1985-10-03-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. n
Kuuendad olümpiamängud peeti
juuni lõpul Roomas. Need kestsid
iilieksa j^eva 4330 osalejaga 48
riigist. Suurimalt olid esindatud
Itaalia — 1435^L.-^äksama
646,: ÜSA — 355, Inglismaa
230 ja Austraalia
dalaste grupis oli 61, neist 17 naist.
Võistlused peeti nelja väga heal ja
lähestikku staadionil kaasaarVar
tud 1960. a. Olümpiastaadion,
Mussolini ajal ehitatud Marini
staadioni kaisütati avatserempo-
Enim võistlejaid oli maratonis
1007. Ägnesid 50^ 100
m, lOOOÖ m ja200 in JooMdWe
600 osalejaga. Võistluse suurusest
- aiinab ettekuiutust teadmine, et 11-
Ees klassis lOÖm võitjate selgita-sniseks
korraldati 135 starti
gudesuurstlndmüseks, kohe pärast
avatserenioomat, kujunes kahe üle
90-aastase mehe duell 100 m jooksus*
Võitis AzadSiflgh Indiast ajar
ga 29^,95; jättes itaallase F. ibcco
teiseks. Kokku mehed tegid 20 ja
naised i 22 maailmarekordit, enar
muses 400 m jodksus ja iolmik-hüppes
(kolmes vanuseklassis
meestele)> 800 ning 5000 nv jooksudes
(neljas klassis naistele).
Ameerika medalite hulk oli
163 (54 kulda, 58 ftõbedät ja 51
pronksi); Kanadaläste saak oli 41
medaUt(17, 14Ja 10).
Eesti':: vibulaskevõistUistel võitis
jQaistest ülekaalukalt noortddassi
kuuluv vüjandlanna Anne Päkas
240 J silmaga. See ön parim tulemus
käesoleval aastal Eestis har= •
jutuses FITA-2. 60 in^^^d^^^
püstitas ta uue Eesti noorte rekordi
319, kordas 307 silmaga 50 m
rökordit ja laskis 30 m võrdselt
Ave Peetriga 342 sikna, nais on samuti
noorterekordi kprdamine.
Teise köha sai Aigi Lillep 2387 silmaga
ja kolmanda temale ühe sil- ?
maga kaotanud Ghristyn Villik;
Ka jaan Ix>ti võit ülekaalukas.
Olles parim kõigil distantsidel,
kogus' ta harjutuses FFIArZ 2536
sihna, niis on uus Eesti rekordi ja
ületab Mati Vaikjärve tippsumma
26 sihnaga^ Teiseks jäi Andrus
Konibe 2456 ja kohnandaks Märt
RoostfÄ 2274 silmaga.
Võistluse teisel poolel selgitati
Tallinna käesoleva aasta meistreid.
Naistest tuli esikohale Kersti Veer
1275; teine A o m e Ä ^
mas Tea Tael 1207 silnaaga. fees^
test kordas Jaan Lott Eesti r^ordi
1280, teiseks jäi Andrus Kombe
1218 j a; iMlmandakš Meevo Ruus
1163 sumaga.:
1 Illil- f I j ' •" " , • •—'•— '•—
Seedrbru lastesu ve^
kodu ujumisvõistluse
tobert Kreene
Tahelepanefaiid • QtsiB^
ff
HANS MEREri
istönia mcissusi', sõjastg Berliinist,
^ K^^
^ ^^^^^ 2^^
Tuntud tippspordi sj
ainult kaks oli edukad: P. 0'Brien
(M50) võitis kettaheite, äga k^^
litõukeš (kahekordne olümpia
loild) jäi teiseks.^^^^^^^^^^^^^^^^ ;
Mäaihna 22 parima masterät-ieedi
bulgäs oli kohn Jkanadajast:
G.'Sn[uth(M40) võitis kohii ala,
L Hume (M7(i>) tegi kaks maailmarekordit,
E.K<^äk(N40) võir
tii kolm ala. i^ende hulka kuüh^
ka L. Marvin kahe maailmäre^^
/ 25 m vabalt: 1) Virve
1,00, 2) Kai-Lii Veer.
25mseUH:l)V.Aljas 1.03.
Fõikread: 1. Kerge puuehitus, 6.;
Vaht, järelvaataja, 10. ühe usundi
jumal, 11 .Raudteejaam Viljandimaal,
12. Lauamäng, 13. Kunstlik
kehaosa, 14. Muinasegiptuse jumalanna,
16. Aineerika filmidiiva, 18.
Soome kirjanduse suurkuju,, 19.
Vaev, valu, 22. Allpool asuv, 24.
