Vaba eestlane , October 3, 1985

              Nr. 74
:.15.—
lERET
Ijašt, Berliinist,
ja myysf
ramst)
•aalebiia $1^
^OTSA i m
ilniiaga kreMÜed
['I potefn
[aa giftlwndiHBd OOM m nd
lalitüses ja kodliõtiM^^^E^
»stiteel $6.50
IttHIUlltillfmffiSMfiHII»
lätusi. Sellest hoolimata piirkonna
>äriselänikud pidalid suurkoosole°
cuid, kus nõuti eriti karmi hääle-jä
karjalaste., saatmist mujale, kus
leile tuleks otsida- uusi ajutisi ma°
[ütuskohti:;. • ; y
Linnaelanike; paigutamine läks
suhteliselt kiiresti^; kuigi nadki loo»
siulikult otsisid uiit jä: sobivamat
Lodukohta. ^ Mõned r leidsid'selle
vaastavalt oma elukutsele üsna ker-
Lesti, kuid teised pidid otsima nait^
lel korral.^^;^^ • .
Maaelanikkonna lõplik; paiguta-
[iiine oli võimalik alles selle järel,
cui' paigutuskavad olid tehtud otse
•naasaamise seaduse alusel. Siis ei
)le üllatav et näiteks Vaasa lääni
[ääneosad tühjenesid peagu^ täiesti
ivakueerituist, kuna seal ei olnud
haad üldse saada. Osa lahkus sealt
Lae N. Liidu piiri lähedasele alale.
Natuke üle poole evakueeritud
carjalasist olid saanud oma elatise
5Õllumajaridusest ja selle kõrvalte­gevusest
endises kodukohas. Põllu-
:idajate ümberasustamiseks oli ju°.
3a Talvesõja järel võetud vastu
air-asustusseadus, mida suudeti ka
|^^kendada enne Jätkusõja algust.
i'ee põhines asustuslaenudele ja
nome asustur.ameti- traditsioonide-c.
Selles arvestati Karjala maa-phiskonna
olemust ja konkreetseid
vajadusi nii hästi kui 1940. aasta
)ludes oli võimalik. Tagasi vaada­tes
peetakse seda parimaks karja­laste
kohalt.
¥AM: EEOTLANE neljapäTOl, 3. — Thursday, October 3, 1985 Lk. 7
oa
A D V O K A A D I D
PARK, 0,C.
'THSmNGTON, FAIU
%§ 3&y3U Saite 401.: 363-44S1
õhtuti 447-^017 või 929-3425
m Toome, B. A . S€.^.Bo
TOOME &PEASi
AdVokasdM-notaridl
Suife207
TorõBto, Ont M6A3M
iTeleffoE 785-5550
koäm 762-2367
Peeter Möldre
RAAMATWPiBAM&
Austraaliast saabus Torontosse ¥äga sõbralik kutse
ESTO-88'le tulekuks. Pildil Florida Stein Orav oma lem-mikroomajaga
meid tervitamas. Florida on lõpetanud
konservatooriumi laulu alal.
JOHN L SOOSAR
Tmailo, Ont. M5H 3M7
m 864-0099
CTOR OF O
1 1 2 ©usMCff,
1:
.•csaE
Melboume'is tähistati Võidupüha
ja jaanipäeva Melbourne'! Eesti
Majas Eesti vabadusvõitlust ja jaa­nipäeva
meenutava kavaga* Aktu­sekõne
oli EELK Melboimie'i Pau­luse
koguduse Õpetajalt Ülo Saa­relt.
