1981-10-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE n^^^ Nr. 74 I S T S Õ N Ä Nr. Spordlittudiseid TraditsiooniÜEe rahvusvaheline Balti korvpalli karikatürniir peeti tänavu Soomes Jyväskyläs: Tegelikult oli tänavu rootslaste kord neid võistlusi korraldada, kuid need jäid hoopis eemale, mistõttu võtsid võistlusist osa Soome, Eesti ja Lati meeskonnad. Eestlased võitsid üheksandat korda selle turniiri, võites soomlasi 83:76 ja lätlasi 98:93. teisele kohale tulid soomlased, kes võitsid lätlasi 84:67. Eestlaste edukaim korvikütt oli Heino Enden. Nii viidi rändkarikas küll Tallinnast Jyväskylässe, kuid toodi jälle tagasi. Eesti meeskond pidas Jyväskyläs veel sõprusmängu kohaliku ,jHondu" meeskonnaga, võites laeäd 97:54. - , ^ ^ Järjekorras 21. Tartu ja Helsingi ülikoolide vahelised kergejõusti-kuvõistlused peeti Käärikul vihmasajus. See oli eestlastele järjekorras 17. võit punktide vahekorraga 101:76. Lausvihmas toimunud võistluse tagajärgedest on märkida M. Urjadnikovi võit 100 m jooksus 10,6, Aivar Ojastu 400 m 48,0-ga, A. Evardi kõrgushüpe 2.10, naistest Taimi Loovi võit 400 m jooksus 55,7-ga ja Lea Vahteri kuulitõuge 14.92, mis on ta isiklikuks rekordiks. Soomlastest olid parimad Tapio Kallio tõkkejooksus 14,9 ja Tapio Lautsi kuulitõukes 16.34. Väljaspool arvestust tegid võistlusel kaasa odaviskajad Toivo Moorast 75.08-ga ja Kalju Mägi tulemusega 72.18. Võistlustega koos peetud Tartu Ülikooli ja Helsingi ülikooli korvpalli võistlusel võitsid eestlased esimese poolaja 39:34, kuid lõpuks soomlased võitsid 73:71. Gorkis toimusid N. Liidu suvised meistrivõistlused suusahüpetes. Kokkutulnud 83 suusahüppajale määrati proovivoorus kontrollnor-miks 65 m, mille saavutasid 40 sportlast, nende hulgas neli Eesti hüppajat. Väga tubli oli 16-aasta-m Otepää koolinoor Priit Teder, kes saavutas täiskasvanute seas 14. koha, kuid oli juunioridest neljas. Teistest eestlastest P. Heinloo oli üheksas, M. Kangur 26. kohal. Juunioridest tuli teisele kohale J. Soots. Karksi-Nuias peeti Eesti 50 km käimise meistrivõistlused. Viiendat korda võitis meistritiitli Arvo Orupõld Tamsalust, kelle ajaks oU 4.24,26. Hõbe- ja pronksmedali võitsid tartlased Gennadi Butke-vitsh ajaga 4.53,40 jä Lembo Tan-ning. 5.31,41. Euroopa XII võrkpalli meistrivõistlustel Bulgaarias tuli esimeseks N. Liidu meeskond, kuhu kuulus ka tallinlane Viljar Loor, kellele see on juba neljas Euroopa meistri kuldmedal. Päästeti Teis@ maailmasõjaciegn© kulldiciadung MURMANSK - Inglise ja N. Liidu ametivõimud kohtusid tugeva kaitse all olevas laevas, et^agada ajaloo suurima ja iohtlikuima kul-lapääste- operatsiooni saaki. 1400^ tonnine „Stephaniturm" oli saabunud Murmanskisse 80 mUjoni dollari väärtuses kullaga, mis päästeti HMS „EdinburghUt", inglise sõjalaevalt, mille torpedeeris põhja Saksa allveelaev 1942. a. Vene kuld, saadeti sõja ajal teele Inglismaale sõjamaterjalide eest. Kuigi kuld päästeti inglaste poolt, anti päästetust 431 kullakangi, igaüks $200.000 väärt, venelastele, Pääste-kompaniilp jääb 45%, ülejään jagati Inglise ja N. Liidu vahell Venelased Viid võtnud kasutus ettevaatusabinõusid kulla transpordiks Mosljvasse. Püriva^vurid vaatasid autožiaatpüsside^pealt, kui kraana kallh^Jaa^iöfgi laevalt maha-laadis. RAAMATUID MÜÜGIL „„VÄBÄ EESTLASE" TALITUSES Hind Saat»- $ kotal» kirjandus VALGED PÕLLUD nr. 79 - gis 1981. Sisus: Miila Krimmi luuletus „Kord*', H. Elleri „Epafro-ditos", misjonikirju Maj-Britt ja Walter Kimbergilt Lõuna-Aaf rikast, Freid Peipmanilt Paapua Uus-Glneast, Indiast, Kalifomiast, Austraaliast, Fred ja Darline Peip-mani jutustus „SunsUine", Esther Sirotkini memuaaride järg ,,Sihi poole: Aderde kliinik", Don Ric-hardšoni järgnev jutustus ,,Rähu-laps", N. H. „Võidutsev usk", A. Elleri luuletus „õnnitlus" ja mis-jonipõldude vajadused. Lydia Aruvald NOODID T.E.S. Täienduskoolide lauluõpikule. Noorte laulik. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Komitee väljaanne nr. 15, Toronto 1981. 