1979-04-10-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T Ä U M M M Ä : O/Ü Vaba EestMe, 135 T^aimsem m PEATOIMETAJA: l a r l to®. TOIMETAJA: Hannes Oja POSTMADEESS: P.O. BosTö, to. C,''Toroit® S, Ost. TELD mmm. MAD Kaiadas: aastas $S2»—, poolaastas äga aastas • t tas ^I9.-r- ^ veerandaastas $10.50. liripostiga üSA-rs: 30.— ja veerandaastas $16.50. LENNUPOSTIGA ü sse: aastas $69.—, $34 JO PsblisM Iby Free Estomasa Publisfeer, Ltd., 135 Toronto 3, Ont M6J 2H2 ühendriikide yaMtsuse dädest antud informatsiooni põhjal on stratei^Iste tuuinÄrelva^ de pliramSse kokkuleppe SÄLf 8 kauguses. LiidE ja Ühendrilkfl. de vähellised läbiffsäktnüsed m jõudnud lõpufaasi ning nüüd ei küsita enam^ miSlal pingutele alla kus see tseremoonia Küslnms on: seda .akuutsem, et N. tiSdü pasteljuht ja president Brezimev on vlinmsd ajatkannap tanud raskete tervis^äSrete all ning et kannaä^piMra. sõitu Amee- Hlfoi Üfeendslibdešs^ korda ei taha nunna Moš^^ kuna venelaste kord on WasMng-lõni'külastada., :: SMiT I i aiaksrjutamin© r l i ^ - ?peade poolt tähenda ved kau-g Ä I seda, et koMralepe^ oleks saanud s kud ja seerSvad pidevalt tema võimeid ja ta populaarsuse näitaja langeh pidevalt aB?tpooIe. I ^ d ^ SAIif 1 Bblsurumise ksmp^^ on presidendil siiski liitlane amee-jdka rahva naol, kes laiaidasite põhjai toetavad venelastega. Põhjus selle toetuse saamiseks on võrdlemisi lihtne, kuna, valitsus too° nStab lakkamatult, ei SALTI kap levi aHa panemisel peavad Ühendriigid investeerima miljardeid doiareid; milde: • :FeSvMe|e ning selle ralia peavad välja panema Kuid. tl oma on samE« ja mõjuvad argu-vad. Kui S Ä L T I andis venelaste-ie 'steate^iilise ' relvastuse alaJ ja tideks ettenähtud kujul rakendamisele. ^ÄLi; läheb ve^ kinnitamisele ühendriikide Senatisse ja se4 ashkuminekud ja häired Heppele-'va|aliku •'toetuse, seks. Arve^ades võimalikku opo-mtsiopni intriige ning kombinatsioone,! oh president Carter alustanud jiiba Senatis kokkulepp^e aeljataguse orgsmiseerimisega, pannes Samal ajal suurt roiikii ka SALTl propageerimisele laiade ffalivamäskide hulgas. ühendriiMde poliitilised vaatlejad ja kommentaatorid väidavad, et presidendil 1 on süürl saada SÄLT'il^ Senatis vajalikku seSjatapst. Lepingu Mnnltami-sseks. peaksid sajast^^^:.s^^ m andma i)ma1mäled kokkuleppele, kuid praeguste väljavaadete juures ei ole presMendll võlinalik kokku kraapida roWšem häält kui 40. Sealjuures on tekkinud huvitav nähe, et kolm i^ahemppolsete vaadet^ senaatorit Mark iEatfield; €eorge ; McGovem: ja WiHiam-: Proxipire, ^ kes : seni SÄLT'i tugevalt toetasid, on presidenti informeerinud, et nad häi-detavad itõenäoiiselt kokldileppe . v^tu. fadoksäalsena, k^na nurisejad llelavad, et pr^dcöt tedb liiga suuri järelandmisi SÄLT'a laiti-seerijaMe nln^, on nende lepitamiseks lubanud kaiku rakendada l A e i^äde proteisiooni. Mäs- ^clised seni^Wrid väidayad,^^ et sellised manõõ^d ei aita kaasa ^elvast^ piirMšde, vaid vastu- Tffiut Õli rdvastuse [^positsioonis kok^ on ka ŠÄI/Fi ägedalt vabariiklased eesot^ tasakaaluka ja populaarse senaatori Howard Bakertga, k ^ äsja t«^ teatavaks, et tä kandi-kokkuleppe põhjal saavad kom.<^ munlsüd kriitikute aryiates enda . et tulemusena- sasvutsvad venelised Äeerlkläste ees jubs 1980. aas-m strateegSiste relvade alal üle-kaalu, šaniuti ön kohtrollabinõud ebakiiialdased, inisvotmaSdab venelastel teostada suuri pötmis-operatsioone. Olukord on veelgi komplitseeritum seetõttu, et ühendriigid kaotasid tähtsad ja Ühendriikide presidenditoolilei. seda kokkulepeil^a vajab seda oma populaarsuse suurendamiseks ja oma rüi nmd; Iraanis. • BAMl-pröpageeriiniseks on ra-kend2jtu4 ÜheMrilMdes veimas välisministeerium, kes on organiseerinud tohutu kampaania, korraldades konekoosotekuld ja an. des edasi ieteyisioonisaäteid. Appi on asunud siili ka eriline orga-nfisatsloon^ Ämerlcans.?for SÄLT, kes investeerüb sadu tuhandeid dollareid, et propageerida kokku-lep<^ t yenelastega ametiühingutes, Sobduskaitše organisatsioohides ja mujal.: Kuid -ka vastased on tugevasti organiseeritud ning opositsiooni juhib Coalition £Ör Pea«e Througli StMgth, mille koosseisu kuulub üle saja väiksema Organisatsiooni. Tugeva opo-sitsioohl moodustab ka Amer^ Cönservative ünioui kes on pannud mängu 400.000 dollarit vajälUni kampäajüa tegemis^^ SAI/T II kaitsejate peamiseks argumÄndiks on^ eft kui ameerikl a s i seda kokiqilepet ^ jDlmi, siis viib see maaOma. vastu tuu-mardvade sõjale jš hävingufle. m£^ lääneriigid seda sõda jlkski kartma ja tegen^j^^^ lastele kontses^oohe lepingu ^ A kirjultaiii^ks^? Ja kas see e| vii se majs kahtla^ lepinguid, inis pikt-viivad; ikka^ vastu kommunismi võidule de-l^ issööniä pole isu pole lK)ltu^ xiing^^l^^ 2ni2n«ne d vöi muidu , peab kedagi ikiusa^ n a t i t e i ^ , nalja 3pär?