1977-08-04-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 57 Nr. 5T
fa KARIN
JSEN
likaasaga
Hu.-PCiarit J : . , "79-7663
iril 43c Soncešvaücs Ave.'-
-2-79-i '
• L 235.7 Blocr St. Vi.
\ 767-3353
r. NEüAi catcioM IBBTO
\ ; l Pariürtg at ali O.apels..
[as" ja individuaai-osutav
teenimine.
(iplatsid kõikide .
ijade juures
mm
iNõmmik, Toronto
>m ja Sudbury kola,
viibib ajavahe-ptist
kuni 2. sep-sel
yõi. kanada
Idusõppüstel.
puhkuse ajal
nii jumalateenis-smetitalituste
osas.
kätt^aädav tele-
|7 (Peetri kirik) ja
VABA EESTLANE neljapäeval. 4. au; r, August 4/1977 LIt I
ARMAST ÜHINGU LIIGET
SAARLASTE .ÜHING TORONTOS
ÜMA ARMASTt V I L I S l i A ST
sündinud 5. mäntsil 1903 Tartus
surnud 23. juulil 1977 Stokholmis '
mälestab sügavas leinas
. KORPORATSIOON: FRÄTERNITÄS ESTICÄ
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunmd
Matusemaja OH üle l% aasta teeninud Metropolitan Torontot
/'ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. \
Moderniseeritud avarad ruumid, kvaüfitseeritud personal la
idiUaldasfilt parkimisemumL
Väärikas teenimine
467 SSiet-boBinie St, Toronto 5,
Telefon 024-1498
E E L K TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS.
Caiitoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
17 Frank Cresc.
Toronto 176
Tel. 656>5248,' kijrik 923-5172
\ Pühapäeval, 7. aug. JUÄdALA-
. TEENISTUS keU 8.30 homm. Vana
Andrese kirikus. Kes vajavad
varajasel tunnii transporti, palun
pöörduda õpetaja või koguduse
juhatuse liikmete poole.
TORONTO.-EIESTS
EVANGEELNE KOGUDUS '
. Stone Church, 45 Davenport Rd. ^
Jutlustaja H . Rüdmik
P. O. Box 234, Toronto 18. Ont.
TeL 233-5390'
USÜSÕNUMI RAADIOJUMALÄ-
TEENISTUSED igal pühapäeval,
hoinm. kell 9.30^-10.00 lainel
CHiC-790 kc.
Raadio jutluse teema 7. augustil:
„Kohtumme Jeesusega."
Pühap.,. 7. aug..) kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS
Laulu-ettekan-ded,
jutlustab H. Iliidmik, Issanda
surma mälestamme.
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
TONGE MEMORIALS LTD.
2019 Ycnge S t , Toronto 7
(Davisville & Eglintoni
: vahel)
487-2147, õhtuti 447-1206
• Nigul Virro
EESTI EV.-LUTERI USU .
PEETRI KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. mriku tel 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto
M4N 1L8 tel. 483-4103
JUIHALATEENISTUS pühapäeval,
7. augustü keU 11 hommikul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID neljapäeva
õhtuti M. 6—8. Muul ajal,
loii õpetaja i või kiriku telefon ei
vasta, helistada 422-5719. -
'. • • ['.
TORONTO EESTI BAPTISTI •
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
TeL 465-0639
Pastor K. Raid ;
10 L^nnportjAve. Apt. 307
Toronto 5, Or]ft.M4W 1S6
Tel. 961-8391
, „YÄBADUSE KUULUTUSE" •
raadiosaated igal pühapäeval keU
3-3.30 p. 1. WHLD 1270 kc.
Laup., 6. aug. keU 4.00 p.l. VABAÕHU
JUMALATEENISTUS Gro
rannas Hanikati suvüas. Kõneleb
külalisena dr. E . Mänd.
Pühap., 7. aug. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS. Issanda
surma mälestamine. Kõneleb K.
Raid. Segakoor. Kell 6 õ. kuulutus-koosolek.
CHICAGO - Merike Tumma-
Quinni kunstinäitus Chicago Eesti
Majas toimus juuni lõpul ja juulis,
kokloi neli nädalat, mü osteti
rohkesti tema töid. Kunstnik kuulub
meie nooremasse põlvkonda,
kel kolme aastase lapsena tuli
Tartust ema seltsis põgeneda 1944.
ä. Saksamaale. Sealt edasi USA-sse,
kus kunstnik lõpetas edukalt
vastavad õppeasutused teaduslike
kraadidega ja nüüd töötab Illinoisi
Palatine ülikoolis oma eriala
õppejõuna. On korraldanud
mitmel pool kunstinäitusi ning on
üldiselt tuntud. K a võtab ta Chicago
Eesti Maja tööst aktiivselt
osa nii kunstnikuna kui ka seltskondlikul
alal.
Möbleerimata
vamutuba ja garaazh Mt. Plear
sant—Lawrence rajoosüs üksikule
yõi abielupaarile. Tel. 487-7410.
