Vaba eestlane , October 18, 1977

              Nr. 76 Nr. 76 VABA SDSTOINE teisipäeval. 18. aMoobrü 1977 - - Tuesday, October 18,1977
[bikaasaga
ILASED Eestis
il
) O S M Ä G I
tavad leinas
OTT
ATSI
HILDA
KÄRLA
L\NVERE
•'VERE perega
LH RÄMMELD
IRG
[ E R G perega
TAIVEVI
P€rta's
tja SÕBRAD
ja leinakuulu-
[ta. ntalüe
)erekoiidadega
AABS'i egiBiestusiydl
, Bailti / rahvusgruppide ühine
akadeemiline organisatsioon As-sociation
for the Advancement öf
Baltic Studies (AABS) korral­das
möödunud reedel Torontos
Harbour Ca&tlel hotelli Fronte-nac
baUimumis .kolme rahvuse
ühisB balli, mille \ eesmärgiks oli
muretseda tegevuskapitali eelole­val
kevadel Torontos toimuva
A A B S l . konverentsi korraldami­seks.
Balli võib pidada õnnestu­nuks,
k u n a sulest võttis osa um­bes
350 külalist, nende hulgas li­gemale
180 eestlast. Teisel kohal
osavõtjate! arvult olid läüased,
kuna leedu rahvsgrupi esindus oli
kõige väiksem. ^ -
. Ballil esinesid; pikemate ette­kannetega'prof.
Olev Trass, kes
oli Torontos varem: toimunud
AABS'i konverentsi peakorralda­jaks.
Prof. 0. Trass andis ülevaa­te
B a l t i teadlaste konverentsidest
j a nende kokkutulekute ülesanne­test,
t e i s e ettekandega esines Tõ­nu
\Onu, kes töötab' Ontario pro-vintsivalitsuse
juures mitmekul-tuurilisuse'
programmide raken­damisel.
Tõnu Onu selgitas iähe-maat
Ontario provintsiyalitsuse
mitenekultuurilisuse rakendamise
;polütika.t. Tea!dus|;ajana toimis
leedulane A. Balclunas. kes peo
korraldamisel eriti esile tõstis
eestlannat I n g r i d Saar't.
Kevadise A A B S I peakorralda­jad
on seekord lätlased. Eestlaste
osas õli organiseerijaks prof. O.
Trass, kes viibib aga konverentsi
korraldamise ajal | Euroopas.
Eestlaste osas on nüüd organisee­rimise
oma õlgadele võtnud dr
H. Sepp, kes mainib, et konve­rentsi
eeltööd arenevad normaal­selt
ning konverentsikSj on kõik
vajalikud hallid j ^ ruumid Toron­to
ülikoolis reserveeritud.
29.-©kto®bri6
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ;
koiTaiine aasta-üidkoosolek, mille­ga
tähistatakse ühtlasi E K N (end.
RVN) .tegevuse 25. i aastapäeva,
peetakse Torontos iaupäeval, 29.
oktoobril algusega kell 10.30 höm.
E K N juhatuse koosolekul määrati
• kindlaks üldkoosoleku päevakord.
Koosolek algab palvusega püskop
K. Raudsepa poolt. Tervitustega
esinevad koosolekul läti ja leedu
keskorganisatsioonide esimehed.
E K N (RVN) 25-aastast tegevust
käsitava kõne peab aupeakonsül I.
Heinsoo, kes on võtnud osa R VN
asutamisest ja organisatsiooni te­gevusest
25 aasta jooksul.