^t Sl3BB5BBSSBB3BSHBSQ3Id) TeadustearenemineNõuk. Liidus ei ole pidev. Selles esineb , hüplemi^- Ja ekslemist olenevalt kompartei keskkonnast, kes suunab teadlaste tegevust ja määrab teaduslike uturimisprogramm^ 4e prioriteedid. Teadlastele tehakse tihti ülesandeks lahendada ka kommunismi ülesehitamisel tekkinud võimalikke Ja võimatuid proMeeme. Teaduslil? töö peab aga sealjuures kulgema vastavalt ülesse seatud eesMrjadele ja teadlaste töösaavutused peavad olema kooskõlas marksistliku • filosoofiaga, mida omakorda tõlgendab k®mparteS. Olemasolevast nõiaringist vaMaspoöIeeksleE^ :on^-teadlasele •ohtlik.:.::.- I Dialeikltüise ja vastava ala teadlaste reetlikud ori valiikoertöks, kes on p^juštanud mitmete teadusJiar mde kohta ebaratsionaalseid ja vaiheSt liaiTiisteni ulatüvaicl sei-sii: o3it^. Teaduslikike teooriaid on atälkeeritud, vägivaldselt M-gcsmdaitud ja mõnikord kediista-tud km. laeed on leititd. olevat vastuolus *rtoulkogude ideoloogiaga. Mõned distsi|)liinid on aegade jooksul niõnijigal onäarai vabanenud poliitilistest kammitsatest, kuid on teadushajnsid, mille areng on yeel ^praegugi suletud kivistuniud: iMoo-gia poolt loodud absuirdsefesse jäi nouk. ikeeleaiailiste uininiiste kuni 1980. a. •'kesikpaigani, mE viimalks arusaamisele jõuti lõs-seriõismi ebateadlikkuses ja tee vabaks anti läänes arendatud geneetilise teaduse viljelemisele. See ei võitluseta. Mõned nwk. teadlased olid jälginud välismaa!, ©^ti USA's, toimuvat geneetika axenguit ja odid hakanud ikorraldama cimapGolseid vastavaid katseid. olid sil-nõuik. teadlastele, (kes Eriti, kaua oM issMst&tam natas Nõuk. L i i t e biölo Dai^inl evolutsiooni tforia ja Mmdeli pärilikikusõpetus lisim, mida uuriti ja 2iim6&ti v ar bas maateas, eriti USAt^as-te poolt, olid yastuolus|mariksis-mi priritsiipidega ja Imistati selle töttu-burzhuaaslik©^ füilsilisiteiks, jieaiktsioöiüisteik®, usule kalduvateks. j ; Nõuk. tiidus tekkis teadlasi, kell^ seisuikolsad näisid rahuldavat poliitilise dcifetriini vajadusi. Verie aiandusteadlane Mitahur rin, kes oli saanud nõuik. valitsuse kiituse osaliseks; ^japm risitsugutamisel tehtud töö eest, oli pannud aluse Mbridiseeiimise teooriale.- Mitshürini õpetus, mis: '©ma-korda toetus Lämarcki • poolt vatem švaldaltüd mõtetele, väi tis, ei organismis selle eluea jooksul tekkinud muudatused ,:on.edasi toduvad jäi^isele : • pohÄ.::;; Need seisukohad oiid l ä t e tollal juba maha jäetud. Nõuk. põllumajandušteadlane T.p. Lõssenko laiendas ja aieri-isinustatuiha oma ui^rimise tule-ixiustesit, muutusid üh julge-maiks.' Teikikis võitlus teadlaste ja njõulk. Võimude vahel. Läänemaa-ijbmš toimuvat teadusllto tööd jälginud bioloogilt Zhores M e i vMelilt tous 1062. a. feäsikiri „Nõuik. geneetika väljavaated", milte ta käsitles geneetika ajalugu Nõuk. Ludus ja võttis ikäibel olevad teooriad, Ja^ : seisukohad ning vaidlusalused toüsimiused kriitika alla ning võrdles neid läänes toimunud geneette ©dusam-ebtevalmistamisele ülikoolides aluseks ikuni 1950. aastateni. Sel-kestis üle koMeikümne aasta, le teooria kohaselt ojid koik kee- Mitshurini surmast 1930. aastal j led sotsiaalsele Massile ja žyä-järgule omane nähtus ja ei olnud üldse sõltuvad rahvuslikust kuuluvusest. Ta väStis, et igasugused keelelised muudatused sünnivad ja toimuvad sotsiaalsete ja majanduslike aluste muutumisega. Ta ignoreeris üldiselt tunnustar mist leidnud keelte geneetilise ;arengu õpetust ja väitis, et kõik maaikna keeled on arenenud asteastmelt, vastavalt tihisifeondliku korra arenemisele, nelyast originaalsest sõnatüvest: sai, ber, yon ja Tosh. Kuna Marri õpetuses kajastus xnaitoistlik leidsid tema teooriad nõuk. võimude ipoolt täieMm ton^^ ja olid ametlilmks -keelte arengu õpetuse alusefe aastaid. Tahestahtmatuife ja ilmseks jäiTelduseks oli, et keelte areng ei olenenud muudatustest majan-duslSfeus süsteks, litor'! teoo^ ria, mis oli ligi kolmelfcümne aasta vältel halvanud n'õuk. keeleteaduse arengut, kaotas partei toetuse. Alles pärast jaburlike teooriate kõlbmatuiks timnistamist ayanesid keeleteadusel Nõuk. Liidus arenemi^ võimalused. Avaldatud mõtted olid olus nõuk. kehtiva õpetiise^a ja seffie tõttu ei leidunud Mrjas-tajat, kes ogeks käsikirja Uiurimistöö aga levis z a m ^^ vormis nloukv teadlaste hulgas, 1964. a. jõu(^s poleemika aga harlpuiikti ja Medvedev koos omä käsikirjaga langesid ägedate rönnaikute märMauaks.