Lesk naisterahvas, omab ilusa
kodu, soovib
lyTVÜST
üksiku mehega 70—75 aasta vanuses.
Foto soovitav. Kirjad V.E.
talitusse „U.S.A." aU.
• • • •
üü
SOOME MÖÖBEL ja maalid.
Kanadast ära kolimise tõttu.
HeL 421-4205 õhtuti.
OTTAWA - 1600 Ottawa postil«enistujat, kes möödunud Ä M
alistasid metsikut streiki postivalitsnse otsiste vastu protesteerimiseks,
otsustasid kohtu otsuse kohaselt tööle tagasi mimia. Posti-teenijate
ametiühingu asepresident Jean-aaude Parrot mainis aga
sel puhul, et seitse päeva kestnud metsiku streigi lõpetamine ei ole
tööliste allaandmine ning et postiteealjad asivad uiaesti streikima
kui see vajalikuks osutub.
Kanada postiteenindus seisab
ilmselt suurte probleemide ees,
kuna. postiiteenijate ametiühingu
kohalike osakondade esindajad
andsid ametiühingu juhatusele
volituse Sitreigi välja kuulutamiseks
kui see vajalikuks osutub.
Postiteenijate kollektiivleping
lõppes juba 30. Juunil ning pos-tivalitsuse
Ja ametiühingu esindajate
vahelised läbh-ääkimised
Jooksid ummikusse tunniajalise
koosoleku Järele kui ametiühingu
esindajad koosolekusaalist
välja marssisid ettekäändel, et
valitsus segab ametiühingu
töösse, .,
keelates ametiühingu informatsiooni
jagamise töökohtadel. Kuna
ametiühing ei ole valitsusega
uue lepingu saavutamiseks läbirääkimisi
pidanud, siis ei ole tal
õigus ka ametlikult streiki, alustada.
Kuid ametiühingu juhid kinnitavad
et liad ei alusta enne läbirääkimisi
kui postivalitsus tühistab
kõik distsiplinaarsed aktsioonid,
mis ta on, rakendanud mõningate
uniooni liikmete vastu.
J^anada peaminister Trudeau
tähendas oma viimasel pressikonverentsil,
et (temal puuduvad vahendid
Kanada postüiikluse tervendamiseks.
Ta ütles, et streigiga
vad postiteenijad ise kõige roh-liem
kuna nad hävitavad oma
Äi'ilised ettevõtted hakkavad senisest
suuremal määral kasutama
eraviišiiisi postiteenindus! ning
riiklik post kaotab üha rohkem
oma tegevüspirida. Peaminister
mainis, et itema ei tea, mis on
Kanada postiteenindusega lahti,
kuna ta on proovinud mitmeid
mehi postmihiistri kohtadel kuid
see ei ole aidanud streike likvideerida.
Postiteenijate ametilihing valis
oma kohalt lahkunud Jöe ' David-sbni
asemel uueks ühingu esimeheks
senise abiesimehe Jean-Clau-de
Parrofi, kes on sama sõjakas
ametiühingute tegelane nägu tema
QB
Kujutavlomsti alaseks kaalukamaks
sündmuseks oli graafik
Agaäte Veeberi 75. juubelisünnipäev,
mida suure pidulikkusega
täiiistas juubilari osavõtul N . Y .
Eesti Naisklubi. Veeberi ainulaadsest
taidest rääkis suure
tunnustusega kunsitikriitik Alek-sis
Rannit; muusikalised vahepa.
lad olid viiulikunstnik Valdekd
Kangrolt. Samas eksponeeriti ka
täies 'loomejõii3 oleva, kunstniku
töid.
Esmakordselt N. Yorgis korraldati
E. Majas Balti kimsti pärastlõuna,
kus tutvustati kõigi
kolme balti rahva tjhendriikide
idarannikul elunevate kunsitnike
töid, ja nimelt diapositiivide kaudu.
Selle toiminguga kaasuvad
ettekanded olid vastavate maade
kunstiteadlasilit.
Eestipoolse lektorina toimis
dr. Olga.Berendsen, kelle sõnavõtt
hõlmas 20 eesti kunstniku
loomingut. ,
Kuuldavasti kavatsetakse balti
kunstnike koostööd tulevikus jät-k?
dta palju tõhusamalt.
Tähelepanust ei jäänud ihna ka
eesti sõnameistrid. Eesti Kultuurfond
pühendas eriõhtu Pedro
Krüstenile tema 80. sünnipäeval.
Etteikanne, ,,Kõrgpunkte Pedro
Krusteni loomingust", oli Ameerika
Hääle peatoimetajalit, kirjandus-
ja beaitriteadlaselt Ilmar
Mikiverilt, kes o l i valinud Krusteni
loomingu lahkamiseks uudsed
ja huvitavad iähtekohad.