Itaalia naiskirjanik, Nobeli preemia
laureaat, 25. Walter Scotti tuntumaid
teoseid, 27. Eesti kultuuriajakiri,
29. Kurtma, hädatsema, 32.
Põletab, 35. Ida pool, 36. Vanadusele,
37. Omaaegne eesti tantsu-kunstnik,
39. Rändan, 40. Antiikaja
suurmees, 41 .Vankri osad, 42.
Ehteasi, 43, Kiiruse vastand.
Püstreaidis 1. Hoonete grupid, 2.
Väike rull, 3. Kolme eesti heliloo-
; Eestlay Trei 1^
rontost, võitis kaugushüppe (3.98),
oli teine kohnikus (8.43) jä 80 m
fiökkeis (16,97), neljas odas (26.76)
ja^;^rgim;:(:1.20).;::
Maaihna Masterite
kui yäUtl kaks toroniolast tagasi
Juhatusse: D. Färquharson, presidendiks
ja A. Lynn, laekuriks. Otsustati
veel, et Maaihna Masterid
(WAVA) ühinevad Rahvusvahelise
Amatööratleetide Luduga gAAF)
25 m vabalt: 1) Aimee EUeF-büsch'
29,5, 2) Joanna Bläckwell,
3) Tiiu Nõmmik.
25 m selili: 1) J . BlackweÜ 38,2,
2) A. Ellerbusch, 3) T. Nõmmik.
25 iri riimuli: 1) A. EUerbtisch
45.0, 2) J. BlackwelL
•14—-«IS-aastased t ü t o t o d j ''
25 m vabalt: 1) ÄneU Ains^^^
17,8, 2) Krista Kädai, 3) Trüna
Ellerbusch.
25 m selüi: 1) T. Ellerbusch
23.1, 2) A. Amso, 3 ) K Kadai.
25 m rinnuli: 1) A. Ainso 22,2,
2) K. Kadai, 3) T. Ellerbusch.
25 m vabalt: 1) thomäs Re^
ja järgmised Mästerite Olümpiamängud
peetakse 1987. a. 29. növ.
—7. dets. Melbourae'is
27,7, 2) Eerik Aijas, 3) Jeremy
Stuzka.
25 m selüi: 1) T. Rebane 34,7,
2) J . Stuzka^ 3) E; Aljas.
25 m rinnuli: 1) T. Rebane 37,5,
2) J. Stuzka, 3) E. Aljas.
iO—ll-aastased pioisid:
25 m vabalt: 1) Allan JJ&baae
21,5, 2) Mark Paar, 3) Raivo
Nõmmik.
25mi5eliH: 1) M. Paar 25,4, 2)
A. Rebane, 3) Karl Rdjane.
25 m rinnuli: 1) A. Rebane
28,5, 2) M. Paar, 3) Arne Rungi.
141-15-aastaSed poisid:
25 m vabalt: 1) Peter Paas
16,12, 2) Ghris PeTry, 3) Hend-rik
Nõmmik.
25 m seM: 1) P. Paas 22,13, 2)
C Perry, 3) H. Nõmmik. :
. 25 m rmnuli: 1) P. Paas 24,5,^
2) C. Perry, 3) H. Nõmmik.
ja nimi, 4. Teatud ilutaimed, 5.
Baltikumi ikäsitlev kogu raamatuid
või ürikuid, 7. Üks nn. väikestest
prohvetitest, 8. Eesti ooperilaulja,
9. Kreeka saar, 12. Fakulteedi juhataja
ülikoolis, inglise keeles, 15.
Seal asuvad paljude eestlaste viimsed
puhkepaigad, 16. Suurem kui
tänav, 17. Kanada pikemaid jõgesid.
20. Võõrapärane mehenimi, 21.
Isiklik asesõna, 23. Lame oru põhi,
26. Omaaegne film ja populaarne
lööklaul,. ka ühe Euroopa linna
nimi, 28. Tuleb kirjutada postisaadetisele,
29. Kole, 30. Kahe joone
vaheline osa tabelis, 31. Mehenimi,
33. Kattev kest, ümbris, 34.
. . . torm — loodusnähe, 37. Lai
hunnik, 38. Taani helilooja, populaarse
tango autor.
m 125(5;:
mUfWBw Jil B M n O ^ R S
M. SILLAOTSA
MSmiiM — peiliM $4.75
KilhittrifMdrcnihiiaiiogo^
IVAR IVASKI poew
. Põiicread: i : Sm^^ Tlk, 6. Pit-ka,
10. Paar, 11. Jäma, 12. Suvi,
13. Raasiku, 15. Soela, 17. Els, 18.
Gish, 19. Ink, 21. Irene, 24. Usk, |
25. Sate, 27, Emmet, 29. Oks, 31.
Puhvet, 33. Danton, 36. Ema, 37.
Virgo, 39. Lear, 41. Goa, 42.
Ambla, 44. Toa, 46. Ader, 48.
Lai, 50. Salla, 52. Burlesk, 54.