132 (nummerdamata) lk. Põikread: 1. Naisenimi, 4. Aadlitiitel, 7. Arv, 10. Juhan Liivi teos, 11. Tegevteenistusest väljas, 12. End. vald Pärnuniaal, 13. Võimas õhukeeris, 16. Hea omadus, 17. Transport, 18. Ühe usundi sümbol, 19. Koha määrsõna, 20. Raudteejaam Viljandi lähedal,^ 23. Äike, 25; Tähed kirja alguses, 26. Küsi- Nobeli auhind kanciddlasei@ Kanadas sündinud, kuid USA:S elav teadlane David Hubel jagab tänavust Nobeli arstiteadusliklcu auhinda koos rootslase Torsten Wieseliga ja ameeriklase Roger Sperryga. Hubel on sündinud Wind-soris ja lõpetas Harvardi ülikooli arstiteaduse alal, jäädes ka sama ülikooli õppejõuks. Praegused . Harvardi ülikooli professorid said auhinna uurimuse eest, • selgitades kuidas informatsioon jõuab läbi silmade ajju. Nende uurimust peetakse läbimurdeks sel alal. Igale laureaadile langeb rahasummast $217.000. James Tobin, Yale ülikoolist, nimetati Nobeli majandus auhinna laureaadiks. Nobeli rahuauhmd anti Liitunud Rahvaste Organisatsiooni põgenikekomisjonile. Kanada luuletaja Irving Layton on esitanud Itaalia kirjanike organis atsioom poolt tänavuseks Nobeli kirjanduslaureaadi kandidaadiks. Juudi päritoluga Layton on sündinud Rumeenias, elab Montrealis ja Niagara-on-the-Lake'is. Ta külastas mõned kuud tagasi Itaaliat, lugedes seal ülikoolides oma luulet, millega tal tekkis kontakt ka itaalia kirjanikega. mus, 27. Puu osa, 28. Kaksikkon-sonant, 29. Vedur rootsi keeles, 31. Varanduseta, 33. Naisenimi, 34'. Rük Euroopas, 35. Loll, 36. Eos-taimy 37. Kuju eesti mütoloogias, 40. Impulss, 42. Praht, 43. Ebahuvitav, 44. Loodusnähe, 45. Kala, 46. Peenike karv. Püstread: 1. Lehari operett, 2. Menukas lavateos soome kirjanduses, 3. Rinnas kantav ehe, 5. Jõuallikas, 6. Linn Saksamaal, 7. Putukas, 8. Eesti muinasjutt, 9. Kolm ühesugust konsonanti, 13. Ajaline mõiste, 14.. Eesti lasteMrjanik, 22. Jõgi Venemaal, 15. Küttemater-jal, 19, Eesti muusikaorganisatsi-oon, lüh., 21. Tüklc tervest, 22. Jõgi Venemaal, 24. Ohver, 30.;Kass, 32. Üks vanemaist, 33. Teatud hüüdsõna, 36. Koht Viru rannikul, 38. Mereloom, 39; Temas, 41. Naisenimi. SILFRISTSÕNA LAHENDUS Põikread; 1. Karikas, 3. Paisam, 5. Tobe, 6. Tanner, 8. Pojli, 10. Kõri, 12. Vali, 14. Rike, 16. Hobbema, 18. Alatasa, 20. Kilby, 21. Tava, 23, Piiter, 24. Pühalepa, 25. Tuulik, 27. Rita, 28. Salmik, 29. Kiviranna, 32. Manila, 35. Viha, 36. Rida, 38. Marmor, 39. Neli, 41. Kartul, .43. Loodus, 44. Habe, 45. Vüjandi. I Püstread: 1. Kabe, 2. Kastan, 4. Sampo, 5. Tori, 7. Nerva, 9. Pirita, 10. Kõmu, i l . Hõbe, 13. Lia, 15. KesaHblik, 16. Hobby, 17. Mata Hari, 19. Lagi, 20. Küter, 22. Valetama, 23. Piirikivi, 25. Tuumik, 26. Meran, 28. Salla, 30. Vihane, 31. Nari, 33. Nisu, 34. Tuumor, 37. l)a-kar, 38. Mardus, 40. Liha, 42. Tulvil, 43. Loodi. EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAf ESTONIAN SCOUTING Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RüaA graafik ja msa^ A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB piibUteoloogilisi vaaüasl Heino Jõe ^ LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUSf vajmulikke vaatlasi) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Bahfa tantsijate RQhm) Juhan Kangur - VAIM. VÖIM JA VABADUS 2 ^ ME 18.- 71 -19^- 81 5^ 71 S5 II IM I 81 88 3^ 88 .19^ Sl 3.- Sl 3— Sl Sl.— 51 41 5^ 31 JÄRELE Anna AhmatõTa — Marie Uncler — REEKVIEM Herbert Michelson - KODUMAALT VOORSIU Herbert Mlchelson - SKAUTLIKUL TEEL Herbett Miebelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L Herbert Miclielson — EESTI RADiU)ELT ESTONIAN OFFICm GUIDE Paul Ldan - MörmLEND - pilte Ja peegddasl Eduard Kfäsrtd ^ LUMELHTLASBD (hinletaduiga) 3«— August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.— Rona Laami^ — Mis I^Ep SIPfiXiGAD (lm kogu) 3^ August Kttblä - MÄLESTUSI KODUSAAREL^ 2^ Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^ Ants Vomm — VARJUD (luoletu^gn) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) L^O Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline juttstns kirjanik Oskar Lutsust). e.