Vaba eestlane , September 24, 1986

              Viies killdseeki! regatt
a'ii.»a ^r. • _.B;.
Toeta aDkirja
Eesti Yabarllg&e ÜRO's
Krisfo ICddel tõusev ^-
tänt kergeföustikys •KS"^!! möödunud suvel
— »P ..-.A'Aim ™. —Bno a.1ilrt ti <l,oa ^i -iia<L> . iKtAer ge«»« ««K annoa. odrat e m. Meiä•sn!tr„gi kuds eol danOenitte«as.r,. iuotu- le- r-v^^lIZlf tZ -""s 38.86 ni. Tuli 2.-ks kettas ffenit.si sT ligi ^vO-e' s^portflas^e o saivoi- l . tS"^ 34.50 m ja 2-ks naiste vasara-olid
eesöi Eooirte s^avsited '^^^^^^^-^ ^^^^^ j ^ ^ ^ ^ . ^.^^
järgmised: j^^^^^^ treenivad Oakville klubis
Krista Kadal (16 a.) UBS Balti ja on huvitatud järgmisest Vaba
rekord kettaheites 35.40 m ja 1. Olümpiaadist, Lakewoodi võist-koht
kuulitõukes 9.78 m (ta isik- lustest ja Austraalia Esto võist-lik^
rekord OÜ 10.66 m).lofeia lustest. Nende treener, kes tree-
Vibulaskmises püstitas esimese
tänavuse niaailmarekordi jaapanla­ne
TakäyošM Matsuhita, kes saavu­tas
30 m 357 silma. Senine rekord
356 oli olnud seitse aastat amee­riklase
DarrelPaee'i
nib ka leedu ja läti noori,, oli
Balti võistlustel
Elsto Wvat (14 a.) saavutas
2-sed kohad 400 m, 200 m ja
800 m jooksudes.
Kirsti Laar (9 a.) võitis; 100
m jooksu ja tuli 2-ks 60 m-is.
• Mart Kaljuramd (9 a.) sai kaks
esikohta jooksudes, 60 m. ja
m. . .
....Lia Kaljurand (6 a.) .kõige
nooremate• hulgas: võitis- 60 .^m.
jooksus.
kuulis ja kettas M . Kreem»
Noorimad võistlejad olid 3—
4 aastased ja vanim lätlane Ä.
TacBManSs (81 a.) Ilm oli sood­ne,
kuid puudusid eeldused, mis
olemas Jõekäärul. Publikut oli
keskmiselt.
Läti ja Leedu sportlaste hul­gas
olid mitmed oma ala tipud
Ontario ja USA klubidest. Kuna
Balti rekordid on üsna kõrged,
olid Krista Kadai saavutised sil­mapaistvad.
Ta ei võistelnud
odaheites, kus kindel Balti re­kord
oleks saavutatud.
Lääne-Saksa kergejõustiku esin­dus
EurcK)pa Meistrivõistlusteks
moodustati meistrivõistluste järel.
Võistlustel püstitati ainult üks L.-
Saksa rekord, selle saavutas oda­viskaja
Bc:ate Peters tulemusega
.56, šeninis rekordiomanik
J4) Ingrid Thyssen jäi 66.88-
gä teiseks. Veel paistis silma nais­test
kuulitõuke olümpiavõitja Claü-dia
Losch tänavuse neljanda pari­ma
tulemusega 20.91 maailmas,
teise meistrikulla sai ta 62.36-ga
kettaheites.
Meestest esileküündivam oli
Ralf Lübke 44,98 400 m jooksus.
Euroopas on sel aastal temast kii­rem
olnud (44,92) ainult inglane
Philip Brown. Nimetada võib veel
kolmikhüppe ' rekordiomariiku
(17.33) Peter Bouschem 16.
Orjakul toimus „Kalevi" kaluri­kolhoosi
„Hiiu Kalur^V korraldusel
5. Kuldseekli Tegatt Taavi Oru
mälestuseks. See on ,;Optimisti"-
purjetajate populaarsemaid jõu­proove
vabariigis. Kuid ei võistel-dud
mitte ainult purjetamises, võis­teldi
ka kehalises ettevalmistuses.
