Vaba eestlane , February 24, 1981

              Lk. 2 EESTLANE teisipäeval, 24, 1981 Tiesday, -Feb^ 23> Nr. 15
V A B A D E EESTLASTE: E M L E E A N D J A
¥ABA£68TLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü -Vaba Eestlane, 135 TecumsethSfi.^ Tofrtcs.
PEATOIMETAJA: Karl Arr©
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Stn.C, Toronto Ont. M6J 3M7
TELEFONID: ioimetus 364-7521, talitus (tellimised, Imulwtus^
ekspeditsioOT) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.-, poolaastas $21.- ja
veerandaastas' ^1.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas ^^—
i ja veerandaastas $17.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas ^ . — , poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga üSA-s; aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76—, podaastas
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbd hind 50 i
I
FREE ESTO
PubiMed by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecums®tfe S&
Toronto Ont. M6J 2H2
Koistamtin Päts võtalB 1933. aastal rsigivanemana Tallinnas vastu Vabariigi aastapäeva paraad!.
P • (Q
K a n a ^ parlamendis d^waS sä"
sõnaiahiiigud põhiseadus§^4ojüt
miseks Inglise pärlame^lWist. Sõna­võtud
on tiijfised ja^ägedad, kuna
mängus on mitmesugused
ristlevad huvid jä seisukohad: es­majoones
keskvalitsuse huvid pro­vintside
huvide vastu, siis mõnede
provintside erinevad seisukohad tei­sel
arvamisel olevate provintside
vastu ja lõpuks Kanada inglaste
huvid Kanada prantslaste huvide
vastu. Kanada pärisrahvaste indi­aanlaste
ja eskimbde hääled selles
suures jagamislahingus on väga õr­nad
ja tagasihoidlikud, samuti d
ole oma mõju suutnud maksma
panna n.n. kolmas grupp, mis
kooneh kõigist teistest rahvusgrup­pidest
peale inglaste ja prantslaste.
kogu see suur ^nergia ja ajaku-i
lutus oleks ära jäänud kui kanad-lased
oleksid oma põhiseaduse koju
toomiseks Inglismaal kokku leppi­nud
1931. aastal. Sel aastal anti
n.n. Westminsteri Statuudiga kõigi­le
Briti dominioonidele taielik ise­seisvus,
kuid kanadalased ei suut-
Mpd ka siis ühele arvamisele jõuda
põhiseaduse muutmiseks vajalike
eeskirjade koostamiseks kui põhi­seadus
on Inglismaalt' ara toodud
ja täielikult kanadalaste endi kont­rolli
alla antud. Kanada nõudmi­sel
jäi British North America Act
(Kanada ' põhiseadus) Inglismaale
„.,.Lõppesid ,,rämiuaasfad.^* Suur kommunistlik Venemaa al-
(1949-55). Kodu oH purunenud laheidetud riiwdega Mig«h praegu KoBistc8htm PötsI isiklikud üiälesfysecl örevcitasf veebruöri
Minu koduseinate vahel elasid sama suunas ja sama rada, kuigi A-aaTi© xi
võõrad. Minu pere oli laiaü pUlu- kobavalt ja ettevaatlikult. N . Lü- pa@VCICle§f i ¥ i @ « €iC8St€SI
eatud. Aga ma sain tagasi kodu- dnst viimasel ajal läbi raudeesriide ^4. veebruaril 1919, kui rindel käisid VaWussSJa ägedad lahingud märgiti süski iseseisvuse esimest ning samuti jäi mglaste kontrolli
maa - selle maakamara, kus ma aastapäeva, peamiselt Mrjutustega ajalehtedes. „Vaba Maa" 1919. a. 24. veebruari number oli pea täieU- alla põhiseaduses paranduste tege-väiksena
astusin. M u umber kõne- ^^SdM « PÜtodalud mälestuskirjutustele, kuidas aask tagasi -1918. aasta 24. veebruarU Eesti iseseisvus välja mine
Beb enamus immesi mu emakeelt. /^"j^^^^^^ IVi.. . I n n H kuulutati ja kuidas Eesti iseseisvuse manifest sündis. Selles numbris leidub ka tookordse peaministri Kons-/ Kanadalased ei ole viimase vüe-
Meid pole palju, tod me Lnl^SSi^t J^^^^ ^ätsi pikem kirjutus pealkirja all „Mälestusleht", miUes Päts jutustab, kuidas iseseisvust kavat- kümne aasta jook^l ikka vee!