Deklamatsioonidega esines Ju­ta
Haller ja segakvartett, koossei­sus
Asta Ole, Viima Kiviväli, Sven
Kiviväli ja Edmund Taves laulis
kaks laulu. Sõnavõttudega esinesid
veel Sven Kiviväli jä Amdd Mik-Šydn^'
s toimus pärjapanek kiiü-;
ditatute ja sõjas Bailtimaade vaba­duse
eest langenute mälestuseks 15.'
juunil Martin Pläzal asuva monu-
; mendi juures. Eestist kiiüditatute
ja Eesti eest yõidelnuä sõjakange­laste
mälestuseks asetas pärja
ausambale Eesti Sõjaveteranide
Mdu nimel Leo Laanemaa: Auva^^^^
ves olid Eesti Sõjaveteranide Liidu
sekretär Vello Sakk ja Sydney Ees­ti
Seltsi esimees 11iüErcü-Šn^^
Balti riMdeesindajad^^
nelskogünesid 14. juunil om rah­vuslippudega
ANZAGmäle^tus^
ba juurde, et mälestada Icüudita-tuid
ja vabaduse eest langenud
võitlejaid. Balti komitee esimees
J. Kukums asetas pärja-ning lühi­keses
sõnavõtus toonitas selle päe­va
kurba tähendust. Pühapäeval 16.
juunil toimus St. Stephen's kated­raalis
mälestus-jumalateenistus,
kus teenis kolm vaimulikku. Jutlu=
se pidas piiskop John Gerry; lau­lis
läti segakoor. Osavõtjaid OÜ üle
Peeter Möldre 75
Kcilju Jõgi orgcaniseerib uut ringreise
Peale hästi õnnestunud „külma maa'' reisi Alaskasse
oÄ Ä d Fettes Tours and Travel Ltd. kavandanud tal­vise
reisi lõunasse. Väljasõit toimuks Toronto Eesti Maja
õuelt 31. Jaanus hommikul, jõudes tagasi 16. veebruar!
õhtuks. Reis on kavandatud ajale, inil oleme juba talvest
tüdinenud ja päil^epaisteline puhkus kaasmaalaste seltsis
igati'tervislik.
Reis toimub 47-istmelises õhuja- bimiseks laeval on varutud kahe-hutusega
luksusbussis ja ööbimised inimese toad laeva välisküljel, mil-esmaklassilistes
hotellides. Reisi les asuvad üksikud madalad voo-mote
on tutvuda Florida vaatamis- did ning väljavaade merele,
väärsustega nii Atlandi ookeani Kui vaadelda värvilist laevareisi
L"'tutv!l'"'?° TT"^^ voldkut, siis tahaks ju- . ^ j^Histab Montrealis
ga tutvumiseks. ba tana ara soita. Kõikjal on at-„ „ „j„, „«„„:_8„,„ f,,uii
öÄimised teel toimuksid järg- nult rõõmsailmeline rahvas oma f""^ ^f""^ u'SCõ^fwf Peett
mistes kohtades: Cincmnati, Spar- puhkust nautimas, kas pidulikus >«°« J^r^I^t tonhurn c+ A if ^ . ^ A - A ugustme, DT>a yti ona söögi-lia uas, uj•u mas, paike-s ^t vot- E^jl^m^a^r^ ^M ^ö.l^d^r^e^,'^ gK^e^sj ^'^K^o^g^u ^ ^o^m^^a pa°
Beacn (2 ööd), Orlando (2). Mia- mas, istumas kabarees, tantsimasj f, ^ ^ . ^ ^ i„utu.n i^iu^^n ^ r ,
misse jõudes asutakse laWale SS igasuguseid mänge mängimas või l>kust tegevusest juhtiva isdcmia on
koCe tön?'''" i kasiinos õmie proovimas et tagasi "''jj^^nar" sündis 5. oktoobril r sÄk ^^^o- -ISÄ
tunda nagu omal saarel. Jälle ta- rttada. ^ h"^a^r^id use om. and;„as„ Tartu „,R„je,a„a,lj- .
