Vaba eestlane , April 10, 1979

              T Ä U M M M Ä : O/Ü Vaba EestMe, 135 T^aimsem m
PEATOIMETAJA: l a r l to®.
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTMADEESS: P.O. BosTö, to. C,''Toroit® S, Ost.
TELD mmm. MAD Kaiadas: aastas $S2»—, poolaastas
äga aastas
• t
tas ^I9.-r- ^ veerandaastas $10.50. liripostiga üSA-rs:
30.— ja veerandaastas $16.50.
LENNUPOSTIGA ü sse: aastas $69.—,
$34 JO
PsblisM Iby Free Estomasa Publisfeer, Ltd., 135
Toronto 3, Ont M6J 2H2
ühendriikide yaMtsuse
dädest antud informatsiooni põh­jal
on stratei^Iste tuuinÄrelva^
de pliramSse kokkuleppe SÄLf 8
kauguses. LiidE ja Ühendrilkfl.
de vähellised läbiffsäktnüsed m
jõudnud lõpufaasi ning nüüd ei
küsita enam^ miSlal
pingutele alla
kus see tseremoonia
Küslnms on: seda .akuutsem, et
N. tiSdü pasteljuht ja president
Brezimev on vlinmsd ajatkannap
tanud raskete tervis^äSrete all
ning et kannaä^piMra. sõitu Amee-
Hlfoi Üfeendslibdešs^
korda ei taha nunna Moš^^
kuna venelaste kord on WasMng-lõni'külastada.,
:: SMiT I i aiaksrjutamin© r l i ^ -
?peade poolt tähenda ved kau-g
Ä I seda, et koMralepe^ oleks
saanud s
kud ja
seerSvad pidevalt tema võimeid
ja ta populaarsuse näitaja langeh
pidevalt aB?tpooIe. I ^ d ^
SAIif 1 Bblsurumise ksmp^^
on presidendil siiski liitlane amee-jdka
rahva naol, kes laiaidasite
põhjai toetavad
venelastega. Põhjus
selle toetuse saamiseks on võrd­lemisi
lihtne, kuna, valitsus too°
nStab lakkamatult, ei SALTI kap
levi aHa panemisel peavad Ühend­riigid
investeerima miljardeid
doiareid; milde: • :FeSvMe|e ning
selle ralia peavad välja panema
Kuid.
tl oma
on samE«
ja mõjuvad argu-vad.
Kui S Ä L T I andis venelaste-ie
'steate^iilise ' relvastuse alaJ
ja tideks ettenähtud kujul raken­damisele.
^ÄLi; läheb ve^ kinni­tamisele
ühendriikide Senatisse
ja se4
ashkuminekud ja häired
Heppele-'va|aliku •'toetuse,
seks. Arve^ades võimalikku opo-mtsiopni
intriige ning kombinatsi­oone,!
oh president Carter alusta­nud
jiiba Senatis kokkulepp^e
aeljataguse orgsmiseerimisega,
pannes Samal ajal suurt roiikii ka
SALTl propageerimisele laiade
ffalivamäskide hulgas.
ühendriiMde poliitilised vaatle­jad
ja kommentaatorid väidavad,
et presidendil 1 on süürl
saada SÄLT'il^ Senatis vajalikku
seSjatapst. Lepingu Mnnltami-sseks.
peaksid sajast^^^:.s^^
m andma i)ma1mäled kokkulep­pele,
kuid praeguste väljavaadete
juures ei ole presMendll võlinalik
kokku kraapida roWšem häält kui
40. Sealjuures on tekkinud huvi­tav
nähe, et kolm i^ahemppolsete
vaadet^ senaatorit Mark
iEatfield; €eorge ; McGovem: ja
WiHiam-: Proxipire, ^ kes : seni
SÄLT'i tugevalt toetasid, on pre­sidenti
informeerinud, et nad häi-detavad
itõenäoiiselt kokldileppe
. v^tu.
fadoksäalsena, k^na nurisejad
llelavad, et pr^dcöt tedb liiga
suuri järelandmisi SÄLT'a laiti-seerijaMe
nln^, on nende lepita­miseks
lubanud kaiku rakendada
l A e i^äde proteisiooni. Mäs-
^clised seni^Wrid väidayad,^^ et
sellised manõõ^d ei aita kaasa
^elvast^ piirMšde, vaid vastu-
Tffiut Õli rdvastuse
[^positsioonis kok^
on ka ŠÄI/Fi ägedalt
vabariiklased eesot^
tasakaaluka ja populaarse
senaatori Howard Bakertga, k ^
äsja t«^ teatavaks, et tä kandi-kokkuleppe
põhjal saavad kom.<^
munlsüd kriitikute aryiates enda
. et
tule­musena-
sasvutsvad venelised
Äeerlkläste ees jubs 1980. aas-m
strateegSiste relvade alal üle-kaalu,
šaniuti ön kohtrollabinõud
ebakiiialdased, inisvotmaSdab ve­nelastel
teostada suuri pötmis-operatsioone.
