1985-10-03-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ Octobr 3,1985 Nr. .74
mv..
Nr. 74]
JLAHKUS^MEIE K A L M EMAp V A P O M A JfA'
Sündinud 9: märtsü 1889 Kära^
Surnud 28.
MINO Ja UNDA
sündinud 9. detsenibril 1909 Eestiis
surnud 11. septembril 1985
Vancouvto Kanadas
ANN
Kas ema südant tunned Sa,
nii õrn, nirkinM, Ä .
Puhka räims!
IIINA: •;
'PEETER ja JUm^
PpkEL ja K A M
kes ta on annudv
m
Lahkus Igavesse rahusse armas emakene
Sündinud 9. augustil 1891
Surnud 30.
sündinud 9. detsembril 1909
iiitar. HELDI ahacaasaga;.
tütrepoeg yALEV perekonnaga
tütrepoeg UKU
ja OMAKSED kodumaal
Ärasaatmine reedleL 4. ©ktoobrÜ kell 10 hommikul Newblgging'
matusemajast.
iUTAlaEIMAR^J^
ANETTE
Annetused;
Jä mätestuäondid on tulumaksuvabad
Suimake^^^^^^c^ fiimetusod
tebtele eesti organisats
iidele
HELENE |a HUGO ALLESMA
ELLA ja BORIS KULL
LINDA ja VALDU LILLAKAS
ENDLA ja LEO SEP A
KARLVAIKLA
i
San Francisco Mariiie
Worid kolib
REDWOOD CITY, EALIFORraA:
Eestlastele hästituntud õpetlik lõbustuspark
Marine World Africa
USA jääb praeguses asukohas avatuks
kui k.a. septembrikuu lõpuni.
Talveperioodi kasutatakse
vaaiaskalade, delfiinide ja maaloo-made
ülevümiseks Vallejosse, kus
prae^ on käimas uue pargi ehita-
•.mine. • • • >
Marine Worldis toimus 1983. a.
Lääneranniku Eesti Päevade rahvapidu,
millest võttis osa 1200 eestlast.
Sealse delfiinide staadioni
tornis üutses kaks aastat replika
ajaloolisest iuulelipust„Vana Toomas"
ja Eesti Päevade ajal ning
järgnenud kahel kuul lehvis seal
. ka 'sM-must-valge vimpel.
Uus Marine World Vallejos, milline
linn asub San Franciscost 25
miili põhja suunas tuleg kaks korda
suurem ja pakub külastajatele
palju uudsusi, mis kohandatud
elektroonika-raalide ajastule. Park
läheb maksma 40 miljonit dollarit
selle esimeses faasis. Ehitajaks on
eestlaste sõber, kreeka päritoluga
senine pargi omanik ja direktor
Michael B. Demetrios.
Praeguse Marine Worldi kohale
ehitatakse kprghotelle, büroode
hooneid j ä kujundatakse uus konverentside
tsentrum San Francisco
poolsaarele, mUlihe praegu selles
piu-kohnas puudub.
Nüsüs ei ole võimatu, et kümne
aasta pärast eestlased kohtuvad
samas kohas, aga erinevates olukordades.
Äsjalõppenud Portlandi Eesti Päevad
lasevad oletada ja tuletada
uusi suundi.
Marme Worldi avamine Vellejos
toimub kavade kohaselt 1986. a.
kevadeL Looduslikult on uus asukoht
meeldivam ~ järve kaldal
mägedevahelises puudega kaetud
orus.
• 0
poolda sanktsioone
OTTAWA — Inglise välisminister
Geoffroy Howc, kes pidas läbirääkimisi
Kanada valitsusega,
lükkas resoluutselt tagasi sanktsioonid
LQuna-Aäfrika vastu, kui
abinõu surve avaldamiseks apartheidi
lõpetamisele. Samal ajal on
Kanada välisminister valmis täie-ulatuslikeks
majanduslikeks ja diplomaatlikeks
sanktsioonideks. Ka-nanada
kaevurite ametiühingu tegelane
nõudis, et park välisministri
kohalt lähküksj pärast seda kui
ta nõudis lõunaäafrika kapitaliga
töötava kaevanduse sulgemist. Selle
sammuga kaotaksid ligi 2000 töölist:
töökohad ja kogu 9000 elani-
. kuga käevanduslinn oleks ~ müratud
kadumisele. >
LINDA ja MARTTAMM kaudu tulumaksuvaba kviitun
saamiscflo. — Eesti Maja, 9^^^
Broadvifiw Ave.^ Ibroot©, '^«^
^^^^^^^^^^^^^^ L M
NÖRTHYOEl^ONt
M2R2S9
f364lf0
Kodus22^
Avatud 7 i^ieya nädaks.
