Vaba Eestlane, August 31, 1968

              H
j'
R
l
r--
Dc 2
RANGE LIIN JÄI
Hoolikalt koordineeritud ja sa-lajaselt
ettevalmistatud invasioon
Tubehhoslovakkiasse Varssavi pak-ti
kuulatate riikide sõjavägede
poolt näitas selgesti et range ralli-taar- e
liini pooldajad on Kremlit
peremehed Tehes oletusi telgita
guste manöövrite kohta leiavad
mõned poliitilised vaatad et
partei peavekretir Breihnevl mee-tod
Tšehhoslovakkia kriisi kä-sitlemisel
on sattunud terata krii-tika
märklauaks mõningate ta
kolleegide poolt kelledest kõige
protesteerivam on Ukraina kom-partei
juht ja mõjuvõimas mees
poliitbüroos Pjotr Shelest Krezh-ne- v
lävi tähelepanu Tšehhoslo-vakkia
ümber tõusta kõrgpunkti
ja andis siis ISratislavas tshehhi-del- e
enamvähem järele Võrdlu-seks
tuuakse siin ette viisi kuidas
Vikita Ilrushtshov omal ajal kä-sitles
Kuuba raketikriisi ja meenu
tatakse et see toimus palju div
krcetsemalt äratamata X Liidus
peaaegu üldse mingit tähelepanu
Shelesti diktatuur Ukrainas
kardab juba oma geograafilise
asendi tõttu kõige rohkem Tšehh-oslovakkia
tõusma hakanud li-beralismil-ainet
Vastavalt sellele
nlid Tshehhoslovakklas väljaan-tud
ja Dubceki ajal tsensuurivaba
staatuse omandanud ajalehedaja-kirjad
Ukrainas keelatud kirjan-duse
nimestikus Mujal X Liidus sai
neid aga sabalt osta Keelte suhte-lise
sarnasuse tõttu on tshehhi-j- a
rriti slovakikeelsed raadiosaated
Ukrainas arusaadavad Samal ajal
kui Ukraina võimumeestel oli ko-dulindel
kullalt tegemist intelli-gentsi
vabadusepUDdluste maha-surumisega
tundus mõju Tsheh-hoslovakkla- st
neile arusaadavalt
hirmuäratavana
"The Christian Science Mõni-tor'1- "
Moskva korrespondent Paul
Wohl kirjutab et teUtest poliit-büroo
liikmetest sitsid range
hoiaku Cirrnas Ja seisid ilmselt
vastu ka Bratislava kokkuleppele
Aleksander Sheljepin punaste
ametiühingute juht ja partei kont-rollkomisjoni
esimees lätlane Ar-vid
Pelshe Mõlemad on Juba aav
taid olnud tihedas kontaktis polii-tilise
politseiga Ja Sheljepin
rnees tuhande saladusega" omab
head sidemed punaarmee kõrge-mas
juhtkonnas
Wohl spekuleerib edasi et sõ-jalise
aktsiooni nõudjaks oligi sõ-JavSejuhtk-ond
Kaitseminister An-drei
Grechko oli veel 16 augustil
isiklikult Ida-Saksama-al
Varssavi
pakti sõjajõudude manöövritel
kus teda võtsid vastu Varssavi pak-ti
jõudude ülemjuhataja marssal
Ivan Jakubovski ja N Liidu väge
Kas ainull sõda
V Uidu ja ta satelliitide sõja-jõudude
sissetung Tshehhoslo-vakkiasse
kinnitas järjekordselt
et lääneriikidel ei ole mingisugu-seid
mõjuvaid plaane ega vastu-abinõusi- d
sellelaadiliste rünnaku-tele
vastulöögi andmiseks Kuigi
lääneriikidel on minevikus X Lii-duc- a
Kurvad kogemused ei nle
varematest kallaletungidest mi-dagi
õpitud ja rhendriikide välis-ministeerium
nii sunnitud konna-lt
t-ri-ma
et Tshchhoslovakkia
okupeerimine oli ameeriklastele
-- täielikuks üllatuseks14
Ameerika Ühendriikide ja teis-te
lääneriikide näopäästjaks ja
päästerõngaks X Liidu agressiiv-sete
sammude ja kallaletungide
puhul on kujunenud liitunud
Rahvaste Organisatsioon kuhu