Olukord on veelgi
komplitseeritum seetõttu, et
ühendriigid kaotasid tähtsad ja
Ühendriikide presidenditoolilei.
seda kokkulepeil^a vajab seda
oma populaarsuse suurendami­seks
ja oma rüi
nmd; Iraanis.
• BAMl-pröpageeriiniseks on ra-kend2jtu4
ÜheMrilMdes veimas
välisministeerium, kes on organi­seerinud
tohutu kampaania, kor­raldades
konekoosotekuld ja an.
des edasi ieteyisioonisaäteid. Ap­pi
on asunud siili ka eriline orga-nfisatsloon^
Ämerlcans.?for SÄLT,
kes investeerüb sadu tuhandeid
dollareid, et propageerida kokku-lep<^
t yenelastega ametiühingutes,
Sobduskaitše organisatsioohides
ja mujal.: Kuid -ka vastased on tu­gevasti
organiseeritud ning opo­sitsiooni
juhib Coalition £Ör
Pea«e Througli StMgth, mille
koosseisu kuulub üle saja väikse­ma
Organisatsiooni. Tugeva opo-sitsioohl
moodustab ka Amer^
Cönservative ünioui kes on
pannud mängu 400.000 dollarit
vajälUni kampäajüa tegemis^^
SAI/T II kaitsejate peamiseks
argumÄndiks on^ eft kui ameerik­l
a s i seda kokiqilepet ^ jDlmi,
siis viib see maaOma. vastu tuu-mardvade
sõjale jš hävingufle.
m£^ lääneriigid seda sõ­da
jlkski kartma ja tegen^j^^^
lastele kontses^oohe lepingu ^ A
kirjultaiii^ks^? Ja kas see e| vii
se
majs
kahtla^
lepinguid, inis pikt-viivad;
ikka^
vastu kommunismi võidule de-l^
issööniä pole isu
pole lK)ltu^ xiing^^l^^
2ni2n«ne d vöi muidu ,
peab kedagi ikiusa^
n a t i t e i ^ , nalja 3pär?^t
Sl3BB5BBSSBB3BSHBSQ3Id)
TeadustearenemineNõuk. Liidus ei ole pidev. Selles esineb , hüplemi^- Ja ekslemist olenevalt
kompartei keskkonnast, kes suunab teadlaste tegevust ja määrab teaduslike uturimisprogramm^
4e prioriteedid. Teadlastele tehakse tihti ülesandeks lahendada ka kommunismi ülesehitamisel
tekkinud võimalikke Ja võimatuid proMeeme. Teaduslil? töö peab aga sealjuures kulgema vas­tavalt
ülesse seatud eesMrjadele ja teadlaste töösaavutused peavad olema kooskõlas marksistliku
• filosoofiaga, mida omakorda tõlgendab k®mparteS. Olemasolevast nõiaringist vaMaspoöIeeksleE^
:on^-teadlasele •ohtlik.:.::.-
I Dialeikltüise ja vastava ala teadlaste
reetlikud ori valiikoertöks, kes on
p^juštanud mitmete teadusJiar
mde kohta ebaratsionaalseid ja
vaiheSt liaiTiisteni ulatüvaicl sei-sii:
o3it^. Teaduslikike teooriaid
on atälkeeritud, vägivaldselt M-gcsmdaitud
ja mõnikord kediista-tud
km. laeed on leititd. olevat
vastuolus *rtoulkogude ideoloogia­ga.
Mõned distsi|)liinid on aega­de
jooksul niõnijigal onäarai va­banenud
poliitilistest kammitsa­test,
kuid on teadushajnsid, mil­le
areng on yeel ^praegugi suletud
kivistuniud: iMoo-gia
poolt loodud absuirdsefesse
jäi nouk. ikeeleaiailiste uininiiste
kuni 1980. a. •'kesikpaigani, mE
viimalks arusaamisele jõuti lõs-seriõismi
ebateadlikkuses ja tee
vabaks anti läänes arendatud ge­neetilise
teaduse viljelemisele.