^^^M süü-äistajti poliitülses speikulätsioonis, mis ei pidavat põhinema ühelgi faktil/ Nõuti autori kohtu ala-andmist niõuk. korra põhiprintsiipide ja kaasteadusmeeste kompe-tantsi i l ^ t a laimu levitamise pärast. Kompartei keskkomitee das Mitshürini teooriat, lisades pleen. um a,n dis^ samal ajal aga omalt l Ä t e b am pM- tmgimusteta tunnu^^^^^^L^ vusliikke teooriaid. Selliselt kujukcde ja tema ^^te^^ nes välja, lõssenkoism, mis eitas geenide ja taimede hormoonide olemaolu, eitas kromosoomide erüist funktsiooni jja sügulusare-tust kui esimest sammu hübriidi v6i värde produts^rimisel L5s-seiikoismi põhiprintsübiiks oli n a g u o r g a n i s m i ühtsus osa4 pidwä^.^^-^ Osa pärillkiku- S8i^ ija nendime i k ^^ põhjustaitud muudatiised võisid edaälcain^ ganistftile.: M kohaselt öeldi Jölevat võfcal& kahe taime .ppokimise teel või ühe iocma vere süstib teise lõõmasse nn. vegetatiivseid hÜbrüde. ne, Istumise pesas <öt kägu e§ mu-et võõra Mmm pesale arenevad devi ja teiste dissitentlike bioloogide ja geneetikute koduüli-kool, Timirjazuri nimeline põllu-nmjanduse Ä d e ^ a 3teikvas> tunnistati kontrrevolutsioonüiseks j^saiks ja suleti Hnisht^iovi poolt; Akadeemia l i l k m ^ haju-tati ja mõned kaotasid kohad. Alles. asKšk hiljem tunnistati lõssenkoism sIisM ekslikuks ja nüüd avanesid esmakordselt ka nõuk. geneetikutele võimalused tõsiseks teaduslikuks Teiseks bolshevike suuremaiks teaduste tasalülltaanfee katseks oli keelte arenemist soetada sõltuvuse majaiidusilike ja. sotsiaalsete olukordade ning tingimuste muutumisega. Vene 'keeleteadlane ja arheoloog Marr oli teinud omale tsaari ajal nime Kaukaasia^ ^^^a^ ja keelte uurimisega. 1920. a. tuut ta Teistest teadusharudesit, mis on kannatanud ja on ikka alles täielikult nõule, võimude meelevalla all, on sotsioloogia, midsi veel tosin aastaid tagasi nõuk, teatmeteostes nimetati kodanlikuks ühiskonnateaduseks. Sotsioloogia, oma läheduse tõttu ametlikule ideoloogiale ja filosoofiale, on ikka vedi rabamaakS' kuhu tõsiste teaduslike eesmärüd-degauurija ei söanda minna seiklema.. , ., . ' Mitte väga kaua aega tagasi koheldi niöUik. ideoloogide jH>pit sotsioloogia kõrval Mbemeetikat kui teist kõige- dekadentsemat ja ainult kapitalistlikule korrale omast teadu^aru, Alles viimasel ajal on küberneetika kui sünteetiline teadus hakanud Nõuk. Liidus väJhe haaval tunmistust ja rakendamist leidnu Fsühhoanali^ peetakse Hõtik. Liidus praegugi "veel bmhuaaslikuks harrastuseks biolo^smi ja Kommentaarid Raudeesriide tagant saatnmu^ Kanada etnilised grupid ei ole sugugi rahul kanada ametSika Hä-singi polütikaga, mis taotleb K. Liiduga suhtlemisel ja inimõigus-k kaitsmisel n.n, „vaikset diplomaatiat". See rahulolematus selgus eriti äsja toimunud Kanada parlamendEükmete grupi koosolekul, kes oni võtnud endale ülesandeks Helsingi koMoilepefte föitni^- se uurimise. Koosoleku esinesid mitme Ma- Euroopast pärit ralivus^rupa eshidajad Mng nende sõnavõtud olid Kanada pQÜitika kritiseerimisel võrdilemisi ägedad ja karmid. M t i ^ r i j a d väitsid, et Ka-äsada peseb oma käed puhtaks venelaste WtisefiSrimisel Helsingi järelkonveirentsidel. Ukraina Kanada Komitee esindaja AndriJ Bandera oli oma sõiaavõtus eriti otsekohene ja väitis, et kui Mad • riid laijuneb Bel|jradi kordamise konverentsiks, siis tähendab ses^ tõenäoliselt ajaraiskamist. Bande-ra kinnitas rõhutatult, et ukraina päritoluga kanadalased vaatavat väga pessimistlikult Helsingi kok- Imlepete raleendamise proitsessüe. I^eelgi teravamalt sõnastas oma seisukohti Kanada Ukraina Immigrantide Abistamise Ühingu president Ädam Mykytiuk, kess märkis, et Kanada väfifeminištee-riumi informatsioon Kanada saavutuste kohta Belgradi konverentsil kujutab endast ,,sõiMe prügihunnikut". Mykytiuk esitas 15 juhust kusUkrainas elavad abikaasa^ p ö ^ Või tütar on oodanud kuni 51 aastat, et ühineda Kanadas elava mehe Või isaga. Tshehhoslovakkia RaJivusKkia Ühingu esindaja Jiri Com oM oma sõnavõtus leplikum. Ta ütles küll, et Belpadis saavutati väga vähe", kuid ta tõstis süski esl^ le Kanada ddegatsäooni ja pajlaw mendiliikmete jõupingutusi Belgradis. Balti riikides valitseval: olukorda Mrjeldasid ning e^štai^d oma seisülcohti Läti elanike Inim-õiguste kaitseks Kanadas loodoiä komitee esindaja Pet^r Vasarins ning Leedu ühingu esindaja. inene toonitas, e^^ peaks pühendanla irohkem tähele-panu vastuoludele, mis esinevad Helsingi palatis toodud enesemäär-ramise õiguse klauslite ning Ba^ ti riikide okupeerimise vahei Le^ du esindaja avaldas kahetsusi et Kanada del^atslöon Belgradis e! mainSiiud Kanada seisukohti Balti riildde suhtes, .mille ..kohaselt Balti rüMde annekteerimisele eS anta ametlikku tunnustust. Kõik need sõnavõtud lasevad välja paista, et Kanada vaötsusa „vaikne diplomaatia** ei rabuldst raudeesriide tagant tulnud rah-vusgruppe, kima see ei anna loodetud tulemusi. ;^äab aga omaett® küsimuseks, kas Kanadas kunagi võimuletuleb valitsust, kes ven?