1986-08-29-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
)
M : 2 •—Friday, August 29, 1 Nr. 65
UtmJilliiHiriiffiTifiBi;
EESTLASTE Hi
. : Õ / Ü ; Vaba Eestlane, 1955 LeslieStm^
^^^^^^^^^^^ 1
TOBLIŠHER: Free Btohian PubUshers Ltd. 1955
Isias® l^fusta yiidi Pä^^^
alustas Miisto L M estom Markus Hess; Avaldaine all-
TEGEVTOIMETAJA: Hannes ( lem
Tt)lMETUSE KOLLHEGI^^^^
IrELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsicyon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ai
TELLIMISHINNAD Kanadas:, ajalehe tariifiga . aastas S57.—.
{ioolaastas $32.—' ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspoor Kanadat: aastas $77.^, poolaastas
$42.— ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja. lennuposti
hinnad vastavalt — USA $ 1 1 1 , $59.—, $ 3 1 m u j a i vllismaal
$136.—, $72.—, $38."=..
Aadressi muudatus $1.— ^--.-y.^ Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel
$6.-—. Eöailianjsi võetakse vastis nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homraJ kella lO^ni. Väljaspool tööaega; L^da Marley 223-0080
& 3X
Taha märigime me päeva, mille
tagajärgedest terve inimkond • ei
ole v k l toibunud, See tähtpäev on
23. august 1939. See on päev; mil
kaks türanni nõustusid koostööks,
mis põhjustas hindamatuid tragöödiaid,
leina ja kurbust üle terve
maailma. Üks neist rezhiimidest
on juba ammu kadunud, kuid teine
kestab edasi.
Märgime seda päeva et minevikku
meenutada, et propageerida
rahu koos vabadusega, et arendada
lootusi oleviku ja tuleviku tarvis.
Soovime avaldada austust neile,
kes andsid oma elud, neile kes
olid brutaalsuse ja ahnete võimuhaarajate
ohvrid kes ülbelt võtsid
teistelt nende jumalast antud õigused
ning vabaduse; Kohusena nende
ohvrite vastu märgime me seda
päeva; kuid meie kohus on ka
neid meeles pidada, kes elavad
edasi totalitaarsete rezhiimide all;
samuti on meie kohus valgustada
oma kaas-kanadalasi, kes ei tea
neid tingimusi, milles osa inimkonda
peab elama. Peame seda tegema
selleks, et ka meie siin maal
ei kaotaks oma vabadusi valluta-on
Aafrika valitsuse vastu jsuisnatud gusi austavalt^ ei naita üles min- T^"^"
Ee infprmatsiooBU tõepä^ aastast alates poliitika oma moraalse tagapõhja git kannatlikkust, kaastunnet või — — —
l a ilmselt oa neid andmeid eniiiie eesti rahva hävitamiseks suürejöo- ja muutub silmakhrjatsemise!^. arusaamist, peame meie oma mee-ivallkuks
tegemist mitmelt^^^^^I^ kehtivad kõrged moraaliprint- lekindla välispoliitika abil survet
kontrollitud. Siit võib t«ha järeldu- op sühid ja rahvusvahe^ Teegiad avaldama positiivsete sammude asse,
et Görbatehovir^^ punaar-^ ^ieuit V^est^ inimõiguste taas
nende meesse sunnitud e i^
seUe Es^tastroon tiilemu^^
eerimisel, mis ön^^^^^t^^ Päev aniiab rõhutuile lootust rahii
%}mm^ i^.A,:: saa kaasub, vä^
a
Yaatleja staatuse
H , ^ . ^ VabarügOe ÜRO's
Nr. 65
Liidu Tshernobõll tuumajÕQ' ku Venemaa primitiivse tehnoloo-jaamas
juhtunud katastroofi jä^^ gia rakendamisest ja kommunistli- jäte ülbusele lihtsalt oma teadma-mänguna
on selgunud ja päeva- ku partei asjatundmatust ja mark- tuse tõttu.
korrale toodud nii mõndki, mida sistlikust ideoloogiast kantud juti- ^eed kes elavad raudrimba
läänemaailmas on hakatud ära timisest Praktiliselt on sün tege- ^^astraadi taga. ei saa avaldada
unustama, helhtedes lootus., et mist puhtakujulise genotsiidega - ^^.^ ^^^.^^.^^ ^ i , , ^ , ^ ^ ,51,,;^
Gortetshov. rezhnm. ajal on nou- rahvusmorgava selle kunteo ko^e ^. ^^^j^, ^ ^ ^ j ^ , ^.