See ei võitluseta.
Mõned nwk. teadlased olid jäl­ginud
välismaa!, ©^ti USA's, toi­muvat
geneetika axenguit ja odid
hakanud ikorraldama cimapGolseid
vastavaid katseid. olid sil-nõuik.
teadlastele, (kes
Eriti, kaua oM issMst&tam
natas Nõuk. L i i t e biölo
Dai^inl evolutsiooni tforia ja
Mmdeli pärilikikusõpetus
lisim, mida uuriti ja 2iim6&ti v ar
bas maateas, eriti USAt^as-te
poolt, olid yastuolus|mariksis-mi
priritsiipidega ja Imistati
selle töttu-burzhuaaslik©^
füilsilisiteiks, jieaiktsioöiüisteik®,
usule kalduvateks. j
; Nõuk. tiidus tekkis teadlasi,
kell^ seisuikolsad näisid rahulda­vat
poliitilise dcifetriini vajadusi.
Verie aiandusteadlane Mitahur
rin, kes oli saanud nõuik. valitsu­se
kiituse osaliseks; ^japm
risitsugutamisel tehtud töö eest,
oli pannud aluse Mbridiseeiimise
teooriale.-
Mitshürini õpetus, mis: '©ma-korda
toetus Lämarcki • poolt
vatem švaldaltüd mõtetele, väi
tis, ei organismis selle eluea
jooksul tekkinud muudatused
,:on.edasi toduvad jäi^isele
: • pohÄ.::;;
Need seisukohad oiid l ä t e tol­lal
juba maha jäetud.
Nõuk. põllumajandušteadlane
T.p. Lõssenko laiendas ja aieri-isinustatuiha
oma ui^rimise tule-ixiustesit,
muutusid üh julge-maiks.'
Teikikis võitlus teadlaste ja
njõulk. Võimude vahel. Läänemaa-ijbmš
toimuvat teadusllto tööd
jälginud bioloogilt Zhores M e i
vMelilt tous 1062. a. feäsikiri
„Nõuik. geneetika väljavaated",
milte ta käsitles geneetika ajalu­gu
Nõuk. Ludus ja võttis ikäibel
olevad teooriad, Ja^ : seisukohad
ning vaidlusalused toüsimiused
kriitika alla ning võrdles neid lää­nes
toimunud geneette ©dusam-ebtevalmistamisele
ülikoolides aluseks ikuni 1950. aastateni. Sel-kestis
üle koMeikümne aasta, le teooria kohaselt ojid koik kee-
Mitshurini surmast 1930. aastal j led sotsiaalsele Massile ja žyä-järgule
omane nähtus ja ei olnud
üldse sõltuvad rahvuslikust kuu­luvusest.
Ta väStis, et igasugused keeleli­sed
muudatused sünnivad ja
toimuvad sotsiaalsete ja ma­janduslike
aluste muutumisega.
Ta ignoreeris üldiselt tunnustar
mist leidnud keelte geneetilise
;arengu õpetust ja väitis, et kõik
maaikna keeled on arenenud aste­astmelt,
vastavalt tihisifeondliku
korra arenemisele, nelyast origi­naalsest
sõnatüvest: sai, ber, yon
ja Tosh. Kuna Marri õpetuses ka­jastus
xnaitoistlik
leidsid tema teooriad nõuk. või­mude
ipoolt täieMm ton^^
ja olid ametlilmks -keelte arengu
õpetuse alusefe aastaid.
Tahestahtmatuife ja ilmseks
jäiTelduseks oli, et keelte areng
ei olenenud muudatustest majan-duslSfeus
süsteks, litor'! teoo^
ria, mis oli ligi kolmelfcümne aas­ta
vältel halvanud n'õuk. keeletea­duse
arengut, kaotas partei toe­tuse.
Alles pärast jaburlike teoo­riate
kõlbmatuiks timnistamist
ayanesid keeleteadusel Nõuk. Lii­dus
arenemi^ võimalused.