gasi Miamis läheb sõit bussis lää- Relsihind koos laevasõiduga ka- f •"TT.f.n^^Änf^^frtn
ne suunas Napels-i, küs öö veede- hekesi toas on $1,579.00 isikult, " " " ' ' ' ' " H "
takse ja siis järgnevad St. Peters- millele lisandub maksude ja joot- ""^ S ^ c Vnnn,,
burg (2), o4,-Gartersville, Cin- rahade näol laevasõidu puhul
cinnati ja 17-ndal päeval koju ta- 54.00 Kanada dollarit. Eestikeelne ' nvL^nilrit
gasi. -S--:-^. : informatsibonrjaselgUaväm reisi-
Teel külastame paljusid vaata- kirjeldus on- saadaval, helistades ^'';?f^^fn^>f
misväärsusi, nagu C^eKemiedy't, Kalju Jõgile (4l6) 487-2094 w i ^V''^^^"'^,°?'^^!lSn^
Disneylandl, Sunken Gardens'i, kirjateel hüjemalt 1. novembriks selle esimeheks kt^ni sulgemiseni
Silver SpringsM, Oeala hobuste far-j.a - 55 Duggan Ave. Toronto ° ' ' " P " '
mi ning teisi huvitavaidaohtL öö- M 4 v m . 0 n f
' "—^ —........ ' .. ; . .... Tartu Elamute Valitsuses vanem­raamatupidajana.
Lahkus; Eestist,
koos abikaasa Aimega, 1944. aas­ta
sügisel põgenikuna Saksamaale,
kust 1948. aastal emigreerus Kana­dasse.
Siin täiendades ennast raa-mat-
upidamise alal, sai- Ottawas
töökoha Nesbitfs ^Fruit Prodpcts
lik enese osa südamelt rääkimi-
- seks.- .v;--.-
Sydney Eesti Seltsi näiteringi
poolt lavastati kahel järgneval õh­tul
Agnes Lepp-Kaašiku komöödia
,,Oleme ju ainult inimesed".
Melbo^ Eesti ühingu i,lCö-dtf'
Naisklubi korraldas; ,,Hümo-ristliku
õhtupooliku, kohviku mil-jöös"
sealse Eesti Maja väikses
saaUs. Aasta tagasi katsetati sellise'
üritusega esmakordselt ja osavõt­jaid
koos tegelaskonnaga oli 38,
tänavu oli neid juba üle 60,
mis ilmakalt tõestas, et eriti just
vanemal generatsioonil pn tarvidus
koos istuda hubases õhkkonnas ja
kuulata humoristliku sisuga ette-
'.kandeid.
Mitmesuguste sõnaliste ettekan­netega
esinesid Sven ja Viima Ki­viväli,
Erna ja teo Piüc ning Hei­no
Tõnisson, lauludega ; Vaike
Lauk. Osavõtjad olid jäänud nii
rahule sellise üritusega, et teinud
ettepaneku kahe samasuguse kor­raldamiseks
aastas.
VAiAEESTLANi
TOIMETUS JA TALÜTÜS
avatud esmaspäovast
r®edeöi kella 9—3-m
TMoM: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
VABA EESTLASES
\misi8m ajalehe laMbse
tiks toll ühel veerul $5.—
esiküljel
nädala esimesse ajalehte Siuni
efflnasp. homm. kella ja
nädala teise ajalehte feuni kol-map.
bomm. kella 11-Eii.
Leida Marley - 223-
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
2. veebruaril toimus Tartu üli­kooli
aulas kol&utulek, et õnnitle­da
80. sünnipäeva puhul Eesti si^
mapaistvat keelteadlast,; Tartu
iennougristikakoolkonna rajajat.
Rahvusvahelise Fennougristika-koolkonna
rajajat, Rahvusvahelise
Fennougristikakomitee esimeest
akadeemüc Paul Aristetj kes on
teeninud sügava austuse ja tänu
aastatepikkuse teadusliku töö eest.
Pikema õnnitlejate sõnavõttude
rea avas Tartu ülikooli soome-ugri
keelte kateedri juhataja A. Kim-nap.