«5 Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51 Ants Vomm - RISTSÕNAD H 2.25 Antk Vomm - RISTSÕNAD IM 226 Ants Vomm - RISljSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) 20^ Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLR^INAS Johan Pitka —RAJUSÕLMED . 8.81 Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 8.— Hannes Oja — KOPUTUSED' ENESES (luuletuskogu) 1^ Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 1659 VARRAKU JUTULEHT ^ KUSON NEEME VANAVAARA? 30 31 21 30 51 31 Sl 31 31 31 41 41 41 31 31 31 51 RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-- ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat eelkooliealistde lastele värvUrü^s) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 49 40 50 17. OtsEs oli nüüd igal juhul tehtud ja saatjad olid rõõmsad. Üks meestest hüppas aegaviitmata maastikuautosse ja läks ülemale teadet viima. Juvonen imestas nende rõõmustamist, aga sai siis kuulda, et tal ei tarvitseks üksi minna sellele ohtlikule matkale, sest mõnepäevase ootamise järel ta saanuks teekaaslase. Tulija oli siiski sellevõrra hilinenud, et Juvonen ei jäänud ootama kuna minekuotsus oli tehtud. Juvost tõesti pahandas see, et saatjad ei olnud varem talle midagi sellest võimalusest rääkinud, aga nüüd tegi see sama välja. ¥õib olla, et see oli parim lahendus. ^ Kui ise küsid ja ise vastad, ei tule asjata riidu, hindas Juvonen olukorda. —• Ärata mind varakult, enne päikse loojakut; ütles ta saatjale ja astus telki. Nüüd oli veel võimalus magada. Järgmistel päevadel võis magamine jääda väga lühikeseks. Kolmetunnise sügava une järel ärkas Juvonentelgi juures kuulduvate häälte tõttu. Norralane oli tagasi tulnud ja vestles nüüd tõlgiga. Juvonen sai tervitusi kõrgemalt poolt ja soove heaks õnneks Liina-hamari matkale. Samas sai ta veel lisaülesande. Iseenesest oli uus ülesanne vaid soov, „kui võid" ega mitte mingisugune külm käsk. Juvonen teadis, kui mees kord läheb sellisele. matkale, siis ta katsub kindlasti teha oma parima, ja ega see uus ülesanne palju muutnud seniseid matkaplaane. ülesanne osutus üsna minekuraja juures 'olevaks, mida ta oli juba kavanda-nudki, — Küll ma katsun oma parimat teha, ütles Juvonen kuivalt, jahenedes hakkas niiskest maapin- — Aga kõik oleneb muidugi naab-nast tõusma vähe heledat udu ja rist ja kuidas õnnestub piiri ületa- peagi oli see tõusnud meetri kõr-mine. Ja muidugi vajan head õn- guseni. Juvonen oli selle üle rõõ-ne. mus, sest see annaks mingisuguse Õhtu hämardus ja minekuaeg varjumise võimaluse just sel ohili-oli peagi käes. Juvonen tundis sel- kumal alal. \: lele mõeldes kui liblikaid eneses Spinningu loopimine jätkus lendlevat. Teda muutis pingeliseks poole tunni jooksul ja siis arvas eelolev piiri ületamine. Aga lunue Juvonen, et minekuaeg on tulnud, oli tuttav, see oH vaevaaud sõja Ta jättis oma saatjaga jumalaga ja ajal igat minejat. Ta teadis, et lü- võttis koti selga ning astus samas hine pinge kaob kohe, kui c i saa- jõkke.. Ta tõusis vastaskaldale ega bunud tõsine olukord. Siis ei olnud märganud ka siis mitte midagi aega närvitseda, tuli mõtelda vaid, alarmeerivat. Nüüd alles heitis ta mis sel hetkel oleks targem leha. oma spinningu üle jõe ja vaatles Aga nüüd omal poolel olles oli oma ümber. Ei laske ega stoi-pingelisus põhjustatud kogu ma^ka hüüet polnud kuulda. Saatja võttis õnnestumisest. spinningu ja Juvonen.võttis suuna — Mina olen nüüd valmis na- otse itta. Matk tundmatu vastu oli gu köster sõjaks, teatas Juvonsn. alanud. Egas muud kui otse ida suunas... Mõnede sammude järel nägi Ju- — Telk on siin samas kohas, vonen siiski oma ees rohkesti tal-kui tagasi tuled, ütles tõlk. — Oo- latud valvurite rada, mida ta ei ol-tame siin kuus ööd-päeva ja kui nud varem märganud. Sellel kohal seEle jooksul ei tule^ säis arvame, oli raja pind üsna pehme põhja et midagi on jitiitunnd. suunas. Ilmselt oli viimane valvu- — Jahj-ega siis muud kui ^jke ritepaar äsja alles mööda rada läi-rist nime taha, naeratas Juvonen. nud. — Anna seljakott minule, Kin- Juvonen läks üle raja ja katsus nan seda jõeni, ütles saatja. näha, kas on kusagil alarmitraati. Sulle jääb seda veel Mllaldaselt