^ laste patud avallklnise ette toob ja kategooriliselt Helsingi kokkö? pete täitmist nõuab. Praegune valimiskampaania näitab, ei ükski partei ei tunne nende küsimies-te västii vähematki huvi. -Lõssenko mõju nõuik. geneetika filo^ofüise idealismi s^iks. Ifeegi EInsteini relatiivsuse ja teisi teooriaid peeti omal ajal Nõuk. Liidus ketserlikeks. piaieiktüine znater^iedisin^^ nuke filosoofia, mis m peale sunnitud riigivõimu iK>oit, yaÄtaahar tä, et seüle ratoendamise püüded on takistanud teaduste ja üldse eluavalduste lp(TO^ ja järjekindlat arengut. Öialektij^ malda otsid^ uiisi mtelljäk- as:a varn k> ie^e^i7it*e^ arenemise iteoo- t^u aaAls^eJks^ are.n emiseks .eig, a^ lia se riaga, •Jm:^is haikkas heitma kahtlus-avastada uusi suundasid »lu&- varju 3ca tema eehienud teadusli- 1'õpetus'sai liikus, mõtteroolus. ; Kui keegi usub' Moskva propagandalt, et Venemaal d ole Inflatsioon!, siis laseb ta vedada ennast ninapidi. Faktid kõnelevad hoöjäs teist keelt ja kinnitavad) et N. l i ^ põeb samuti seda „kapitalisi-likku haigust'*, mis on tabanud lääneriike. Läänerükide eksperdid ütlevad, et N. liidu majanduses esinevad faktid erinevad tunduvalt nendest andmeftest, mida vaütsna ametlikult kuulutab. Nii mainitakse riigi statistikabürooandme»' tel, et alates 1970. aastast on hin. nad langenud 0^ protsenti, kuna palgad on tõusnud k e s k n ^ l i 4 protsenti aastas. Ja veelgi atrak-itUvsemad näivad sellised arviM ja andmed, mis väidavad, est korterite hinnad püsivad 1928. aastsi tasemel, et leiva hind on muutes-matu 1954. aas^t saadik ning et liha ja piima hjbmad on jääraicl piishna 1961 aasta l a s ^ ^ Läänemaailma majanduselcspeir-did lükkavad kõik need ilusad asr-vud ümber ja kinnitavad, et need ön efcsitede y i i v ^ Venelased maskeerivad kavalalt inflatsiooni ja se!l3,kiire(t kasvu hiiglaslike riikfike juurdemaksnd^ra, nais vastavate kalkulatsioonide alusel on: paisunud'^6 miljardi donai^® 1,1 1 J - Nr. 28:. VALVEARST 14., 15. Ja W. apr. dr. RJ Ä tel 92Wf777. 21. ja 22. apr. dr. A. Ma Uus laev Tatlinna- Helsingi vdheie TaHüina ja Helsingi vahe valüSduso kiiremaks mm on N. Liit tellinud meltp^ vatehaselt erilaieva selle liii Laev peab olema valii oKia^iar^atti. Uus laev bima Helsingi Tailiima 3--3,5 tunniga. Seniste la^ on see nõudnud 4 tundi, oleks liikluseks kõlbulik ks tehakse laevale eriti tugj kere. Laevale mahub 1100 seillei on ette nähtud restor^ vik, baar, ujula ja saun. pikkus on 134,5 m, sum-im m ja masinate kogujõud l"! teejõudu. Küruseks on toimis. Laevale antakse tuni ti laulja Georg Otsa jam- KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEl LÄTER&C Ltd. "INSURANCE" 1482 Bathurst St., 4 (Bathurst-St. Clal Telefon kontoris 653-78 653-78 INCOME TAX PREPAR Mark Tuomola, B.i m Eglüiton Ave. E . , mu Soome Ühispanga m tel, 4 8 8-1801 Tõotanud 1973. a. jd KINDLUSTUS 23 WiSSTMORE Dr., Sa Resöale, Ont, M9V (Algus lk. 2) aiifit&s. Samal ajal nidõd m majandusteadlased tõsiaisjast, et kui mõned vs$te elutarvete hinnad saarte juutdemaksudegj kolt madalal, siis teiste hänimul, mida kommunis riikides nimetatakse ,4 padeks**, tõusevad pead kSrusega. Nii näiteks »eIQiie Mluksnskaup** n ! ^ nüttd Venemaal $L (USA gaUon), faina 1975. sea poole odavam. Sama miku kestel tõusis läänei igapäevase tarbealnen kohvi hind Ilgemale kuue ja p r a ^ maksab kohv Liidus 113.77. Veelgi fan on kürkohvi (instantV h selle naelast IriisUakse tes $41.30. Hindade tõu dus on tingitud peamisel põhjusest. Esiteks kogu tabanud inflatsioonist, t ja teiste toorainete lõ kergesti kättesaadavates dest ja kolmandaks tarb vüeltsa kvaliteedil tostmi test hüidade kõrgendan Lpne majandusteadl vastavad, et inflatsioo määr Venemaal on 4 lm senti ning see on kaheko 1970-nendate aastate jo selge, et kui majanduse jad Moskvas tahavad tõ kaupade kvaliteeti ja riiklikke toetussunun peavad nad arvestama tõsfanisega ja infiatsioc^ kajuneb majanduselu toks kõrvahiähteks ka Ka ,i(punases paradiis vad okkalised puud, m masolu ei suuda varj hästiõUtatud kommunis pa^andamasin.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 10, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-04-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790410 |