Sünnipäeva kokkutulekule anti
ka polütUine ilme, kui EKP Kesk­komitee
sekretär R. RisÜaan tegi
teatavaks, et 80. sünnipäeva puhul
on teda autasustatud Tööpunalipu
ordeniga ja sellekohasele seadluse­le
on alla kirjutanud haiglane juht
K. Tshemenko,
Paul Ariste teaduslikule tegevu­sele
pühendatud pidulik koosolek
toimus ka Teaduste Akadeemia Fr.
R. Kreutzwaldi nimelises Kirjan-^
dusmuuseumis.
Rahvakontrollid Ott heitnud silma
peale ETKVL-le (endisele ETK-le)
ja leidnud selle süsteemis palju
soovida. Rahvas vajavat kaupu,
aga ettevõtte direktiivorganite üles­andeid
ei täideta. Ei pöörata kül­laldaselt
tähelepanu toodete uuen­damisele
ega enamnõutavate kau­pade
toodangu suurendamisele. Vä­he
tuntakse huvi ka tarbijate nõud­luse
uurimise västuy mistõttu too­detakse
kaupu, mida > ei osteta.
Sageli püütakse toodangut isegi
vähendada või asendada odavaid
kaupu kallimate jä vähemnõutava-tega.
Nü oh tehas „Eesti Kaabel" jää­nud
võlglaseks vannitoavaipade
valmistamisel, „Ilmarine" ei anna
soovitud hulgal emailnõusid. ^Tal­leks"
jätab andmata vüerublased
pesukuivatušrestid, Kalalaevare-mondi
Tootmiskoondis ei valmista
vajalikul hulgal kala puhastusriive
ning esikunagisid. „Kooperaator"
teeb aga kardmappe ja mööblit,
millest osa on praak.
„TaUeksis" jäeti tänavu üheksa
kuu jooksul tegemata 8000 viierub-lalist
kuivatusresti ja tehti nende
asemel kallimaid! Samal ajal aga
näidati aruandluses, et tarbekaupa­de
realiseerimise plaan täideti ning
maksti selle eest ka preemiaid.
Kohustuste täitmata jätmise
eest karistati valju noomitusega
„TaUeksi" turustusosakona juha­tajat
R; Lepikut, ühtlasi tuleb tal
hüvitada preemiate maksmisega
riigile tekitatud kahju 146 rubla 73
kopikat
Kangelasema nimetus koos orde­niga
anti Jõgeva rajooni kodupere­naisele
Elle Augusti t, Kaasikule,
kes on sünnitanud ja üles kasvata-
. nud kümme last. Sellised nimeta­mised
tehakse N; Liidu ülemnõu­kogu
poolt.
Hans Mereti pika pealkirjaga i ^ 3 i t
memuaarteoses „Terem'i jutustus . I^ohnandaks memüaarteoseks on büroosse, küs hiljem
„Estonia mässust" sõjast Berlii- ajaku:janiku Siegfrid edutati majandüsala juhatajaks,
nist, KZ-laagrist ja muust"' õn au- ^^^^^^^^"^^ «Tundmata tulevik- siirdudes Montreali kutsuti teda
tor varjunud teise isikusse. See on !^"".; mida on täiendanud Ajakir- 1965 Beverage Ltd.
mõneti pihtimuslik teos eesti vaba- Ifikult lugejale"; ajabrjanik on juurde revidendiks ja osakonna ju-dussõjalaste
(vapside) tegevusest ja ^^^^ lugejale kirjutanud, seekord hatajaks. Töötas seal kuni pensio-kurikuulsast
mässukatsest 1934. a. on see mõeldud pühendusena. niie asumiseni,
detsembris, küs autor oli kaasosa- '.^1?^?^^^^"^^^^^^^^^^^^ Ühiskondlike organisatsioonide
line, ehk koguni ainus postile Jää- aj^^^^
nud-inees ka siis, kui mässukatse elu* paljudes sektoreis, kus aja- juhtivana 6n osa võtnud, on märki-oli
juba likvideeritud, marssides kirjanduslik; mõjuvõim on nü po- mist vääriv. Põgenik-una Saksamaal
„Estonia" juures. Suur osa teosest sitnvseks kui ka negatiivseks tegu- olles oli ta "juba 1945. aastal agar
tegelebki mässukatse järellugude- mispuhul autor leiab, et „aja- Balti Liidu organiseerija, koos •
ga, pika ja detailse kohtuprotsessi ^^fJfil^ oH oma^ tops ja tegevuses prof; dr. E. Eini ja prof. dr. A.