Retsensiooni raames esitas ta ka
rea katkendeid analüüsitavaist
teoseist. Solistina toimis tshello-kunstnik
Jüri Tähit. ölitu pidulikkust
ja hubasust aitas täiendada
kirjaniku osalemine selles koos
oma perekonnaga.
Kinjanduslik elevus kandis samuti
nooremapõlve lautori Rai-mond
Kolgi New Yorgi külastus-retke.
Naisklubi haaras kmni või-malusesit
kirjanikku tutvustada
ka siinsele publikule.
Viimane käsitles eesti Jcirjani-ke
debüüte ja arengut Rootsis,
oma asukohamaal.
Ettekande tütliks: /„Tuulisüi ja
teised". Muusikaiisi vahepalu
paMcus ilauljatar Ellen Parve-
Valdsaar.
Raihvuskultuuridele ja -poliitikale
pühendatud' üritusist väärib
erilist väljatõstmist Balti Rahvuste
Naiste NõuJkogu 30. aasta-,
päev, mis peeti väärika pidulikkusega
N. Y . Ungari Majas. Ak-tusekõnelejabs
oli tuntud raadio-kommentaator,
. .praegune N.
'linnapeakandidaat Barry Farber,
osutades head Balti riikide ja
nende probleemi tundmist. Tervituste
osa avas E. V. peakonsul,
Ernst Jaakson. Lauilusoolosid esi-tE.
s sopran Liilia Corradi.
Suure tähelepäniu pälvis samuti
Unustatud Kultuuride Päev,
mille üldkorraldajaks õli Ida-Eu-roopa
Etniliste Kultuuride Nõu-togu
koos kaheteistkümne rahvusgrupiga,
nende hulgas k a eestlased.
Eestipoolseks esinejaks
aktusel oli EUen Parve-Valdsaar,
Ka osaleti näitusel maaliliste
rahvarõivaste ja vanade trükistega.
Maihiksime selle kultuurijutu
lõpus k a paari sekskondlikku
siindmu&t — ja nimelt juubeleid,
mida avalikult pühitseti.. Kõigepealt
täitus meie populaarsel
hsmbaarstil Ägate Suurkivi-Koo-ritsal
50, mida tähistati umbes
saja külalisega ühes N. Jersey
klubis. Siis sai Lex. Ave kogiidu-;
se hingekarj ane. praost Rud. K i viranna
kuuekümneviieseks, millise
päeva äramärkimHie toimus
piduliku Palmipuudepüha jumalateenistuse
raames. Aga ega
köstergi või õpetajast maha jääda.
• ; ~ .
Ja nii oli põhjus austada ka k i riku
organisti, helikunstnik Me-ta
Noorkukke täpselt samase
sündmuse puhul Eesti Majas.
on kõik sellised toimingud
kandunud vabasse loodusesse,
suvekodude aedadesse või basseinide
äärde (kui neid onl)., .
Lisatakse veel, et talveväsimu&t
puhkav Eesti Maja on külastajai-:
le siiski avatud iga reede lõunast
kimi hilisööni ja et büroode töö
jätkub pisut imiudetud kellaae-g^^-
dega. Tuleb vaid vajutada uksekella
nupule. Pärast Labor
I^ay'd on kõik taas vana vüsi.ja
loodetavasti pole enam väiljas
silte: .ettevaatust — värskelt
värvitud!" '
• . K.T.- •
ÄÄRJAMÄA kiri
t^litiases
Anfiltamg zu der Etnišchen Sprach (Esimene.katse
eesti keele grammatika Ja sõnaraamatu IsoostaMl^ .
seks H. Stahli sulest aastal 1637)
l^eedikViUemWillmanii,,Valmid"
H. Salu — Eesti vanemJdrjaädis
Blaise Pascal — Mõtted - - - - - - i - -
Antonio Possevino ~ Kiri Mantova hertsogiiimal© -
Arno Vihalemma ,JCunstnik eesti kirjanduses"
Jüri Uluotsa „Eestlaste^lepingud võõrastega .Xffl
sajandil** --:____:_____..„_____.
Uku Maasing „Udu Toonela jõelt"
„ ,, ,,PiiridelePyyde§"
,,poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles
Vello Salo «Kristlik Rooma". Koos väikese Rooma
plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsuste
registriga
Kalju Lepik ~ Beathlias a ChUä's E y e s—
Salasoo ja Saio — Välis-Eesti perioöäö^a r . - - J - - -
V. Salo - Rük ja kirikud ---^^^^
im
2.7»
2.79
2.19
21®
2.10
2i6>
5.25
6.2
m
4.30
2.70
2.70
NCOMi TÄK & INVESTMEMT
V : ; TEL. 759-3588 .
50 MUNSON CR. SCARBORO. ONT.
Prantsusmaalt, Austriast
Naiste Ja meeste kingai.
Ekstra laiad suurused,
ka Jalatöega 480 Bloor W.V Toronto 4, Ont
lurgal, Bathursti ja Yonge
• TELEFON 225-0824 .
