Vaba eestlane , March 15, 1984

              Nr. 21 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. märtsil 1984-~ Thuršday, March 15, 1984 Lk. 7
>lt Teatajas avat
meie simrlinileta»,
ele/ mis Mane
välja antud seo-tTUDAKEN
l^cilitusesf
tOKARAAMATüST
Slyl
ürisild
fca Gan. $15.-
^gelesist
KOOLID
LAULIK"
p: L. MARLEY,
ja VABA EEST-
(OoIiõhtQtel Eesti
P
liiiUHtHIHMmUHHMlli^
r • • • .r • •, ;
la seda väärt, et teda
lud oUa ~— selle õie
lean, mis sind vaevab
|utled, et Ahti pole
^s, et oiud tema üm-
[nud ja niiviisi, et si-ei
oska mõista. Aga
paljusid asju enne,
[i-el. On vaja pikka
jiata muutusi mujal,
|öltuvais asjus. Afga-
)n sama vähe igave-liik
Nõukogude Liit.
l . ta vajab sinu tuge,
|jtan sulle! Sest tean
lesid oma suvest Ah-jpli
kummelite suvi.
päi — aga minul on
Iile milles on üks lu-
]:>ealkiri on täpselt
J-'vi". Loe kui soovid
jjust sulle lugeda —
soovid, tõena-, mul­ana
või luulena. Ehk
aru saama, et on
Iju kui pisilcesed mi-pib-
olla näed ka, et
[lleks igas olukorras
Võitmatus."
•
ftt taadi antud käus-lakkas
lugema:
firgneb)
0 0 m e t
:sy LEHTEDE
Ifüiliie
helistada 247-3150
l l Äi
ÄDO PARK, Q.C.
e E T H E R I N G T O N , F A LM
Advokaadid-Eüotarid
365 Bay St., Simite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
B.M.LL.B.
ADVOKAAT — NOTAR
1 Ffest Canadian Place, ,Ste.
Tefi. kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGA?. ALAL
B.A., LL.B.
/ Zammit, Bash & Semple
ADVOKAADID NOTARID
. - 1240 Baji St., Sutte 307,
Tel. 923-2601
õhtuti 653-4874
TdNU TObMi
ADVOKAAT — NOTAR
Place, 1 Yorkdale Road,
Suife 207
ToroEto, Ont. M6A 3A1
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
|r.uii.ii>mmig
jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiiiitüiiiniiiiiiiiiiiiiisii
I Sdme Raatma
I jd teise futte Icistek |
T. E. Aiandusklubi veebruari
kokkutulekul järgnes. M. Lepiku
avasõnale E. Kurise ja M. Lepiku
ettekanne teemal „Ilupõõsad". E.
Kuris leidis kokkuvõttes, et enne
ostu peab selge olema kuhu ja mil­liseid
põõsasid soovime. Neid saa­me
kasutada maja seina ääres,
krundi piiridel, aia teatava osa
eraldamiseks jne. Peame arvestama
meie vajaduse kohaselt põõaste
kõrgust, võra kuju, lehtede, õite,
okste ja viljade värvi jne. Valitud
põõsad peavad olema talvekindlad
s.o. sobima meie kliimasse. Vasta­valt
kliimale on moodustatud
üheksa kasvupiirkonda: (Plant
Hardiness Zones). Mida külmem
tsoon seda väiksem number. To­ronto
' asub piirkonnas 6b, natuke
põhjapool asuvad 6a ja 5b. Tsoon
5a on juba Simcoe järve ja Otta­wa
piirkonnas. Kõik põõsad, mis
on talvekindlad Torontos ei ole
eoam seda Simcoe järve lähedal.
Seinaäärse või suurema - grupi
ilupõõsaste istutamiseks on soovi­tav
valmistada terve peenar, kust
võetakse savimuld ja igasugune
taimedele ebasobiv muld välj a 50
sm igavuselt. See asendatakse
mullaseguga, mis koosneb näiteks
ühest kolmandikust heast pealis-mullast,
ühest kolmandikust tur­bast
või kompostist ja ühest kol­mandikust
laudasõnnikust. Üksikult
põõsaid ettevalmistamata mulda is-tutades
peab olema auk avas nii,
et juured sinna vabalt niahuvad.