Koosoleku päevakorras on edasi
1976/77. a.. tegevusaasta aruanded,
1977/78. a. tegevuskäv^ j a eelarve,
valünised ja koosolekiil algatatud
küsimiised. '
üldkoosolekule eehievale päeval,
reedel, 28. oktoobril kell 8 õ. toi­mub
Eesti Majas E K N 25. aasta­päeva
tähistamine piduliku koos-vübimisega,
millelt osa võtma on
kutsutud ka teiste organisatsiooni­de
esindajad. Pääšmeid pidulikust
koosviibimisest osavõtuks, saab
E K N büroost Eesti Majas, tel. 465-
2219.
s aiys?ci¥i loemgMTe s^ifsögö «.Eestlase k^iu''
Eesti Liit Kanadas ja Toronto Eesti Seltsi loengute sari ,.Eestlase kodu" algas möödunud
neljapäeval Toronto Eesti Maja väikeses saalis avaloenguga ,,PerekonnamTOtuv elulaad". ILoen-guõhtul
esinesid pikemate sõnavõttudega Valli Naelapea ja Peeter KivUoo, kuna jishatajaks oli
dr. J. Roos. Saalitäis rahvast Imulas huviga ettekandeid ning hilJ^i^ iQimu^^
Kahjuks viiKis kuulajate hulgas ainult üksikuid noorema generatsiooniinimesi, kelledele esitatud
ettekanded ja mõtted oleksid olnud olulisema tähtsusega kui vanemasse generatsiooni kuuluva­le
kuulajaskonnale. .
Dr. J. Roos tegi teatavaks, et:
loengute sari ,;Eestlase elulaad"
toimub Eesti L i i d u ja Toronto
Eesti Seltsi ühisel korraldusel: ja
ta avaldas lootust, et mitmepalge-
Uste ettekannete -vastu tuntakse
elavat huvi.
Peeter Kiviloo, kes töötab On­tario
provintsivalitsuse juures
tingimusi vabastatud karistus­aluste
kontrollametnike juhata^
jana ja esitab sellega paralleel­selt
Ryersoni Instituudis Ja
Castle Frank keskkoolis loen­guid
abielulahutuste ja pere-konnaprobleeniide
j ? o M a.
puudutas oma avaloengus peami­selt
abielulehutuste j a selle tule­musena
raskesse oliikorda sattu­nud
laste probleeme.
Referent mainis, et abielulahu­tus!
on suhteliselt väga p a l ju ning
nendega seoses tekib p a l j u rasku-si,
mis eriti mõjutavad lapsi. Kõ­neleja
mainis, et abielulahutused
on lastele enamikel juhtudel
suureks tragöödiaks, kuna lapsed
tunnevad endid pärast vanemate
lahkuminekut isolöerituina, ning
neil on väga raske uues olukor­ras
kohaneda.
Kõneleja ütles, et lastele tuleb
taktiliselt selgitada ja põhjen­dada,
miks vanemad lahku läk­sid
ning sellised seletused aita­vad
tekkinud rasket olukorda
leevendada.
õhtu pikem ettekanne õli V a l li
Naelapealt, kes analüüsis : eesti
perekonna põhialuseid j a olemust
läbi aegade, ja peatus eriti pere­kondlike
probleemide juures pa­guluses.
Referent mainis, et kah­juks
ei ole sotsioloogid meie pe­rekonda,
mille olemus pidevalt
muutub, uurinud. Ta mainis, et
meie, perekonna ja perekondliku
elu kohta leiame ühte^teist meie
rahvalaululest, kus aga peamiselt
rõhutatakse töökust j a üksikuid
elunähteid. V a l l i Naelapea ütles,
et meie oleme Eestist oma pagu-lasperekondadesse
kaasa toonud
könsörvatiivse hoiaku, edasi]
likkuse, töökuse, laste eest hoolit­semise,
hariduse poole püüdmise
j a materiaalse heaolu taotluse.
Samal ajal ei saa aga meie oma
pagulasperekonda vaadeldes
mööda minna faktist, et meie
perekondades kulutatakse väga
palju aega ja energiat eestluse
säilitamisele/
Lapsi veetakse j a ' sõidutatakse
pidevalt eesti koolidesse ja noor­te
organisatsi(ionidesse ning eest­laseks
olemine on kujunenud
igale eesti perökonnale nagu min­gisuguseks
lisakohustuseks. Refe­rent
arvas, et pagulaseestlaste
perekonnad on eestluse säilitaimi-sega
hästi hakkama saanud.