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9-4, reedel 9—S,
(Esmaspäeviti; suletud)
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
•INSURANCE" : .
M82 Bathurst St., 4 kord
fBathtirst-St. Clak)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Meie tuntumal koolimehel ja
haridustegelasel vabas maailmas,
HeiTnan Rajamaal, täitub 4. aug.
75 ä. maist maika. Herman Rajamaa
pärineb Virumaalt Jõhvi
vaiilast,Kahula külast, kus ta isa
oli talupidaja. Pärast > kohaliku
algkooli ja Jõhvi ühisgümnaasiumi
lõpetamist 1922. a., astus ta
Tartu .Ülikooli füosopfia teaduskonda,
mille lõpetas eesti keede
alal mag. phii. kraadiga 1927. a.
Allakirjutanu mäletab H. R. kahekümnendate
aastate keskpaiku
agara, tegelasena eesti koolinoorsoo
ja noorsoo karskuskongressi-delt,
kus t a sõnavõtud olid julged
ja veenvad ning tema seisukohad
meie tolleaegsete npoi^ooprob-leemide
j a noorsootöö rakendamise
osas paikapidavad.
Peale ülikooli lõpetamist asiis
H. R. eesti keele õpetajaks Läänemaa
õpetajate Seminari. Seega
on ta oma maad ja rahvast teeninud
"50 aastat, sellest küli kodumaal
ainult'17 a. (1927—1944).
Meie õpetajate seminaride suure
ümberkorralduse: tõttu määrati
H. Rajamaa 1932. a. Tartu Pedagoogiumi
eesti j a soome keele
õpetajaks. Tartust kulges tema
elutee Lihula Keskkooli direikto-riks
j a sealt koolideinspektoriks
Järva- ja Vinunaale. Sel puhul
väärib märkimist, et H . R. oli vü^
mane, kes raä/äraiti koolideinspek-tod
ametisse veel meie seadusliku
vabarügi valitsuse poolt.
H. Rajamaa tõusis kodumaal
juba üsna varakult silmapaistvaks
kooaimeheiks. 1935. a. alustas
ta koos Vsliem Alttoa'ga uut
laadi eesti keele lugemike väljaandmisega.
Aastaid kestnud töö
järeile valmis H. R. sulest ,aabits
j a alglugemik", m i l e illustreeris
ikunstnik Endel Kõks. Selle
esimene t i Ä k , mis ilmus 1938. a.
10.000 eks., müüdi läbi kahe aiaš-ta
jooksul.
K a eesti õpetaijate organiseerimisele
halkkas H . R. aegsasti kaasa
lööma, töötades paljudes organisatsioonides.
Pääsenud vabasse maailma,
alustas H . R. otsekohe oma koolimehe
tööd Rootsis Sigtuna põgenikelaagris
ning määrati sealt
1945. a. Stokholmi Eesti Algkooli
OTganiseerijaks ja esimeseks j u hatajaks.
Pea aga loobus ta sellest
köhast ja. pühendas end täielikult
eesti täienduskoolide organiseerimisele
ja nende pedagoogilisele
jühtimisöle.
: H , R;ajamaa tegevus on ulatu-nud
ka kaugele ülle Rooitsipüride- :
Ta oli üte esimesi, kes alustas
võõrsil eesti õpetajate „ organiseerimisega
ja nende rakendamisega
täienduskoolides, alates
juba 1945.; aV : Tema algatusel;
moodustati 1951. a. Eesti õpeta- .
jäte Keskiihing, miliesse kuuluvad
.teiste maade Eesti õpetajate
koondised. -Ta On ohiud kimi tänaseni
E . õ . Keskühingu esime- -
heks j a selle häälekandja „Büi-letääni"
tegevtoimetaijäiks.
Väga prodüfctüvne oh IL R;
phiud k a õpikute väljaandmisega
eesti täienduskoolidele. Nü on ta
koostanud „Eesti aabitsa", Eesti
algiugemiku" I—III ja Eesti
lugemiku" I—II. Peale selle on ta
toimetanud trükki K , Muuki
„ Väikese õigekeelsuse sõnaraamatu"
9. trüki ja põhjalikult
ümber töötanud ja 'täiendanud
„Väik!ese õigeikeelsuse s!onaraa-matu"
10. trüki Praegu on tal
koostamisel sellele sõnaraamatule
täiendusköide. '
KoguH, Rajamaa iaiaulatusljkü
tegevuse tõttu koolimehena võime
öelda, et t a on praegu ainus
vabas maailmas, 'kellel on täielik
ülevaade meie rahvusliku kasvatuse
olukorrast ja eesti koolide
tööst ülemaailmses ulatuse. Vabas
maailmas asuvad eesti k<x>li-de
õpetajad ja koilt need, kes on
osa saanud tema suurest tööst
kui kogu eestlaskond soovivad
H . R a j a i m a l e t e n i a juubeli puhul
palju õnne ja on tänulikud
kõige selle eest, niis ta on andnud
eestluse viljelemise alal..