Kane, 55. Soop, 56. Esta.
Püstread: 1. Saal, 2. Maasik, 4.
Ijk, 5. Kaugem, 6. Pa;ss, 7. Tse, 8.
Kulikov, 9. Avan, 10. Pretsedent,
14. Ine, 16. Ohutu, 20. Kostariika,
22. Rüüt, 23. Nenni, 26. Alam, 28.
Epsom, 30. Kera, 32. Hull, 34.
Nagaan, 35. Ovaal, 38. Garbo,
40. Eales, 43. Bar, 45. Osa, 47.
Das, 49. Ast, 51. Le, 53. Up.
nmmBBS^ Jaš» ftfamist > virimiMfaywt MMi
Hind $7.(M) plaslSO eentl^^
VABAEESIlJ^EtaHtases
MtmoiL
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval „VABA EESTLASE^
Ms|as iraamatiite müfigOanal.
talitluses |a kooUShtatei Eesli
HIND $d.O® postfteci
liiiiMiiiiiiiiHiiiHiiHHiiiiiiiiiiyiniiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiniiiniiiiiiiiis^
Moskva rahuga 1940 loovutatud
maa-ala. Vaid Kesk-Karjala elanikud
võisid püsida • kodukohtades
esialgul. Lõunas oli evakueerimine
ulatuslikum. Moskva rahu piirijoonest
lääne poolele. Kokku lahkus
selle suveevakueerimiseks nimeta-tud
operatsiooniga sise-Soome peagu
260.000 karjalast, kellest osal
ohd kodud küll tulevasest piifijoo^
nest läänes.
elanikkonnale ettenähtud rongiga
Karjalast lahkusid.
Elanikkonna evakueerimine suvel
ja sügisel toimus ainult inimeste
kaitsemise alusel. Siis ei teadnud
veel keegi, kas see võiks olla lõplik
ümberasumine oma ködukohta-dest.
- •
Tähelepanekuid karjdciste saatusest
färetsSjc!
Selletõttu ei kuhjunud raudteejaamadesse
suuri inimhulki. Sellest
hoolimata kannatasid karjala eva-kueerijad
raskeid kaotusi Elisen-vaara
ja Simola raudteejaamade
pommitamisel, kus üle paarisaja
said surma.
Inimohvrite arv jäi väikseks ka
selletõttu, et N. Liit, ülevõimust
hoolimata, ei sooritanud laiaulatuslikumaid
raudteeühenduste pommi-tusi,
kuigi see oleks neil võimaldanud
takistada väeosade transporti
Ida-Karjalast Kaunasele,
elanikkonna
evakueerimine toimus märgatavamalt.
rahulikemais oludes. Rinne
kulges Ida-Karjalas üsna endisest
piirist ida pool. Hoolimata nõukogude
üksuste kiirest edasiliikumisest
ka selles suunas, jäi tsiviilelanikkonna
evakueerimine suurelt
osalt raudteel tehtavaks.
N. Liidu süurrünnak vaibus
juuli keskel, kui see hakkas oma
üksusi viima Soome rindelt Balti
rindele. Selleks ajaks oli tsiviilela-nikest
tühjendatud peagu kogu
Kui olukord rindel rahunes
muutus vältamatüks, et vähemalt
osa töövõimelisist evakueeritud
kar j alasist läksid tagasi lõjkustöö-dele
neile aladele, mis olid veel
soomlaste valduses. Teistkordsel
tagasiminekul oli kuni 15000 osavõtjat.
Kui Soome 1944. aasta septembri
alul küsis lõplikult erirahu ja
Karjala lõplik kaotamine vaherahu
kokkuleppe kohaselt oli vältimatu,
hakkas Kai:jalas palavlikuÜ-ne
lõikuse kogumise kampaania.
Elanikkonna. jä karj a evakueerimine
suvel evakueerimata jäänud aladelt
algas juba septembris, kui vaherahutingimused
olid riigi poliitilisele
juhtkonnale selgeks saanud.
Selletõttu elanikkonna ja karja
evakueerimine õnnestus hästi, kuna
aega oli küllaldaselt. Sügisevakuee-rimise
ajal viidi 4.-27. septembrini
1944 kokku peagu 70.000 karjalast
uuest piirist lääne poole.