FLORIST
• / LTD;.
MATUSEMAJÄ
oa Iile 115, luista Jceofaud Metropo
tot sama perekomia podt v^
Moderniseeritud avaraÜ ruumid, kvalifitseeritud per^öal Ja
jariomiseruuBoi ^
HAÜAKIVIB
jEesti ettevõte
YÖNCE MIMOIÜAI^^^^I^
2044 Yonge St Toron^
OntM4SlŽ9
(Davisvüle & Eglintoni vaiiei)
Pahandused ja õnnetuse^ Niguliste
kiriku remontimisel on lõppenud.
.30. detsembril toimunud kontsert
anti ehitajatele, projekteerijatele ja
restaureerijatele, kelle „jõupingutuste
tulemusel" on unikaalsest
arhitektuurimälestisest saanud
omalaadne müüseum-kontserdi^
saal. Eesti NSV Ruklilm Kunstimuuseumi
filiaal. Niguliste taastja-jate
auks esinesid Eesti NSV Rük-liku
Filharmoonia kunstikoUddii-vid
ja solistid.
Nagu nüüd selgulj, võttis arhitektuurimälestise
Äistamisest osa
üle 50 Eestis olevat organisatsiooni,
abi toodi ka Leningradist ja
Leedumaalt, samuti Poolast, kust
varemgi on toodud Tallüma vanade
hoonete restaureerijaid. Kõigi
nimed pandi Mrja ürikus, mis koos
muude reliikviatega asetati torni-kiivrrioiUatud
munasse. _
Suurt toetust oüd ehitajad saanud
tallinlastelty kes vabal ajal tulid
Nigulistet toetama. Kuigi juba
kontsert peeti, polevat Niguliste
süski veel valmis, tööd jätkuvad,
torniküver tuleb katta vaskplekiga.
Kevadel alustatakse muuseumieks-ponaätide
kohalepaigutamisega ja
ümbruse korrastamisega.
^^^^^^^^^^^^^^ 1^ hiljuti Ahrena"
maal kiilas Soome peapiiskopil John Yiksfrölbiil^^^^^te^ oli
seal siiyitamas. Kohalik leht intervjneeris peapiiskop
HarU, kes muide näib omavat võimaluse väliskülastusiks
ja kes on Soomes käinud juba 15 korda.
: Kui kõva korra alla on okupeeritud
Eestis elav peapüskop, selgub
kohe, et ta intervjuus poole šõna-
'ga ei eksi korra, käsu-keelu vastu.
Ta rõhutanud intervjuus, et ,,Eesti
kirikul pole mingeid probleeme'*.
Ka eesti keel ja kultuur polevat
mingis ohus sisserändajaüe vaatamata.
Sisseränd olevat tingitud töökäte
puudusest. Vümaseü aastakümneil
on sisse rännanud venelasi,
ukramlasi, valgevenelasi jt.
1,5 miljoni elaniku juures olevat
Eestis 900.000 eesüast. Ja ikkagi
'väidab peapiiskop, et eesti kultuur
polevat inmgis ohus. Et seda näidanud
ka laulupidu 30.000 lauljaga.
Luteri kirikul Eestis olevat 145
kogudust ja 200.000 liiget. Kolm kogudust
asuvad väljaspool Eestit,
neist üks Petroskois, teine Pusfaki-nos
Vene Karjalas ja kolmas Pet-saris.
Leningradi lähedal.
: T.: L MORIOSON Fumc^
467 l^i^iMimie St., ToroBit®, Ont M4S IKS
^^^^^^^^^
Tähelepanul uus A^
•nge Street (lõunapool Steeles A
NOTth York^ Ontario M2M 3W9
T^L<416) 221-1159
rsaaxa
Kiriklikest eestlastest olevat 80
prots. luterlased, 5—7 protsi ap.