Kõigi nende sooviks on: Her-maji,
käi ikka edasi sama teed.
^ GASTON O. RÄNDVEE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 4, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770804 |
Description
| Title | 1977-08-04-05 |
| OCR text |
Nr. 57 Nr. 5T
fa KARIN
JSEN
likaasaga
Hu.-PCiarit J : . , "79-7663
iril 43c Soncešvaücs Ave.'-
-2-79-i '
• L 235.7 Blocr St. Vi.
\ 767-3353
r. NEüAi catcioM IBBTO
\ ; l Pariürtg at ali O.apels..
[as" ja individuaai-osutav
teenimine.
(iplatsid kõikide .
ijade juures
mm
iNõmmik, Toronto
>m ja Sudbury kola,
viibib ajavahe-ptist
kuni 2. sep-sel
yõi. kanada
Idusõppüstel.
puhkuse ajal
nii jumalateenis-smetitalituste
osas.
kätt^aädav tele-
|7 (Peetri kirik) ja
VABA EESTLANE neljapäeval. 4. au; r, August 4/1977 LIt I
ARMAST ÜHINGU LIIGET
SAARLASTE .ÜHING TORONTOS
ÜMA ARMASTt V I L I S l i A ST
sündinud 5. mäntsil 1903 Tartus
surnud 23. juulil 1977 Stokholmis '
mälestab sügavas leinas
. KORPORATSIOON: FRÄTERNITÄS ESTICÄ
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunmd
Matusemaja OH üle l% aasta teeninud Metropolitan Torontot
/'ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. \
Moderniseeritud avarad ruumid, kvaüfitseeritud personal la
idiUaldasfilt parkimisemumL
Väärikas teenimine
467 SSiet-boBinie St, Toronto 5,
Telefon 024-1498
E E L K TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS.
Caiitoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
17 Frank Cresc.
Toronto 176
Tel. 656>5248,' kijrik 923-5172
\ Pühapäeval, 7. aug. JUÄdALA-
. TEENISTUS keU 8.30 homm. Vana
Andrese kirikus. Kes vajavad
varajasel tunnii transporti, palun
pöörduda õpetaja või koguduse
juhatuse liikmete poole.
TORONTO.-EIESTS
EVANGEELNE KOGUDUS '
. Stone Church, 45 Davenport Rd. ^
Jutlustaja H . Rüdmik
P. O. Box 234, Toronto 18. Ont.
TeL 233-5390'
USÜSÕNUMI RAADIOJUMALÄ-
TEENISTUSED igal pühapäeval,
hoinm. kell 9.30^-10.00 lainel
CHiC-790 kc.
Raadio jutluse teema 7. augustil:
„Kohtumme Jeesusega."
Pühap.,. 7. aug..) kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS
Laulu-ettekan-ded,
jutlustab H. Iliidmik, Issanda
surma mälestamme.
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
TONGE MEMORIALS LTD.
2019 Ycnge S t , Toronto 7
(Davisville & Eglintoni
: vahel)
487-2147, õhtuti 447-1206
• Nigul Virro
EESTI EV.-LUTERI USU .
PEETRI KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. mriku tel 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto
M4N 1L8 tel. 483-4103
JUIHALATEENISTUS pühapäeval,
7. augustü keU 11 hommikul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID neljapäeva
õhtuti M. 6—8. Muul ajal,
loii õpetaja i või kiriku telefon ei
vasta, helistada 422-5719. -
'. • • ['.
TORONTO EESTI BAPTISTI •
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
TeL 465-0639
Pastor K. Raid ;
10 L^nnportjAve. Apt. 307
Toronto 5, Or]ft.M4W 1S6
Tel. 961-8391
, „YÄBADUSE KUULUTUSE" •
raadiosaated igal pühapäeval keU
3-3.30 p. 1. WHLD 1270 kc.
Laup., 6. aug. keU 4.00 p.l. VABAÕHU
JUMALATEENISTUS Gro
rannas Hanikati suvüas. Kõneleb
külalisena dr. E . Mänd.
Pühap., 7. aug. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS. Issanda
surma mälestamine. Kõneleb K.
Raid. Segakoor. Kell 6 õ. kuulutus-koosolek.
CHICAGO - Merike Tumma-
Quinni kunstinäitus Chicago Eesti
Majas toimus juuni lõpul ja juulis,
kokloi neli nädalat, mü osteti
rohkesti tema töid. Kunstnik kuulub
meie nooremasse põlvkonda,
kel kolme aastase lapsena tuli
Tartust ema seltsis põgeneda 1944.
ä. Saksamaale. Sealt edasi USA-sse,
kus kunstnik lõpetas edukalt
vastavad õppeasutused teaduslike
kraadidega ja nüüd töötab Illinoisi
Palatine ülikoolis oma eriala
õppejõuna. On korraldanud
mitmel pool kunstinäitusi ning on
üldiselt tuntud. K a võtab ta Chicago
Eesti Maja tööst aktiivselt
osa nii kunstnikuna kui ka seltskondlikul
alal.