mt^t' S^TÄ ^'""^"^ '^"^'^^ see ebaõnnestus. See on Pätsi üks väheseid ajaleheartü.- suutnud kokku leppida põhiseadu-
Lihtsalt seisame vi^it, jaiaa maas ^.J^^^^^^^^^^^^^^^^ . leid. Ayaldame allpool „Vaba laas" ümunud artikli täielücult, kusjuures, tolleaegne Mrjaväis on jäetud ses parandusettepanekute tegemise
irit mõnest dramaatilisest^ kirjan- «J^l pidevalt «fi^a"»ete nappus ,,TaUinna Eesti HariÜaste Klubi vahtisid meid umbusklikult, ktiid on, anname mõne lonksu veini, ^^^^^ paljudele konverentsidele
duslikust teojsest vaid kodumaalt sabade pikkus toiduamete- j^j^g^g riimis, neljandal korral, ei takistanud meie edasisõitu. kuid seda ei jätku rohkem kui paa- ühele seisukohale jõudnud. Antud
saabunud kirjast, mille kirjutajaks ^^"^'"^^ ama kasvab. Falju- ^^gstonia" näitelava taga, istus Mida kaugemale aga edasi jõud- riie. Näeme, et hakatakse meid uu- olukorras otsustas praegune peami-on
nooremasse keskikka jõudnud dest tarbekaupadest yal«seb sujir väikearvuline kogu meie poliitika- sime, seda tihedamaks läksid põ- rima. Küsitakse, kuhu ja missugu- nister Trudeau keskvalitsuse alga-mune,
kes on temud lapsena läbi ning kui sua Inta veel seüi- ^^g^j^^j j^^^^
ma paar päeva genejate venelaste salgad ja seda sel otstarbel sõidame. Vilms sei- M e l ja Kanada parlamendi toetu-
Siberisse sundasumisele saatmise ja eest sinna sisse vaenulikumate pilkudega vahiti sab kes^t väikest tuba, salk tihe- sel lasta Briti parlamendis põhi^
saabunud hiljem tagasi kodumaale. ^^^^^^J^^^^^^ Astusin. Mma olin enne seda üle ka- vastusõitvat autot. dalt ümber, mina ja teised oleme duses vajalikud muudatused teha,
Ta mõtted '^^^ ^'8®°'^^^^^^ ^..^ he nädala TaUinnas nii ;,põrancla Korraga näeme, et meüe vastu- juhuliselt ukse lähedal. Vilms sele- põhiseaduse muutmise eeskiijad
taravad ja sligavad, võ^es mõne malanduslik ja sotsiaal^ ®^ "^^""^^ ^"'^ ^"^^^^^^^ ^^^^^'^ ^^^^^^ P^^^^^ ®^ ^^^^^"^^ Haapsalusse, ta- kinnitada ja põhiseadus siis koju
sõnaga kokku eestite praeguse ^^^^'^^1^^ «oi^tiline süs- Perekonnaliikmed kmdlas arvami- laseb, püssi palge tõstab ja meie hame seal veel toitlusarveid ära tuua. See algatus on tekitanud suu-traagika
ja* elufdosoofia, mdle ato- ^^^^ ^^^^ n n i l a ^ Kari^Mairs ®^ ^"^^^^^ ^"^^^ P^ale s i h i b . . . Autojuht saab ai- õiendada. Oma isiku tunnistuseks re vastupanu suurema osa provint-seks
on ootusele ja llootusele raja- ^ ^^^^ mõttekaaslased, on N . L i l - . ;*ult kindla käsu kiirelt edasi sõita, võtab.ta taskust Vene asutava ko- side ja konservatiivide partei rida-toid
visa vastupanu dus läbi ja lõhki põhiliselt ära kat- koosolekule tuHa, seaEKäib pauk ja kuul vingub üle riieie gu liikmetunnistuse, mis ta kuulsa des ning suurendanud eriti lõhesid
Nüüd, kus Eesti Vabariigi rafa- ^^^^^ lõpptulemusena võSfo otsustada, kuidas ammu tn- peade, kuid juba olemegi taganeja- Uritski käest juhusliselt võtnud. keskvalitsuse ja Kanada läanepro
misest on möödunud' 63 aastat ja konstateerida selle täielikku ebaõsa- sustatud Eesti iseseisvust välja te meie riigi iseseisvuse Ij^vitamisest ^^^^j^j^ pu usdouldtaa tikteii rreildt adede asviatohreml,a vnaete d aeui- kSuelmtsaimkse.h ed muutuvad sõbrali- vhiKtsaindae dva avhaelli tsus on teinud nüüd