1944. aasta lõikust ei jõutud täielikult
koguda, kuigi pingutusi tehti
ja Hiitolas oli laadmistöödel pidevalt
sõdureid, kes olid oma autodega
ka^ vilja taludest ära toomisel
abiks. Seal töötas ka grupp eesti
vabatahtlikke, kes viimase
Eesmärk oli olnud viia evakuee-rttavad
võimalikult kiiresti maa
lääneosadesse, sest ümberasujate
lõplik arv oli 1944. aasta juulis
veel teadmata. Ka Karjala linnade
elanikkond paigutati peaasjalikult
maale. Esialgul jäeti Helsingi,
Tampere ja Turu ümbruskonnad
evakueerituteta, et linnaelanikke
võinuks pommitamise ajal paigutada
varjendeisse, kui yenelane
mõelnuks uuesti ponunitamistega
alustada. Sel põhjusel paigutati
ülekaalukalt paljusid Vaasa lääni,
kuhu oli kä hea raudteeühendus
Savonlinna ja Haapamäe kaudu.
tHe pooled karjalasist elasid 1944.
aasta lõpul Vaasa, Tuni, Pori ja
Häme läänides. Evakueerimise järel
peeti uusi paigutusälasid vaid
ajutisteks.
Üks osa karjalasist, kes olid olnud
Jätkusõja ajal Karjalas, hakkasid
kohe tööd otsuna jä selleks
polnud raskusi, kuna sõjalõpu lähedal
ja järel oli suur nõudmine
tööjõule. Selle kõrval need maainimesed,
kel oli õigus maa saamiseks,
jäid esialgul ootama lõplikku
paigutuskohtä. Nendele tehti ja leiti
uusi asukohti, mis jätsid ajutise
olukorra nende igapäevases elus.
Kuna suurim osa evakueeritute
karjast ja osa põUumajandustöö-riistadest
suudeti päästa, anti juba
1944. aasta augustis seadus maa
vaheaegseks rentimiseks evakueeri-tuile.
Seda seadust täiendati ja jätkati
paaril korral veel hiljemgi.
Maainunestele selle tähendus andis
ajutise peatuspaiga, oli tähtiS töi-duandjana
ja samas see hoidis karjalased
„maa küljes kinni". Seadusel
oli rahvamajanduslik tähendus,,
kuna see andis töökohad tootmise
alal. Nii oli evaküeerituile renditud
maad 1945. aastal 109.134 hektari,
mis aastatega pidevalt vähenes
kuni 1950. aastal oli veel vaid
4300 ha.
Jätkusõja ajal ei olnud evakueeritute
olukord nii soodus kui oli
ohiud 1940/41. Kaotatud sõda oli
rebinud ühiskonna poliitiliselt ha-juvile,
samasugusesse üksmeelsusse,
kui oli märtsis 1940 evakueeritute
vahel, polnud enam võimalust,
kuigi karjalaste omad read olid
endisest tigedamad sõjaaastate karmide
kogemuste tõttu. Evakueeri-tutele
meelepärase asutus- ja käh-jutasumaksnise
lahendamiseks oHd
opositsioommehed nüüd surunud
peale omi vaateid selle varemast
paremaks teostamiseks. Sõjajärjgne
poliitiline- ebakindlus oli tuntav
ümberasustitute elu korraldamisel.
Neis oludes ajutiselt majutatud
evakueeritud said kogeda sageli
eriti ebasõbralikku kohtlemist oma
peremeestelt, eriti Soome lääne-evakueeritute
ja nende
vahekorrad olid olnud
juba Talvesõja järel.
Vaasa lääni rootsikeelsel elanikkonnal
oli tekkinud arusaamine, et
karj alasi enam nende kodukohta-desse
rahul jpingu põhjal ei paigutata,
kuna ajutised majutatud ähvardasid
ona isandate maid, ega
võinud kilelkondade püsivatesse
keelesuhetesse tuua mingeid muu-
IIUHIIimffiRBSfift^
datusi. Sellest hoolimata piirkonna
päriselanikud pidasid suurkoosole-kuid,
kus nõuti eriti karmi häälega^
karjalaste saatmist mujale, kus
neile tuleks otsida uusi ajutisi ma-jutuskohti.
•
Linnaelanike paigutamine läks
suhteliselt kiiresti, kuigi nadki lõor
mulikult otsisid uut ja sobivamat
kodukohta. Mõned leidsid selle
vastavalt oma elukutsele üsna ker-kesti,
kuid teised pidid otsima mitmel
korral.
Maaelanikkonna lõplik paigutamine
oli võimalik alles selle järel,
kui paigutuskavad olid tehtud otse
maasaamise seaduse alusel. Siis ei
ole üllatav et näiteks Vaasa lääni
lääneosad tühjenesid peagu täiesti
evakueerituist, kuna seal ei olnud
maad üldse saada. Osa lahkus sealt
uue N. Liidu piiri lähedasele alale.
osas, kus
majutajate
tundlikud
Natuke üle poole evakueeritud
karjalasist olid saanud oma elatise
põllumajandusest ja selle kõrvaltegevusest
endises kodukohas. Põllupidajate
ümberasustamiseks oli juba
Talvesõja järel võetud vastu
kiir-asustusseadus, mida suudeti ka
rakendada enne Jätkusõja algust.'