Möbleerimata
vamutuba ja garaazh Mt. Plear
sant—Lawrence rajoosüs üksikule
yõi abielupaarile. Tel. 487-7410.
Lesk naisterahvas, omab ilusa
kodu, soovib
lyTVÜST
üksiku mehega 70—75 aasta vanuses.
Foto soovitav. Kirjad V.E.
talitusse „U.S.A." aU.
• • • •
üü
SOOME MÖÖBEL ja maalid.
Kanadast ära kolimise tõttu.
HeL 421-4205 õhtuti.
OTTAWA - 1600 Ottawa postil«enistujat, kes möödunud Ä M
alistasid metsikut streiki postivalitsnse otsiste vastu protesteerimiseks,
otsustasid kohtu otsuse kohaselt tööle tagasi mimia. Posti-teenijate
ametiühingu asepresident Jean-aaude Parrot mainis aga
sel puhul, et seitse päeva kestnud metsiku streigi lõpetamine ei ole
tööliste allaandmine ning et postiteealjad asivad uiaesti streikima
kui see vajalikuks osutub.
Kanada postiteenindus seisab
ilmselt suurte probleemide ees,
kuna. postiiteenijate ametiühingu
kohalike osakondade esindajad
andsid ametiühingu juhatusele
volituse Sitreigi välja kuulutamiseks
kui see vajalikuks osutub.
Postiteenijate kollektiivleping
lõppes juba 30. Juunil ning pos-tivalitsuse
Ja ametiühingu esindajate
vahelised läbh-ääkimised
Jooksid ummikusse tunniajalise
koosoleku Järele kui ametiühingu
esindajad koosolekusaalist
välja marssisid ettekäändel, et
valitsus segab ametiühingu
töösse, .,
keelates ametiühingu informatsiooni
jagamise töökohtadel. Kuna
ametiühing ei ole valitsusega
uue lepingu saavutamiseks läbirääkimisi
pidanud, siis ei ole tal
õigus ka ametlikult streiki, alustada.
Kuid ametiühingu juhid kinnitavad
et liad ei alusta enne läbirääkimisi
kui postivalitsus tühistab
kõik distsiplinaarsed aktsioonid,
mis ta on, rakendanud mõningate
uniooni liikmete vastu.
J^anada peaminister Trudeau
tähendas oma viimasel pressikonverentsil,
et (temal puuduvad vahendid
Kanada postüiikluse tervendamiseks.
Ta ütles, et streigiga
vad postiteenijad ise kõige roh-liem
kuna nad hävitavad oma
Äi'ilised ettevõtted hakkavad senisest
suuremal määral kasutama
eraviišiiisi postiteenindus! ning
riiklik post kaotab üha rohkem
oma tegevüspirida. Peaminister
mainis, et itema ei tea, mis on
Kanada postiteenindusega lahti,
kuna ta on proovinud mitmeid
mehi postmihiistri kohtadel kuid
see ei ole aidanud streike likvideerida.
Postiteenijate ametilihing valis
oma kohalt lahkunud Jöe ' David-sbni
asemel uueks ühingu esimeheks
senise abiesimehe Jean-Clau-de
Parrofi, kes on sama sõjakas
ametiühingute tegelane nägu tema
QB
Kujutavlomsti alaseks kaalukamaks
sündmuseks oli graafik
Agaäte Veeberi 75. juubelisünnipäev,
mida suure pidulikkusega
täiiistas juubilari osavõtul N . Y .
Eesti Naisklubi. Veeberi ainulaadsest
taidest rääkis suure
tunnustusega kunsitikriitik Alek-sis
Rannit; muusikalised vahepa.
lad olid viiulikunstnik Valdekd
Kangrolt. Samas eksponeeriti ka
täies 'loomejõii3 oleva, kunstniku
töid.
Esmakordselt N. Yorgis korraldati
E. Majas Balti kimsti pärastlõuna,
kus tutvustati kõigi
kolme balti rahva tjhendriikide
idarannikul elunevate kunsitnike
töid, ja nimelt diapositiivide kaudu.
Selle toiminguga kaasuvad
ettekanded olid vastavate maade
kunstiteadlasilit.
Eestipoolse lektorina toimis
dr. Olga.Berendsen, kelle sõnavõtt
hõlmas 20 eesti kunstniku
loomingut. ,
Kuuldavasti kavatsetakse balti
kunstnike koostööd tulevikus jät-k?
dta palju tõhusamalt.
Tähelepanust ei jäänud ihna ka
eesti sõnameistrid. Eesti Kultuurfond
pühendas eriõhtu Pedro
Krüstenile tema 80. sünnipäeval.
Etteikanne, ,,Kõrgpunkte Pedro
Krusteni loomingust", oli Ameerika
Hääle peatoimetajalit, kirjandus-
ja beaitriteadlaselt Ilmar
Mikiverilt, kes o l i valinud Krusteni
loomingu lahkamiseks uudsed
ja huvitavad iähtekohad.
