Vaba eestlane , March 15, 1984

              Lk..-6 15: mürtsu 1984 — ftmd^^ 15, 1984 Nr. 21 Nr. 21
Märtsi alul;korraldas Eesti'.Õn-sejate
ja Jahimeeste Selts oma
tälvehooaja viimase kälapüiigi-
YÕistluse Simcoe, järve jääaukintest
Royal Beachi ja indiaanlaste saare
vahelisel järve j ä ^ .
Viimasel püügivõistlusel oli ilm
päikesepaisteline jä Kühn, ---9°C.
Kui esimesel võistlusel oli jää all
märgatud -kalu hulgaliselt liikumas,
siis seekord oli täieline vaikus Ja
14-e võistleja kohta 'saadi saagiks
üks havi ja üks havi poeg; viima­ne
lasti järve, tagasi lootusega, et
temast paari aasta jooksul paras
pannikala kasvab;
Peale võistlust koguneti seltsi
varahoidja F. Aadli kodusse, kus
seltsi sekretär E. Saar veel kord
kontrollis!"^ võistluse tulemusi ning
seltsi esimees H. Riko jagas koh­tadele
tühiuile auhindu. Esimesel
kohal E. Harilaid, 2 kg 997 g ha­vi,
omas Ida York'i trofeede äri
(jTändauhinna jäädavalt ja seltsi in-dividuaal-
auiiinna: pn
^ juba rännanud 14 korda ja E. Ha^
rilaid võitis selle nüüd kolmandat
korda. Teisele kohale tuli Ülo Vill-mäc,
kelle landi otsa oli eksinud
pisikene havi poeg, mis siiski seltsi
poolt väljapantud auhinna väärili-
'••.seks loeti,.;, .•••^^'^•'*^';'-^'-;-
Peale auhindade välja jagamist
maitsti kuunii „koeri"i mida seltsi
varahoidja F. Aadli oma abi A.
Lükiga, serveerisid. Räägiti kala­meeste
jutte ja tänati alalist võõ­rustajat
F. Aadlit. ,
Järgmine võistlus korraldatakse
juunikuul. J. S-gi
200 m kompleks . 2.11,74 1.
: Stukotkin
400 ra kompleks 4.42,24 G.
Tõnning.
100 m vabalt - - 58,83 A. t i iv
200 m vabalt — 2.04,73 A. Liiv
400 m vabalt — 4.22,89 A : Liiv
800 m vabalt — 9.08,45 A. Liiv
m rinnuli — 1.15,76 M. Tro-
••,fimdva:, " . • .-••v
200 m rinnuli -^2.39,61 K . S iP
• 'laste/• • 'v'' '
100 liblikat —1.03/79 M. Trofi-
-mova •
200 m liblik; — 2.19,97 M.
Herzmänn •;
100 m selili — 1.05,06 K. Indrik^
•• son^;.
200 m selili.2.19,16 K. indrik-
200 m kompides —; 2.20,^3 A.
• Liiv ja ••^.;.•:
400 m kompleks --- 4.57,83 Ä.
•'•••Liiv.-• • .
Tänavu toimus Eestis esimene
kohnikiiritug — talvine suusama­raton
(6805 lõpetajat), suvine rat-täralÜ
(868) ja siügisene pikamaa
JQoks (789). Võistlustulemused
•said kirja 182 inimest:
Võidüindeksid ; arvestati Vale­mist,
kus suhtarvudeks on nii osa­võtja
jä võitja aeg, kui ka ösavõ-tukohi
ja lõpetajate üldarv. Mees­test
võitis 22^aastane tartlane Märt
Tomp indeksiga 3,4057 (maratonis
16. koht, rallis 187. koht ja jook­sus
19. koht). Parima naisena oli
Leili Teeväli Tartust 4,6964-ga
üldjärjestuses 89. erk
l : . l . Kaassõna, 3. Tühi
koht, 6. Haiguse tekitaja, 10. Tõ­siasi,
11. Püssipära, 12. Rohkem,
13. Protsendid hoiuselt, 15. Valge,
selge, 17. Artikkel prantsuse kee­les,
18. Eesti luuletaja, 19. Kolm
ühesugust konsonanti, 21. Kitsi
inimene, 24. Toiduaine, 25. Vesi
prantsuse keeles (koos artikliga),
27. Ajaline mõiste, 29. Näitav sõ­na,
31. Nädalad enne jõuliipühi,
33. Sugulaste, 36.' Alkohoolne
jook, algkeeles, 37. Võistluspaik,
39. Kodu inglise keeles, 41. Endi­ne
Portugali, asumaa . Aasias, 42.