õigeusku ja 5 prots. Baptistid ja
metodistid.
Tegutsevat ka kaks katoliku kogu-
•dust./Vv ^"^^
Püblite puudust, mUlest kirjutab
lääne ajaklrjaHdus, Eestis polevat.
Pübleid ja psalmiraamatuid on
küllalt. Hark teatas ka, et umbes
aasta pärast ümub uus Piibli tõlge,
mille Uue Testamendi osa juba
lõpetatud. Töötatakse koos soomlastega
vastavates komisjonides.
Hark väitnud, et kristlased võivad
vabalt oma usutalitusi teostada.
Kuigi enamus kirikusse ei kuulu,
ei ole neil ka midagi kiriku vastu.
Varem on kiriku liikmete arv
vähenenud, nüüd on siee jäänud
seisma. "
Usuteaduse õppijaid teoloogilises
instituudis on kogunenud enam,
ja nende arv on tõusnud 25-elt
' 'ss-ie.:
Kirikukoorid laulupeos ei' osalenud.
Muidugi seda ei ütelda, et neid
ei lubatud. Kooride liikmeid olnud
aga laulmas, teiste kooride koosseisus.
Peapüskop ei teadnud midagi, et
kirikukommete täitmine viib inimese
kohalt vallandamiseni. Noori
narritakse kui nad on kirikurahvas
•jne.;;.
Peapiiskop Hark valdab soome
keelt jä ta ütleb, et vaatab Tallinnas
Helsingi TVd.
Paljusid rootsi filme ta ei pooldavat.
Veel selgub, et peapiiskop läheb
tuleval aastal pensionile, olles
50 aastat tegutsenud õpetajana.
• • . (EPL),'/'
Kli
I
<£L^
LS.
Shv<
võit
züi
abielul
õigusciJ
sel rai
mille
letust,!
arvatei
midess
Uus
aastal
abielui
rekoni
sel õi^
dusest
nagu
ma, 01
dusestl
neljani
siis mj
da
peaks
kodu
VaJatJ
Bayvij
Hei.
Jul
Nl
Kahj
juhi
maks
kui
kodi
on tl
lam
vast
dilii
nik.
seadi
iliiiUillj
Sliliiltl
K(
TOI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851003 |
Description
| Title | 1985-10-03-04 |
| OCR text | ^ Octobr 3,1985 Nr. .74 mv.. Nr. 74] JLAHKUS^MEIE K A L M EMAp V A P O M A JfA' Sündinud 9: märtsü 1889 Kära^ Surnud 28. MINO Ja UNDA sündinud 9. detsenibril 1909 Eestiis surnud 11. septembril 1985 Vancouvto Kanadas ANN Kas ema südant tunned Sa, nii õrn, nirkinM, Ä . Puhka räims! IIINA: •; 'PEETER ja JUm^ PpkEL ja K A M kes ta on annudv m Lahkus Igavesse rahusse armas emakene Sündinud 9. augustil 1891 Surnud 30. sündinud 9. detsembril 1909 iiitar. HELDI ahacaasaga;. tütrepoeg yALEV perekonnaga tütrepoeg UKU ja OMAKSED kodumaal Ärasaatmine reedleL 4. ©ktoobrÜ kell 10 hommikul Newblgging' matusemajast. iUTAlaEIMAR^J^ ANETTE Annetused; Jä mätestuäondid on tulumaksuvabad Suimake^^^^^^c^ fiimetusod tebtele eesti organisats iidele HELENE |a HUGO ALLESMA ELLA ja BORIS KULL LINDA ja VALDU LILLAKAS ENDLA ja LEO SEP A KARLVAIKLA i San Francisco Mariiie Worid kolib REDWOOD CITY, EALIFORraA: Eestlastele hästituntud õpetlik lõbustuspark Marine World Africa USA jääb praeguses asukohas avatuks kui k.a. septembrikuu lõpuni. Talveperioodi kasutatakse vaaiaskalade, delfiinide ja maaloo-made ülevümiseks Vallejosse, kus prae^ on käimas uue pargi ehita- •.mine. • • • > Marine Worldis toimus 1983. a. Lääneranniku Eesti Päevade rahvapidu, millest võttis osa 1200 eestlast. Sealse delfiinide staadioni tornis üutses kaks aastat replika ajaloolisest iuulelipust„Vana