See põhines asustuslaenudele ja
soome asüstusameti traditsioonide-le.
Selles arvestati Karjala maaühiskonna
olemust ja konkreetseid
vajadusi nii hästi kui 1940. aasta
oludes oli võimalik. Tagasi vaadates
peetakse seda parimaks karjalaste
kohalt.
31(5
Õhtl
1^
ISI
D04
.1'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851003 |
Description
| Title | 1985-10-03-06 |
| OCR text | Nr. n Kuuendad olümpiamängud peeti juuni lõpul Roomas. Need kestsid iilieksa j^eva 4330 osalejaga 48 riigist. Suurimalt olid esindatud Itaalia — 1435^L.-^äksama 646,: ÜSA — 355, Inglismaa 230 ja Austraalia dalaste grupis oli 61, neist 17 naist. Võistlused peeti nelja väga heal ja lähestikku staadionil kaasaarVar tud 1960. a. Olümpiastaadion, Mussolini ajal ehitatud Marini staadioni kaisütati avatserempo- Enim võistlejaid oli maratonis 1007. Ägnesid 50^ 100 m, lOOOÖ m ja200 in JooMdWe 600 osalejaga. Võistluse suurusest - aiinab ettekuiutust teadmine, et 11- Ees klassis lOÖm võitjate selgita-sniseks korraldati 135 starti gudesuurstlndmüseks, kohe pärast avatserenioomat, kujunes kahe üle 90-aastase mehe duell 100 m jooksus* Võitis AzadSiflgh Indiast ajar ga 29^,95; jättes itaallase F. ibcco teiseks. Kokku mehed tegid 20 ja naised i 22 maailmarekordit, enar muses 400 m jodksus ja iolmik-hüppes (kolmes vanuseklassis meestele)> 800 ning 5000 nv jooksudes (neljas klassis naistele). Ameerika medalite hulk oli 163 (54 kulda, 58 ftõbedät ja 51 pronksi); Kanadaläste saak oli 41 medaUt(17, 14Ja 10). Eesti':: vibulaskevõistUistel võitis jQaistest ülekaalukalt noortddassi kuuluv vüjandlanna Anne Päkas 240 J silmaga. See ön parim tulemus käesoleval aastal Eestis har= • jutuses FITA-2. 60 in^^^d^^^ püstitas ta uue Eesti noorte rekordi 319, kordas 307 silmaga 50 m rökordit ja laskis 30 m võrdselt Ave Peetriga 342 sikna, nais on samuti noorterekordi kprdamine. Teise köha sai Aigi Lillep 2387 silmaga ja kolmanda temale ühe sil- ? maga kaotanud Ghristyn Villik; Ka jaan Ix>ti võit ülekaalukas. Olles parim kõigil distantsidel, kogus' ta harjutuses FFIArZ 2536 sihna, niis on uus Eesti rekordi ja ületab Mati Vaikjärve tippsumma 26 sihnaga^ Teiseks jäi Andrus Konibe 2456 ja kohnandaks Märt RoostfÄ 2274 silmaga. Võistluse teisel poolel selgitati Tallinna käesoleva aasta meistreid. Naistest tuli esikohale Kersti Veer 1275; teine A o m e Ä ^ mas Tea Tael 1207 silnaaga. fees^ test kordas Jaan Lott Eesti r^ordi 1280, teiseks jäi Andrus Kombe 1218 j a; iMlmandakš Meevo Ruus 1163 sumaga.: 1 Illil- f I j ' •" " , • •—'•— '•— Seedrbru lastesu ve^ kodu ujumisvõistluse tobert Kreene Tahelepanefaiid • QtsiB^ ff HANS MEREri istönia mcissusi', sõjastg Berliinist, ^ K^^ ^ ^^^^^ 2^^ Tuntud tippspordi sj ainult kaks oli edukad: P. 0'Brien (M50) võitis kettaheite, äga k^^ litõukeš (kahekordne olümpia loild) jäi teiseks.^^^^^^^^^^^^^^^^ ; Mäaihna 22 parima masterät-ieedi bulgäs oli kohn Jkanadajast: G.'Sn[uth(M40) võitis kohii ala, L Hume (M7(i>) tegi kaks maailmarekordit, E.K<^äk(N40) võir tii kolm ala. i^ende hulka kuüh^ ka L. Marvin kahe maailmäre^^ / 25 m vabalt: 1) Virve 1,00, 2) Kai-Lii Veer. 25mseUH:l)V.Aljas 1.03. Fõikread: 1. Kerge puuehitus, 6.; Vaht, järelvaataja, 10. ühe usundi jumal, 11 .Raudteejaam Viljandimaal, 12. Lauamäng, 13. Kunstlik kehaosa, 14. Muinasegiptuse jumalanna, 16. Aineerika filmidiiva, 18. Soome kirjanduse suurkuju,, 19. Vaev, valu, 22. Allpool asuv, 