Nukras meeleolus, 44. Ese, 46. Ki-vihunnik,
48. Taani mehenimi, 50.
Isane koduloom, 52. Ära elama.
lesti ujumin©
MEHED:
100 m vabalt •
kin
200 m vabalt
kolkin
52,60 L StukoK
1.51,93 L Stu-m
vabalt — 3.^3,95 L Stukol-kin
I 1500 m vabalt — 16.22,90 L Stu-kolkin
100 m rinnuli — 1.06,87 J. Bu-gakov,
200 m rinnuli — 2.26,98 H . Lomp
100 m liblikat — 57,81 M. Kukk
200 m liblikat — 2.08,31 A. Kiil
100 m selili — 59,42 O.Labzin
200 m selili— 2.09,17 0. Labzin
Sõnavõtjaid Eesti lipu heiskamisel Toronto raekoja lipuvardasse. Va­sakult
linnanõunik W. Boytchuk, Ontario parlamendiliige Tony Rup-recht,
Eesti lipu juubelikomitee esimees Udo Petersoo ja E. V. aupea-konsul
Ilmar Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane
ülalpidamist saama, 54. Rahaühik,
55. Pehme, 56. Inimene.
Püstreads 1. Nimekas Kanada
19. sajandi kunstnik, 2. Osatäht, 4.
Avaus seinas, 5. Jõgi, millel asub
Eesü pikim sild, 6. Terava otsaga
varras, 7. Sellel, 8. Levinuim keel
maailmas, 9. Kehaosa, 10. Keele-ja
kirjanduseteadus, 14. Meheni­mi,
16. Naisenimi, mitmuses, 20:
Veealune liivakuhjatis meres, 22.
Onnid, inghse keeles, 23. Riist
peeneks tampimiseks, 26. Naiseni­mi,
28. Eesti kirjanik, 30. Kõige
enam, '32. Tuntud eesti näitlejatar
Kanadas, 34. Kurguhaigus, 35.
Kaubapakendi kaal, 38. Määrsõna,
40. Teadmised, võime, 43. Purje-puu,
45. Mitte külm, 47. Eesti kir-janik^
diplomaat, 49. Ameeriklase
hüüdnimi, 51. Kaksikkonsonant,
53. Noot. ^; ' ,.• :
RISTSÕNA. NR. 1185
LAHENDUS, , .
PÕikread:: 1. Wagner, 5. Valmis,
9. Unenägu, 10. Aken, 11. Raut,
13. Sokk, 15. Kass, 17. Ole, 18.
Silvi, 21. Uta, 22. Nende, 23. Sa­dam,
24. Gomel, 25. Laeva, 27.
Avati, 30. Amm, 31. Vadim, 34.
Nee, 35. Pais, 37. Hurt, 38. Silo,
40. Alam, 42. Moodsus, 43. Ka­vand,
44. Kuuhna.
Piistread; 1. Wilson, 2. N u ^^
3. Ene, 4. Renti, 5.. Värav, 6.
Aga, 7. Luuk, 8. Seesam, 10.
Aken, 12. Taud, 14. Oletama,. 16.
Starter, 18. Segav, 19. Lamad, 20.