kogudemaal to.munud suun muu- äärmuslikumas mõttes. On mark.- ,3 sõnavabadust. Sealsete elanike
datua paremuse suunas Kuid na- m^vaarne, et sumaohu^^ seotud ^g^^^ sõna ainult Kreml,
gu nuud selgub, on N. Ludus uue töölised vahti Eest, lääneranniku ^^-^ .^j^ ,^ ^^^^^ raudrimba-l^''
P^ek^eter, ajal jaanud linnast Pärnust, kus venelaste mo- olukorrast, kes teate Ka-koik
põhiliselt samaks - praegu- ju on praegu veel vaike ja rahvus- g^.^, ^^^^j^^ näljahädast, eest-ne
poldtburoo opereerib sama sa- hk vaim tu^^^^^^ rSSj^; 5:iTvm SZS; N^IT^LÄ nr•. ^^r^u —S^^^"^ "^^^ kondamas Musta Lindi Päeva demon^
kanda ja ei vastuta ühegi õnnetu- suurepärase võimaluse eestlaste «snennosiovaxKias ^nganS' gtratsiooniL FotO: Vaba Eestlane
„ ^ , . A . I-M lu 1 1- « meenias, Jugoslaavia rahvaste pe-se
ega eksimiuie eest, m^ koik rahvuskehasse uue sügava haava ,d,.Sa!csamaal ja ka Nõuko-aetetee
tooliste ja vaiksemate loomiseks. gude Liidus praegu, kus eriti juu- navõttudega aitate te avada raud- badus. sest rahu ita^^
J.mktsK.nande kaela nragnouko- Sellised plaanikindlad vaikerah- ^^^J^^^^^ _ ^j,,, , , ^3 desinformatsioonönvangilaagri-rahu. Aastal 194!
^1 M '-'T- \ " ™ ^ , havitamisaktsioonid, n^u ^^^^.^^^ Afganistani - te ja propaganda peidavad ikestatud ütles tookordne USA president
parteüe m.dag., km .'eihumi hu- neid tehakse praegu N, L«dus ^ ^Stma selle au. rahvaste kurbust ja melanhooliat. FranklinD.Roosevelt: .Tuleviku-vides
on vaja mimes. ohverdada, eestlast^a, peaksid kogu maail- ^^^^ sSnavõtjaiks, nende eest, kes Te peate aitama rebida maha päevadel, mida me püüamfikind-
Ning meile, vene kommunistide mas tähelepanu äratama nmg ei tohi rääkida, kel on keelatud neid ffir r d a NõLa^^^^^ voimuhaardes olevale väikerahva- need tuleks dmhvusvahei^^^^^ . ,j, j , • nuy idä^^aduc, iniud i^uuRog^^^ . J i^i^' lIe.., on koige m^ asendAa vam j-a traa4- nõ"u pi«d-aa mi•s t*e lI a^^ * I . oi^ä arvamiILs i av'ald1 ada. Teie. ', ke.s . vvõuiumuuudw UoUn cehu utaanuuud^ et nettalJä- nia/mi,s ,o n ,e h, it^at.u d nenidiele- n:ei.gSlisem
kuulda ja kogeda, et seda venelastelt seletust pärida. Kah- ^^^^^J^^^^ "^f nemaailma arvamisele ~ et ka seal jale vabadusele! Esimene ^
hoolimatut inimelude hävitamist juks on läänemaailm seni olnud v^ikmisj sealset sunnitud kehtib enam-vähem nonnaalne rii- vat^^^^^^^^^
praktiseeritakse eriti vene impee- väikerahvaste tagakiusamise suhtes va»kim»st toetada. Te tunnete seal- gikord. Selleks püstitavad nad Teine on xisuvab^^
riumiiä surutud väikerahvaste ar- N. Liidus väga ükskõikne, piirdu» seid olusid te teate mis sea to.- kunstlikke valimissüsteeme mis te- voib oma jum^^^
vei, jätkates Stalini ajal alustatud des ainult juutidele tehtud iilekoh- """^^ f ^^^"^"^f peate te ja- gelikkuses ei eksisteeri ~ nende omaenda viisil! Kolmap on vab