alati tötataksp oma häda kaeba-ma
kui kommunistlikud riigid ki-puvad
liiga tegema Kahtlemata
on see üldiselt selge et maailma-organisatsioo- n
ei suuda oma
komplitseeritud põhikirja ja liik-mesriikide
vaheliste vastuolude
tõttu selliste konfliktide puhul
midagi positiivset saavutada ega
põhikirja riktkujat korrale kutsu-da
kuid üldise vihakeerise vaigis-tamiseks
on ta siiski teatud abi-ventiiliks
ning lääneriigid on seni
seda võimalust ohtralt kasutanud
liitunud Rahvaste Organisatsioo-ni
rakendati ka seekord oma abi-tuse
leevendamiseks ning julge-olekunõukogus
tekkinud valdu-sed
Ja vetod olid järjekordseks
tõendiks et maailmaorganisatsi-ooni
väärtus rahvusvaheliste tü-liküsimuste
lahendamisel võrdub
praktiliselt nullile
VÕITJAKS
de ülemjuhataja Ida-Saksam-aal
Pjotr Koshevoi Grechko tegeliku
ks eesmärgiks oli sõjajõudude ins- -
pemeennune loi-sauam- ui Kuna
Jakubovski omakorda koordineeris
teisi Varssavi pakti jõudusid
Päev pärast Bratislava konve
rentsi lõppu vabastati järsku tee-nistusest
Varssavi pakti staabi-ülem
kindral Mihhail Kazhakov
tervislikel põhjustel" Alles mõni
päev enne seda oli Kazhakov juh--
itinud Varssavi pakti vägede ma-- j
nõõvreid Tema oli ka see kes tea--
I tas Tshehhi ülemjuhatusele et vas-tupidiselt
varasemale kokkuleppe--1
le võtavad vene tankid ja lennukid
tosa suurtest manöövritest Tsheh-- 1
territooriumil Jaku-bovski
ja Kazhakov olid vastuta- -'
vad selle eest et vene väed hoiti
'Tshehhoslovakklas peaaegu Brativ'
I lava konverentsi alguseni Mõle
mad aga tegutsevad poliitbüroo
instruktsioonide kohaselt Kui po-liitür- oo
otsustas taganeda tundus
et sõjaväele oli pandud pidurid
peale Jakubovski jäi oma kohale
edasi kuid Kazhakov! asemele ni-metati
kindral Sergei Shtemenko
keda tuntakse kui uusstalinisti
Shtemenko endine kindralstaa-bi
ülem la kaitseministri asetäit
ja avaldas hiljuti oma memuaarid
milles ta ülistab Stalini rolli Tei-ses
maailmasõjas Tema koos Ja-kubovski- ga
oligi nüüd meheks kes
juhtis Varssavi pakti vlgede ima-sioo- ni
Tshehhoslovakkiasse
Järeleandmine Brethnevi poolt
Cierna konverentsil oli pettumu-seks
range liini toetajaile parteis
Brezhnev oli olnud peakorralda-jaks
Varssavi konverentsi osas
millest võttis osa viis kommunist-liku
bloki Jõudu ja kus Tshehhos-lovakkial- e
oli esitatud ultimaatum
Brethnevi initsiatiivil kutsuti kok-ku
N Liidu kompartei 360- - liikme-lise
keskkomitee erakordne plee-num
et Varssavi otsust heaks kii-ta
Pärast Bratislava konverentsi
eeldati uue pleenumi kokkukutsu-mist
Selle asemel tull aga 6 au-gustil
kokku poliitbüroo kiites
täielikult heaks N Liidu delegat-siooni
kokkuleppe Bratislavas
Peatselt pärast seda koosolekut
läksid Brezhnev Ja Podgornõl Sot-shiss- e
puhkusele Samal ajal hak-kas
aga Jravda" teravalt ründa-ma
Tshehhoslovakklat mis 19 au-gustiks
võttis Dubceki rezhiiml
täelikult hukkamõistva tooni N
Liidu sõjakatele ringkondadele an-dis
oma toetuse slovaki kompartei
esimene sekretär Vasil Bilak kelle
ronimisvõimalust karjääriredelil I
dada
on lahendus?