Toomas" ja Eesti Päevade ajal ning järgnenud kahel kuul lehvis seal . ka 'sM-must-valge vimpel. Uus Marine World Vallejos, milline linn asub San Franciscost 25 miili põhja suunas tuleg kaks korda suurem ja pakub külastajatele palju uudsusi, mis kohandatud elektroonika-raalide ajastule. Park läheb maksma 40 miljonit dollarit selle esimeses faasis. Ehitajaks on eestlaste sõber, kreeka päritoluga senine pargi omanik ja direktor Michael B. Demetrios. Praeguse Marine Worldi kohale ehitatakse kprghotelle, büroode hooneid j ä kujundatakse uus konverentside tsentrum San Francisco poolsaarele, mUlihe praegu selles piu-kohnas puudub. Nüsüs ei ole võimatu, et kümne aasta pärast eestlased kohtuvad samas kohas, aga erinevates olukordades. Äsjalõppenud Portlandi Eesti Päevad lasevad oletada ja tuletada uusi suundi. Marme Worldi avamine Vellejos toimub kavade kohaselt 1986. a. kevadeL Looduslikult on uus asukoht meeldivam ~ järve kaldal mägedevahelises puudega kaetud orus. • 0 poolda sanktsioone OTTAWA — Inglise välisminister Geoffroy Howc, kes pidas läbirääkimisi Kanada valitsusega, lükkas resoluutselt tagasi sanktsioonid LQuna-Aäfrika vastu, kui abinõu surve avaldamiseks apartheidi lõpetamisele. Samal ajal on Kanada välisminister valmis täie-ulatuslikeks majanduslikeks ja diplomaatlikeks sanktsioonideks. Ka-nanada kaevurite ametiühingu tegelane nõudis, et park välisministri kohalt lähküksj pärast seda kui ta nõudis lõunaäafrika kapitaliga töötava kaevanduse sulgemist. Selle sammuga kaotaksid ligi 2000 töölist: töökohad ja kogu 9000 elani- . kuga käevanduslinn oleks ~ müratud kadumisele. > LINDA ja MARTTAMM kaudu tulumaksuvaba kviitun saamiscflo. — Eesti Maja, 9^^^ Broadvifiw Ave.^ Ibroot©, '^«^ ^^^^^^^^^^^^^^ L M NÖRTHYOEl^ONt M2R2S9 f364lf0 Kodus22^ Avatud 7 i^ieya nädaks. FLORIST • / LTD;. MATUSEMAJÄ oa Iile 115, luista Jceofaud Metropo tot sama perekomia podt v^ Moderniseeritud avaraÜ ruumid, kvalifitseeritud per^öal Ja jariomiseruuBoi ^ HAÜAKIVIB jEesti ettevõte YÖNCE MIMOIÜAI^^^^I^ 2044 Yonge St Toron^ OntM4SlŽ9 (Davisvüle & Eglintoni vaiiei) Pahandused ja õnnetuse^ Niguliste kiriku remontimisel on lõppenud. .30. detsembril toimunud kontsert anti ehitajatele, projekteerijatele ja restaureerijatele, kelle „jõupingutuste tulemusel" on unikaalsest arhitektuurimälestisest saanud omalaadne müüseum-kontserdi^ saal. Eesti NSV Ruklilm Kunstimuuseumi filiaal. Niguliste taastja-jate auks esinesid Eesti NSV Rük-liku Filharmoonia kunstikoUddii-vid ja solistid. Nagu nüüd selgulj, võttis arhitektuurimälestise Äistamisest osa üle 50 Eestis olevat organisatsiooni, abi toodi ka Leningradist ja Leedumaalt, samuti Poolast, kust varemgi on toodud Tallüma vanade hoonete restaureerijaid. Kõigi nimed pandi Mrja ürikus, mis koos muude reliikviatega asetati torni-kiivrrioiUatud munasse. _ Suurt toetust oüd ehitajad saanud tallinlastelty kes vabal ajal tulid Nigulistet toetama. Kuigi juba kontsert peeti, polevat Niguliste süski