Kuldseekli regati kavas oli 5 pur-jetamissoidu
kõrval veel 50 m uju­mine
ning 500 m krossijooks.
Senistel regätadel on hakatud
harjuma saarlaste ülevõimuga, kes
on tublid poisid ja hea varustus ja
tõhus treerieritöÖ. Seekord esimese
sõidu võitis tartlane Indrek Puhm,
järgnesid Mihkel Rjlärtin Tallinnast
ja Vahur Jurss Tartlast. Siis tulid
saarlaste purjetajad Kristen Pugi^
Urmas Niine jal Indrek Lepp.
Järgnevatel sõitudel asus juhtima
Urmas Niine ja tuli k^ regati võit­jaks,
teine Kristen Pugi, neljas Ind­rek
Lepp, ainult Indrek Puhm
mandrimehena suutis end esineli­kusse
mahutada.' Ka võistkondli­kult
võitis saarlaste meeskond.
Kergejõustiku Grand Prix'i sar­ja
üheksandal etapil Prantsusmaa
Riviera rannikul saavutati kolm tä­navust
maailma tippmafki, 3000
m takistusjoksus ületas senise pari­ma
tulemuse (keenialase Julius Ko-riri
8.15,41) koguni neli imeest:
William van Dijck kõigi aegade
iiheksanda tulemusega 8.11,52
(Belgia rekord), Julius Korir
8.12,74, Peter Koch (mõlemad
8.13,33 ja
GraeneFell 8.14,57.
Ühe miili jooksu võitis rumeen-lanna
Maricica Puiea 4,18,25-ga,
mis on ainult 1 ,)5 sekundit hõrgem
Mary Slaney maailriiarekprdist.
Vasaraheites oli esimene venela­ne
Juri Sedõhh 84.26, teine eestla­ne
Jüri Tamm 7^,1
BaM^ Jcergejoustilciui-võistliJsed 13. sept. Läti staadionil.
Vasakult ees: Kristi Laar, Lia Kaljurand, Mart Kalju-eesti
gejõustik uuesti hoogu võtma,
milleks abi andis Jõekääru
Sportl^ager.. Auhinnad olid:; liB".;.
did ja trofeed.
EELTEADEs P.-Am. Balti
Ujumisvõistlused 22. novvembril
Torontos, Pape Ree. Gentres,
kuhu ' on oodata eestlasi
IIIHH iilHniiillilllli9ltilii33til8SIII!iiilllS9IUSei3lini8lli&yiniHttiilSiil^^
iiinniiüHniiisiiiiiiituniiiiHiiniiniiiiiiiniiiinniiiiiiiin
III
t8
la
iiävif dsid Eesti
hmm jõudes nägime
caht, saksa sõdurit. Üks neist istus
saksa maastikuautos, kuulipilduja
põlvedel, kuna teine lüpsis heina­maal
lehma. Meid märgates pöör
ras autos istuja kuulipilduja toru
kiiresti meie suunas, kuid ei tulis^
tanud. Kirjutasin paberile, kes me
oleme ja mida me soovime ning
saatsin selle saksa keelt valdava
kapraliga sakslaste juurde. Saksla­ne
luges paberit ja viipas meile
käega. Läksime tema juurde. Ta
võttis meilt püssid, lõi need vastu
vankri ratast puruks ja heitis tü­kid
ojja. Minu ja allohvitseri püs­tolid
jättis aga endale mälestuseks.
Kui mainisin, et meil on veelgi 8
püssi ja hulk laskemoona vooris,
lõid • nad käega ; ja lasksid meil
minna.
Meist möödus suurel hulgal sak­sa
tanke, autosid, aga keegi ei kü­sinud
mdit,' kes m© oleme või:
m©
hiljem peatas meid üks sõiduauto
ja välja tuli saksa ohvitser, kes kü­sis
meie kuuluvust ja liikumise sih­ti.