ILMUS:
00
DO
Samal ajal ön eestluse
niisele suurel määral kaasa ai­danud
käputäis idealiste —
kooliõpetajaid, noorte juhte jne.,
kes on peamiselt ise lastevane­mad
kuid peavad oma kohus­tuseks
tegeleda eestluse huvi­des
ka teiste perekondade las­tega.
Referent esitas k a küsimuse,
miks nooreci sa^eU oma perekon­nast
eraldujad!: T a leidis, et pal­judel
lastel puudub võimalus
meie iihiskondä nii-ütelda sisse
imbuda.. P a l j u d perekonnad ei re-videeri
sageli oma seisukohti Ja
ei oie antud olukorras paindlikud
ja k u i hoor timneb, et t a on ko­dus
ainult k r i i t i k a objektiks, siis
kaotab ta tihedamad sidemed pe­rekonnaga.
Järgnesid elavad läbirääkimi-sed
dr. J . Roosi juhtimisel, kus-juures
eriti puudutati vanemate
lahkumineku j a laste probleeme.
P. Kiviloo nentis, et mõnel juhul
.on tõesti parem kui .üksteisega
vastuollu sattunud vanemad lah­ku
lähevad. '
Laste olukord ja tulevik olene­vad
sellest kuhu nad paiguta­takse
ja millised on majandus­likud
võimalused laste
hoolitsemiseks.
Puudutades segaabielusid ütles P.
Kiviloo, et t a b n : i s e kaks korda
abielus olnud kanadalannadega
ning. need mõlemad abielud on
lõppenud lahutusega. Tema koge-muste
kohaselt ei hoolitse kana-dalannad
Wlisel määral oma las-.
te eest k u i eesti emad.:
: Läbirääkimistel toonitati, et
noored vanemad peaksid esma­joones
selgusele jõudma, kas
nend.e kooselu sobib enne k u i nad
hakkavad lapsi soetama.' Samal
ajal aga märgiti, et abiöiumise
ajal ei mõtle keegi lastele ning
sageli ei oska kumbiki pool lap­si
kasvatada. : Abielulahutuste
suhtes läksid koosolijate arva-'
mised lahku, kuna ühelt poolt
toonitati, et ema 'peab ohverda­ma
end lastele ja. hoidma abielu
iga hinna eest koos, kannatades
kõiki võimalikke raskusi.
TeiseU poolt arvata, et praegu:
sel ajal mi võimalused lahku
minekuks palju avaramad ning
parem o n lahku minna k u i üks­teise
kõrval vaenus elada ning
ka laste elu
Hinnad tellijaliikmeile:
üksikrääm.
br.
mi
(6 raamatut) (12 raamat.)
köit. br. köit br. köit
USA ja Kanada $ 5,90 8.- 33.- 64.- 89.--
Kaanehind mittdiikmeilerbr.^.—, köit. 10.50 ,
Temale omase terava puguga ja Mtsutämatu huviga immhiiage
salajasemate soppide pahupidipoöramise västis esitab Jaks meile
ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei
tahaks, jõudes sel vüsil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi
ainult elu pealispinda vaatlev realist. Jaks võtab uurimise alla
ka nähtused, mis tavalise sihnaga vaadates vaevalt teadvuse
pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste
konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba
sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab
ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.
Toronto esindus: ARVED VIIRLAID, 63 Glen Davis Ci-esc. To­ronto,
Ont. M4E 1X7. Tel. 691-9036.