. sihikindlat genotsiidi - kuid tu esile tõstmisega. Samal ajal kui «"'"i.K" maailmaga ^ pea- süsteemide abil valitakse kunstlik- nemmr puudusest^Neljas^^^^ o
nüüd juha rafineeritumate võtete^ N. Liidus toimuvatest rahvaste hä- ^aakima nende eest, k ^ ise on ke parlamente, kus määratud rah-banemine hirmust! ,
ga. vitamisoperatsioonidest vaikselt ja '"""'^"^ ^""^ vasaadikuil midagi ei ole-öelda Kui Nõukogude Liit ^^^^^
Tshernobõliga seotud uudiste kikivarvul mööda hiilitakse, kont- väidavad, et kui kellelgi on oma Yalta konverentsil antud lu-raamides
läbis Kanada ajaku-jan- sentreeritakse tohutu tähelepanu kaebusi, võivad nad need esitada ba^usi vabade jä demokraatlike
dust äsja Ganadian Lahor Cong- Lõuna-Aafrikale, kus isegi iga pi- rahvusmõrva spetsiali^^^ kellede» kohtudes, milles isegi kaitseadvo- Valimiste korraldamiseks Ida-Eu-ress!
informatsiooni põhjal teade, sem väärnähe registreeritakse ja on tehtud ülesandeks eesti rah- kaadid totalitaarse riigi vaatepunk- roopas, siis Võibolla õnnestuks
et N . Liidu valitsus on sundkor- mustade õiguste ees^ kõigis massi- va hävitamiene, oma töö tulemus- ti esitavad. Seega aitate te kaasa meil saavutada nii rahu kui ka varas
mobSlJseerinud Eestis, Pärnu meediumides solmapaistvalt välja ^ega täielikult rahul ning on otsus- totalitaarse süsteemi paljastamise- Aadust. 2000 aastat tagasi ütles
linnas, 500 noort töölist, kes on astutakse. tanud eesti snoori saata Tsherno- le. mis on enamvähem samalaad- Rooma riigimees Cicero: „Rahu
saadebd Tshernobõli jõujaama Sellele silmakirjalikkusele Juhtis kus neSd ne iga türannia all, vaatamata pnvabadusrahulolüsf' Ta mõistis,
ohtlikele ja tervist ähvardavatele tähelepanu ka Lõuna-Aafrika pre- ähvardab radioaktiivsuse küüsi sat- ideoloogiale. et vabadus ön rahu kaasosa - - ja
korrastustöödele. Canadian Labor sident P. W. Botha, kes väitis, et tumine ning pärast seda haigestu- 20 aastat tagasi oli apartheidi" seda peame me mõistma ka täna-
Congress informeeris sellest Mosk- kui Euroopa riigid nõuavad sankt- miüie ja surm, poliitika Lõuna-Aafrika Vabariigis päeval
va vägivaUaakatsioonlst, miUe sioonide ja teiste kanstusabinõude Kui Lõuna-Aafrika mustade tugev ja tundus kõigutamatu, . . • t h
^ kohta Informatssoom saadi Brüsse- rakendamist Lõuna-Aafrika vastu, probleemide ümber läänes pidevalt Kuid tänapäeval, mil rahva haridus ^^"§^a Lindi ^ Päev meeniita
IDS asuvalt Rahvusvahelise Vaba- siis peaksid nad samalaadseid tolmu keerutatakse ning kui Kana- on kasvanud, on lootust, et see i^f^e tulevikus igälaasta^^ vigu.
de AmetiühmguteKonföderatsloo- nõudmisi esitama ka kõigi nende da peaminister Mulroney on tei- poliitika varsti lõpeb. Me loodame "^^^^^^l^?^
nUt, Kanada Välisministeeriumit, riikide vastu kus esinevad rassili- nud Botha valitsuse nurka suru- ka, et see toimub samalaadselt enam kordama.