Vastasin, et oleme eestlased ja
tahame neile üle anda meie voo­ris
olevat vene sõjaväevarustüst.
Ohvitser soovitas meü tagasi
minna Slavkovitshasse, kus on ho­buste
koondamispunkt. Tegime se­da
ja nii saime lahti hobustest, va­rustusest
ja vormist, mida me vih­kasime.
Sellega oli siis lõppenud me sõ­jasõit
põlatud vormiriietuses ja al­gas
uus tegevus teises mundris ja
teises suunas, millest oli varem
juttu, „Vaba Eestlase" joone-all.
Lõpuks väljavõte 171. Laskur-polgu
meditsiini alal töötaja (endi­ne
7. Jalaväerügemendi I patal­joni
medallohv.) K. Pehap kirju-ja
osime-se
lahingu kohta:
,,26. juunil suundus polk Petse-rist
rindele. Vana-Irboska kandis
said allüksused ägedalt pommita­da.
5. juulil nägime esimest õhu­lahingut,
kus vaenlase lennuk alla
tulistati. (Sellest lahingust on ju­tustus
eelpool. See oli vene len­nuk,
mille alla tulistas saksa hä­vitaja).
9. juulil oli kuulda tugevat ka­hurimürinat.
Olime Slavkovitshi
piirkonnas äärmiselt raskes olu­korras.
Meie naabriks oli 140.
Laskurpolk. Lootsime tema abile.
Pihkva maanteel: avati meile järs­ku
tuli. Vaenlase mürsust said sur­ma
polgu staabiülem kapten Na-zarov
ja
Kaotusi oli samuti polgu võitlejate
hulgas. Samas hakkas kostma la­hingukära
ka vasakult Ostrov-Por-hovi
maanteelt. Sealt ründasid
meid vaenlase tankid, ähvardades
haarata polku vasakult. Meil tuli
uutele positsioonidele tõmbuda.
Uuel positsioonil hakkas polk aeg­ajalt
kasvama allüksuste arvel, kes
olid vaenlasrõngast välja murdnud.
(Ei seal keegi välja murdnud vaid
olid kõrvalisi metsaradu põgenema
saanud). Lahingus vaenlase suurte
ja ülekaalukate jõududega kaotas
polk palju oma isikukooseisüst."
Seda ei ütle Pehap, kui palju seal
sakslaste poolele üle jooksis.
E. Bauming kirjutab pikalt pil-ramiserõngast
ka suurtükiväe koh­ta:
„Kannatada said ka suurtüki-väepolgud
ja diviisi eriüksused.
Diviisi kaitseribas tulepositsiooni­del
asunud 614. Kornuse suurtüki-väepolk
kaotas juba 9. juulil vaen­lase
tugeva tulelöögi ja tankirün-naku
tagajärjel peaaegu kõik pa­tarei
komandörid ja tulejuhtimis-reas
valitud kuus nais-i
teine on Erika Seits.
urit. Taga
pÕHitjuht" Jevdi^mw, Skitsi jÖ^^
S
bi" afflänglja Väldeko Seits'i koini
ll<
, üle või varjasid end metsa­des).
625. Suurtükiväepolgu, kuhu
mina varem kuulusin, kuuest pata*
reist lõi vaenlane samal päeval ri­vist
välja kolm patareid! 626; hau-bitsapolgü"
kahest divisjonist jõu­dis
taanduda üle Porhovi silla en­ne
selle õhkulaskmist vaid üks di­visjon.
Diviisi sidepataljon kaotas
taandumisel suurema osa oma
isikoosseisust ja varustusest."
: ; Need on' NKVD -poolt tsensee­ritud
andmed. Lugeja Võib nüüd
ette kujutada kui koledad olid
need lahingud, kus mina, Torontos
elav A. Nahksepp ja võib olla veel
teisedki võisime lahingust mng pu­nasest
põrgust pääseda.
Erika Seits, kes mängib jalg­palli
Scarboro naiskonnas, valiti
hiljuti 70-e tüdruku hulgast On­tario
jalgpalli naiskonda, eriti
tihedas konkui^entsis. Ta õpib
praegu Kehalist Kasvatust Wa-terloo
ülikoolis.