Siis ta märkas, et peenike, pea-kanda. aegu-nähtaamatu alärmitraät oli üks saatjaist jäi telgi %irde, umbes 10 meetri kaugusel rajast, soovis ainult head matka ja rõõm- See oli asetatud sellisele kõrguse-sat nägemist. - le, et sellest ei saanud üle astuda. Mehed suunasid oma sammud vaid Juvonen pidi kummarduma ja otse, hommikuse kalastamiskoha roomas ettevaatlikult, traadi - alt poole. Ka nüüd olid neil kalastus- läbi. Traadi puudutamine oleks vahendid kaasas, kuigi Juvose põhjustanud muidugi alarmi ja spinningu otsas ei olnud nüüd lan- matka jätkamine lõppenuks siia. ti, vaid ainult tinaraskus. Seda oli Siiam oli kõik hästi õnnestunud, siiski võimata märgata. Nüüd võttis Juvonen suuna otse Mehed heitsid spinninguid ja vaatlustornile, mis oli tugeva kilo- Juvonen vaatles hoolikalt vastu- meetri kaugusel. Valvurite jalgra-kallast. Mingisugust liikumist ei da ja alarmitraat olid õnnelikult võinud seal veelgi märgata, õhtu seljataga, aga mis võis olla ees? mõtles Juvonen astudes. Maastik oli siiski sobiv liikumiseks, madalat ja kidurakasvulist. tundrakaski siin-seal. Maapind oli samblane ja samblal võis täiesti hääletult liikuda. Tugeva 500 meetri käimise järel peatus Juvonen hinge tõmbamiseks. See' lühike teeosa nõudis jõudu, sest närvid olid pingul. Hingeline pinge sellel algjärgul oli seedimatu ja see väsitas füüsili-seltki. Aga olukord kergenduks, mida kaugemale ta jõuaks., Juvonen vaatles ümbrust ja kuulatas hinge pidades, aga kõikjal valitses vaikus. Südamelöögid vaid tundusid märgatavailt tugevaina selles vaikuses. Pinevus hakkas langema ja nüüd võis mõtelda olukorrale vähemalt külma rahuga. Tegeviis-viisi üle tuli luua selge pilt ja kõik muud mõtted heita tahaplaanile. Tundeile ei saanuä anda ruumi, sest siin valitses range seadus:, kiireim elab kauemini. Mitte keegi ei uuriks piiri taha tulnut, vaid tulistaks armuta, kui selleks võimalus tuleks. Sama põhimõte oli ka Ju-vosel. Ta teadis end nüüd olevat väljaspool seaduse kaitsest, mis maksaks talle elu, kui ta ebaõn-nestuks või teeks väikse vea. Mängu panuseks oli elu, kõrgeim panus ükskõik millises mängus. Juvonen istus kivile ja vahetas kuivad sokid, mis oli võtnud itaa-sa. Invasioonisaapad (teatud jalanõude sort Soome armees), mis ta oli valinud mätkajalatseiks, olid vett täis. Need näisid olevat täiesti veekindlad, kuna vesi ei tulnud kallamata välja. Saades jälle kuivad, sokid jalga hakkas Jüyonen edasi minema. Kiirustada ei võinud, sest iga samm tuli teha mõtr Itkult ja ettevaatusega. Ega tal olnudki kiiret, sest ta oli otsustanud mööduda valvetornist kesköö ajal, mir tihedaim hämarus oleks kaitseks. Eelolevat maastikku oli ka jvaja pidevalt vaadelda, et ei tormaks kokku võimalike valvuritega, vaid jõuaks neid õigel ajal märgata. Jõudes valvetorni lähedale, märkas Juvonen oma hirmuks, et maastik oli torni ümber täiesti lage. Torn oligi ettenägelikult ehitatud sellisele maastikule, et sellest ei saaks märkamatult mööduda. Mitte ühtki .puud ega põõsast polnud torni lähedal. Jdvonen hiilis nii lähedale lagendiku servale, kui vähegi oli võimalik. Ta ees oli vaid tuulest rebitud kasejässakas, ja ta otsustas peatuda selle varjus. Torn oli umbes 30 meetri kaugusel paremal. Juvonen "roomas madalana kase kõrvale ja heites vaate tagasi, tundus talle kui. veri oleks lakanud soontes keeriemast. Alarmitraat oli otse ta pea kohal. Kui ta oleks püsti liikunud, olnuks alarm kindel. — Sa saatan! Siin tuleb vaadata silihadega, et pääseks kurnast läbi, kirus ta traati vaadates. Sellist hoolimatust ei tohi enam juhtuda... Nüüd tuli teha vaatlusi igasse suunda ja mõelda järgmise sammu üle. Selles suunas^ ei tohtinud enam, edasi minna, suunda tüli muuta, kui soovisid olla nähtamatu. Valvetornis olevad valvurid kindlasti ei maga ja nüüd ei aitaks ka tormamine. Tornist oli hea nähtavus, et väikseimgi liikumine lahtises maastikus paljastuks armuta. Olukord oli Juvose arvates etekujutletavast halvem. / .(Järgneb)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 22, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-10-22 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e811022 |