kirjeldamisega, „kus teatav osa värskeks tuulepuhanguks, mis pu- Paaboga. Ta oli laagri juhatajaks
eestlasi ja sõjamehi seati põlu alla ^^^^^^ õhkuja juhtis ühiskondlikke ja Eesti Komitee esimeheks Han­ega
lastud neid ebaõiglaselt vaju- ^^^^^^ oigele teele." Tulemusena nover Mündenis ja Göttingenis.
tatuna ametliku avalikkuse ' porri kannatasid uksijcud, kuid voi- Kanadasse tulles oli Ottawa Eesti •
enam oma peadki tõsta" Neid ei ^^^iskond. Kuidas kasvas ja are- seltsi ja Balti Komitee üheks. asu-kuulnud
keegi, kuigi nad õlid Ka- ajakirjandus Vabas Eestis, se- tajaksliikmeks ning esimeheks kuni
daka teel peetud koosolekul otsus- ^^^^ tahtnud oma malestu- Montreali ümberasumiseni. Mbnt-tanud
plaanitsetud aktsiooni ära sis elustada. Ta ütleb juba ette, et realis "oli P. M. siinse Eesti Seltsi
jätmise. Vapustava tõsiasjana mõ- ^^^^ 33-aastast kodumaalt eemal- esimeheks ning valiti korduvalt
jub nüüdki Eesti Vabarngi loojaile arhiivide ja märkmete puu- Eestlaste Kesknõukogu liikmeks ja
paarikümneaastaste karistuste mää- ^ ^ ^ k Pol^ vounalik olnud pea- selle abiesimeheks.. Praegu kuulub
ramine. • ^uda sõnastustel, juhtudel, ja do- Montreali Võitlejate ühingu juha-rj,
. ... , . . ^ kumentidel, vaid on pidanud sõe- tusse ja on MontreaU Balti Liidu
Teises^ osas^jargneb^i^ lun,a mälusalvedes, küsitlema ise- Samuti on ta The Fe-ra
tulek Autor kjsitieb Ees i ennast ja tooma oma isikliku taga- deration of Ethnic Gwps of Que-
1 Jaanust oma naal^^^^
„kuna TaUmna^^peksfa saksa mad- aus iseendaga teadmises, et sellest Eestlaste Kesknõukogu ja The Fe-rusem,
kes olid kulaliseks^^,^ deration of Ethnic Groupš of Que^
? f f vii^us^idi . : bec teenetemärgiga. '
m^i^^^^ Veidenbäum ei jutusta kronoloo- Peeter Möld^on olmidMont-
Vaide, mida raamatus tmtme i kor-. mivaid seiku ajast Rakveres ja hü- gg alates 19^. aastast, nendest
mtakse. Alga^^^^^K Liidu okupa - jem Tallinnas .ajakirjanduslikus gheksa viimast aastat esimehena,
sioon mille k a m u s i l ^ ^ ^ mit- töös. Nende ajalooliste sündmuste Tema esimeheks oleku ajal on ko­meti
k o p , päästes ^ y a r j ^ ^ seadmme Jääb lugeja gudus kindlal majanduslikul alusel
ga, kurn saabusid ^^aksa^vaed^ J^ enese ülesandeks. Järgnevad oku- ^gutsenud ja tema-eestvedamisel
Terem _leidis alul ^ rakendamis patsioohiaegade pUdid mitmesugus- kirikuhoone ning õpetajamaja
Omakaitses ja sealt edasi kõrgemal te probleemidega ja uutel tööala- täielikult korda seatud
kohal Eesti Omavalitsuse juures, del, kuni lõpuks pagulasena pääses j^^^^^^, ^n veendunult demo-kuna
tema kohtukaaslane dr. Hj. jälle ajakirjanduses tööle. Tagasi- kraatliku maailmavaatega ning te=
Ma^ oh saanud omavali suse ju- vaadates ütleb ta, et see kutse on ^ a südameläjpdased huvid pärine-hiks.