ja maa okupeerimisest ligemale 41 vaatamata sellesse, umbtänavas- OH katset tehtud Tallinna trükiko- tot. Selle vahejuhtumise üle ei teh- ' Hakatakse seletama, et. Haapsa- MberaaUde tugeva kontrolli all ole-aastat,
küsivad okupatsiooni ja ko- jõudmisele, jätkatakse Kremlist dades manifesti ära trükkida, kuid ta autos pikka,juttu, vististi oli lus valgekaart ja sakslased möl- vale Kanada parlamendile ülesan-loniaUOTii
^ ^ ^ ^ surutud rahvus- vaimus ja kangekaelselt käs- enamlaste terav süm oU valvel, et igaüks midagi samast ootanud. lavad (kindlasti ei tea madrused ^eks nõuda Briti parlamendilt Ka-kaaslased
kodumaal ja p a i ^ ^ ka k^de,. korralduste ja propaganda- samane „sõ]i]iavabadus" teostustel Külm näpistab tublisti, mul on mitte, kas saksa väed juba sinna "^^a põhiseaduse koju saatmist^
voorsil vabaduses elavad eestlased, ^^^^.^^ « « « « m i c * M5tc9 s«a«J5.«,rf leiaks. , - üks põlv päris kangeks külmanud jõudnud), meid hoiatatakse sinna selle juurde Trudeau valitsuseV
Hari kaua võib selline olukord kes- Koosolekul tuldi otsusele, et tar- (saingi selle sõidu mälestuseks reu- sõitmast, kuid tähehdam^
fraaside jagamist. Miks? Seepärast, leiaks,
et see on ainus suund, mida kom^
ta. ^maadmas tõesti ei ole enam j ^ ^ g ^ ^ säsvad ja võtvad kasuta- vis on katsuda enne Saksa vägede ma parema põlve). Avaldatakse me oma kohust täitma. Lahkume eeskirjade* rakendamist, mis
pudusid, vaasid ega melM, kes o^ da. K u i nad seOest suunast kõrvale Haapsalusse jõudmist sinna sõita soovi kuhugile teeäärsesse talusse üksteisest heatahtlilodt See vahe- *>akkavad kehtima kahe aasta jook-vaünis
"f™*^?.^ kalduvad, süs on nad paratamatult ja seal Maapäeva manifest Eest! sisse astuda, et mõni võileib ära" juhtumine oleks võinud aga kogu- ^"^ provmtsid ja keskvaUtsus
TilttG Tavikem
Kõik senised sündmused ja ko- _ leidas on see võimaUk, et kom- jutaja, kolmandamana nimetati majakese ees. Oleme vaevalt mõni ne asutava kogu liikmeiks asutav ^"^Pa"*^'™ J"""*® *™"l"^
gemused kii^nitavad ja näitavad, et munistlik rezhiim on suutnud vaa- ühte ja teist, kuid ei jõutud leida, minut toas viibinud, kui korraga kogu aeti aga enamlaste pdolt iuba ®* föderaalvalitsus võib
praegu ei ole seda võimu ega va- ^^imapi paljudele tagasilöökidele h kes nõus oleks olnuŽ kaasa sõitma. Haapsalu poolt salk madruseid teed esimese koosoleku järel laiaü kuna ^ kavandatud põhiseaduse
!Pe. kes oleks voimelme kõmmu- c^ i e ^ A i i m S f l A c n n A v r n ^ A i A ^^^^ Auto oli mööda näht ^ ^ - . ' Darandnsettenanekn anda rahva-toitluskomitee
poolt lubätudi Kogu. need ori ,,Vi
mise paigaks määrati maariõuniku uhkus". Me
JeMe. konve^n^ Llit^nd ja ringKre»H ü . , . ^ ä . a koo- S L ' " ^ ! ' ^ ^ ^ ^ ^ " i V Š ^ n S u p i d a . i s e Järel pSS- J ^ e l S t S ^ ^ ^ ^ ^ ^ u : ^ ; ^ - ^ ; ^ ^^
r: !^ ^ ^ ' ^ ^ ^'ISS/"ST p „ . s t e *"S.e seltsimeestel, .as ST ""'^ "^^S'
bist, mis -.sei - ajal. mõisnikkaie V : : • . " Li., w 1 ' ^. V.^ .u-i ' v
kVp rä..eä.d.s.i eisdi.im.s.e.el tsill Moai Ztpaa kigisuttuasteutda, l^ijn a.\\ — j " • ~- - ^ yi^Siekeu onn.a J"iät^lalem.®gfim eperP ok-v ^um ntsai dneelen d;epr u ent^ats ^e
nast va!ja, ] 1 panekute pära^^^^
lahkhelid. N i i on jõutud^^0^^^
kpirani, et Tnideau ettepanto
pooldab lO^st kanada provuitsist
aimdt Z ja see on tekitanud sega­duse
ja nõutuse ka Briti parlamen?