Läbirääkimistel käsitati ka* las­tele
eesti keele õpetamise küsi­must
ning V a l l i Naelapea; mainis,
et see nõuab noortelit emadeslt ja
isadelt sageli suurt ohvrimeelt ja
kannatust. Ta rääkis oma koge­mustest,,
kuidas ta õppis noore
emana 'õhtuti ise eesti keölt, et
järgmisel päeval kõigile laste kü­simustele
vastata. R. K r e em mai
nis, et tail tuleb oma ametialal
tegutseda Ontarios k a 50 lasteko­duga,
kus on ligemale 700 ras­kelt
kasvatatavat last. . Nende
laste hulgas ei ole aga tema tead­misel
eestlasi, mis kinnitab, et
eesti lapsed on saanud oma kodu­des
parema kasvatuse.. R. Kreem
mainis lõpuks, et meie ühiskond
seisab lähemate aastate jooksul
siiure murrangu lävel ning käes­olev
loengute seeria ongi selleks
•korraldatud, et leevendada: selle
murranguga seoses olevaid rasku­si
. . :
Jymdciiteenistiiflsed
TORONTOS
Piduülikondade rcatimiiiie
ülikonnad jp. püksid
tollimisel
• - ' ' • ,• I • ^
437 DANFORTH AVE.
Tel. 4G3-8104
„Eesti Kodu" avamisega ker­kis
päevakorrale Ida-Toronto
eestlaste usuline teenimine. Läbi­rääkimised
Toronto eesti kogu­duste
vahel on andnud tulemusi
ning on otsustatud alustada eesti­keelsete
jumaiateenistustega
W e s t H i l l i S i esialgu kaks korda
kuus.: :
Esimene jumalateenistus on ju­ba
toimunud. Pühapäeval, 2. ok­toobril
pidas praost O. Puhm j u ­malateenistuse
..Eesti Kodu"
saalis, kuhu oli kogimenud üle 50
palvelise. P^raost o l i toonud kaasa
oma koguduse kaasaskantava vä-lioreli,
millel teenis'' Inga-Pia K o r -
Teisipäeva õhtul korraldas iVIitmekultuuriline Teatriühing St.
Lawrence Centreis vastuvõtu ajakirjandusele, andes seletusi
varsti algavate teatripidustuste kohta, mis toimuvad tänavu
kuuendat korda. Need teatrietendused on aastati ikka rohkem
hakanud tähelepanu leidma, kus on võimalusi üksteisega tutvu-nemiseks
Ja töötulemuste võrdlemiseks.
1 Vastuvõtu alul -tutvustas esi- mene. etendus on 20. nov. j a v i i -
Nädalalõpiil külastas Toronto
soomlast Soomest siin laulumatkai
olev Tampere meeskoor „Laula-jat",
kes andsid kontserdi Eesti
Majas, .'aastaid tagasi olid tihedad
laulusidemed eestlaste Ja soomlas­te
vahel, kuid need on viimaseil
aastail millegipärast välienenwd.
Seekordse ürituse puhul vähemalt
ajalehtede kaudu tehti sHnseile
eestlasOe teatavaks koori külas­käik.
Kõigile neile, kes sellest osa
võtsid, oli see suureks elamuseks
meeslauk kaunidusest Ja kunstili­sest
kõrgusest, olgugi, et kohalikud
korraldajad olid kontserdi sidunud
Järgneva tantsuga, kuna muidu ei
tulevat Toronto soomlased kontser­dile.
Kaugelt tulijate majandulike
kulude kergendamiseks oli selMne
moodus kindlasti tulukas.
,,Laulajat" on Ameerika-reisist
juba kaua unistanud, mistõttu
nüiid tõeliseks saanud reisi eest
tunti tänulikkust siinseile vastu-yÕtvaile
söomlasle keskustele.
Koor omalt poolt lootis, et ta auga
suudab esindada 60. aastase ise­seisva
Soome köorilaulutraditsioo-iii.