Magu mitmest allikast saadud and- sed ja etnilised vastuolud ning miše oma südameasjaks, süs peaks teiste rõhutud rahvastega. Seetõttu ^P^^^^ meile, et rahu hind
med kõnelevad, toiraus^^^e^^^ peame me kui õiguseriik kõikide »gavene vaKelolek. ja annab
; J s h e r i i ^ meilp lootust tuleviku suhtes,
korras osa timlki võeti kinni^^^^^m kuigi de ja erirahvuste vastu suunatud moraalsetel
Ä duses ..Vabadus i^hulolus' oii
samehed^^ nende kodudesse räägitakse v^^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ " V s^ ausalt ja nende inimõi- ^"^^ ?iee siht on saavutatav.
Ajakirjanduses juhtub sageli, «t
oaks lihtne pildi allkiri ütleb rohkem
kui mõni pikk artikkel. Näiteks
ilmus kodumaal 20. juulil s.a.
välja antud ,^Rahva Hääle'' esiküljel
noore tiidruku näopilt, mis
kandis järgmist allkirja:
„Natalia Shtoppel töötab Haapsalu
rajooni Martne sovhoosi
jioorkarjatelitajana. Üksinda hoolitseb
ta rohkem kui saja lehmiku
eest. Laut on vana, seega tuleb
enamik töödest teha käsitsi. Kerge
siin pole. Aga Natalia tuleb toi-,
me. Ja hästi. Päevas võtavad loomad
kaalus juurde keskmiselt 866
grammi, see on majandi keskmisest
— 683 grammi — kõvasti
rohkem.'V
Allkiri annab nii selge pildi
noore kolhoositöölise suurest töökoormast
ja viletsatest töötamis-tinginiustest,
et see ei vaja lähemaid
kommentaare.
Eestis külas käinud inimesed
räägivad kaheotsaga juttu: ühed
ütlevad, et venestamine Eestis on
täis hoos ja Tallinna tänavatel
kuuleb rohkem vene kui eesti
keelt, kuid leidub ka neid, eriti
nende hulgas, kellede sugulased
on parteilased, kes on venestamise
suhtes tagasihoidlikumad, mainides,
et venelasi ju on, kuid aisi
pole kaugeltki mi hull kui mõned
natsionalistliku kallakuga kodumaal
käinud eestlased seda kirjel^
davad. Vene keelt olevat ainult
harva kuulda ning eesti keel domineerivat
kõikjal — nU ametiasutustes
kui ka tänavatel.
Kulfi jätame Eestis käinud turisti
rahule ja vaatame, mida asja
kohta räägitakse kodumaal. Sel
korral on kummalisel kombel tõe
allikaks partei ajaleht ,,Rahva^
Hääl^, kus lugeda, penstonar L^
Potsep kirjutab:
„Olen kodune pensionär, kehva
tervisega ja seega polikliiniku sagedane
külastaja. Minu arvates
võib õismäe polikliinikus teenindamisega
rahule jääda. Olen rahul
arstidega ja nende töö korraldusega.
Kuid üks raskus on siiski ja
see on keeleoskus. Mõned vene
rahvusest arstid ei valda eesti
keelt ja vanematel inimestel on siis
oma häda selgekstegemisel raskusi.
Oleks õdegi tõlgiks. Sama lugu
on registratuuris.** ,
Imelik lugu isegi siin kaugel
kodumaast, võhivõõra rahva hulgas,
katsutakse haiglates ja ametiasutustes
hoolitseda selte eest, et
vanematel Inimestel, kes inglise
keelt ei valda, oleks käepärast
neid abistavad tõlgid, kuid nüüd
loeme, et kodumaal, meie oma põlise
maa pinnal, tuleb meil võõrastega
keelt murda ja abi paluda,
et meist ametiasutustes ja
tes aru saadakse.
Kommunistlikul Venemaal, kus
kõik otsused, arvamised ja hinnan»
gud alluvad partei kontrollile, leidub
siiski mehi, kes ei karda tõega
välja tulla kuigi nad sellega
võivad sattuda vastuollu partei
kõrgemate funktsionäridega ja ta-gatipus
isegi põlu alla.
