
: Väiksemais osades oli Kathiyn
Hiir väikse Melitana,.01af Sieberg
müüja Padarina, Robert Vänt rän­dava
raamatukaupmehe Toomani
ja töövoorimehena. Kalju Ets en­dise
kooliõpetaja Jaak Grünbergi-na,
Heikki Leesment jr. majaoma­nik
Köpke, Velly Kerjan Hans 1-
vese vana teenija Maiana, Peeter
Ristsoo, Eduard kärner, Ast^ Lind
ja Tenno Andra ostjate osades.
Urmas Kärneri lavastus oli rea­listlik,
samuti kui Raoul Linnu la-vakrjjnndus,
jkus lavaruumile oli
ajalise tausta andmiseks paiguta­tud
sajandi alguse eesti niamatute
pals;elehti. Kostüümid oli kujunda­nud
Juta Ristsoo ja inspitsiendiks
Asta Lind.
New Yorgi Eesti Teater tõi ees­ti
teatrit Torontosse, kunagise vä­liseestlaste
teatrielu aktiivseimasse
Ikeskusse. Etenduse lõpul tervitasid
. külaliskolleege siinse kolme teatri
liikmed lillede ja tänusõnadega.
Teatrisõbrad said elamuse eesti
näiteklassikast, mis viis neid kunn
70 aastat laiusi eestlaste kultuuri­ellu,
kus kirjastamine oli alles al­geline,
seda ägedamad aga võitlu­sed
omavahel."^ Võibolla, tuleb jää­da
ootele järgmist New Yorgi,
Eesti Teatri külaskäiku Toronto
eesti teatrielu säilitamiseks.
HANNES OJA
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal)
H. S. KÄNE
WILLOWDALE ONTARIO