Islam, 25. Lapsik, 26. Emis, 28.
Anum, 29. Eetika, 32. Anood, 33.
Ivask, 36. Sima, 37., Hasu, 39.
Lon, 41. Luu.
MARIE UNDER
Raiamatiike on koosjatod Helmi Rajamaa pooh Teatajas aval-datod
artiklite seeriast, avaldub irasi aspekte meie nnirlindetii*
fast koi inimesest ja on täiendosekls neile teostele, mis Marie
Underi kohta varem ilmnnnd. Raamatuke on välja antud seo­ses
Marie Underi 100. a. sünnipäeva tähistamisega.
Hind $4.^ pluss saatekuhi 500
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
ADV(
ILMAR KÜLVETI
sisaldab 5 näidendit fotodega:
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOm KUSTUDA MENNING
SDLD ÜLE MERE
Hind $15.—pluss saatekulu 70 €
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KO TÜST
Cooking Estonian Sty
Hilja Treumuth ja Viivi PilrisI
^retsepti * Hind koos saatekuluga Gan. $15.
Tellimisi võtab vastu ,,Vaba Eestlase" taittot.
Raamatud saadetakse valJa Los Angelesist
MÜÜGIL
Lydia Aruvalla noodiraamat:
..NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE
LAULÜÕPIKÜLE. NOORTE LAULIK"
(Noodid $8.--i Noort^^
Saadaval kooliõhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct, Willowdale, Ont. M2R, 3S8 ja VABA EEST-LASE
talituses.
MÜÜGIL
Oskar
Saadaval ,,VABA EESTLASE" talituses Ja kooliöhtutel
Majas raamatute müiigilauaL
HIND $6.00 — postiteel $6.50
1 Meim
'25.
_„Ei vist, sest/Rutti'kurvastas
see, et midagi ei meenuta Ahti
nende kummelite suvest, nii nad
hüüdvat seda oma ainsat ilusat su-
Ve."
,,Ah-Ma, kummelite suvi!" seda
ütles Piret väga tähendusrikkas
toonis. Ja jätkas: ,,Kiilläp sa ise
psna hästi oskarl tüdrukule seleta­da
eriolukordade psüühikat ja me­he
kummalist omadust arvata, et
naist tuleb säästa, tüdrukule ei to­hi
ju igasugu jubedusi serveerida,
kui ikka vähegi peen mees oled!
Aga minevikiist ta ei kirjuta selle­pärast,
et ise mitte nutma haka­ta
.. Sa jii seletasid talle norida?
Kas mäletad, et meiega kops istu­sid
12—-14raaštased lapsed oma
kümmet aastat? Aga nie võtsime
neid omasugustena, kvaliteedi mär­giga'
poliitiliste vangidena. ^
Toomas, kui sul on veel midagi
alles sellest „kummelite suve" kä­sikirjast
— anna see Rütile lugeda!
Kas sa ei arva, * et üks niisugune
suvi väärib saja ja tuhande vilet­sa
talve kannatused? Ma arvan, et
tüdruk võiks sellest midagi õppida.
Üheainsa suve tõelise armastuse
eest tasub kasvõi terve eluaja —
kartsas istuda."
„Piret, sa oled hirmusl Sa paned
mu möirgama! Aga jumalate nimel
—- suur tänu sulle surematuse
•.eest!"^'';. •
„Surematus on jamps. Miks sa
Toomas, ei vali õigeid sõnu?"