lääneriikide ajakirjanduses
mõistetakse X Liidu kallaletung
Tshehhoslovakkiale üldiselt tera-valt
hukka kuid ideid kavasid ja
mõtteid tulevikus sellelaadiliste
rünnakute vältimiseks ning neile
vastu astumiseks ei leita Arva-takse
et ainukeseks alternatiiviks
diskussioonidele valdustele ja
läbirääkimistele nn sõda mis
võib paisuda suurvõimude kokku-põrke
tulemusena hävitavaks tuu-masõj- As Sellist sõda aga keegi
ei söanda ega julge alustada ning
tagajärjeks on Kremli diktatorite
uus võit oma nõrga vastase üle
Tundub et lääneriigid ei kasu-ta
kõiki kaudseid relvi N Liidule
surve avaldamiseks ja ta järel-andmiste- le
sundimiseks Viimasel
ajal on lääneriikide ja X Liidu
vahel arenenud tihedad kauban-duslikud
diplomaatilised ja kul-tuurilised
sidemed millede kat-kestamine
ei ole X Liidule sugugi
nii tähtsusetu kui seda üldiselt
arvatakse Kui lääneriikides kal-kuleeritakse
et X Liit on Isrma-janda- v
maa ja ei vaja mingisu-gust
majanduslikku läbikäimist
Ameerika Ühendriikidega ja teis-te
lääneriikidega siis lastakse sel-liste
väidete esitamisel kaugelt
märgist mõõda Meie ei saa unuv
tada et praegusel tehnika kiire-tempoli- se
arengu ajastul on X
Liidul väga oluline läänemaailma-ga
kontaktide hoidmine ja lääne-riikide
arvel tehnilise arenguga
sammu pidamine Läänemaailmas
pole see mingiks saladuseks et
X Liit ei suuda tehnilise arengu
alal läänemaailmaga võistelda
nüig kopeerib nende masinaid ja
VABA EESTLANE laupäeval 31 augustil 196S — Saturday August 31 1968
jH
ii: tmrmxsisjz
XiaHialalaBlaHhB&iHa9la9aBlalalalalalafllaHHHJil
Anttila ühistegelik sordiaretuse katseinstituut Soomes kus on 20000 katsekrunti sordiaretuseks
Soome on asendanud Karjalas röövitud põllud
Iseloomustavaid jooni Soome rahvamajanduses
Väsimatult võitleva vennasrahva edu ja saavutused ei ole mitte ainult visa tulemused vald
eelkõige nende algatusvõime meelekindluse ja oskuste saavutused See selgub ilmekalt kui lähe-malt
tundma õppida ja analüüsida soomlaste hilisemaid peamiselt iseseisvusaegseid rahvama-janduse
korraldamise aluseid ja põhijooni
PÕLLUNDUS JA METSANDUS
KAKSIKVENNAD
Sajandite vahetusel tugines
Soome rahvamajandus samuti
nagu meie kodumaalgi peamiselt
põllumajandusele mis täitis esi-joones
enesevarustuse või natu-raalmajanduse
Ülesandeid Siit
peale suurenes turumajanduse
osatähtsus põllumajandussaadus-te
tootmise väärindamise ja nen
de saaduste turustamise alal
Kuna soome põllumees on aja-loo
kestel olnud vabam meiega
võrreldes siis on ka nende põllu-majanduse
areng olnud mitmeti
edukam ja meie omast ees Riik-liku
iseseisvuse kestel teostatud
maareformid nii meil kui Soo-mes
teenisid mitte ainult agraar
vald ka sotsiaalpoliitilist eesmär-ke
mis lõid eriti soodsad eeldu-sed
edaspidiseks arenguks Ise-seisvuse
esimestel aastatel asuti
vaimustusega eriti maarahva sot-siaalseid
olusid parandama Nõn-da
võisid 1918 a antud seaduse
alusel saada kõik põllurentnikud
soodsatel tingimustel nende poolt
haritud maade omanikeks Samu
ti said talumaadel asuvad popsid