Description
Title | 1981-10-22-06 |
OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE n^^^ Nr. 74 I S T S Õ N Ä Nr. Spordlittudiseid TraditsiooniÜEe rahvusvaheline Balti korvpalli karikatürniir peeti tänavu Soomes Jyväskyläs: Tegelikult oli tänavu rootslaste kord neid võistlusi korraldada, kuid need jäid hoopis eemale, mistõttu võtsid võistlusist osa Soome, Eesti ja Lati meeskonnad. Eestlased võitsid üheksandat korda selle turniiri, võites soomlasi 83:76 ja lätlasi 98:93. teisele kohale tulid soomlased, kes võitsid lätlasi 84:67. Eestlaste edukaim korvikütt oli Heino Enden. Nii viidi rändkarikas küll Tallinnast Jyväskylässe, kuid toodi jälle tagasi. Eesti meeskond pidas Jyväskyläs veel sõprusmängu kohaliku ,jHondu" meeskonnaga, võites laeäd 97:54. - , ^ ^ Järjekorras 21. Tartu ja Helsingi ülikoolide vahelised kergejõusti-kuvõistlused peeti Käärikul vihmasajus. See oli eestlastele järjekorras 17. võit punktide vahekorraga 101:76. Lausvihmas toimunud võistluse tagajärgedest on märkida M. Urjadnikovi võit 100 m jooksus 10,6, Aivar Ojastu 400 m 48,0-ga, A. Evardi kõrgushüpe 2.10, naistest Taimi Loovi võit 400 m jooksus 55,7-ga ja Lea Vahteri kuulitõuge 14.92, mis on ta isiklikuks rekordiks. Soomlastest olid parimad Tapio Kallio tõkkejooksus 14,9 ja Tapio Lautsi kuulitõukes 16.34. Väljaspool arvestust tegid võistlusel kaasa odaviskajad Toivo Moorast 75.08-ga ja Kalju Mägi tulemusega 72.18. Võistlustega koos peetud Tartu Ülikooli ja Helsingi ülikooli korvpalli võistlusel võitsid eestlased esimese poolaja 39:34, kuid lõpuks soomlased võitsid 73:71. Gorkis toimusid N. Liidu suvised meistrivõistlused suusahüpetes. Kokkutulnud 83 suusahüppajale määrati proovivoorus kontrollnor-miks 65 m, mille saavutasid 40 sportlast, nende hulgas neli Eesti hüppajat. Väga tubli oli 16-aasta-m Otepää koolinoor Priit Teder, kes saavutas täiskasvanute seas 14. koha, kuid oli juunioridest neljas. Teistest eestlastest P. Heinloo oli üheksas, M. Kangur 26. kohal. Juunioridest tuli teisele kohale J. Soots. Karksi-Nuias peeti Eesti 50 km käimise meistrivõistlused. Viiendat korda võitis meistritiitli Arvo Orupõld Tamsalust, kelle ajaks oU 4.24,26. Hõbe- ja pronksmedali võitsid tartlased Gennadi Butke-vitsh ajaga 4.53,40 jä Lembo Tan-ning. 5.31,41. Euroopa XII võrkpalli meistrivõistlustel Bulgaarias tuli esimeseks N. Liidu meeskond, kuhu kuulus ka tallinlane Viljar Loor, kellele see on juba neljas Euroopa meistri kuldmedal. Päästeti Teis@ maailmasõjaciegn© kulldiciadung MURMANSK - Inglise ja N. Liidu ametivõimud kohtusid tugeva kaitse all olevas laevas, et^agada ajaloo suurima ja iohtlikuima kul-lapääste- operatsiooni saaki. 1400^ tonnine „Stephaniturm" oli saabunud Murmanskisse 80 mUjoni dollari väärtuses kullaga, mis päästeti HMS „EdinburghUt", inglise sõjalaevalt, mille torpedeeris põhja Saksa allveelaev 1942. a. Vene kuld, saadeti sõja ajal teele Inglismaale sõjamaterjalide eest. Kuigi kuld päästeti inglaste poolt, anti päästetust 431 kullakangi, igaüks $200.000 väärt, venelastele, Pääste-kompaniilp jääb 45%, ülejään jagati Inglise ja N. Liidu vahell Venelased Viid võtnud kasutus ettevaatusabinõusid kulla transpordiks Mosljvasse. Püriva^vurid vaatasid autožiaatpüsside^pealt, kui kraana kallh^Jaa^iöfgi laevalt maha-laadis. RAAMATUID MÜÜGIL „„VÄBÄ EESTLASE" TALITUSES Hind Saat»- $ kotal» kirjandus VALGED PÕLLUD nr. 79 - gis 1981. Sisus: Miila Krimmi luuletus „Kord*', H. Elleri „Epafro-ditos", misjonikirju Maj-Britt ja Walter Kimbergilt Lõuna-Aaf rikast, Freid Peipmanilt Paapua Uus-Glneast, Indiast, Kalifomiast, Austraaliast, Fred ja Darline Peip-mani jutustus „SunsUine", Esther Sirotkini memuaaride järg ,,Sihi poole: Aderde kliinik", Don Ric-hardšoni järgnev jutustus ,,Rähu-laps", N. H. „Võidutsev usk", A. Elleri luuletus „õnnitlus" ja mis-jonipõldude vajadused. Lydia Aruvald NOODID T.E.S. Täienduskoolide lauluõpikule. Noorte laulik. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Komitee väljaanne nr. 15, Toronto 1981. 