„Valid sina, mina aiiault hääle-
. . ütlen sulle, kuigi arvan, et
isegi tead: Rutt ja Ahti olid ette- või tatarlastelt nad oma tsarismi
käänded. Mul oli nii kohutav soov alused varastasid või võtsid — se-ja
sundus sind näha ja šu häält da me ei lähegi uurima. See on
kuulda, et oi oi oi! Ega ša ometi igav. Aga meie kunagised punased
ei oska seda ärmuavaldust naljaks võimumehed on aästa-aastalt aina
pöörata?" enam ja enam tagasi vajunud tsa-
Piret naeris nagu muiste. Oleks rismi välistesse ja seesmistesse
seal kuski sireliokstel või põrandal Icommetesse.
istunud ööbikud, nad oleksid kah- Nende temiminid on võetud
vätanud sellest naerust. Mis oli palj asj algsete pättide zhargoonist,
nende laul selle naeru kõrval? Na- see paistis neile olevat revolut-gu
veepiadin katkisest katuseto- sioon, kui nad oma kunagise aadli
rust... prantsuse keele peene traditsiooni
asemele upitasid. Aga kõik see on
'Lapse laps ja vana isa —- ei nie sõnad, ainult sõnad nagu ütles
neid sõnu kokku kirjuta —• olid Taani prints Hamlet. Neil ei ole
jalutamas Kadriorus. . ,,Istume isiklikku ega ühiskondlikku eeti-
Rutt," ütles taas, „suitsetaksiii õi- kat, ei ka moraali. Nad on totrad
ge." soldatid, kellele ülemuse käsk pn
Ta pani sigareti põlema, köhis, ainsaks ,,liikumapanevä^^^ jõuks",
vabandas ja jätkas pooleli juttu: Nende „kõrgemalseisvad asutused"
„See pn üsna selge, et iga hea ini- on neile. jumalasõna, nad ei kaht-mene
on tükk .oma rahvast. Elu on le selles, et mis „ülevalt" tuleb, see
ainult siis midagi väärt, kui sa ci on Õige ja hea. Nagu nad omal
ole ainult enesele mõelnud, vaid ajal tsaarihärra käske tões ja vai-oled
teinud midagi üle enese. See mus täita püüdsid, nii katsuvad
on tegelikult tundmuste asi,' asub nad nüüd partei otsuste valguses
kusagil sügavas hinge põhjas, na- pimedalt edasi eksisteerida. Vae
gu muiste öeldi. Või kauges: põh- victis, nad on juba võidetud! Pi-jas
— nagu praegu öeldakse. Me dagu nad pealegi raukade keskko-peame
tahes-tahtmata oma rahvast mitee otsuseid pühaks ja eksima-säilitama,
hoidma. Me peaip.e oie- tuks, need miljonid ajudeta robo-ma
valmis oma suureks tunüikstid on otse oma otsa ees. Need
või päevaks. Need, kes seda ei Pavlovi koerad reageerivad ainult
tunne ega pea, on arenguvaesed. refleksidega igale ärritusele — ja
Olgu head jumalad armulised rr.cie see ongi nende surm. Milleks head
vaimsete santide, parteilaste ja e.n- jumalad meid aidaku kaasa mõ-kavedistide
vastu! Venelastega on juda!" \
teine asi. Nende süda on vaene, Taat tundis end järsku mingi
neil on rohkem täisid kuimõisrust häbiväärse oraatorina hea publiku
peas. Ega see internatsionalism ees. Aga Rutt vaatas talle näkku
nende jutlustajatele kogemata kla-säravail silmil ja see inspireeris
pi: see on sisutu mõiste, sisutuile vanameest jätkama, olgugi väikese
paile paras pala. Nad ainult jahva- kahtlusega hinges, kas ta õigeid sõ-tavad
ja jauravad: mitte tilkagi nu tarvitab,
uut ega head pole nende nupud «Rutt, kulla laps, me elame
iial treinud. Miilistelt mongolitelt enestele seda enam mida enam os­kame
elada rahvale. Me ei taha
uskuda, et ainult meid puudutav
isiklik armastus võiks olla terve
rahva asi — aga ta on. Üks üksik
naine .(väga võimalik, et ka mõni
mees) istub märra otsas ja laulab:
„Istusin Ilumäella,
ilukarikad peossa,
. Istusin muremäella —
siis on ta ikka seda väärt, et teda
elada ja elanud olla — selle õie
murekarikad peossa..."