Üks selliseid mehi on N. Liidu
Teaduse Akadeemia Maailmaruumi
Uurimise Instituudi direktor
dr. Roald Z, Sagdejev, kes mainis
eraviisiliselt ühele lääneriikide ajss-kirjanikule,
et Tshernobõli tuunia-jõujaama
õnnetust ei põhjustanud
jõujaama tööliste hooletus ja hoolimatus
vaid viletsa kvaliteedig
varustus. Direktor läks oma oma
päraste paljastustega veelgi kaug
male, mainides, et sama vilets
kvaliteediga varustust kasutataks
ka nõukogude tuumalaeriguteg
varustatud rakettide juures.
Viimasel ajal on läänemaailm
ajakerjasiduses sageli ilmunud ar
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 29, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860829 |
Description
| Title | 1986-08-29-02 |
| OCR text | ) M : 2 •—Friday, August 29, 1 Nr. 65 UtmJilliiHiriiffiTifiBi; EESTLASTE Hi . : Õ / Ü ; Vaba Eestlane, 1955 LeslieStm^ ^^^^^^^^^^^ 1 TOBLIŠHER: Free Btohian PubUshers Ltd. 1955 Isias® l^fusta yiidi Pä^^^ alustas Miisto L M estom Markus Hess; Avaldaine all- TEGEVTOIMETAJA: Hannes ( lem Tt)lMETUSE KOLLHEGI^^^^ IrELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsicyon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ai TELLIMISHINNAD Kanadas:, ajalehe tariifiga . aastas S57.—. {ioolaastas $32.—' ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspoor Kanadat: aastas $77.^, poolaastas $42.— ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja. lennuposti hinnad vastavalt — USA $ 1 1 1 , $59.—, $ 3 1 m u j a i vllismaal $136.—, $72.—, $38."=.. Aadressi muudatus $1.— ^--.-y.^ Üksiknumbri hind 70 c. KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.-—. Eöailianjsi võetakse vastis nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homraJ kella lO^ni. Väljaspool tööaega; L^da Marley 223-0080 & 3X Taha märigime me päeva, mille tagajärgedest terve inimkond • ei ole v k l toibunud, See tähtpäev on 23. august 1939. See on päev; mil kaks türanni nõustusid koostööks, mis põhjustas hindamatuid tragöödiaid, leina ja kurbust üle terve maailma. Üks neist rezhiimidest on juba ammu kadunud, kuid teine kestab edasi. Märgime seda päeva et minevikku meenutada, et propageerida rahu koos vabadusega, et arendada lootusi oleviku ja tuleviku tarvis. Soovime avaldada austust neile, kes andsid oma elud, neile kes olid brutaalsuse ja ahnete võimuhaarajate ohvrid kes ülbelt võtsid teistelt nende jumalast antud õigused ning vabaduse; Kohusena nende ohvrite vastu märgime me seda päeva; kuid meie kohus on ka neid meeles pidada, kes elavad edasi totalitaarsete rezhiimide all; samuti on meie kohus valgustada oma kaas-kanadalasi, kes ei tea neid tingimusi, milles osa inimkonda peab elama. Peame seda tegema selleks, et ka meie siin maal ei kaotaks oma vabadusi valluta-on Aafrika valitsuse vastu jsuisnatud gusi austavalt^ ei naita üles min- T^"^" Ee infprmatsiooBU tõepä^ aastast alates poliitika oma moraalse tagapõhja git kannatlikkust, kaastunnet või — — — l a ilmselt oa neid andmeid eniiiie eesti rahva hävitamiseks suürejöo- ja muutub silmakhrjatsemise!