24. Itaalia naiskirjanik, Nobeli preemia laureaat, 25. Walter Scotti tuntumaid teoseid, 27. Eesti kultuuriajakiri, 29. Kurtma, hädatsema, 32. Põletab, 35. Ida pool, 36. Vanadusele, 37. Omaaegne eesti tantsu-kunstnik, 39. Rändan, 40. Antiikaja suurmees, 41 .Vankri osad, 42. Ehteasi, 43, Kiiruse vastand. Püstreaidis 1. Hoonete grupid, 2. Väike rull, 3. Kolme eesti heliloo- ; Eestlay Trei 1^ rontost, võitis kaugushüppe (3.98), oli teine kohnikus (8.43) jä 80 m fiökkeis (16,97), neljas odas (26.76) ja^;^rgim;:(:1.20).;:: Maaihna Masterite kui yäUtl kaks toroniolast tagasi Juhatusse: D. Färquharson, presidendiks ja A. Lynn, laekuriks. Otsustati veel, et Maaihna Masterid (WAVA) ühinevad Rahvusvahelise Amatööratleetide Luduga gAAF) 25 m vabalt: 1) Aimee EUeF-büsch' 29,5, 2) Joanna Bläckwell, 3) Tiiu Nõmmik. 25 m selili: 1) J . BlackweÜ 38,2, 2) A. Ellerbusch, 3) T. Nõmmik. 25 iri riimuli: 1) A. EUerbtisch 45.0, 2) J. BlackwelL •14—-«IS-aastased t ü t o t o d j '' 25 m vabalt: 1) ÄneU Ains^^^ 17,8, 2) Krista Kädai, 3) Trüna Ellerbusch. 25 m selüi: 1) T. Ellerbusch 23.1, 2) A. Amso, 3 ) K Kadai. 25 m rinnuli: 1) A. Ainso 22,2, 2) K. Kadai, 3) T. Ellerbusch. 25 m vabalt: 1) thomäs Re^ ja järgmised Mästerite Olümpiamängud peetakse 1987. a. 29. növ. —7. dets. Melbourae'is 27,7, 2) Eerik Aijas, 3) Jeremy Stuzka. 25 m selüi: 1) T. Rebane 34,7, 2) J . Stuzka^ 3) E; Aljas. 25 m rinnuli: 1) T. Rebane 37,5, 2) J. Stuzka, 3) E. Aljas. iO—ll-aastased pioisid: 25 m vabalt: 1) Allan JJ&baae 21,5, 2) Mark Paar, 3) Raivo Nõmmik. 25mi5eliH: 1) M. Paar 25,4, 2) A. Rebane, 3) Karl Rdjane. 25 m rinnuli: 1) A. Rebane 28,5, 2) M. Paar, 3) Arne Rungi. 141-15-aastaSed poisid: 25 m vabalt: 1) Peter Paas 16,12, 2) Ghris PeTry, 3) Hend-rik Nõmmik. 25 m seM: 1) P. Paas 22,13, 2) C Perry, 3) H. Nõmmik. : . 25 m rmnuli: 1) P. Paas 24,5,^ 2) C. Perry, 3) H. Nõmmik. ja nimi, 4. Teatud ilutaimed, 5. Baltikumi ikäsitlev kogu raamatuid või ürikuid, 7. Üks nn. väikestest prohvetitest, 8. Eesti ooperilaulja, 9. Kreeka saar, 12. Fakulteedi juhataja ülikoolis, inglise keeles, 15. Seal asuvad paljude eestlaste viimsed puhkepaigad, 16. Suurem kui tänav, 17. Kanada pikemaid jõgesid. 20. Võõrapärane mehenimi, 21. Isiklik asesõna, 23. Lame oru põhi, 26. Omaaegne film ja populaarne lööklaul,. ka ühe Euroopa linna nimi, 28. Tuleb kirjutada postisaadetisele, 29. Kole, 30. Kahe joone vaheline osa tabelis, 31. Mehenimi, 33. Kattev kest, ümbris, 34. . . . torm — loodusnähe, 37. Lai hunnik, 38. Taani helilooja, populaarse tango autor. m 125(5;: mUfWBw Jil B M n O ^ R S M. SILLAOTSA MSmiiM — peiliM $4.75 KilhittrifMdrcnihiiaiiogo^ IVAR IVASKI poew . Põiicread: i : Sm^^ Tlk, 6. Pit-ka, 10. Paar, 11. Jäma, 12. Suvi, 13. Raasiku, 15. Soela, 17. Els, 18. Gish, 19. Ink, 21. Irene, 24. Usk, | 25. Sate, 27, Emmet, 29. Oks, 31. Puhvet, 33. Danton, 36. Ema, 37. Virgo, 39. Lear, 41. Goa, 42. Ambla, 44. Toa, 46. Ader, 48. Lai, 50. Salla, 52. Burlesk, 54. Kane, 55. Soop, 56. Esta. Püstread: 1. Saal, 2. Maasik, 4. Ijk, 5. Kaugem, 6. Pa;ss, 7. Tse, 8. Kulikov, 9. Avan, 10. Pretsedent, 14. Ine, 16. Ohutu, 20. Kostariika, 22. Rüüt, 23. Nenni, 26. Alam, 28. Epsom, 30. Kera, 32. Hull, 34. Nagaan, 35. Ovaal, 38. Garbo, 40. Eales, 43. Bar, 45. Osa, 47. Das, 49. Ast, 51. Le, 53. Up. nmmBBS^ Jaš» ftfamist > virimiMfaywt MMi Hind $7.