Ingrid Seits, kes õpib Keha­list
Kasvatust Toibnto ülikoolis,
mängib pesapalli-naiskonnas To­rontos.
Steven Seits on pidevalt män­ginud
hokimeeskonnas. Laste
ema on austerlanna, vana-vane-madolid
Jüri ja Maria Seits Saa­remaalt,
endised torontplased.
Näib, et meie sega-abieluliste
lapsed on sageli silmatorkavad
sporüased, keda peaks ka eest­laste
hulka kutsuma. Ujumis-spordi
harrastajad on peaaegu
kõik sega-abieludest, eriti on se­da
näha Lakewoodi Spordimän­gudel;
Samuti kergejõustikus või.
muudel spordialadel. See on aja-käik,
millega peab arvestama,
kui üldse võistlusi korraldada.
Vana^Andrese ko]
iukogu, mis esialgsel tu
tatud ja mõjuka mulje
loomise hingeks ja alga j
mekiilgsete kunsti- ja kir
kiriku-nõukogu otsusel
Teadaolevalt pn see meie
ronto kogudusis esimene ki
le kuuluv raamatukogu. S
laadne, ent märksa vähema-s
laline, on olemas Montreal
Vana-Andrese raamatii
asub kiriku keldrikorrusel,
avarast noorteruumist osa
võetud raamatukogule, on
mondiPud ja vastavalt sisust
vaid kõrvalasuva noorter
krobdiine välissein vajab
ületegemist. Lisaruumiden
kavatsusel samas veel tuba
viks, noortele meelelahutus
ping-pongi laua ja teiste m*
dega ning edaspidi võib-oll
gi puutöökoda tööriistadega
vijaile isetegevuseks.
Raamatukogu remont, p
de riiulite valmistamine, r
veelgi lisa tehakse ja raa
korrastamine on tehtud s
osalt talgute korras. Kõik/
tnatud on kirikule tasuta a
tud. Nii ön terve oma raa
kogu omal kulul siia saatnu
Aafrikast A. Talpak, sam
köhapealseilt veel S. Kollin
Pajusti kogud ja yäliemaid
turi mitmeilt koguduse liik
Praegu on Vana-Andres
guduse raamatukogus 1500
det pärast II maailmasõda
bas Maailmas ilmunud eesti
setest teostest.
200 köidet tänapäeva
raamatuist, peamiselt uust
meie kirjanduse klassikuist
A. H. Tammsaare, O. Lut
Tuglas j.t.
150 ajakirja, „Tuli
,3estl Kiriku ,,National
graphic" j.m., ja suurteose
A.Võõbuse Eesti ajaloora
te seerias „Eesti Riik ja
II Maailmasõjas", „Eesti
varöivad", „Kalevala** ja
50—100 köidet on V
sed: inglise, saksa, prants
rootsi keeles.
Riiuleid kavatsetakse
uue projektina juurde
veel 1000 köite tarbeks.
Igast eriköitest hoitaks
3 eksemplari ja ülejäänu
gitakse Eesti arhiividele v
tele raamatukogudele.
Vana-Andrese raama
ülesehitamisel ja korras
on nõu ja abi annüd J.
H. Peterson ja A. Lok
kõik on olnud elukutselis
matukoguhoidjad. Nii on
tukogu tööd korda seatu
toteek ja nimekiri on
Praeguseks hoolsaks ja
raamatukogu hooldajate
da Nahe, ent raamatuke
annab edaspidi võimalu
mitmeil koguduse liikmeil
töötamiseks.
Esialgselt on raam
laenutamiseks avatud ju
mstuste eel ja järel, et o
pärane kirikussetulijaile,^
di ehk ka huviringide ji
koori kogunemisaegadei.
Raamatute kasutajaiks
olla koguduse liikmed ja
sed lugejad. Laenutamine!
aususe põhimõttel; igaükj
tab ise sisse raamatu v|
sissetoomisaja. Senini on
tukogu vastu huvi tuntud