Koor asutati juba oktoobris
1909. Esimene välisesinemine oli
Läti laulupeol 1933, sõjajärgseil
aastail on esinetud Skandinaavias
ja Kesk-Euroopas. Praegu on koori
suurus ligemale 100 meest, kellest
laulumatkai on 48 lauljat. Lauljate
hulgas on palju õpetajaid, ihsene-rey
tehnikuid ja mitmesugustel
juhtivail kohtadel olevaid mehi.
Koorijuhiks on köster M. Vihtonen.
Kontserdi esimeses osas oli Kle-mštti,
Genetzi, Sibeliuse, Järne-lelti,
Palmgreni ja kaks eesti heli­loojate
laulu - Ä. Läte „Pifvele**
Ja G. Ernesaksa „Hakkame niehed
minema", mis mõlemad lauldi
eesti keeles. Kuna kuulajate hulgas
Garanteeritud kaalu kaotamise
progi*amM
TeL 245-6012
oli väga rohkesti eestlasi, siis said
need laulud väga sooja vastuvõtu
osalisteks ja tulid kordamisele.
Juba esimese poole lõpul auti
sümsete soome organisatsioonide ja
kooride poolt külastavale koorile
mälestusesemeid Ja lilli Ka To­ronto
Eesti Meeskoor oli saatnud
liUi.
Teisel poolel esitas kvartett neli,
laulu, neist kaks ingliskeelsed.
Koor omalt poolt esitas veel Kuula,
Palmgreni, KUpise, Baekmani ja
lõpuks Sibeliuse „Finlandia".
Neist tuhd mitmed kordamisele.
Koor laulis veel neli lisapala kuni
lõpetas rahvusliku lauluga Oi
Suomi, syrinyinmäa".
Soome koor oli hea häälesea-dega
ja tasakaalustatud häälte­rühmadega,
kes vormis tundlikei-madki
õhtii- jä öötundeid väljen­davad
laulud imetletavaiks õrnut­sevaks
laululoominguks. Kuid võis
tõusta hümnlikes töödes jõuüsek.'»;
Ja tugevaks, ilma et vähimatki
kaotanuks diktsiöonipuhtusest ja
harmooniast. „Laulajat" näitasid,
et nad olid suutnud täita Soomest
teele asumisel sisendatud soovi,
pakkuda siin soome koorilaulu pa­rimat.
See vaimustas kuulajaid
ning neile anti püstiseisev aplaus.
Järgmisel päeval toimus kiriku
kontsert, kus esimesel poolel olid
vaimulikud laulud, kuna teine pool
koosnes eelmise kontserdi rahvu.s-tundlikest
lauludest. Hea akustika
ga kirik simrendas veelgi enanv
laulude efektsust Ja tõi esile koori
meisterlikku taset.
mees: Inta. Purvs praegust juha­tust
j a andis lisaks valmispandud
pressiiiif ormatsioonile täienda­vaid
seletusi. Tänavu on kavas 18
lavastust pluss üks lavastus, mis
esitatakse liikmesorganisatsiooni
liikmeskonda kuuluvate poolt.
Selleks on valitud väga kõrge
jus. Osavõtjate üksirieelne otsus p^^i^^^g^ saanud Israel Horovitzi
HO©ÄN
PONTLIC B U I G K Co. L t d .
348 Danforth Ä^e., Toronto
PONTL%C FIREBIRD
LE MANS • \STRE
o BülCK yENTURA II
G . M . C . veoautod
Pruur»tud autod
Dsin
TeJtefon: äris 461-3561
kodus 423-5716
oli, et selliseid jumalateenistusi
tuleta jätkata. ' .
Järgmine jumalateenistus leiab
aset pühapäeval, 23. , oktoobril
kell 3 p. 1. Epiphajny Luteriusu k i ­rikus,
20 Oid Kingston Road,
West H i l l , otse Eesti kodu" lõu­naküljel.
Teenib abipraost T.