Avaldatud mõtted olid
olus nõuk. kehtiva õpetiise^a
ja seffie tõttu ei leidunud Mrjas-tajat,
kes ogeks käsikirja
Uiurimistöö aga levis z a m ^^
vormis nloukv teadlaste hulgas,
1964. a. jõu(^s poleemika aga
harlpuiikti ja Medvedev koos
omä käsikirjaga langesid ägedate
rönnaikute märMauaks.^^^M süü-äistajti
poliitülses speikulätsioonis,
mis ei pidavat põhinema ühelgi
faktil/ Nõuti autori kohtu ala-andmist
niõuk. korra põhiprintsii­pide
ja kaasteadusmeeste kompe-tantsi
i l ^ t a laimu levitamise pä­rast.
Kompartei keskkomitee
das Mitshürini teooriat, lisades pleen. um a,n dis^ samal ajal aga
omalt l Ä t e b am pM- tmgimusteta tunnu^^^^^^L^
vusliikke teooriaid. Selliselt kuju­kcde
ja tema ^^te^^
nes välja, lõssenkoism, mis eitas
geenide ja taimede hormoonide
olemaolu, eitas kromosoomide
erüist funktsiooni jja sügulusare-tust
kui esimest sammu hübriidi
v6i värde produts^rimisel L5s-seiikoismi
põhiprintsübiiks oli
n a g u o r g a n i s m i
ühtsus
osa4 pidwä^.^^-^ Osa pärillkiku-
S8i^ ija nendime i k ^^
põhjustaitud muudatiised võisid
edaälcain^
ganistftile.: M kohaselt
öeldi Jölevat võfcal&
kahe taime .ppokimise teel või
ühe iocma vere süstib
teise lõõmasse nn. vegetatiivseid
hÜbrüde.
ne,
Istumise
pesas
<öt kägu e§ mu-et
võõra Mmm pesale
arenevad
devi ja teiste dissitentlike bio­loogide
ja geneetikute koduüli-kool,
Timirjazuri nimeline põllu-nmjanduse
Ä d e ^ a 3teikvas>
tunnistati kontrrevolutsioonüiseks
j^saiks ja suleti Hnisht^iovi
poolt; Akadeemia l i l k m ^ haju-tati
ja mõned kaotasid kohad.
Alles. asKšk hiljem tunnistati
lõssenkoism sIisM ekslikuks ja
nüüd avanesid esmakordselt ka
nõuk. geneetikutele võimalused
tõsiseks teaduslikuks
Teiseks bolshevike suuremaiks
teaduste tasalülltaanfee katseks
oli keelte arenemist soetada sõl­tuvuse
majaiidusilike ja. sotsiaal­sete
olukordade ning tingimuste
muutumisega.
Vene 'keeleteadlane ja arheoloog
Marr oli teinud omale tsaari ajal
nime Kaukaasia^ ^^^a^ ja
keelte uurimisega. 1920. a. tuut ta
Teistest teadusharudesit, mis
on kannatanud ja on ikka alles
täielikult nõule, võimude meele­valla
all, on sotsioloogia, midsi
veel tosin aastaid tagasi nõuk,
teatmeteostes nimetati kodan­likuks
ühiskonnateaduseks.
Sotsioloogia, oma läheduse tõttu
ametlikule ideoloogiale ja filosoo­fiale,
on ikka vedi rabamaakS'
kuhu tõsiste teaduslike eesmärüd-degauurija
ei söanda minna
seiklema.. , ., . '
Mitte väga kaua aega tagasi
koheldi niöUik. ideoloogide jH>pit
sotsioloogia kõrval Mbemeetikat
kui teist kõige- dekadentsemat ja
ainult kapitalistlikule korrale
omast teadu^aru, Alles viimasel
ajal on küberneetika kui süntee­tiline
teadus hakanud Nõuk.
Liidus väJhe haaval tunmistust ja
rakendamist leidnu
Fsühhoanali^ peetakse
Hõtik. Liidus praegugi "veel
bmhuaaslikuks harrastuseks
biolo^smi ja
Kommentaarid
Raudeesriide tagant saatnmu^
Kanada etnilised grupid ei ole su­gugi
rahul kanada ametSika Hä-singi
polütikaga, mis taotleb K.
Liiduga suhtlemisel ja inimõigus-k
kaitsmisel n.n, „vaikset diplo­maatiat".
See rahulolematus sel­gus
eriti äsja toimunud Kanada
parlamendEükmete grupi koosole­kul,
kes oni võtnud endale ülesan­deks
Helsingi koMoilepefte föitni^-
se uurimise.