'dis.::;.-:--;;
Kõige selle kõrge mängu juures
kardavad iiü IC^a^^
ka praiitslased, et
TÕivad põhiseaduse probleemide la­hendamist
ühet või teisilvM^
jutada. See omakorda lisiab hoogu
parlamendi debatile, fnis eriti ku­jukalt
esile toö^
arenenud mitniepaigelisi lõhesid ja
lahkarvamisi, niis felc^eeirivad
praegu kanadas.
I^äne-^aksamaä {televisloohi s^^^^
tejaamad on lõpuks nii kaugele
jõudnud, et nad on^oostannd koi-iriest
osast koosneva seeria Ida-
Saksamaal elanud sakslaste suurest
p5genemisiame^l94C aasta teise!
poolel j a 1J945. aasta Esimesel poo­lel
läände, l y i i l j o n i d i n^
liiiselt haised ja lapsed, põgenesid
vanadel veoautodel
dele rahvastele nende õiguste taas- jalul hoida ja seife kokkuvarise-tomisest,
rääkimata sõjalistest ope- ^]st vältida, on olulisemad ja kaa-ratsioonidest
N. Liidu, vastu, luvämad kommunistliku partei ja
Ühendriikide tiue resoluutsema ta käsutuses olevate politselvõimu-hoiakuga
presidendi Ja välisminist- de terror, täielikult kommunistide ^i^C^^lim^L ^ f l c e i m ^ . c f . 1 v.
ri ametisse astumisel võib Wash- feontroM aHa viidud propaganda- ^/^^fTT^^^
ingtonist loota rangemat poliitikat aparatuur kõigi massmeedia va- f t? Ju . ^''^
N. Liidu suhtes, kuid Moskvale henditega, lääneriikide abi ja V c f^^^ ^«^.^«^^ meile Baltiski maan-surve
avaldamisest Balti riikide va- nemaa tohutud maapõuevarad, ""^^^^ põgenevate Vene sol-bastamiseks
on Washington süski Kommunistliku partei terroriga on '^^^^^ ^"^^"'^ ^^^ed
veel väga kaugel hävitatud juhnalt ja halastamatult
Läänemaailmas on viimasel ajal Ifümned miljonid N . Liidus elava- isiH^g on aidanud teisi rahvaid alla
siiski suured lootused üles ehita-^ eri rahvusgruppide liikmeid, pro- surudes „suurt sotsialistlikku ko-tud
N. Lüdris toimuvatele sisemis- pagandaga m venelaste ja allahel- dumaad" jalul hoida,N Kuid lõpuks
Me muudatustele, mis võivad 3õ- detud rahvaste ajusid aastakümneid peaksid hakkama ka selle ajudepe-puks
viia ka kommunistliku rezhü- vahetpidamatult valedega pestud Ja semise Memrased läbi kuluma eriti
mi kokkuvarisei(pisele. Poolas toi- ™õjutatud, lääneriikide abi näol on kui toiduainete nappus võtab üha
muvad sündmused näitavad eriti venelased üle aidatud rasketest suuremad mõõtmed Ja venelased
kujukalt, kuidas kommunistlik süs- näljaaastatest ja antud neile vaja- hakkavad taipama, et kommunist-teem
on viinud ühe riigi majandus- 'ikku tehnoloogiat mng suurte maa- Hk süsteem pole midagi muud kui
likult, polütiliselt ja ideoloogüiselt põuevarade abil on vene kõmmu- papist vundamendile rajatud suur
pankrotti ning rahvas hakkab ise «istldel lihtne olnud lahendada Potjomkini küla. Ja siis võib tulla
otsima väljapääsuteid j tekkinud energiaprobleeme ning maks- ka see moment, mida lääneriikide
ummikust. Poolas on-töölised ja *a kullaga välismaalt ostetud toi- asjatundjad ja eksperdid ennijsta- l
põDumehed oma vabaduse ja õigus- duainete eest. vad ja kalkuleerivad — kommn»
tte kättevõitlemisel jõudnud juba Vienemaa praegune traagika sei- inistliki süsteemi kokkuvarisemise
ilsnalõiugele ning mõned eksper- sab selles, et venelane on-aeglase aeg.