^. arusaamist, peame meie oma mee-ivallkuks tegemist mitmelt^^^^^I^ kehtivad kõrged moraaliprint- lekindla välispoliitika abil survet kontrollitud. Siit võib t«ha järeldu- op sühid ja rahvusvahe^ Teegiad avaldama positiivsete sammude asse, et Görbatehovir^^ punaar-^ ^ieuit V^est^ inimõiguste taas nende meesse sunnitud e i^ seUe Es^tastroon tiilemu^^ eerimisel, mis ön^^^^^t^^ Päev aniiab rõhutuile lootust rahii %}mm^ i^.A,:: saa kaasub, vä^ a Yaatleja staatuse H , ^ . ^ VabarügOe ÜRO's Nr. 65 Liidu Tshernobõll tuumajÕQ' ku Venemaa primitiivse tehnoloo-jaamas juhtunud katastroofi jä^^ gia rakendamisest ja kommunistli- jäte ülbusele lihtsalt oma teadma-mänguna on selgunud ja päeva- ku partei asjatundmatust ja mark- tuse tõttu. korrale toodud nii mõndki, mida sistlikust ideoloogiast kantud juti- ^eed kes elavad raudrimba läänemaailmas on hakatud ära timisest Praktiliselt on sün tege- ^^astraadi taga. ei saa avaldada unustama, helhtedes lootus., et mist puhtakujulise genotsiidega - ^^.^ ^^^.^^.^^ ^ i , , ^ , ^ ^ ,51,,;^ Gortetshov. rezhnm. ajal on nou- rahvusmorgava selle kunteo ko^e ^. ^^^j^, ^ ^ ^ j ^ , ^. kogudemaal to.munud suun muu- äärmuslikumas mõttes. On mark.- ,3 sõnavabadust. Sealsete elanike datua paremuse suunas Kuid na- m^vaarne, et sumaohu^^ seotud ^g^^^ sõna ainult Kreml, gu nuud selgub, on N. Ludus uue töölised vahti Eest, lääneranniku ^^-^ .^j^ ,^ ^^^^^ raudrimba-l^'' P^ek^eter, ajal jaanud linnast Pärnust, kus venelaste mo- olukorrast, kes teate Ka-koik põhiliselt samaks - praegu- ju on praegu veel vaike ja rahvus- g^.^, ^^^^j^^ näljahädast, eest-ne poldtburoo opereerib sama sa- hk vaim tu^^^^^^ rSSj^; 5:iTvm SZS; N^IT^LÄ nr•. ^^r^u —S^^^"^ "^^^ kondamas Musta Lindi Päeva demon^ kanda ja ei vastuta ühegi õnnetu- suurepärase võimaluse eestlaste «snennosiovaxKias ^nganS' gtratsiooniL FotO: Vaba Eestlane „ ^ , . A . I-M lu 1 1- « meenias, Jugoslaavia rahvaste pe-se ega eksimiuie eest, m^ koik rahvuskehasse uue sügava haava ,d,.Sa!csamaal ja ka Nõuko-aetetee tooliste ja vaiksemate loomiseks. gude Liidus praegu, kus eriti juu- navõttudega aitate te avada raud- badus. sest rahu ita^^ J.mktsK.nande kaela nragnouko- Sellised plaanikindlad vaikerah- ^^^J^^^^^ _ ^j,,, , , ^3 desinformatsioonönvangilaagri-rahu. Aastal 194! ^1 M '-'T- \ " ™ ^ , havitamisaktsioonid, n^u ^^^^.^^^ Afganistani - te ja propaganda peidavad ikestatud ütles tookordne USA president parteüe m.dag., km .'eihumi hu- neid tehakse praegu N, L«dus ^ ^Stma selle au. rahvaste kurbust ja melanhooliat. FranklinD.Roosevelt: .Tuleviku-vides on vaja mimes. ohverdada, eestlast^a, peaksid kogu maail- ^^^^ sSnavõtjaiks, nende eest, kes Te peate aitama rebida maha päevadel, mida me püüamfikind- Ning meile, vene kommunistide mas tähelepanu äratama nmg ei tohi rääkida, kel on keelatud neid ffir r d a NõLa^^^^^ voimuhaardes olevale väikerahva- need tuleks dmhvusvahei^^^^^ . ,j, j , • nuy idä^^aduc, iniud i^uuRog^^^ . J i^i^' lIe.., on koige m^ asendAa vam j-a traa4- nõ"u pi«d-aa mi•s t*e lI a^^ * I . oi^ä arvamiILs i av'ald1 ada. Teie. ', ke.s . vvõuiumuuudw UoUn cehu utaanuuud^ et nettalJä- nia/mi,s ,o n ,e h, it^at.u d nenidiele- n:ei.gSlisem kuulda ja kogeda, et seda venelastelt seletust pärida. Kah- ^^^^^J^^^^ "^f nemaailma arvamisele ~ et ka seal jale vabadusele! Esimene ^ hoolimatut inimelude hävitamist juks on läänemaailm seni olnud v^ikmisj sealset sunnitud kehtib enam-vähem nonnaalne rii- vat^^^^^^^^^ praktiseeritakse eriti vene impee- väikerahvaste tagakiusamise suhtes va»kim»st toetada. Te tunnete seal- gikord. Selleks püstitavad nad Teine on xisuvab^^ riumiiä surutud väikerahvaste ar- N. Liidus väga ükskõikne, piirdu» seid olusid te teate mis sea to.