iseseisvaiks Selletõtu sai Soomes
677000 põllurentnikku Ja 56000
popsi iseseisvaiks
Eriti tähtsaks edaspidiseks ku-junes
1922 a kehtestatud Lex
Kallio või maakorralduse seadus
tolleaegse peaministri ja hilisema
riigipresidendi Kyösti Kallio ni-me
Järgi mis võimaldab kõigil
saada talupidajaks riigi- - ja kogu-konna
toetusel kes omavad sel-leks
vajalikke eeldusi See on või-maldanud
mitte ainult viljastada
rahvamajandust Ja tervendada
sotsiaalseid vahekordi vaid aitas
stimuleerida arengut Ja sisustada
elu uue vaimse värskusega
aparaate See on X Liidule eriti
oluline ta tahab oma suurvõi-mu
positsiooni säilitada Samuti
tuleb arvestada sellega et X Liit
vajab hädasti teatud juhtudel lää-neriikide
abi mida meie nägime
mõni aeg tagasi toimunud nisu-müü- gi
tehingute puhul kus vene-lased
olid leivahädas ning ostsid
Kanadast ja mujalt suuremates
kogustes nisu
Veelgi drastilisemaks vahen-diks
oleks diplomaatiliste suhete
katkestamine mis tundub lääne-riikidele
sõib-oll- a erakorraliselt
kaugeleulatuva sammuma kuid
mis tuleks paratamatult kasuta-misele
võtta kui venelased jätka-vad
oma rahvusvahelist terrori-poliitik- at
Sellised vastuaktsioo-ni-d
tuleksid loomulikult läänerii-kide
vahel koordineerida ning as-tuda
ühiselt vajalikke samme
mis kollektiivselt teostatuna aval-daksid
suuremat mõju Ühiste
aktsioonide koordineerimisel
oleksid suured ülesanded täita
Põhja-Atlan- di Pakti organisatsioo-nil
mis lääneriikide illusioonide
Ja ükskõiksuse tõttu on vajunud
varjusurma ning jõudnud likvi-deerimise
lävenL Tsbehboslovak- -
-
töö
kui
SOOMES OX ÜMMARGUSELT
400000 TALUNDIT
Soome on tüüpiline väikepõllu-pidamis- e
või perekonnatalundite
maa Keskmiseks talundi külvi-pinn- a
suuruseks on 7 hektari
80% soome talundeist on väike-sed
kuni 10-hektarll-ise
külvipin-nag- a
20% keskmise suurusega ja
ainult 05% suurtalundid enam
kui 50 hektari põllumaaga Tege-likult
on kõik soome talundid üld-pindala
poolest märksa suure-mad
kuna mets ja muud alad
mis kultuuri alla ei ole võetud
tõstavad talundite üldpindala ta-valiselt
mitmekordseks
Kaks kolmandikku kogu Soo-jm- e
pindalast on kaetud metsaga
i millest kolm viiendikku või 62%
kuulub põllumeestele 29% riigile
Ja vähene ülejäänud osa omava-litsustele
Ja metsatööstustele Põl-lund- us
ja metsandus täiendavad
Üksteist väga ratsionaalselt ja
ökonoomselt Soome põllumeeste
laialdase koostöö ja ühistegeliku
ettevõtlikkuse kaudu Selle tõttu
ei ole imestada kui 70% Soome
puidutööstuse aastatoodangu
toormaterjalist tuleb talumetsa-des- t
kus kõige hoolikamalt ma-jandatakse
metsandust Kui soo-me
talupoeg suvel töötab põldu-del
ja niitudel siis tema peamine
tegevus talvel toimub mitmesu-gustel
metsatöödel See ühtlustab
tuntavalt töömahu taskaalu aas--
(ta ümberringi mis omakorda rõ-hutab
põllunduse ja metsanduse
kaksikvendlust Soome rahvama-janduses
50 AASTAGA MILJON HEKTARI
UUDISMAAD JA RASKEID
LOOVUTUSI
Soome põllumees on 1918—1939
aastani oluliselt ilma mehaanilise
kia sündmused peaksid olema
NATO riikidele mõjuvaks hoiatus-sildiks