did on isegi arvamisel^ et Poolas mõtlemisega, põhiliselt naiiyne ja Seni ajani tuleb aga eestlastel
õleks kommunistlik diktatuur juba teah väga vähe demokraatiast, vä- kodumaal seista visalt. Jalad maag
• olnud likvideeritud ja selle asemel badusest ja inimõigustest. Ajalugu ja püüda seisma jääda. Me oleme
demokraatlik süsteem jalule sea- j a minevik ei ole talle selleks või- veendunud, et nad seda suudavad
tud kui Poola kommunistliku par- maiusi andnud. Sellest tulenevalt kuid meie kohus on neile selleks
tei ja valitsuse taga ®i seisaks vene on ta kommunistide ajudepišsemise kõigiti kaasa aidats,
lavünil© vijakanivaks põllumaaks • " • "K. Ao •,
aa ' • H- ag •
sünnipäev
Kuis mõtete rada käib täna kaugeid koduseid* teid ~
Talve tuulte ja tormide laul rae tõttavad ratsud:..
Üle südame-lätte näed tuttavat tornide rida ja
Kodumaa ranniku kallast päikese eredas kullas.
Aastaid OB läinud sümapüguga ajamerre, ent ometi üha
Selgemaks saab sinu elutõde märgitud ajaloo võitluste pärga.
Põhja tuiskudes sirgunud talve-lapsed, kelle vabadus-vaime
Kalevi mõõgal: Teie päev oli eile, on täna, on homme ~
Suur vabadusiha meid ühendab liidab! Kodu Eesti kaugete
Kallaste künkad merede taga talve valges sallis kuis
Olete kallid! Te vabadus-märgUcs võidu pitser
Üle kangelaskalmude-üle võitluste mõõga elule krooniks.
VABA EESTLASELE 1981
(Järg lk. 3)
l j .
1
Nr. 15
ea
VALVEARi
28. veebr, ja 1, mJ
dr. J . Marley, tel. 921-)
7. ja 8. märtsU dr. M|
tel. 481-6834.
KINDLUSTI
23 WESTMORE Dr.,|
Rexdäle, Ont. MS
Tel. 7454622
Uus propagaiK
seminar EestisI
Nõukogude Eestist
elavatele eestlastele saaj
gandaleht „Kodumaa"
Väliseestlastega Kulti
Arendamise Ühing ki
oleval suvel Tallinnas [
kolmanda kultuuriseml
maal elavatele eesti nc
grammi kohta mainitj
sisaldab loenguid mil
kultuurialadelt ning sellj
rahvatantsu ja rahvaki
tamise koos praktiliste
harjutusteggf. Osavõtjj
võimalus ka jälgida 4.!
Tallinnas toimuvat
rahvatantsupidu," Ser
vat eelistatud need isiki
levad võõrsil eesti rahj
mades.
; Seminar on järjek(
väljaspool ^raudeesriiet
nud noorte meelitamise
tamiseks, et neid kull
lepitada kodumaal V5
koloniaalsüsteemiga.
Kommentaaril
(Algus lk.
Ja Jalgsi pealetohgivj
eest lääne poole Jätt
talud, majad Ja kodud;
banded surid sellel
konnal ja kümned tu
sid punaarmeelaste r
kallaletungide ohvrik
ega halastust palnud
kuna Ühendriikide- pr
sevelt ning Inglismaa
Churchill olid need p
banud suuremeelselt
lasi teha punaarmee
sattuvatel aladel puht
Millised direktiivi
tungivale punaarme
hävitamiseks, see se
jukalt punaarmeelast
test lendlehtedest,
muu-hulgas:,,Saksi
mesed: Nüüdsest pc
„sakslane" meil kõig
musõna... Meie ei
ei ärritu. Meie tapa
päeva jooksul vähem
last ei ole tapnud, si
, kaot«!i läinud.".
Selle lendlehe auto
päritobiga tuntud N .
nja Ehrenburg, kes s
tal kuid kelle 90. aa
va möödunud pnm
ajakirjanduses märki
hisf^ti JT temast jutt
üleskutset ühe rahvu
\morvanuseks ja üldisi
ei ole vist varem eg
gi avaldatud ja teki
küsimus — kus o
„lobnunj»u" hindami
hed, kes räägivad p
tegudest ning katsuv
hangitud l^ahtlaste t
taga kiusata ja süüdi
si. Ehrenburg sai ag
' te" eest rahvusvahel
huauhinna
Sakslased ei ole s
oma suurt ja ohvrit
mist idast läände^ k
et selle draama üles
takse uuesti päevak
armee sissetung Ven
sete sõjapõgenilie
Nüüd aga arvatakse,
nud kogu maailmale
saksa tsiviilelanikud
sõja lõmifaasis üle e
das süütud naised j
armee vägivallal
tasid ja surid. Tele
datakse ka saksla
nende polistelt elual
simaalt, Sileesiast j '