Retsensiooni raames esitas ta ka
rea katkendeid analüüsitavaist
teoseist. Solistina toimis tshello-kunstnik
Jüri Tähit. ölitu pidulikkust
ja hubasust aitas täiendada
kirjaniku osalemine selles koos
oma perekonnaga.
Kinjanduslik elevus kandis samuti
nooremapõlve lautori Rai-mond
Kolgi New Yorgi külastus-retke.
Naisklubi haaras kmni või-malusesit
kirjanikku tutvustada
ka siinsele publikule.
Viimane käsitles eesti Jcirjani-ke
debüüte ja arengut Rootsis,
oma asukohamaal.
Ettekande tütliks: /„Tuulisüi ja
teised". Muusikaiisi vahepalu
paMcus ilauljatar Ellen Parve-
Valdsaar.
Raihvuskultuuridele ja -poliitikale
pühendatud' üritusist väärib
erilist väljatõstmist Balti Rahvuste
Naiste NõuJkogu 30. aasta-,
päev, mis peeti väärika pidulikkusega
N. Y . Ungari Majas. Ak-tusekõnelejabs
oli tuntud raadio-kommentaator,
. .praegune N.
'linnapeakandidaat Barry Farber,
osutades head Balti riikide ja
nende probleemi tundmist. Tervituste
osa avas E. V. peakonsul,
Ernst Jaakson. Lauilusoolosid esi-tE.
s sopran Liilia Corradi.
Suure tähelepäniu pälvis samuti
Unustatud Kultuuride Päev,
mille üldkorraldajaks õli Ida-Eu-roopa
Etniliste Kultuuride Nõu-togu
koos kaheteistkümne rahvusgrupiga,
nende hulgas k a eestlased.
Eestipoolseks esinejaks
aktusel oli EUen Parve-Valdsaar,
Ka osaleti näitusel maaliliste
rahvarõivaste ja vanade trükistega.
Maihiksime selle kultuurijutu
lõpus k a paari sekskondlikku
siindmu&t — ja nimelt juubeleid,
mida avalikult pühitseti.. Kõigepealt
täitus meie populaarsel
hsmbaarstil Ägate Suurkivi-Koo-ritsal
50, mida tähistati umbes
saja külalisega ühes N. Jersey
klubis. Siis sai Lex. Ave kogiidu-;
se hingekarj ane. praost Rud. K i viranna
kuuekümneviieseks, millise
päeva äramärkimHie toimus
piduliku Palmipuudepüha jumalateenistuse
raames. Aga ega
köstergi või õpetajast maha jääda.
• ; ~ .
Ja nii oli põhjus austada ka k i riku
organisti, helikunstnik Me-ta
Noorkukke täpselt samase
sündmuse puhul Eesti Majas.
on kõik sellised toimingud
kandunud vabasse loodusesse,
suvekodude aedadesse või basseinide
äärde (kui neid onl)., .
Lisatakse veel, et talveväsimu&t
puhkav Eesti Maja on külastajai-:
le siiski avatud iga reede lõunast
kimi hilisööni ja et büroode töö
jätkub pisut imiudetud kellaae-g^^-
dega. Tuleb vaid vajutada uksekella
nupule. Pärast Labor
I^ay'd on kõik taas vana vüsi.ja
loodetavasti pole enam väiljas
silte: .ettevaatust — värskelt
värvitud!" '
• . K.T.- •
ÄÄRJAMÄA kiri
t^litiases
Anfiltamg zu der Etnišchen Sprach (Esimene.katse
eesti keele grammatika Ja sõnaraamatu IsoostaMl^ .
seks H. Stahli sulest aastal 1637)
l^eedikViUemWillmanii,,Valmid"
H. Salu — Eesti vanemJdrjaädis
Blaise Pascal — Mõtted - - - - - - i - -
Antonio Possevino ~ Kiri Mantova hertsogiiimal© -
Arno Vihalemma ,JCunstnik eesti kirjanduses"
Jüri Uluotsa „Eestlaste^lepingud võõrastega .Xffl
sajandil** --:____:_____..„_____.
Uku Maasing „Udu Toonela jõelt"
„ ,, ,,PiiridelePyyde§"
,,poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles
Vello Salo «Kristlik Rooma". Koos väikese Rooma
plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsuste
registriga
Kalju Lepik ~ Beathlias a ChUä's E y e s—
Salasoo ja Saio — Välis-Eesti perioöäö^a r . - - J - - -
V. Salo - Rük ja kirikud ---^^^^
im
2.7»
2.79
2.19
21®
2.10
2i6>
5.25
6.2
m
4.30
2.70
2.70
NCOMi TÄK & INVESTMEMT
V : ; TEL. 759-3588 .
50 MUNSON CR. SCARBORO. ONT.
Prantsusmaalt, Austriast
Naiste Ja meeste kingai.