ja sundima neid ümber-hindamisele
võtma oma seniseid
kavasid ja otsuseid XATO jõudu-de
vähendamiseks Seni ei ole ka
ükski riik üles tõstnud X Liidu
väljaheitmist Liitunud Rahvaste
Organisatsioonist milline samm
peaks olema aga täiesti loogiline
ja põhjendatud kui X Liit on kõi-ge
jämedamal kombel rikkunud
maailmaorganisatsiooni põhikir-ja
X Liit on enne Tshehhoslovak-ki- a
sündmusi hakkama saanud
paljude rahvusvaheliste kuritegu-dega
ning on seni pääsenud karis-tamatult
mis teda on tiivustanud
Ja julgustanud uusi kuritegusid
sooritama Selliste kuritegudega
tuleb arvestada ka tulevikus kui
vaba maailm ei suuda välja töö-tada
vastuaktsioonide plaane ja
enid parajal momendil ühiselt ra-kendada
Xli kaua kui vaba maa-ilm
poeb iga X Liidu vägivalla-akt- i
puhul sõjahlrmu taha ei ole
ka maailmas loota rahu ja rah-vusvahelist
distsipliini ning lää-nemaailma
kohale jääb alaliselt
rippuma kadukuulutav õunane 'udu
jõu abita üles harinud ja kultuu-ri
alla võtnud umbes 600000 ha
põllumaad Pärast sõda ja rahu-lepinguid
N Liiduga on eelmisele
lisaks nUUd juba rohkem trakto-rite
ja muude masinate kaasabil
ca 400000 ha Ulesharitud millega
enam kui 100 protsendiliselt asen-dati
venelastele loovutatud 300
000 ha kultuuri all olnud maast
Karjalas ja mujal
Sõja järeldusel pidi Soome loo-vutama
N Liidule 12% metsa- - ja
11% põllumaa üldpinnast Sama-aegselt
tuli 10% kogu Soome rah-vastikust
loovutatud aladelt Urn-berasusta- da
järgijäänud Soome
aladele
Sellise ümberasustamise kavan-damine
teostamine ja finantsee-rimine
ülemaalises ulatuses on
omaette uhke ja võimas peatükk
vennasrahva hilisemas kannatus-rohkes
ajaloos kui arvestada et
Umberasustada tuli kokku 420000
isikut kellest 200000 oli põlluha-rija
rahvas mis on umbes 40000
perekonda
Kui meenutame kõiki sõjaras-kus- i
hävitus! ja kahjutasu kont-ributsloo- ne
ning loovutatud lin-nu
asulaid ettevõtteid ja põliseid
soome kodusid siis saame vaid
ainult üldise aimduse sellest mis
meie hõimurahval tull ohverdada
oma elude kannatuste ja rahva-majanduse
arvel vabaduse ning
Iseseisvuse eest
SOOME VÄLJAPAISTVAIM
ÜHISTUTE MAA MAAILMAS
Soome tähelepanuväärne rah-vamajanduse
arengu edu sajandi
vahetusest eriti aga iseseisvuse
ajast alates on tihedalt seotud
Uhistegevuslükumisega Soome
rahvas eesotsas oma arvuka põl-lumeeskonn- aga
on ühisel Jõul
Ulesehltanud võimsa Ja mitme-külgse
Uhistegevusllikumlse mis
kogu rahva vaimset Ja ainelist
Jõudu on erakorraliselt viljasta-nud
Alates umbes 70 aasta eest
prof dr Hannes Gebhardl ohutu-se- l
Ja põhjalikul ettevalmistusel
on see liikumine niivõrd levine-nu- d et tänapäeva Soome rahva-majanduses
on ühistegevus asen-damatuks
ettevõtte vormiks pea-aegu
kõigil tähtsamatel majan-dusalad- el
nagu: pangandus kind-lustus
kaubandus tööstus
Soomes tegutseb üle 4000 koha-liku
ühistu umbes enam kui
1800000 liikmega kuigi selle juu-re- s mõned on liikmeks mitmes
ühistus Vastavalt tegevusaladele
on kohalikud ühistud llitund
keskühistuiks kes Juhivad vasta-va