Description
Title | 1979-04-10-02 |
OCR text | T Ä U M M M Ä : O/Ü Vaba EestMe, 135 T^aimsem m PEATOIMETAJA: l a r l to®. TOIMETAJA: Hannes Oja POSTMADEESS: P.O. BosTö, to. C,''Toroit® S, Ost. TELD mmm. MAD Kaiadas: aastas $S2»—, poolaastas äga aastas • t tas ^I9.-r- ^ veerandaastas $10.50. liripostiga üSA-rs: 30.— ja veerandaastas $16.50. LENNUPOSTIGA ü sse: aastas $69.—, $34 JO PsblisM Iby Free Estomasa Publisfeer, Ltd., 135 Toronto 3, Ont M6J 2H2 ühendriikide yaMtsuse dädest antud informatsiooni põhjal on stratei^Iste tuuinÄrelva^ de pliramSse kokkuleppe SÄLf 8 kauguses. LiidE ja Ühendrilkfl. de vähellised läbiffsäktnüsed m jõudnud lõpufaasi ning nüüd ei küsita enam^ miSlal pingutele alla kus see tseremoonia Küslnms on: seda .akuutsem, et N. tiSdü pasteljuht ja president Brezimev on vlinmsd ajatkannap tanud raskete tervis^äSrete all ning et kannaä^piMra. sõitu Amee- Hlfoi Üfeendslibdešs^ korda ei taha nunna Moš^^ kuna venelaste kord on WasMng-lõni'külastada., :: SMiT I i aiaksrjutamin© r l i ^ - ?peade poolt tähenda ved kau-g Ä I seda, et koMralepe^ oleks saanud s kud ja seerSvad pidevalt tema võimeid ja ta populaarsuse näitaja langeh pidevalt aB?tpooIe. I ^ d ^ SAIif 1 Bblsurumise ksmp^^ on presidendil siiski liitlane amee-jdka rahva naol, kes laiaidasite põhjai toetavad venelastega. Põhjus selle toetuse saamiseks on võrdlemisi lihtne, kuna, valitsus too° nStab lakkamatult, ei SALTI kap levi aHa panemisel peavad Ühendriigid investeerima miljardeid doiareid; milde: • :FeSvMe|e ning selle ralia peavad välja panema Kuid. tl oma on samE« ja mõjuvad argu-vad. Kui S Ä L T I andis venelaste-ie 'steate^iilise ' relvastuse alaJ ja tideks ettenähtud kujul rakendamisele. ^ÄLi; läheb ve^ kinnitamisele ühendriikide Senatisse ja se4 ashkuminekud ja häired Heppele-'va|aliku •'toetuse, seks. Arve^ades võimalikku opo-mtsiopni intriige ning kombinatsioone,! oh president Carter alustanud jiiba Senatis kokkulepp^e aeljataguse orgsmiseerimisega, pannes Samal ajal suurt roiikii ka SALTl propageerimisele laiade ffalivamäskide hulgas. ühendriiMde poliitilised vaatlejad ja kommentaatorid väidavad, et presidendil 1 on süürl saada SÄLT'il^ Senatis vajalikku seSjatapst. Lepingu Mnnltami-sseks. peaksid sajast^^^:.s^^ m andma i)ma1mäled kokkuleppele, kuid praeguste väljavaadete juures ei ole presMendll võlinalik kokku kraapida roWšem häält kui 40. Sealjuures on tekkinud huvitav nähe, et kolm i^ahemppolsete vaadet^ senaatorit Mark iEatfield; €eorge ; McGovem: ja WiHiam-: Proxipire, ^ kes : seni SÄLT'i tugevalt toetasid, on presidenti informeerinud, et nad häi-detavad itõenäoiiselt kokldileppe . v^tu. fadoksäalsena, k^na nurisejad llelavad, et pr^dcöt tedb liiga suuri järelandmisi SÄLT'a laiti-seerijaMe nln^, on nende lepitamiseks lubanud kaiku rakendada l A e i^äde proteisiooni. Mäs- ^clised seni^Wrid väidayad,^^ et sellised manõõ^d ei aita kaasa ^elvast^ piirMšde, vaid vastu- Tffiut Õli rdvastuse [^positsioonis kok^ on ka ŠÄI/Fi ägedalt vabariiklased eesot^ tasakaaluka ja populaarse senaatori Howard Bakertga, k ^ äsja t«^ teatavaks, et tä kandi-kokkuleppe põhjal saavad kom.<^ munlsüd kriitikute aryiates enda . et tulemusena- sasvutsvad venelised Äeerlkläste ees jubs 1980. aas-m strateegSiste relvade alal üle-kaalu, šaniuti ön kohtrollabinõud ebakiiialdased, inisvotmaSdab venelastel teostada suuri pötmis-operatsioone. Olukord on veelgi komplitseeritum seetõttu, et ühendriigid kaotasid tähtsad ja Ühendriikide presidenditoolilei. seda kokkulepeil^a vajab seda oma populaarsuse suurendamiseks ja oma rüi nmd; Iraanis. • BAMl-pröpageeriiniseks on ra-kend2jtu4 ÜheMrilMdes veimas välisministeerium, kes on organiseerinud tohutu kampaania, korraldades konekoosotekuld ja an. des edasi ieteyisioonisaäteid. Appi on asunud siili ka eriline orga-nfisatsloon^ Ämerlcans.?for SÄLT, kes investeerüb sadu tuhandeid dollareid, et propageerida kokku-lep<^ t yenelastega ametiühingutes, Sobduskaitše organisatsioohides ja mujal.: Kuid -ka vastased on tugevasti organiseeritud ning opositsiooni juhib Coalition £Ör Pea«e Througli StMgth, mille koosseisu kuulub üle saja väiksema Organisatsiooni. Tugeva opo-sitsioohl moodustab ka Amer^ Cönservative ünioui kes on pannud mängu 400.000 dollarit vajälUni kampäajüa tegemis^^ SAI/T II kaitsejate peamiseks argumÄndiks on^ eft kui ameerikl a s i seda kokiqilepet ^ jDlmi, siis viib see maaOma. vastu tuu-mardvade sõjale jš hävingufle. m£^ lääneriigid seda sõda jlkski kartma ja tegen^j^^^ lastele kontses^oohe lepingu ^ A kirjultaiii^ks^? Ja kas see e| vii se majs kahtla^ lepinguid, inis pikt-viivad; ikka^ vastu kommunismi võidule de-l^ issööniä pole isu pole lK)ltu^ xiing^^l^^ 2ni2n«ne d vöi muidu , peab kedagi ikiusa^ n a t i t e i ^ , nalja 3pär?