Ekstra laiad suurused,
ka Jalatöega 480 Bloor W.V Toronto 4, Ont
lurgal, Bathursti ja Yonge
• TELEFON 225-0824 .
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9-4, reedel 9—S,
(Esmaspäeviti; suletud)
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
•INSURANCE" : .
M82 Bathurst St., 4 kord
fBathtirst-St. Clak)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Meie tuntumal koolimehel ja
haridustegelasel vabas maailmas,
HeiTnan Rajamaal, täitub 4. aug.
75 ä. maist maika. Herman Rajamaa
pärineb Virumaalt Jõhvi
vaiilast,Kahula külast, kus ta isa
oli talupidaja. Pärast > kohaliku
algkooli ja Jõhvi ühisgümnaasiumi
lõpetamist 1922. a., astus ta
Tartu .Ülikooli füosopfia teaduskonda,
mille lõpetas eesti keede
alal mag. phii. kraadiga 1927. a.
Allakirjutanu mäletab H. R. kahekümnendate
aastate keskpaiku
agara, tegelasena eesti koolinoorsoo
ja noorsoo karskuskongressi-delt,
kus t a sõnavõtud olid julged
ja veenvad ning tema seisukohad
meie tolleaegsete npoi^ooprob-leemide
j a noorsootöö rakendamise
osas paikapidavad.
Peale ülikooli lõpetamist asiis
H. R. eesti keele õpetajaks Läänemaa
õpetajate Seminari. Seega
on ta oma maad ja rahvast teeninud
"50 aastat, sellest küli kodumaal
ainult'17 a. (1927—1944).
Meie õpetajate seminaride suure
ümberkorralduse: tõttu määrati
H. Rajamaa 1932. a. Tartu Pedagoogiumi
eesti j a soome keele
õpetajaks. Tartust kulges tema
elutee Lihula Keskkooli direikto-riks
j a sealt koolideinspektoriks
Järva- ja Vinunaale. Sel puhul
väärib märkimist, et H . R. oli vü^
mane, kes raä/äraiti koolideinspek-tod
ametisse veel meie seadusliku
vabarügi valitsuse poolt.
H. Rajamaa tõusis kodumaal
juba üsna varakult silmapaistvaks
kooaimeheiks. 1935. a. alustas
ta koos Vsliem Alttoa'ga uut
laadi eesti keele lugemike väljaandmisega.
Aastaid kestnud töö
järeile valmis H. R. sulest ,aabits
j a alglugemik", m i l e illustreeris
ikunstnik Endel Kõks. Selle
esimene t i Ä k , mis ilmus 1938. a.
10.000 eks., müüdi läbi kahe aiaš-ta
jooksul.
K a eesti õpetaijate organiseerimisele
halkkas H . R. aegsasti kaasa
lööma, töötades paljudes organisatsioonides.
Pääsenud vabasse maailma,
alustas H . R. otsekohe oma koolimehe
tööd Rootsis Sigtuna põgenikelaagris
ning määrati sealt
1945. a. Stokholmi Eesti Algkooli
OTganiseerijaks ja esimeseks j u hatajaks.
Pea aga loobus ta sellest
köhast ja. pühendas end täielikult
eesti täienduskoolide organiseerimisele
ja nende pedagoogilisele
jühtimisöle.
: H , R;ajamaa tegevus on ulatu-nud
ka kaugele ülle Rooitsipüride- :
Ta oli üte esimesi, kes alustas
võõrsil eesti õpetajate „ organiseerimisega
ja nende rakendamisega
täienduskoolides, alates
juba 1945.; aV : Tema algatusel;
moodustati 1951. a. Eesti õpeta- .
jäte Keskiihing, miliesse kuuluvad
.teiste maade Eesti õpetajate
koondised. -Ta On ohiud kimi tänaseni
E . õ . Keskühingu esime- -
heks j a selle häälekandja „Büi-letääni"
tegevtoimetaijäiks.
Väga prodüfctüvne oh IL R;
phiud k a õpikute väljaandmisega
eesti täienduskoolidele. Nü on ta
koostanud „Eesti aabitsa", Eesti
algiugemiku" I—III ja Eesti
lugemiku" I—II. Peale selle on ta
toimetanud trükki K , Muuki
„ Väikese õigekeelsuse sõnaraamatu"
9. trüki ja põhjalikult
ümber töötanud ja 'täiendanud
„Väik!ese õigeikeelsuse s!onaraa-matu"
10. trüki Praegu on tal
koostamisel sellele sõnaraamatule
täiendusköide. '
KoguH, Rajamaa iaiaulatusljkü
tegevuse tõttu koolimehena võime
öelda, et t a on praegu ainus
vabas maailmas, 'kellel on täielik
ülevaade meie rahvusliku kasvatuse
olukorrast ja eesti koolide
tööst ülemaailmses ulatuse. Vabas
maailmas asuvad eesti k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-04-05