Nõmmik; kasutusel laululehed. -
Novembris on samuti ettenäh­tud
kaks jumalateenistust: püha-päevail,
6. novembril keU 11.00
teenib praost E. Lepik ,,Eeätl Kõ­du"
saalis ning pühapäeval. 20.
novembril kell 3 p. 1. toimub
Epiphany kirikus sumutepüha
jumalateenistus armulauaga, kus
teenib op. A. Taul. Teisel Kristuse
tulemise pühal, 4. detsembril, tee­nib
jällegi p r a o s i 0.. Puhm. H i l i ­sem
jumalateenistuste kava sel­gub
novembri lõpul.
Korraldajad loodavad, et ^peale
Eesti Kodu'' elanikkude need
mane 11. dets.
näidend „The Primary English
Class'', mida sol sügisel on To­rontos
edukalt mängitud.
Esimest korda tuleb rakenda­misele
hindamise süsteem, kus
paremaile lafvastustele, näitle­jaile
ja abilistele antakse auhin-
.nad. • ' . . /
Need antakse kätte pärast pidus-tust
11. dets. toimuval koosviibi­misel.
Tänavu toimuvad pidustused
kahes kohas. Üks osa endises St.
Lawrence Centre Town Häiris,
kus esimene etendus on laupäe­val
29. okt. j a viimane 20. nov.
Teine osa toimub Aladdin Theatre
mumis (2637 Yonge St.), kus.esi-teenistused
toovad k o k k u k a tei­si
kaasmaalasi, kes elavad To­ronto
idaosas ja kellele
jäävad kaugele.
: Eesti teatrit' esindavad Eesti
Rahvusteater Kanadas ja Eesti
Teater Kanadas. Esimene eten­dus
on laupäeval, 12. nov. kell
8 õ, St. Lawrence Centre'is,
tuues lavale. Arvo .Mägi komöö-
. dia „KiMus"., V ^
Eesti Teater Kanadas esitab lO!
dets. kell 8.30 õ. • Aladdin teatri
ruumis H. Raudsepa komööda
.Mees trumpidega": Mõlemad esi­tatakse
eesti keeles, . .
Eesti teatrikimstnike tööga on
seotud veel New Canadiah
Theatre etendus, kes toob rah­vusvahelise
näitlerjaskonnaga l a ­vale
John van'Druteni „ I remem-ber
Mama" (Mäletan ema). See
etendus toimub 6. nov. kell 7 õ.
St. Lawrence Osntre Town
Hairis. •
Teised osavõtvad teatrid ön
tshehhi, läti, .ukraina, itaalia, ser­bia,
ungari, soome, leedu, armee­nia
rahvusgruppidest, kel on roh­kem
loii üks teatrikunsti viljele­vat
rühma, i j k s teatrirühm on
Windsorist ja teine Hamiltonist,
ülejäänud kõik Torontost. Peale
paari erandi esitavad kõik need
erirahvuste teaitrid oma lavaloo­mingut
oma keeles.
Prantsusmaalt, Austriast
Naiste ja meeste .kingad. .
Ekstra laiad snarused,
ka Jalatoega, • BIöor W., Toronto 4|, Ont.
L I M I T E D • R E A L T 0 S
- EESTI KINNISVARA
: OSmMÜtGI FIRMA :
ToiSnto piirkomias eestlastel© abiks juba aastast 1954. pele
püLaajaline praktika ja sõbralik teenimine on teie huvid© pa
rimaks kaitseks. Kohest teenimist hr. linhölnim telefonil
W-JSg, «htuti heDsftada 489^932.
PIDEV NÕUDMINE ELUMAJU MÜÜGIKS SA^^
2851 LAWRENCE AVENUE, E . Tel. 261-2238
(HiMside Plaza, Brimley nurgal)
Omanik Afee Saarinen
-
Kelk delikcitessid saate
Äri avatud: teisip., kolmap. Ja neljap. 9—6, reedel 9—7,
Esmasp. suletud.
.9-4.