(M) plaslSO eentl^^ VABAEESIlJ^EtaHtases MtmoiL Oskar Lutsu KEVADE Saadaval „VABA EESTLASE^ Ms|as iraamatiite müfigOanal. talitluses |a kooUShtatei Eesli HIND $d.O® postfteci liiiiMiiiiiiiiHiiiHiiHHiiiiiiiiiiyiniiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiniiiniiiiiiiiis^ Moskva rahuga 1940 loovutatud maa-ala. Vaid Kesk-Karjala elanikud võisid püsida • kodukohtades esialgul. Lõunas oli evakueerimine ulatuslikum. Moskva rahu piirijoonest lääne poolele. Kokku lahkus selle suveevakueerimiseks nimeta-tud operatsiooniga sise-Soome peagu 260.000 karjalast, kellest osal ohd kodud küll tulevasest piifijoo^ nest läänes. elanikkonnale ettenähtud rongiga Karjalast lahkusid. Elanikkonna evakueerimine suvel ja sügisel toimus ainult inimeste kaitsemise alusel. Siis ei teadnud veel keegi, kas see võiks olla lõplik ümberasumine oma ködukohta-dest. - • Tähelepanekuid karjdciste saatusest färetsSjc! Selletõttu ei kuhjunud raudteejaamadesse suuri inimhulki. Sellest hoolimata kannatasid karjala eva-kueerijad raskeid kaotusi Elisen-vaara ja Simola raudteejaamade pommitamisel, kus üle paarisaja said surma. Inimohvrite arv jäi väikseks ka selletõttu, et N. Liit, ülevõimust hoolimata, ei sooritanud laiaulatuslikumaid raudteeühenduste pommi-tusi, kuigi see oleks neil võimaldanud takistada väeosade transporti Ida-Karjalast Kaunasele, elanikkonna evakueerimine toimus märgatavamalt. rahulikemais oludes. Rinne kulges Ida-Karjalas üsna endisest piirist ida pool. Hoolimata nõukogude üksuste kiirest edasiliikumisest ka selles suunas, jäi tsiviilelanikkonna evakueerimine suurelt osalt raudteel tehtavaks. N. Liidu süurrünnak vaibus juuli keskel, kui see hakkas oma üksusi viima Soome rindelt Balti rindele. Selleks ajaks oli tsiviilela-nikest tühjendatud peagu kogu Kui olukord rindel rahunes muutus vältamatüks, et vähemalt osa töövõimelisist evakueeritud kar j alasist läksid tagasi lõjkustöö-dele neile aladele, mis olid veel soomlaste valduses. Teistkordsel tagasiminekul oli kuni 15000 osavõtjat. Kui Soome 1944. aasta septembri alul küsis lõplikult erirahu ja Karjala lõplik kaotamine vaherahu kokkuleppe kohaselt oli vältimatu, hakkas Kai:jalas palavlikuÜ-ne lõikuse kogumise kampaania. Elanikkonna. jä karj a evakueerimine suvel evakueerimata jäänud aladelt algas juba septembris, kui vaherahutingimused olid riigi poliitilisele juhtkonnale selgeks saanud. Selletõttu elanikkonna ja karja evakueerimine õnnestus hästi, kuna aega oli küllaldaselt. Sügisevakuee-rimise ajal viidi 4.-27. septembrini 1944 kokku peagu 70.000 karjalast uuest piirist lääne poole. 1944. aasta lõikust ei jõutud täielikult koguda, kuigi pingutusi tehti ja Hiitolas oli laadmistöödel pidevalt sõdureid, kes olid oma autodega ka^ vilja taludest ära toomisel abiks. Seal töötas ka grupp eesti vabatahtlikke, kes viimase Eesmärk oli olnud viia evakuee-rttavad võimalikult kiiresti maa lääneosadesse, sest ümberasujate lõplik arv oli 1944. aasta juulis veel teadmata. Ka Karjala linnade elanikkond paigutati peaasjalikult maale. Esialgul jäeti Helsingi, Tampere ja Turu ümbruskonnad evakueerituteta, et linnaelanikke võinuks pommitamise ajal paigutada varjendeisse, kui yenelane mõelnuks uuesti ponunitamistega alustada. Sel põhjusel paigutati ülekaalukalt paljusid Vaasa lääni, kuhu oli kä hea raudteeühendus Savonlinna ja Haapamäe kaudu. tHe pooled karjalasist elasid 1944. aasta lõpul Vaasa, Tuni, Pori ja Häme läänides. Evakueerimise järel peeti uusi