Istutamisel tuleks kasutada soovi­tatud
mullasegusid; vajaduse korral
võib mulda kergemaks riiuuta ka
Jiiva abil. Vanasti lõigati istutami­sel
üks kolmandik põõsa võrast
maha, eriti paljaste juurtega istuta­misel.
Tänapäeval ei peeta seda
enam nü oluliseks. Lõigatakse
murdunud "oksad ja juured, ja har-vendatakse
nõrgad oksad.
Nüüd kirjeldas sõnavõtja pal­jaste
juurtega, kotiriidega ja potti^
dega iehtpõõsaste istutamist. Plas-
. tik- ja plekkpottidest võetakse põõ­sad
istutamisel alati välja, kuna
need potid ei mädane mullas.
Reeglipärane kastmine on vajalik
kindlasti esimesel aastal. Maagiate
turba, komposti, saepuru, õlgede
jne näol võimaldab harvemat kast­mist.
Pärast istutamist soovitatak­se
taimi toita kord kuus veeslahus-tavate
väetistega nagu 15-30-15
või 20-20-20. Enamik põõsaid va­rjavad
kasvamiseks neutraalseid
(ph7) või, kergelt hapusid mulda­sid.
Talvdcaitseks ei tohi plastikat
kasutada, see hävitab ilupõõsad.
. Mõeldav on kotiriide kasutamine.
Teede läheduses, kus kasutatakse
talvel soola, aitab talvekaitse välti­da
soolade kahjustusi. Hekkid^
kaitseks kasutatakse ka vahest vi-neerplaate
jne.
Kasvavate lehtpõõsaste .lõikami­sel
kõrvaldatakse surnud, vigased,
väga vanad ja haiged oksad. Sa­muti
lõigatakse õitsenud õied. Lõi­kamine
tehakse selliselt, et õhk ja
valgus pääsevad põõsasse. Põõsad,
mis õitsevad möödunud aasta kas­vudel,
lõigatakse kohe pärast õitse­mist
suvel. Siia kuuluvad näiteks
jasmiinid, veigelad, forsüütiad jt.
Põõsad, mis õitsevad sama aasta
kasvudel nagu hortensia snowhiil,
osa enalaid (Spireas) jt. lõigatakse
iga aasta kevadel välja osa vanu
oksi maapinna ligidalt. Ülejäänud
oksad lõigatakse kahe kuni kolme
punga kõrguselt. Vanade põõsaste
uuendamiseks, millede eest ei ole
aastaid hoolitsetud, lõigatakse ke­vadel
umbes üks kolmandik võrast
maapinna juurest, ülejäänud piira­takse
kuni alumiste külgoksteni.
Teisel aastal lõigatakse umbes pool
eehnisel aastal lõikamata jäänud
okstest ja kolmandal aastal kõrval­datakse
ülejäänud vanad oksad.
Kaunivärvilise võraga lehtpõõsaid
nagu kontpuud (Dogwood) lõiga­takse
tugevasti kevadel, sellega
sundides no ori värvilisi oksi roh­kem
kasvama. ' •
Andes-lühikese ülevaate haigus­test
ja kahjuritest, selgus et när­bumist
ja lehtede pruuniks mine­kut
võivad.põhjustada sageH muud
tegurid, nagu üleliigne kuivus, üle­liigne
niiskus, vähene väetamine,
liigne väetamine, teatavate toitai­nete
puudus mullas, ebasobiv mul­la
happelisus, kõrge või madal tem­peratuur,
tööstuste ja maantee või
tänavate gaasid jne;
M. Lepik vaatles üksikute leht-põõsaste
erinevusi. Ta leidis; et va­lik
on siin väga suur. Kaunid. on
punaste lehtedega jaapani vahtrad,
linna õhustikus on edukas haigus-tevaba
põõsas taevane puu (Tree
of Heaven), sireli taoliste õitega,
iga aasta maha lõigatav lehtpõõsas
on buddleia (Butterfly Bush). Kol-
, laste õitega j a rohelise tüvega, heki
ja ilupõõsana kasutatav läätspuu
(Siberian Peashrub) on kõrgeks
kasvav. Kerria on tuntud. rohelise
võraga-varakevadel kaunite kollas­te
õitega õitsev põõsas. Kaunite
kollaste õitega on ka kuldvihm
(Laburnum). Varem, väga popu­laarne
kuslapuu (Honeysückle)
roosadele ja punastele õitele lisaks
on lindudele meeldiv oma punaste
viljadega. Magnolia on tuntud
suurte roosakate õitega varakeva­del.