132 (nummerdamata) lk. Põikread: 1. Naisenimi, 4. Aadlitiitel, 7. Arv, 10. Juhan Liivi teos, 11. Tegevteenistusest väljas, 12. End. vald Pärnuniaal, 13. Võimas õhukeeris, 16. Hea omadus, 17. Transport, 18. Ühe usundi sümbol, 19. Koha määrsõna, 20. Raudteejaam Viljandi lähedal,^ 23. Äike, 25; Tähed kirja alguses, 26. Küsi- Nobeli auhind kanciddlasei@ Kanadas sündinud, kuid USA:S elav teadlane David Hubel jagab tänavust Nobeli arstiteadusliklcu auhinda koos rootslase Torsten Wieseliga ja ameeriklase Roger Sperryga. Hubel on sündinud Wind-soris ja lõpetas Harvardi ülikooli arstiteaduse alal, jäädes ka sama ülikooli õppejõuks. Praegused . Harvardi ülikooli professorid said auhinna uurimuse eest, • selgitades kuidas informatsioon jõuab läbi silmade ajju. Nende uurimust peetakse läbimurdeks sel alal. Igale laureaadile langeb rahasummast $217.000. James Tobin, Yale ülikoolist, nimetati Nobeli majandus auhinna laureaadiks. Nobeli rahuauhmd anti Liitunud Rahvaste Organisatsiooni põgenikekomisjonile. Kanada luuletaja Irving Layton on esitanud Itaalia kirjanike organis atsioom poolt tänavuseks Nobeli kirjanduslaureaadi kandidaadiks. Juudi päritoluga Layton on sündinud Rumeenias, elab Montrealis ja Niagara-on-the-Lake'is. Ta külastas mõned kuud tagasi Itaaliat, lugedes seal ülikoolides oma luulet, millega tal tekkis kontakt ka itaalia kirjanikega. mus, 27. Puu osa, 28. Kaksikkon-sonant, 29. Vedur rootsi keeles, 31. Varanduseta, 33. Naisenimi, 34'. Rük Euroopas, 35. Loll, 36. Eos-taimy 37. Kuju eesti mütoloogias, 40. Impulss, 42. Praht, 43. Ebahuvitav, 44. Loodusnähe, 45. Kala, 46. Peenike karv. Püstread: 1. Lehari operett, 2. Menukas lavateos soome kirjanduses, 3. Rinnas kantav ehe, 5. Jõuallikas, 6. Linn Saksamaal, 7. Putukas, 8. Eesti muinasjutt, 9. Kolm ühesugust konsonanti, 13. Ajaline mõiste, 14.. Eesti lasteMrjanik, 22. Jõgi Venemaal, 15. Küttemater-jal, 19, Eesti muusikaorganisatsi-oon, lüh., 21. Tüklc tervest, 22. Jõgi Venemaal, 24. Ohver, 30.;Kass, 32. Üks vanemaist, 33. Teatud hüüdsõna, 36. Koht Viru rannikul, 38. Mereloom, 39; Temas, 41. Naisenimi. SILFRISTSÕNA LAHENDUS Põikread; 1. Karikas, 3. Paisam, 5. Tobe, 6. Tanner, 8. Pojli, 10. Kõri, 12. Vali, 14. Rike, 16. Hobbema, 18. Alatasa, 20. Kilby, 21. Tava, 23, Piiter, 24. Pühalepa, 25. Tuulik, 27. Rita, 28. Salmik, 29. Kiviranna, 32. Manila, 35. Viha, 36. Rida, 38. Marmor, 39. Neli, 41. Kartul, .43. Loodus, 44. Habe, 45. Vüjandi. I Püstread: 1. Kabe, 2. Kastan, 4. Sampo, 5. Tori, 7. Nerva, 9. Pirita, 10. Kõmu, i l . Hõbe, 13. Lia, 15. KesaHblik, 16. Hobby, 17. Mata Hari, 19. Lagi, 20. Küter, 22. Valetama, 23. Piirikivi, 25. Tuumik, 26. Meran, 28. Salla, 30. Vihane, 31. Nari, 33. Nisu, 34. Tuumor, 37. l)a-kar, 38. Mardus, 40. Liha, 42. Tulvil, 43. Loodi. EESTI SKAUTLUS VnSKÜMMEND AASTAf ESTONIAN SCOUTING Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RüaA graafik ja msa^ A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB piibUteoloogilisi vaaüasl Heino Jõe ^ LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUSf vajmulikke vaatlasi) TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Bahfa tantsijate RQhm) Juhan Kangur - VAIM. VÖIM JA VABADUS 2 ^ ME 18.- 71 -19^- 81 5^ 71 S5 II IM I 81 88 3^ 88 .19^ Sl 3.- Sl 3— Sl Sl.— 51 41 5^ 31 JÄRELE Anna AhmatõTa — Marie Uncler — REEKVIEM Herbert Michelson - KODUMAALT VOORSIU Herbert Mlchelson - SKAUTLIKUL TEEL Herbett Miebelson - NOORSOOTÖÖ RADAI^L Herbert Miclielson — EESTI RADiU)ELT ESTONIAN OFFICm GUIDE Paul Ldan - MörmLEND - pilte Ja peegddasl Eduard Kfäsrtd ^ LUMELHTLASBD (hinletaduiga) 3«— August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.— Rona Laami^ — Mis I^Ep SIPfiXiGAD (lm kogu) 3^ August Kttblä - MÄLESTUSI KODUSAAREL^ 2^ Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^ Ants Vomm — VARJUD (luoletu^gn) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) L^O Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline juttstns kirjanik Oskar Lutsust). e.