Terem on mitmel alal ohiud olnud paljuandev ja veel rohkem ^ad ühiskondlikelt ja rahvuspoliiti-tegev
neist tahtsami siiski Rahva- nõudev. Ajakirjaniku informatsioo- H^teit aladelt. On vaja omada era-kasvatuse
tahtuses^ Haridusdirek- nid ja seisukohad ei saa alati olla ^dset visadust ja veendumust, et .
tooriumi juures, mis rahva hulgas õiged, eksimine on inimlik, kuid ^uuta nii pikk aeg väsimatult jat-sai
tunavaks ,,lambakasvatuse ni- kui eksitus on kord trükimusta j^^ta võitlust oma rahva tõe ja oi­me
all. Tema hooleks oh propa- näinud, pole võimalik seda olema: g^se eest. Peeter Möldre on nende
gancia tegemme ja ta tõotas koos tuks teha, ka siis kui ilmub õien- rohkete aastate jooksul, mil ta ees-kmdralkomissariaadi
juures tegut- dus (lk. 15). ' ti pagulasavalikkuses on tegutse-seva
Propaganda osakomiaga.^ Jarg- gee. ongi omamoodi lähtekoht ^ud, näidanud et ta selle ülesande-
, neb eriti huvitav eesti ajakirjandu- teoses leiduvaile paljudele eksitus- ^ on hästi toime tulnud
se juhtimise osa kuni rinde kokku- tele, nimede ja aegade juures. Ise- soovime tublile eestlasele tema
varisemisem. gi ajalehe hrnii, kus ta kodumaal juubelipäeval, et tal ees seisaks
Saksamaal saab ta kogeda ka ^^^^^11 toodud. Kuidas veel palju õnnerikkaid eluaastaid
Kolmanda riigi madalamat poolt ^fb sellise teose vastu ajaloolise ja et täituksid need lootused mille-
— koonduslaagrit Siis järgneb olemekirjandusliku teosena, nagu ^e eest ta nii väsimatult on tööta-elu
kodutu laagrieianikuna, vabri- memuaarteos on tekkida usaldust? nud.
kutööHsena Inglismaal ja sealt mõ- ^Jalenes saab õiendada jargmi- LEo
ned aastad hUjem edasi Kanadasse. T^^^^^j '''' f ^^^^^^ f ^ " 1 °"
Siin leidis sündmuste keerisesse ^i^^^^^Jl^^d [askemad, km just
sattunud mees lõpuks rahuliku ko- väljaandja ei korrigeeri eksitusi ja sõnavõttudes on katsunud juhen-du.
l''^^^. "^^^^ davalt edasi anda.
hele paigutamiseks. Kuid seda saa-
On neid, kes väidavad, et „Esto- nuks vältida kui andnuks käsikirja Veidenbaumi raamatu teises osas
nia mässust" poleks tohtinud kir- mõnele kaasaegsele lugeda. on kaks novelli, mis omalt poolt
jutada, kuna see on meie riigi õn- Teoses on valik katkeid S. Vei- näitavad autori kirjanduslikku kal-neaega
varjutav. Aga noorele an- denbaumi kõnedest ja sõnavõttu- duvust; seda stiilivarjundit on ka
dekale mehele, kelle elust ilusas dest mitmesugustel sündmustel, mõnevõrra olnud mälestuste kirjel-
Vabas Eestis kulus neli aastat milles väljendub tema elufilosoo- damisel. ?
vanglaeluks — oli pihtimus vaja- fia, mida ta rohkeis sünnipäeva-