Põõsasmaran (Potentilla) õit-
RAAMATUmAJAD
Cbartered Accountaot .
University Ave., Ste. 1802
Toffonto, Ont. M5H 3M7
Tel. 864-0099
Saarlaste ühingu küünlapäevapeol mängis tantsum
sojii uus suurendatud koosseisuga orkester. Foto: Vaba Eestiane giggeseaded, nnendused ja paran-dsi^
ed elnmaiades või ettevõteteso
seb kollaste õitega juunist kuni sü-;
giseste külmadeni. Liiva-kirss (Sand
Crerryj oma tume punase võraga
ja punaste lehtedega pakub kau­nist
pilti- roheliste jä kollaste leh­tedega
põõsaste vahel. Talvekind­lad
õitsevad sõstrad (Flowering
Currant) varakevadel asendavad
kaunite kollaste õitega külmema­tes
piirkondades meile hästi tuntud
forsüütiad. Päikeses kasvav kollas-.
te lehtedega, ja- valgete-õitega leed­ripuu
(Golden Elder) kuulub kõr­gete
põõsaste hulka. Enelad, moo­dustavad
^ (Spirea) grupi, kus esi-^
neb valgeõielisi (Van Houttei),
roosade ja punaste õitega (Antho-ny
Waterer, Froebeli) muutuva le-
^hevärviga (Goldflame) jne. Hästi
tuntud valgete õitega ja valgete
marjadega lumemari (Snowberry)
on vastupidav ja kasvab edukalt
päikese käes ja ka vilus. Arvukalt
esineb. erinevaid lodjapuid, eriti
tugevasti lõhnavate õitega on lod­japuu
Carleri (Viburnum). Järgne­sid
põõsad nagu veigelad, hõbe-puud
(Russian Olive), jasmiinid
(Mock Orange), kontpuud (Dog­wood),
pargiroosid (Shrub roses) ja
teised huvitavad lehtpõõsad. M,
Lepik näitas oma ettekande teises
osas valguspilte varem nimetatud
põõsastest.:
Küsimuste Ja vastuste perioodile
/4gnes kahe aiandusliku raamatu
loosimine kohal olevate klubi liik­mete
vahel. Võitjateks osutusid
Eha Kaup ja MildaJuhansõn. Sel­gus,
et aastakoosolekul valitud ju­hatus
j aotas ametid allj ärgnevalt:
esimees M. Lepik, abiesimees M.
Jürima, abiesimees J. Oinus, sek­retär
Jeannette Antori, laekur M.
Joasaare, abilaekur Leida Homits,
informatsioon E. Kuris, eriülesan­ded
J. Roand. Järgmine klubi
loenguõhtu on T. E. Majas 29.
märtsil, kus esineb Hilja Jukkum
teemal:' „MaitseaÜied".
•Mino Kiris •
Halling 762-9190
Litsents nr. E 1044
BALTIMORE EESTI ORGANI­SATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
185 — 1983. Sisus: Fred Ise „Talvi-ne
öö", F. Leibbocki „Jõuluõhtu
eesti talutares". L. E. „Lydia Koi­dula
sünnist 140 aastat"; ,,12. raa­diosaade
Towsoni ülikooli raadios"}
T. E, „„Kuma" tondiõhtü Balti-mores",
T. E. , ,PUk põhjanaba pii­rile
ja kajasjd kodumaalt", T. E.
,,Baltimore Eesti Laulumeeste sü-gispidu",
V. L. „Eesti Maja uudi­seid",
M. P. ,, . . . ikka naeru
suul!", mitmesuguseid lühiartik-leid
ja teateid seUe rahvuslikult
ärksa eesti ühiskonna tegevusest.
mNDLUSTUSTEKS
Väiksemdd
REMONTTÖI&
majade joiirefl:
elekter, pmitööd, torvtoitö
(phmi^ kloeetid Jm.
Helistage — J. MEIUSI 225-3282^
Ltd.
INSURANCE BROKERS
1482 Batlnirst St., 4 kord
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortelt ja teistele-eesti organisat­sioonidele
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
• M4K 2R6
VABA EESTLANE
TOIMETUS JÄ TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Tdefoaid: toimetus 4444823
talitus 444-4832
YABXmSILASBS
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. .