veel valmis, tööd jätkuvad, torniküver tuleb katta vaskplekiga. Kevadel alustatakse muuseumieks-ponaätide kohalepaigutamisega ja ümbruse korrastamisega. ^^^^^^^^^^^^^^ 1^ hiljuti Ahrena" maal kiilas Soome peapiiskopil John Yiksfrölbiil^^^^^te^ oli seal siiyitamas. Kohalik leht intervjneeris peapiiskop HarU, kes muide näib omavat võimaluse väliskülastusiks ja kes on Soomes käinud juba 15 korda. : Kui kõva korra alla on okupeeritud Eestis elav peapüskop, selgub kohe, et ta intervjuus poole šõna- 'ga ei eksi korra, käsu-keelu vastu. Ta rõhutanud intervjuus, et ,,Eesti kirikul pole mingeid probleeme'*. Ka eesti keel ja kultuur polevat mingis ohus sisserändajaüe vaatamata. Sisseränd olevat tingitud töökäte puudusest. Vümaseü aastakümneil on sisse rännanud venelasi, ukramlasi, valgevenelasi jt. 1,5 miljoni elaniku juures olevat Eestis 900.000 eesüast. Ja ikkagi 'väidab peapiiskop, et eesti kultuur polevat inmgis ohus. Et seda näidanud ka laulupidu 30.000 lauljaga. Luteri kirikul Eestis olevat 145 kogudust ja 200.000 liiget. Kolm kogudust asuvad väljaspool Eestit, neist üks Petroskois, teine Pusfaki-nos Vene Karjalas ja kolmas Pet-saris. Leningradi lähedal. : T.: L MORIOSON Fumc^ 467 l^i^iMimie St., ToroBit®, Ont M4S IKS ^^^^^^^^^ Tähelepanul uus A^ •nge Street (lõunapool Steeles A NOTth York^ Ontario M2M 3W9 T^L<416) 221-1159 rsaaxa Kiriklikest eestlastest olevat 80 prots. luterlased, 5—7 protsi ap. õigeusku ja 5 prots. Baptistid ja metodistid. Tegutsevat ka kaks katoliku kogu- •dust./Vv ^"^^ Püblite puudust, mUlest kirjutab lääne ajaklrjaHdus, Eestis polevat. Pübleid ja psalmiraamatuid on küllalt. Hark teatas ka, et umbes aasta pärast ümub uus Piibli tõlge, mille Uue Testamendi osa juba lõpetatud. Töötatakse koos soomlastega vastavates komisjonides. Hark väitnud, et kristlased võivad vabalt oma usutalitusi teostada. Kuigi enamus kirikusse ei kuulu, ei ole neil ka midagi kiriku vastu. Varem on kiriku liikmete arv vähenenud, nüüd on siee jäänud seisma. " Usuteaduse õppijaid teoloogilises instituudis on kogunenud enam, ja nende arv on tõusnud 25-elt ' 'ss-ie.: Kirikukoorid laulupeos ei' osalenud. Muidugi seda ei ütelda, et neid ei lubatud. Kooride liikmeid olnud aga laulmas, teiste kooride koosseisus. Peapüskop ei teadnud midagi, et kirikukommete täitmine viib inimese kohalt vallandamiseni. Noori narritakse kui nad on kirikurahvas •jne.;;. Peapiiskop Hark valdab soome keelt jä ta ütleb, et vaatab Tallinnas Helsingi TVd. Paljusid rootsi filme ta ei pooldavat. Veel selgub, et peapiiskop läheb tuleval aastal pensionile, olles 50 aastat tegutsenud õpetajana. • • . (EPL),'/' Kli I <£L^ LS. Shv< võit züi abielul õigusciJ sel rai mille letust,! arvatei midess Uus aastal abielui rekoni sel õi^ dusest nagu ma, 01 dusestl neljani siis mj da peaks kodu VaJatJ Bayvij Hei. Jul Nl Kahj juhi maks kui kodi on tl lam vast dilii nik. seadi iliiiUillj Sliliiltl K( TOI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-03-04