Koosoleku esinesid mitme Ma-
Euroopast pärit ralivus^rupa
eshidajad Mng nende sõnavõtud
olid Kanada pQÜitika kritiseeri­misel
võrdilemisi ägedad ja kar­mid.
M t i ^ r i j a d väitsid, et Ka-äsada
peseb oma käed puhtaks
venelaste WtisefiSrimisel Helsingi
järelkonveirentsidel. Ukraina Ka­nada
Komitee esindaja AndriJ
Bandera oli oma sõiaavõtus eriti
otsekohene ja väitis, et kui Mad •
riid laijuneb Bel|jradi kordamise
konverentsiks, siis tähendab ses^
tõenäoliselt ajaraiskamist. Bande-ra
kinnitas rõhutatult, et ukraina
päritoluga kanadalased vaatavat
väga pessimistlikult Helsingi kok-
Imlepete raleendamise proitsessüe.
I^eelgi teravamalt sõnastas oma
seisukohti Kanada Ukraina Im­migrantide
Abistamise Ühingu
president Ädam Mykytiuk, kess
märkis, et Kanada väfifeminištee-riumi
informatsioon Kanada saa­vutuste
kohta Belgradi konve­rentsil
kujutab endast ,,sõiMe
prügihunnikut". Mykytiuk esitas
15 juhust kusUkrainas elavad
abikaasa^ p ö ^ Või tütar on ooda­nud
kuni 51 aastat, et ühineda
Kanadas elava mehe Või isaga.
Tshehhoslovakkia RaJivusKkia
Ühingu esindaja Jiri Com oM
oma sõnavõtus leplikum. Ta ütles
küll, et Belpadis saavutati vä­ga
vähe", kuid ta tõstis süski esl^
le Kanada ddegatsäooni ja pajlaw
mendiliikmete jõupingutusi Bel­gradis.
Balti riikides valitseval:
olukorda Mrjeldasid ning e^štai^d
oma seisülcohti Läti elanike Inim-õiguste
kaitseks Kanadas loodoiä
komitee esindaja Pet^r Vasarins
ning Leedu ühingu esindaja.
inene toonitas, e^^
peaks pühendanla irohkem tähele-panu
vastuoludele, mis esinevad
Helsingi palatis toodud enesemäär-ramise
õiguse klauslite ning Ba^
ti riikide okupeerimise vahei Le^
du esindaja avaldas kahetsusi et
Kanada del^atslöon Belgradis e!
mainSiiud Kanada seisukohti Bal­ti
riildde suhtes, .mille ..kohaselt
Balti rüMde annekteerimisele eS
anta ametlikku tunnustust.
Kõik need sõnavõtud lasevad
välja paista, et Kanada vaötsusa
„vaikne diplomaatia** ei rabuldst
raudeesriide tagant tulnud rah-vusgruppe,
kima see ei anna loo­detud
tulemusi. ;^äab aga omaett®
küsimuseks, kas Kanadas kunagi
võimuletuleb valitsust, kes ven?^
laste patud avallklnise ette toob
ja kategooriliselt Helsingi kokkö?
pete täitmist nõuab. Praegune
valimiskampaania näitab, ei üks­ki
partei ei tunne nende küsimies-te
västii vähematki huvi.
-Lõssenko mõju nõuik. geneetika
filo^ofüise idealismi s^iks.
Ifeegi EInsteini relatiivsuse ja
teisi teooriaid peeti omal ajal
Nõuk. Liidus ketserlikeks.
piaieiktüine znater^iedisin^^
nuke filosoofia, mis m peale sun­nitud
riigivõimu iK>oit, yaÄtaahar
tä, et seüle ratoendamise püüded
on takistanud teaduste ja üldse
eluavalduste lp(TO^ ja järje­kindlat
arengut.
Öialektij^
malda otsid^ uiisi mtelljäk-
as:a varn k> ie^e^i7it*e^ arenemise iteoo- t^u aaAls^eJks^ are.n emiseks .eig, a^ lia se riaga, •Jm:^is haikkas heitma kahtlus-avastada uusi suundasid »lu&-
varju 3ca tema eehienud teadusli-
1'õpetus'sai
liikus, mõtteroolus.
; Kui keegi usub' Moskva propa­gandalt,
et Venemaal d ole Inflat­sioon!,
siis laseb ta vedada ennast
ninapidi. Faktid kõnelevad hoöjäs
teist keelt ja kinnitavad) et N.
l i ^ põeb samuti seda „kapitalisi-likku
haigust'*, mis on tabanud
lääneriike.