üks toll Uhei veerul:
kuulutuste küljel ....... $4.75
tekstis $5.—
esiküljel . . . . . . . . . . . . $5.50
£iniliitasi võetakse vastiK
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 1 l-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 1 l-ni.
tel 444-4832
Väljaspool töõaegsis
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2RI3S8
iiilllllillllllillilllinilllllll!SI9llllllllllllil!IS9llillliIII3illi:UISIl!llliSllllllllil^
©i saagi ma ^ilmi kinni, valgus on silmade sees,
arutas väike timarik auto.
Nii oligi: võti oli tõesti võtmeaugus nagu enne
sõitma hakkamist^ ja lambid põlesid. Oi seda
Mari-tädi küU! Mis oleks, kui õige prooviks kord
Ise äõita? See mõte tuli väiksele autole eneselegi
ootamata. Ta tõmbas s(ügavalt hinge, raputas end
korra tugevasti ja näe imet: mootor tegi urrh-üjrrh!
ja hakkas käima.
Nüüd pistan kohe minema, rõõmustas väike
ümarik, auto ja tegi jõnksu. Urr-urr ütles mootor
ja tõukas. Auto praksatas tagurpidi vastu puud.
Ai-ai! Ega see isesõitmine nii hõlpsasti ei läi-mudkl
Ta ei t^ahtnud ju sugugi tagurpidi sõita.
Täitsa sirgelt ja otse edasi läks asi hoopis liht­samini
Väike ümarik Murumuna sõitis alul tasakesi ja
ettevaatlikult. Tänav oh täiesti tühi, kõik teised
autod tukkusid majade juures ja parkünisplatsi-del.
Keegi ei temud Murumunast väljagi. Muru­muna
ei kartnud enam midagi ja kihutas varsti
kõigest jõust'' See oli väga tore, ainult äkitselt
lõppes tänav otsa. Mis nüüd?
Väike auto jäi seisma ja vaatas hoolega. Ta
oli jõudnud pargivärava juiu*de. Seda kohta tun­dis
ta küll. Parki ei tohtinud autod sisse sõita,
ka seda teadis Murumuna. Aga praegu oli värav
pärani lahti ja keeluniärki ei ohiud üldse näha.
Murumuna veeres tasakesi liivast teed mööda
suurte puude alla.
Nüüd saan onieti kord pargis ära.käia, mõt­les
tä ja vaatas ringi, mis imet seal ka näha on;
Ei obudki midagi muud kui suured puud ja lii­vane
tee. Pargivaht tuli ka kohe vastu, ei tea kas
on kuri ja ajab Murumuna minema?
Aga pargivaht hoopis vehkis kätega ja ütles:
„0i kui tore, et sa tulid, mul on just sinu abi
vaja! Kas ma tohin rooli taha istuda?"
„Palun väga", vastas väike auto, „aga ma os­kan
ise ka sõita."
„01gü siis, sõida isekaga võta mind kaasa, ma
juhatan teed." Pargivaht juhatas ja Murumuna
sõitis singa-songa läbi. suure pargi ühe pingi
juurde. Pingi peal istus mees ja kaebas: „Oi-oi!
Oi-oi!" Tema jalg valutas, "ta ei saanud üldse
kõndida ja bussid ei käinud.
. .-: • • • ft.
„Küll ma viin su koju, roni.aga sisse!" lubas
väike auto. Pargivaht juhatas Murumuna teisest
väravast tänavale ja läks ise tagasi parki.
,,Kus pool smu kodu oo?" küsis Murumuna
haige jalaga onu käest.
„Väga kaugel! Raudteejaama juures", vastas
•mees. • • - -
,,Ah nür Sinna ma oskan minna küll!" rõõ­mustas
väike auto. Ja juba ta kihutaski jaama
suunas. Jaamahoone katus oli varsti näha.
„Pea nüüd, pea!" hüüdis mees, „Ära mööda
sõida!" Väike auto peatus just onu maja ukse
ees ja haige jalaga mees ronis välja. Tema jalg
ei valutanudki enam nii kangesti V
„Kas sul uksevõti on taskus?" kÜsis Muru­muna.
„Ma näitan tuld." Ta keeras lambid ukse
suunas ja onu leidis võtmeaugu kohe kätte.