paigutusälasid vaid ajutisteks. Üks osa karjalasist, kes olid olnud Jätkusõja ajal Karjalas, hakkasid kohe tööd otsuna jä selleks polnud raskusi, kuna sõjalõpu lähedal ja järel oli suur nõudmine tööjõule. Selle kõrval need maainimesed, kel oli õigus maa saamiseks, jäid esialgul ootama lõplikku paigutuskohtä. Nendele tehti ja leiti uusi asukohti, mis jätsid ajutise olukorra nende igapäevases elus. Kuna suurim osa evakueeritute karjast ja osa põUumajandustöö-riistadest suudeti päästa, anti juba 1944. aasta augustis seadus maa vaheaegseks rentimiseks evakueeri-tuile. Seda seadust täiendati ja jätkati paaril korral veel hiljemgi. Maainunestele selle tähendus andis ajutise peatuspaiga, oli tähtiS töi-duandjana ja samas see hoidis karjalased „maa küljes kinni". Seadusel oli rahvamajanduslik tähendus,, kuna see andis töökohad tootmise alal. Nii oli evaküeerituile renditud maad 1945. aastal 109.134 hektari, mis aastatega pidevalt vähenes kuni 1950. aastal oli veel vaid 4300 ha. Jätkusõja ajal ei olnud evakueeritute olukord nii soodus kui oli ohiud 1940/41. Kaotatud sõda oli rebinud ühiskonna poliitiliselt ha-juvile, samasugusesse üksmeelsusse, kui oli märtsis 1940 evakueeritute vahel, polnud enam võimalust, kuigi karjalaste omad read olid endisest tigedamad sõjaaastate karmide kogemuste tõttu. Evakueeri-tutele meelepärase asutus- ja käh-jutasumaksnise lahendamiseks oHd opositsioommehed nüüd surunud peale omi vaateid selle varemast paremaks teostamiseks. Sõjajärjgne poliitiline- ebakindlus oli tuntav ümberasustitute elu korraldamisel. Neis oludes ajutiselt majutatud evakueeritud said kogeda sageli eriti ebasõbralikku kohtlemist oma peremeestelt, eriti Soome lääne-evakueeritute ja nende vahekorrad olid olnud juba Talvesõja järel. Vaasa lääni rootsikeelsel elanikkonnal oli tekkinud arusaamine, et karj alasi enam nende kodukohta-desse rahul jpingu põhjal ei paigutata, kuna ajutised majutatud ähvardasid ona isandate maid, ega võinud kilelkondade püsivatesse keelesuhetesse tuua mingeid muu- IIUHIIimffiRBSfift^ datusi. Sellest hoolimata piirkonna päriselanikud pidasid suurkoosole-kuid, kus nõuti eriti karmi häälega^ karjalaste saatmist mujale, kus neile tuleks otsida uusi ajutisi ma-jutuskohti. • Linnaelanike paigutamine läks suhteliselt kiiresti, kuigi nadki lõor mulikult otsisid uut ja sobivamat kodukohta. Mõned leidsid selle vastavalt oma elukutsele üsna ker-kesti, kuid teised pidid otsima mitmel korral. Maaelanikkonna lõplik paigutamine oli võimalik alles selle järel, kui paigutuskavad olid tehtud otse maasaamise seaduse alusel. Siis ei ole üllatav et näiteks Vaasa lääni lääneosad tühjenesid peagu täiesti evakueerituist, kuna seal ei olnud maad üldse saada. Osa lahkus sealt uue N. Liidu piiri lähedasele alale. osas, kus majutajate tundlikud Natuke üle poole evakueeritud karjalasist olid saanud oma elatise põllumajandusest ja selle kõrvaltegevusest endises kodukohas. Põllupidajate ümberasustamiseks oli juba Talvesõja järel võetud vastu kiir-asustusseadus, mida suudeti ka rakendada enne Jätkusõja algust.' See põhines asustuslaenudele ja soome asüstusameti traditsioonide-le. Selles arvestati Karjala maaühiskonna olemust ja konkreetseid vajadusi nii hästi kui 1940. aasta oludes oli võimalik. Tagasi vaadates peetakse seda parimaks karjalaste kohalt. 31(5 Õhtl 1^ ISI D04 .1' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-03-06