Ükskõik, kallis Rutt, kumb neist
kaksikvendadest, rõõm või mure
parajasti domineerib — nad tee­vad
meist inimese, selle hea — j a
oma eritunnuste poolest kiiduväär­se
—- inimese. Vaata Rutt, ma
nüüd loen sulle siin nagu juhtkirja
ette — aga kellele ma siis peaksin
seda lugema? Need asjad, millest
ma kõnelesin määravad meie rah­va
ja sinu saatust... Me ei saa •
päris Õnnehkud olla, seni kuni
meie maa on anastatud, venelase
vastik hais segab meie tegemist ja
olemist kõikjal ja kõiges. Aga ar­mastust
— olgu see siis pikk Või
lühike — on igaühe elus ikkagi
vastikuist sändarmeist ja tsensoreist
hoolimata. Inimene vajab hellust
ja saab seda kõige armutuma tü­ranni
kiusust hoolimata. Ja kus
ongi nii, et seesama vägivallavõim
armastajad eraldab ja isegi nii, et
säherduses eraldatuses kiindumus
tuhinub ja tunne kustub — siis
pole sellest, !mis pii, midagi kahet­seda!
Ma ei taha su^e^oeläapRutt,
et sinu, et sinu või Abtiga midagi
muutunud oleks või muutuma
peaks, tahan ainult seda öelda, et
elu on niisugune nagu ta on. Kui
ta oleks ka üksainus tasane rohe-line
muru või aas, milles on mõni
üksik rõõmu ja õnne õis, või ko­guni
üksainus päris suur lill —-
. Arvan, et tean, mis sind vaevab
Rutt! Sa kujutled, et Ahti pole
enam see mees, et olud tema üm­ber
on muutunud ja niiviisi, et si­na
seda hästi ei oska mõista. Aga
me ei mõista paljusid asju enne,
kui takka järel. On vaja pikka
meelt, et oodata muutusi mujal,
meist mitte sõltuvais asjus. Afga­nistani
sõda on sama. vähe igave­ne
kui idiootlik Nõukogude Liit.
Kirji^ta poisile, ta vajab sinu tuge,
seda ma kinnitan sulle! Sest tean
seda.
Kord sa ütlesid oma suvest Ab­tiga,
et see" oli kummelite suvi.
Kummaline küll — aga minul on
siin üks kaustik milles on üks lu­gu
ja selle pealkiri on täpselt
«Kummelite suvi". Loe kui soovid
— tõin selle just sulle lugeda —
ja võta nagu soovid, tõena, mui­nasloona,
uhnenavõi luulena. Ehk
aitab see sind aru saama, et on
vägevamaid asju kui pisikesed mi-nasoovid!
Ja võib-olla näed ka, et
isiksus jääb selleks igas olukorras
— ka lausa võitmatus."
õhtul lõi Rutt taadi antud kaus­tiku
lahti ja hakkas lugema:
(Järgneb)
E^mi Soomet
TULUMÄKSULEHTEDi
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
HETHE
Ad^
365 Bay Jil
Õhtuti 4-'
l
ADV(
1 First Ct
Tel.
MIHK
Zamn
ADVod
1240
TÕ
ADV
Yorkdalc!
Ton
IlllllllllllllllliliU
§ SII
ei saagi d
arutas vUil
Nii olii
sõitma H
Mari-tädil
ise sõita?
ootamata
korra tuj
urrh! ja h|
Nüüd
ümarik ai
ja tõukas]
Ai-ail
nudki, T^
Täitsa siil
äamini.
Väike
ettevaatlil
autod tui
del. Keeg|
muna ci
lõppes tUd
Väike
pii. jõudiv«
dis ta kU
ka seda t
pärani h)
Murumvx
suurte pu
Nüüd
les ta.ja
Ei olnud!
vane tee.
on kuri \i