„Suur tänu", ütles ta ja saigi ukse lahti.
„Head ööd!" vastas Murumuna ja sõitis mi-
.aema.'-, ; > : -
Nüüd teen tiiru üle suure turu, otsustas väike
ümarik auto. Päeval oli seal nii palju sõitmist,
et Mari-tädi teda kunagi sinna ei juhtinud, jättis
ikka kuhugi kaugemale põiktänavasse ootama.
Praegu, öösel, oU turuplats täiesti tühi ja lage.
Oi, kui suur tundus ta pisikesele Murumunale!
Mitte ühte autot ei tulnud vastu, ainult mõni sõi-tis
mööda.
Aga seal turu nurgal, jäätisekioski kõrval na­gu
oU üks inimene näha. Väike auto nihutas end
üsna kioski lähedale ja nägi: seal seisis väike
poiss ja nuttis. / i
„Mis. sul viga on?" küsis Murumuna. „MiIc§
sa koju ei lähe?"
„Ma ei oska minna, mä eksisin ära", vastas
poiss ja hakkas veel rohkem nuuksuma.
„Ära nuta, ma viin sind kohe koju", ütles
auto. „Roni aga sisse." Poiss ronis autosse ja
Murumuna küsis: „Kus sa elad?" -
„Ma ei tea", kaebas poiss ja hakkas uuesti
•nutma.:-
„See ei tee midagi. Ivfa viin su Mari-tädi juur-de-,
küll tema teab", seletas väike ümarik auto
ja sõitis otsekohe koju Mari-tädi maja ette.
Mari-tädi seisiski just tänaval, lõi käsi kokku jä
hüüdis:"
»0h sa heldeke! Sealt tuleb mu Murumunake!
Mõtlesm juba, et keegi on ta ära varastanud."
„Tegin väikse ringi parki ja turule, leidsm ühe
haige jalaga onu ja ühe poisi ka", seletas Muru­muna.
>,Sm on ju kõik hästi", rõõmustas Mari-tädL
«Küll ma vaatan, kes seq poiss on." Poiss ronis
autost välja ja Mari-tädi lõi jälle käsi kokkuj
j-Sa heldeke! See Ju Kaare pere väike Jaan!
Tule, helistame kohe su emale." Mari-tädi tõm­bas
autovõtme yälja ja pistis taskusse. Väike
ümarik auto oli nü väsinud, et Jäi kohe maga-
• ma. • •">•••
JUSSI JA SUSSI
@hk suur vend ja väike õde
Jussi oli väike poiss nagu väiksed poisid ikka
on. Kui onu Aadu külla tuli, üües ta: „Noh väi­ke
mees, kuidas käsi käib?" Kui Jussi oma män­guautole
peale astus või helikopteri tiivad ära
murdis, tõreles ema. Aga isa ütles: „Ah lase olla!
Ega ta seda meelega ei teinud. Poiss j u veel nii
väike." .
tJhel päeval sai Jussi endale õekese Sussi, ja
sellega algas majas kohe suur pahandus. Sussi oli
niisugune, et seda ei saanud nagu arugi, missu­gune
ta oli. Ema ütles pisi-pisi Sussi. See tähenr
das, et veel väikseni kui väike. Aga kui Juss!
õekest natuke puudutas ja õige yähe proovis nä­pistada
ka, ütles ema: „Ära kiusa last! Oled juba
suur poiss."
Sussi enamasti magas, aga vahel karjus. Siis
jooksis Jussi teise tuppa. Onu Aadu tuli külla Ja
küsis:. ;
„Noh Jussi, mis sa siõtsikesest arvad?" Jussi ei
ütehiud midagi. Aga kui onu äraminema hak­kas,
sosistas poiss talle kõrva: |
„Võta Sussi kaasa kui sa tahad." Selle üle
lubas onu järele mõtelda. „Kui teinekord tulen,
siis räägime", ütles. Aga ise ei tulnudki varsti ta­gasi,
mitu-mitu päeva jäi tulemata.
Sussi hakkas iga päev rohkem pahandust tege­ma:
tahtis süüa ja sülle ja puhtaid pükse. Kui ei
saanud, siis karjus. Ema ainult õiendas temaga.
Jussi ootas onu Aadut. Oleks tõesti kõige parem,
kui onu seUe kisapilli siit ära viiks, mõtles ta'.