«5 Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51 Ants Vomm - RISTSÕNAD H 2.25 Antk Vomm - RISTSÕNAD IM 226 Ants Vomm - RISljSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) 20^ Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLR^INAS Johan Pitka —RAJUSÕLMED . 8.81 Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 8.— Hannes Oja — KOPUTUSED' ENESES (luuletuskogu) 1^ Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 1659 VARRAKU JUTULEHT ^ KUSON NEEME VANAVAARA? 30 31 21 30 51 31 Sl 31 31 31 41 41 41 31 31 31 51 RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-- ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tööraamat eelkooliealistde lastele värvUrü^s) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 49 40 50 17. OtsEs oli nüüd igal juhul tehtud ja saatjad olid rõõmsad. Üks meestest hüppas aegaviitmata maastikuautosse ja läks ülemale teadet viima. Juvonen imestas nende rõõmustamist, aga sai siis kuulda, et tal ei tarvitseks üksi minna sellele ohtlikule matkale, sest mõnepäevase ootamise järel ta saanuks teekaaslase. Tulija oli siiski sellevõrra hilinenud, et Juvonen ei jäänud ootama kuna minekuotsus oli tehtud. Juvost tõesti pahandas see, et saatjad ei olnud varem talle midagi sellest võimalusest rääkinud, aga nüüd tegi see sama välja. ¥õib olla, et see oli parim lahendus. ^ Kui ise küsid ja ise vastad, ei tule asjata riidu, hindas Juvonen olukorda. —• Ärata mind varakult, enne päikse loojakut; ütles ta saatjale ja astus telki. Nüüd oli veel võimalus magada. Järgmistel päevadel võis magamine jääda väga lühikeseks. Kolmetunnise sügava une järel ärkas Juvonentelgi juures kuulduvate häälte tõttu. Norralane oli tagasi tulnud ja vestles nüüd tõlgiga. Juvonen sai tervitusi kõrgemalt poolt ja soove heaks õnneks Liina-hamari matkale. Samas sai ta veel lisaülesande. Iseenesest oli uus ülesanne vaid soov, „kui võid" ega mitte mingisugune külm käsk. Juvonen teadis, kui mees kord läheb sellisele. matkale, siis ta katsub kindlasti teha oma parima, ja ega see uus ülesanne palju muutnud seniseid matkaplaane. ülesanne osutus üsna minekuraja juures 'olevaks, mida ta oli juba kavanda-nudki, — Küll ma katsun oma parimat teha, ütles Juvonen kuivalt, jahenedes hakkas niiskest maapin- — Aga kõik oleneb muidugi naab-nast tõusma vähe heledat udu ja rist ja kuidas õnnestub piiri ületa- peagi oli see tõusnud meetri kõr-mine. Ja muidugi vajan head õn- guseni. Juvonen oli selle üle rõõ-ne. mus, sest see annaks mingisuguse Õhtu hämardus ja minekuaeg varjumise võimaluse just sel ohili-oli peagi käes. Juvonen tundis sel- kumal alal. \: lele mõeldes kui liblikaid eneses Spinningu loopimine jätkus lendlevat. Teda muutis pingeliseks poole tunni jooksul ja siis arvas eelolev piiri ületamine. Aga lunue Juvonen, et minekuaeg on tulnud, oli tuttav, see oH vaevaaud sõja Ta jättis oma saatjaga jumalaga ja ajal igat minejat. Ta teadis, et lü- võttis koti selga ning astus samas hine pinge kaob kohe, kui c i saa- jõkke.. Ta tõusis vastaskaldale ega bunud tõsine olukord. Siis ei olnud märganud ka siis mitte midagi aega närvitseda, tuli mõtelda vaid, alarmeerivat. Nüüd alles heitis ta mis sel hetkel oleks targem leha. oma spinningu üle jõe ja vaatles Aga nüüd omal poolel olles oli oma ümber. Ei laske ega stoi-pingelisus põhjustatud kogu ma^ka hüüet polnud kuulda. Saatja võttis õnnestumisest. spinningu ja Juvonen.võttis suuna — Mina olen nüüd valmis na- otse itta. Matk tundmatu vastu oli gu köster sõjaks, teatas Juvonsn. alanud. Egas muud kui otse ida suunas... Mõnede sammude järel nägi Ju- — Telk on siin samas kohas, vonen siiski oma ees rohkesti tal-kui tagasi tuled, ütles tõlk. — Oo- latud valvurite rada, mida ta ei ol-tame siin kuus ööd-päeva ja kui nud varem märganud. Sellel kohal seEle jooksul ei tule^ säis arvame, oli raja pind üsna pehme põhja et midagi on jitiitunnd. suunas. Ilmselt oli viimane valvu- — Jahj-ega siis muud kui ^jke ritepaar äsja alles mööda rada läi-rist nime taha, naeratas Juvonen. nud. — Anna seljakott minule, Kin- Juvonen läks üle raja ja katsus nan seda jõeni, ütles saatja. näha, kas on