^t Sl3BB5BBSSBB3BSHBSQ3Id) TeadustearenemineNõuk. Liidus ei ole pidev. Selles esineb , hüplemi^- Ja ekslemist olenevalt kompartei keskkonnast, kes suunab teadlaste tegevust ja määrab teaduslike uturimisprogramm^ 4e prioriteedid. Teadlastele tehakse tihti ülesandeks lahendada ka kommunismi ülesehitamisel tekkinud võimalikke Ja võimatuid proMeeme. Teaduslil? töö peab aga sealjuures kulgema vastavalt ülesse seatud eesMrjadele ja teadlaste töösaavutused peavad olema kooskõlas marksistliku • filosoofiaga, mida omakorda tõlgendab k®mparteS. Olemasolevast nõiaringist vaMaspoöIeeksleE^ :on^-teadlasele •ohtlik.:.::.- I Dialeikltüise ja vastava ala teadlaste reetlikud ori valiikoertöks, kes on p^juštanud mitmete teadusJiar mde kohta ebaratsionaalseid ja vaiheSt liaiTiisteni ulatüvaicl sei-sii: o3it^. Teaduslikike teooriaid on atälkeeritud, vägivaldselt M-gcsmdaitud ja mõnikord kediista-tud km. laeed on leititd. olevat vastuolus *rtoulkogude ideoloogiaga. Mõned distsi|)liinid on aegade jooksul niõnijigal onäarai vabanenud poliitilistest kammitsatest, kuid on teadushajnsid, mille areng on yeel ^praegugi suletud kivistuniud: iMoo-gia poolt loodud absuirdsefesse jäi nouk. ikeeleaiailiste uininiiste kuni 1980. a. •'kesikpaigani, mE viimalks arusaamisele jõuti lõs-seriõismi ebateadlikkuses ja tee vabaks anti läänes arendatud geneetilise teaduse viljelemisele. See ei võitluseta. Mõned nwk. teadlased olid jälginud välismaa!, ©^ti USA's, toimuvat geneetika axenguit ja odid hakanud ikorraldama cimapGolseid vastavaid katseid. olid sil-nõuik. teadlastele, (kes Eriti, kaua oM issMst&tam natas Nõuk. L i i t e biölo Dai^inl evolutsiooni tforia ja Mmdeli pärilikikusõpetus lisim, mida uuriti ja 2iim6&ti v ar bas maateas, eriti USAt^as-te poolt, olid yastuolus|mariksis-mi priritsiipidega ja Imistati selle töttu-burzhuaaslik©^ füilsilisiteiks, jieaiktsioöiüisteik®, usule kalduvateks. j ; Nõuk. tiidus tekkis teadlasi, kell^ seisuikolsad näisid rahuldavat poliitilise dcifetriini vajadusi. Verie aiandusteadlane Mitahur rin, kes oli saanud nõuik. valitsuse kiituse osaliseks; ^japm risitsugutamisel tehtud töö eest, oli pannud aluse Mbridiseeiimise teooriale.- Mitshürini õpetus, mis: '©ma-korda toetus Lämarcki • poolt vatem švaldaltüd mõtetele, väi tis, ei organismis selle eluea jooksul tekkinud muudatused ,:on.edasi toduvad jäi^isele : • pohÄ.::;; Need seisukohad oiid l ä t e tollal juba maha jäetud. Nõuk. põllumajandušteadlane T.p. Lõssenko laiendas ja aieri-isinustatuiha oma ui^rimise tule-ixiustesit, muutusid üh julge-maiks.' Teikikis võitlus teadlaste ja njõulk. Võimude vahel. Läänemaa-ijbmš toimuvat teadusllto tööd jälginud bioloogilt Zhores M e i vMelilt tous 1062. a. feäsikiri „Nõuik. geneetika väljavaated", milte ta käsitles geneetika ajalugu Nõuk. Ludus ja võttis ikäibel olevad teooriad, Ja^ : seisukohad ning vaidlusalused toüsimiused kriitika alla ning võrdles neid läänes toimunud geneette ©dusam-ebtevalmistamisele ülikoolides aluseks ikuni 1950. aastateni. Sel-kestis üle koMeikümne aasta, le teooria kohaselt ojid koik kee- Mitshurini surmast 1930. aastal j led sotsiaalsele Massile ja žyä-järgule omane nähtus ja ei olnud üldse sõltuvad rahvuslikust kuuluvusest. Ta väStis, et igasugused keelelised muudatused sünnivad ja toimuvad sotsiaalsete ja majanduslike aluste muutumisega. Ta ignoreeris üldiselt tunnustar mist leidnud keelte geneetilise ;arengu õpetust ja väitis, et kõik maaikna keeled on arenenud asteastmelt, vastavalt tihisifeondliku korra arenemisele, nelyast originaalsest sõnatüvest: sai, ber, yon ja Tosh. Kuna Marri õpetuses kajastus xnaitoistlik leidsid tema teooriad nõuk. võimude ipoolt täieMm ton^^ ja olid ametlilmks -keelte arengu õpetuse alusefe aastaid. Tahestahtmatuife ja ilmseks jäiTelduseks oli, et keelte areng ei olenenud muudatustest majan-duslSfeus süsteks, litor'! teoo^ ria, mis oli ligi kolmelfcümne aasta vältel halvanud n'õuk. keeleteaduse arengut, kaotas partei toetuse. Alles pärast jaburlike teooriate kõlbmatuiks timnistamist ayanesid keeleteadusel Nõuk. Liidus arenemi^ võimalused. Avaldatud mõtted olid olus nõuk. kehtiva õpetiise^a ja seffie tõttu ei leidunud Mrjas-tajat, kes ogeks käsikirja Uiurimistöö aga levis z a m ^^ vormis nloukv teadlaste hulgas, 1964. a. jõu(^s poleemika aga harlpuiikti ja Medvedev koos omä käsikirjaga langesid ägedate rönnaikute märMauaks.