ala tegevust igast ühistegevu-sele
omasest aspektist olgu see
siis majanduslikul või Ideoloogi-lisel
alal Mitte ainult maal vaid
ka kõigis Soome linnades eesot-sa- s
Helsingiga domineerivad
ühistegelike asutuste hooned oma
võimsa Ja meeldiva Imposantsu-sega
UldpUti ühistute osatähtsus
Üldrahvuslikus ulatuses on aukar-tustärata- v
Xii valdab ühistege-vuse
sektor Soome rahvamajan-duses
järgnevat suhtelist osatäht-sust- :
hulgikaubanduse alal 35%
USA salaluure ei
teadnud invasioonist
kfanltataksp "r
Ä-!~- SS
test Tshehhoslovak
seks ninir seisM i„ ' Pr--5
suure Üllatuse ees Ä"
küsimus rötof v i ' " '
sl kokkutulekul kUJ oneS
-- - müüjail i lA-i- e As test riiwkondaiw -- „ president Johnsor Vf'
vakkla okupeertm "LT5'
selt teada X Lin Jr!1
ronini kaudu WtaS"!
i--nim-„ esed väiduawiairi ur$isc!n
ringkondadest avadaf 1 S lapäevad enne invasiooni etX Liit ei iU]? ~li~s
jõududega kallale -- m uusiutaAjuaje
Adminhtratsinnm „„i„__
katsutakse siiski nendele 133 lusteie vastu vaielda u kirjutatu
se et sala]uureor?aniatcr 1 ttaess veatliTtssuhsethhionsvlaosvioaoknkiiaepLesilttl
muvad manöövrid on ettevai
tuseks kallaletungile TagaaytJ
le on seleunud Va t oTl
sed said elektrooniliste aparaai
ae Kauau andmeid venelaste tn
portlennukite korrapäradest rr timisest invasiooniks kuid kr-- j
kite raadiosaatjad vaiUsirf
luure ei saanud seetõttu andri
kuhu lennukid suundusid
Invasiooni analüüsiiad vMu4
et invasiooni otsus oli juba m:
tehtud ning et seda varjati kop
maailma eest lepitust taotleva:
läbirääkimistega Kõik ettmlia-tuse- d sissetungiks Tshehhoslovak
klasse tehti praktiliselt Tshehh
lovakkia piiril toimuvate macüõt- - nte raamides
VABA EESUAHl
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast n
deni kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1
talitus 364-7(- 3
Toimetajad kodus vilja
pool tööaega
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar Külvet 425-980- 5
Heino Jõe 766-510- 7
Talitur väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTJASES
oa tasur ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis 1175
esiküljel tl
Korteikuulutused lni-mää- r
$120 Kirikute org&si
satsioonide ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÖTWID
VASTU:
1 Vaba Eestlane talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sta C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlry
149 Bishcp Ave
Willowdale Ont
Tel 223-OC8- 0
tarbimiskaupade aemüüps 3
hoiuste alal 24 mBM5pe-al- al
74% tapamajade Ubakin
dusest 90% piimasaaduste tw
lemlsest Ja turustanisest
ühistute eriline mhnislu £
sus on koostöö vaimu kasv:
ne Ja liikmete usalduslik te--- ne
Selles osas omavad Soo- -
väljapaistvat tähtsust pea -j-tu-te
Ja keskasutuste eses-- e
vatusliku tegevuse HelssP -
'--
kooli ühistegevuse Z
seminar eriti aga kcL--a j- --
vuse kolledzhi Nende
muti kui ka enamiku t-ku- de
keskasutuste kü-W-- Ja
Juhtivate tegelastega -
puutumine Jättis rau J
matult meeldivaid ''-- U
me rahva ühistegevuse e- -J
liit13
Kinhltf $ünmpo fV0
„V4B4 EBSnAH