kusagil alarmitraati. Sulle jääb seda veel Mllaldaselt Siis ta märkas, et peenike, pea-kanda. aegu-nähtaamatu alärmitraät oli üks saatjaist jäi telgi %irde, umbes 10 meetri kaugusel rajast, soovis ainult head matka ja rõõm- See oli asetatud sellisele kõrguse-sat nägemist. - le, et sellest ei saanud üle astuda. Mehed suunasid oma sammud vaid Juvonen pidi kummarduma ja otse, hommikuse kalastamiskoha roomas ettevaatlikult, traadi - alt poole. Ka nüüd olid neil kalastus- läbi. Traadi puudutamine oleks vahendid kaasas, kuigi Juvose põhjustanud muidugi alarmi ja spinningu otsas ei olnud nüüd lan- matka jätkamine lõppenuks siia. ti, vaid ainult tinaraskus. Seda oli Siiam oli kõik hästi õnnestunud, siiski võimata märgata. Nüüd võttis Juvonen suuna otse Mehed heitsid spinninguid ja vaatlustornile, mis oli tugeva kilo- Juvonen vaatles hoolikalt vastu- meetri kaugusel. Valvurite jalgra-kallast. Mingisugust liikumist ei da ja alarmitraat olid õnnelikult võinud seal veelgi märgata, õhtu seljataga, aga mis võis olla ees? mõtles Juvonen astudes. Maastik oli siiski sobiv liikumiseks, madalat ja kidurakasvulist. tundrakaski siin-seal. Maapind oli samblane ja samblal võis täiesti hääletult liikuda. Tugeva 500 meetri käimise järel peatus Juvonen hinge tõmbamiseks. See' lühike teeosa nõudis jõudu, sest närvid olid pingul. Hingeline pinge sellel algjärgul oli seedimatu ja see väsitas füüsili-seltki. Aga olukord kergenduks, mida kaugemale ta jõuaks., Juvonen vaatles ümbrust ja kuulatas hinge pidades, aga kõikjal valitses vaikus. Südamelöögid vaid tundusid märgatavailt tugevaina selles vaikuses. Pinevus hakkas langema ja nüüd võis mõtelda olukorrale vähemalt külma rahuga. Tegeviis-viisi üle tuli luua selge pilt ja kõik muud mõtted heita tahaplaanile. Tundeile ei saanuä anda ruumi, sest siin valitses range seadus:, kiireim elab kauemini. Mitte keegi ei uuriks piiri taha tulnut, vaid tulistaks armuta, kui selleks võimalus tuleks. Sama põhimõte oli ka Ju-vosel. Ta teadis end nüüd olevat väljaspool seaduse kaitsest, mis maksaks talle elu, kui ta ebaõn-nestuks või teeks väikse vea. Mängu panuseks oli elu, kõrgeim panus ükskõik millises mängus. Juvonen istus kivile ja vahetas kuivad sokid, mis oli võtnud itaa-sa. Invasioonisaapad (teatud jalanõude sort Soome armees), mis ta oli valinud mätkajalatseiks, olid vett täis. Need näisid olevat täiesti veekindlad, kuna vesi ei tulnud kallamata välja. Saades jälle kuivad, sokid jalga hakkas Jüyonen edasi minema. Kiirustada ei võinud, sest iga samm tuli teha mõtr Itkult ja ettevaatusega. Ega tal olnudki kiiret, sest ta oli otsustanud mööduda valvetornist kesköö ajal, mir tihedaim hämarus oleks kaitseks. Eelolevat maastikku oli ka jvaja pidevalt vaadelda, et ei tormaks kokku võimalike valvuritega, vaid jõuaks neid õigel ajal märgata. Jõudes valvetorni lähedale, märkas Juvonen oma hirmuks, et maastik oli torni ümber täiesti lage. Torn oligi ettenägelikult ehitatud sellisele maastikule, et sellest ei saaks märkamatult mööduda. Mitte ühtki .puud ega põõsast polnud torni lähedal. Jdvonen hiilis nii lähedale lagendiku servale, kui vähegi oli võimalik. Ta ees oli vaid tuulest rebitud kasejässakas, ja ta otsustas peatuda selle varjus. Torn oli umbes 30 meetri kaugusel paremal. Juvonen "roomas madalana kase kõrvale ja heites vaate tagasi, tundus talle kui. veri oleks lakanud soontes keeriemast. Alarmitraat oli otse ta pea kohal. Kui ta oleks püsti liikunud, olnuks alarm kindel. — Sa saatan! Siin tuleb vaadata silihadega, et pääseks kurnast läbi, kirus ta traati vaadates. Sellist hoolimatust ei tohi enam juhtuda... Nüüd tuli teha vaatlusi igasse suunda ja mõelda järgmise sammu üle. Selles suunas^ ei tohtinud enam, edasi minna, suunda tüli muuta, kui soovisid olla nähtamatu. Valvetornis olevad valvurid kindlasti ei maga ja nüüd ei aitaks ka tormamine. Tornist oli hea nähtavus, et väikseimgi liikumine lahtises maastikus paljastuks armuta. Olukord oli Juvose arvates etekujutletavast halvem. / .(Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-22-06