^^^M süü-äistajti poliitülses speikulätsioonis, mis ei pidavat põhinema ühelgi faktil/ Nõuti autori kohtu ala-andmist niõuk. korra põhiprintsiipide ja kaasteadusmeeste kompe-tantsi i l ^ t a laimu levitamise pärast. Kompartei keskkomitee das Mitshürini teooriat, lisades pleen. um a,n dis^ samal ajal aga omalt l Ä t e b am pM- tmgimusteta tunnu^^^^^^L^ vusliikke teooriaid. Selliselt kujukcde ja tema ^^te^^ nes välja, lõssenkoism, mis eitas geenide ja taimede hormoonide olemaolu, eitas kromosoomide erüist funktsiooni jja sügulusare-tust kui esimest sammu hübriidi v6i värde produts^rimisel L5s-seiikoismi põhiprintsübiiks oli n a g u o r g a n i s m i ühtsus osa4 pidwä^.^^-^ Osa pärillkiku- S8i^ ija nendime i k ^^ põhjustaitud muudatiised võisid edaälcain^ ganistftile.: M kohaselt öeldi Jölevat võfcal& kahe taime .ppokimise teel või ühe iocma vere süstib teise lõõmasse nn. vegetatiivseid hÜbrüde. ne, Istumise pesas <öt kägu e§ mu-et võõra Mmm pesale arenevad devi ja teiste dissitentlike bioloogide ja geneetikute koduüli-kool, Timirjazuri nimeline põllu-nmjanduse Ä d e ^ a 3teikvas> tunnistati kontrrevolutsioonüiseks j^saiks ja suleti Hnisht^iovi poolt; Akadeemia l i l k m ^ haju-tati ja mõned kaotasid kohad. Alles. asKšk hiljem tunnistati lõssenkoism sIisM ekslikuks ja nüüd avanesid esmakordselt ka nõuk. geneetikutele võimalused tõsiseks teaduslikuks Teiseks bolshevike suuremaiks teaduste tasalülltaanfee katseks oli keelte arenemist soetada sõltuvuse majaiidusilike ja. sotsiaalsete olukordade ning tingimuste muutumisega. Vene 'keeleteadlane ja arheoloog Marr oli teinud omale tsaari ajal nime Kaukaasia^ ^^^a^ ja keelte uurimisega. 1920. a. tuut ta Teistest teadusharudesit, mis on kannatanud ja on ikka alles täielikult nõule, võimude meelevalla all, on sotsioloogia, midsi veel tosin aastaid tagasi nõuk, teatmeteostes nimetati kodanlikuks ühiskonnateaduseks. Sotsioloogia, oma läheduse tõttu ametlikule ideoloogiale ja filosoofiale, on ikka vedi rabamaakS' kuhu tõsiste teaduslike eesmärüd-degauurija ei söanda minna seiklema.. , ., . ' Mitte väga kaua aega tagasi koheldi niöUik. ideoloogide jH>pit sotsioloogia kõrval Mbemeetikat kui teist kõige- dekadentsemat ja ainult kapitalistlikule korrale omast teadu^aru, Alles viimasel ajal on küberneetika kui sünteetiline teadus hakanud Nõuk. Liidus väJhe haaval tunmistust ja rakendamist leidnu Fsühhoanali^ peetakse Hõtik. Liidus praegugi "veel bmhuaaslikuks harrastuseks biolo^smi ja Kommentaarid Raudeesriide tagant saatnmu^ Kanada etnilised grupid ei ole sugugi rahul kanada ametSika Hä-singi polütikaga, mis taotleb K. Liiduga suhtlemisel ja inimõigus-k kaitsmisel n.n, „vaikset diplomaatiat". See rahulolematus selgus eriti äsja toimunud Kanada parlamendEükmete grupi koosolekul, kes oni võtnud endale ülesandeks Helsingi koMoilepefte föitni^- se uurimise. Koosoleku esinesid mitme Ma- Euroopast pärit ralivus^rupa eshidajad Mng nende sõnavõtud olid Kanada pQÜitika kritiseerimisel võrdilemisi ägedad ja karmid. M t i ^ r i j a d väitsid, et Ka-äsada peseb oma käed puhtaks venelaste WtisefiSrimisel Helsingi järelkonveirentsidel. Ukraina Kanada Komitee esindaja AndriJ Bandera oli oma sõiaavõtus eriti otsekohene ja väitis, et kui Mad • riid laijuneb Bel|jradi kordamise konverentsiks, siis tähendab ses^ tõenäoliselt ajaraiskamist. Bande-ra kinnitas rõhutatult, et ukraina päritoluga kanadalased vaatavat väga pessimistlikult Helsingi kok- Imlepete raleendamise proitsessüe. I^eelgi teravamalt sõnastas oma seisukohti Kanada Ukraina Immigrantide Abistamise Ühingu president Ädam Mykytiuk, kess märkis, et Kanada väfifeminištee-riumi informatsioon Kanada saavutuste kohta Belgradi konverentsil kujutab endast ,,sõiMe prügihunnikut". Mykytiuk esitas 15 juhust kusUkrainas elavad abikaasa^ p ö ^ Või tütar on oodanud kuni 51 aastat, et ühineda Kanadas elava mehe Või isaga. Tshehhoslovakkia RaJivusKkia Ühingu esindaja Jiri Com oM oma sõnavõtus leplikum. Ta ütles küll, et Belpadis saavutati väga vähe", kuid ta tõstis süski esl^ le Kanada ddegatsäooni ja pajlaw mendiliikmete jõupingutusi Belgradis. Balti riikides valitseval: olukorda Mrjeldasid ning e^štai^d oma seisülcohti Läti elanike Inim-õiguste kaitseks Kanadas loodoiä komitee esindaja Pet^r Vasarins ning Leedu ühingu esindaja. inene toonitas, e^^ peaks pühendanla irohkem tähele-panu vastuoludele, mis esinevad Helsingi palatis toodud enesemäär-ramise õiguse klauslite ning Ba^ ti riikide okupeerimise vahei Le^ du esindaja avaldas kahetsusi et Kanada del^atslöon Belgradis e! mainSiiud Kanada seisukohti Balti riildde suhtes, .mille ..kohaselt Balti rüMde annekteerimisele eS anta ametlikku tunnustust. Kõik need sõnavõtud lasevad välja paista, et Kanada vaötsusa „vaikne diplomaatia** ei rabuldst raudeesriide tagant tulnud rah-vusgruppe, kima see ei anna loodetud tulemusi. ;^äab aga omaett® küsimuseks, kas Kanadas kunagi võimuletuleb valitsust, kes ven?