Läänerükide eksperdid ütlevad,
et N. liidu majanduses esinevad
faktid erinevad tunduvalt nen­dest
andmeftest, mida vaütsna
ametlikult kuulutab. Nii maini­takse
riigi statistikabürooandme»'
tel, et alates 1970. aastast on hin.
nad langenud 0^ protsenti, kuna
palgad on tõusnud k e s k n ^ l i 4
protsenti aastas. Ja veelgi atrak-itUvsemad
näivad sellised arviM
ja andmed, mis väidavad, est kor­terite
hinnad püsivad 1928. aastsi
tasemel, et leiva hind on muutes-matu
1954. aas^t saadik ning et
liha ja piima hjbmad on jääraicl
piishna 1961 aasta l a s ^ ^
Läänemaailma majanduselcspeir-did
lükkavad kõik need ilusad asr-vud
ümber ja kinnitavad, et need
ön efcsitede y i i v ^ Venelased
maskeerivad kavalalt inflatsiooni
ja se!l3,kiire(t kasvu hiiglaslike
riikfike juurdemaksnd^ra, nais
vastavate kalkulatsioonide alusel
on: paisunud'^6 miljardi donai^®
1,1
1
J -
Nr. 28:.
VALVEARST
14., 15. Ja W. apr. dr. RJ
Ä tel 92Wf777.
21. ja 22. apr. dr. A. Ma
Uus laev Tatlinna-
Helsingi vdheie
TaHüina ja Helsingi vahe
valüSduso kiiremaks mm
on N. Liit tellinud meltp^
vatehaselt erilaieva selle liii
Laev peab olema valii
oKia^iar^atti. Uus laev
bima Helsingi Tailiima
3--3,5 tunniga. Seniste la^
on see nõudnud 4 tundi,
oleks liikluseks kõlbulik ks
tehakse laevale eriti tugj
kere. Laevale mahub 1100
seillei on ette nähtud restor^
vik, baar, ujula ja saun.
pikkus on 134,5 m, sum-im
m ja masinate kogujõud l"!
teejõudu. Küruseks on
toimis. Laevale antakse tuni
ti laulja Georg Otsa jam-
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEl
LÄTER&C
Ltd.
"INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4
(Bathurst-St. Clal
Telefon kontoris 653-78
653-78
INCOME TAX PREPAR
Mark Tuomola, B.i
m Eglüiton Ave. E . , mu
Soome Ühispanga m
tel, 4 8 8-1801
Tõotanud 1973. a. jd
KINDLUSTUS
23 WiSSTMORE Dr., Sa
Resöale, Ont, M9V
(Algus lk. 2)
aiifit&s. Samal ajal nidõd
m majandusteadlased
tõsiaisjast, et kui mõned
vs$te elutarvete hinnad
saarte juutdemaksudegj
kolt madalal, siis teiste
hänimul, mida kommunis
riikides nimetatakse ,4
padeks**, tõusevad pead
kSrusega. Nii näiteks
»eIQiie Mluksnskaup** n
! ^ nüttd Venemaal $L
(USA gaUon), faina 1975.
sea poole odavam. Sama
miku kestel tõusis läänei
igapäevase tarbealnen
kohvi hind Ilgemale kuue
ja p r a ^ maksab kohv
Liidus 113.77. Veelgi fan
on kürkohvi (instantV h
selle naelast IriisUakse
tes $41.30. Hindade tõu
dus on tingitud peamisel
põhjusest. Esiteks kogu
tabanud inflatsioonist, t
ja teiste toorainete lõ
kergesti kättesaadavates
dest ja kolmandaks tarb
vüeltsa kvaliteedil tostmi
test hüidade kõrgendan
Lpne majandusteadl
vastavad, et inflatsioo
määr Venemaal on 4 lm
senti ning see on kaheko
1970-nendate aastate jo
selge, et kui majanduse
jad Moskvas tahavad tõ
kaupade kvaliteeti ja
riiklikke toetussunun
peavad nad arvestama
tõsfanisega ja infiatsioc^
kajuneb majanduselu
toks kõrvahiähteks ka
Ka ,i(punases paradiis
vad okkalised puud, m
masolu ei suuda varj
hästiõUtatud kommunis
pa^andamasin.