^ laste patud avallklnise ette toob ja kategooriliselt Helsingi kokkö? pete täitmist nõuab. Praegune valimiskampaania näitab, ei ükski partei ei tunne nende küsimies-te västii vähematki huvi. -Lõssenko mõju nõuik. geneetika filo^ofüise idealismi s^iks. Ifeegi EInsteini relatiivsuse ja teisi teooriaid peeti omal ajal Nõuk. Liidus ketserlikeks. piaieiktüine znater^iedisin^^ nuke filosoofia, mis m peale sunnitud riigivõimu iK>oit, yaÄtaahar tä, et seüle ratoendamise püüded on takistanud teaduste ja üldse eluavalduste lp(TO^ ja järjekindlat arengut. Öialektij^ malda otsid^ uiisi mtelljäk- as:a varn k> ie^e^i7it*e^ arenemise iteoo- t^u aaAls^eJks^ are.n emiseks .eig, a^ lia se riaga, •Jm:^is haikkas heitma kahtlus-avastada uusi suundasid »lu&- varju 3ca tema eehienud teadusli- 1'õpetus'sai liikus, mõtteroolus. ; Kui keegi usub' Moskva propagandalt, et Venemaal d ole Inflatsioon!, siis laseb ta vedada ennast ninapidi. Faktid kõnelevad hoöjäs teist keelt ja kinnitavad) et N. l i ^ põeb samuti seda „kapitalisi-likku haigust'*, mis on tabanud lääneriike. Läänerükide eksperdid ütlevad, et N. liidu majanduses esinevad faktid erinevad tunduvalt nendest andmeftest, mida vaütsna ametlikult kuulutab. Nii mainitakse riigi statistikabürooandme»' tel, et alates 1970. aastast on hin. nad langenud 0^ protsenti, kuna palgad on tõusnud k e s k n ^ l i 4 protsenti aastas. Ja veelgi atrak-itUvsemad näivad sellised arviM ja andmed, mis väidavad, est korterite hinnad püsivad 1928. aastsi tasemel, et leiva hind on muutes-matu 1954. aas^t saadik ning et liha ja piima hjbmad on jääraicl piishna 1961 aasta l a s ^ ^ Läänemaailma majanduselcspeir-did lükkavad kõik need ilusad asr-vud ümber ja kinnitavad, et need ön efcsitede y i i v ^ Venelased maskeerivad kavalalt inflatsiooni ja se!l3,kiire(t kasvu hiiglaslike riikfike juurdemaksnd^ra, nais vastavate kalkulatsioonide alusel on: paisunud'^6 miljardi donai^® 1,1 1 J - Nr. 28:. VALVEARST 14., 15. Ja W. apr. dr. RJ Ä tel 92Wf777. 21. ja 22. apr. dr. A. Ma Uus laev Tatlinna- Helsingi vdheie TaHüina ja Helsingi vahe valüSduso kiiremaks mm on N. Liit tellinud meltp^ vatehaselt erilaieva selle liii Laev peab olema valii oKia^iar^atti. Uus laev bima Helsingi Tailiima 3--3,5 tunniga. Seniste la^ on see nõudnud 4 tundi, oleks liikluseks kõlbulik ks tehakse laevale eriti tugj kere. Laevale mahub 1100 seillei on ette nähtud restor^ vik, baar, ujula ja saun. pikkus on 134,5 m, sum-im m ja masinate kogujõud l"! teejõudu. Küruseks on toimis. Laevale antakse tuni ti laulja Georg Otsa jam- KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEl LÄTER&C Ltd. "INSURANCE" 1482 Bathurst St., 4 (Bathurst-St. Clal Telefon kontoris 653-78 653-78 INCOME TAX PREPAR Mark Tuomola, B.i m Eglüiton Ave. E . , mu Soome Ühispanga m tel, 4 8 8-1801 Tõotanud 1973. a. jd KINDLUSTUS 23 WiSSTMORE Dr., Sa Resöale, Ont, M9V (Algus lk. 2) aiifit&s. Samal ajal nidõd m majandusteadlased tõsiaisjast, et kui mõned vs$te elutarvete hinnad saarte juutdemaksudegj kolt madalal, siis teiste hänimul, mida kommunis riikides nimetatakse ,4 padeks**, tõusevad pead kSrusega. Nii näiteks »eIQiie Mluksnskaup** n ! ^ nüttd Venemaal $L (USA gaUon), faina 1975. sea poole odavam. Sama miku kestel tõusis läänei igapäevase tarbealnen kohvi hind Ilgemale kuue ja p r a ^ maksab kohv Liidus 113.77. Veelgi fan on kürkohvi (instantV h selle naelast IriisUakse tes $41.30. Hindade tõu dus on tingitud peamisel põhjusest. Esiteks kogu tabanud inflatsioonist, t ja teiste toorainete lõ kergesti kättesaadavates dest ja kolmandaks tarb vüeltsa kvaliteedil tostmi test hüidade kõrgendan Lpne majandusteadl vastavad, et inflatsioo määr Venemaal on 4 lm senti ning see on kaheko 1970-nendate aastate jo selge, et kui majanduse jad Moskvas tahavad tõ kaupade kvaliteeti ja riiklikke toetussunun peavad nad arvestama tõsfanisega ja infiatsioc^ kajuneb majanduselu toks kõrvahiähteks ka Ka ,i(punases paradiis vad okkalised puud, m masolu ei suuda varj hästiõUtatud kommunis pa^andamasin. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-10-02