- kunstlikke valimissüsteeme mis te- voib oma jum^^^ vei, jätkates Stalini ajal alustatud des ainult juutidele tehtud iilekoh- """^^ f ^^^"^"^f peate te ja- gelikkuses ei eksisteeri ~ nende omaenda viisil! Kolmap on vab . sihikindlat genotsiidi - kuid tu esile tõstmisega. Samal ajal kui «"'"i.K" maailmaga ^ pea- süsteemide abil valitakse kunstlik- nemmr puudusest^Neljas^^^^ o nüüd juha rafineeritumate võtete^ N. Liidus toimuvatest rahvaste hä- ^aakima nende eest, k ^ ise on ke parlamente, kus määratud rah-banemine hirmust! , ga. vitamisoperatsioonidest vaikselt ja '"""'^"^ ^""^ vasaadikuil midagi ei ole-öelda Kui Nõukogude Liit ^^^^^ Tshernobõliga seotud uudiste kikivarvul mööda hiilitakse, kont- väidavad, et kui kellelgi on oma Yalta konverentsil antud lu-raamides läbis Kanada ajaku-jan- sentreeritakse tohutu tähelepanu kaebusi, võivad nad need esitada ba^usi vabade jä demokraatlike dust äsja Ganadian Lahor Cong- Lõuna-Aafrikale, kus isegi iga pi- rahvusmõrva spetsiali^^^ kellede» kohtudes, milles isegi kaitseadvo- Valimiste korraldamiseks Ida-Eu-ress! informatsiooni põhjal teade, sem väärnähe registreeritakse ja on tehtud ülesandeks eesti rah- kaadid totalitaarse riigi vaatepunk- roopas, siis Võibolla õnnestuks et N . Liidu valitsus on sundkor- mustade õiguste ees^ kõigis massi- va hävitamiene, oma töö tulemus- ti esitavad. Seega aitate te kaasa meil saavutada nii rahu kui ka varas mobSlJseerinud Eestis, Pärnu meediumides solmapaistvalt välja ^ega täielikult rahul ning on otsus- totalitaarse süsteemi paljastamise- Aadust. 2000 aastat tagasi ütles linnas, 500 noort töölist, kes on astutakse. tanud eesti snoori saata Tsherno- le. mis on enamvähem samalaad- Rooma riigimees Cicero: „Rahu saadebd Tshernobõli jõujaama Sellele silmakirjalikkusele Juhtis kus neSd ne iga türannia all, vaatamata pnvabadusrahulolüsf' Ta mõistis, ohtlikele ja tervist ähvardavatele tähelepanu ka Lõuna-Aafrika pre- ähvardab radioaktiivsuse küüsi sat- ideoloogiale. et vabadus ön rahu kaasosa - - ja korrastustöödele. Canadian Labor sident P. W. Botha, kes väitis, et tumine ning pärast seda haigestu- 20 aastat tagasi oli apartheidi" seda peame me mõistma ka täna- Congress informeeris sellest Mosk- kui Euroopa riigid nõuavad sankt- miüie ja surm, poliitika Lõuna-Aafrika Vabariigis päeval va vägivaUaakatsioonlst, miUe sioonide ja teiste kanstusabinõude Kui Lõuna-Aafrika mustade tugev ja tundus kõigutamatu, . . • t h ^ kohta Informatssoom saadi Brüsse- rakendamist Lõuna-Aafrika vastu, probleemide ümber läänes pidevalt Kuid tänapäeval, mil rahva haridus ^^"§^a Lindi ^ Päev meeniita IDS asuvalt Rahvusvahelise Vaba- siis peaksid nad samalaadseid tolmu keerutatakse ning kui Kana- on kasvanud, on lootust, et see i^f^e tulevikus igälaasta^^ vigu. de AmetiühmguteKonföderatsloo- nõudmisi esitama ka kõigi nende da peaminister Mulroney on tei- poliitika varsti lõpeb. Me loodame "^^^^^^l^?^ nUt, Kanada Välisministeeriumit, riikide vastu kus esinevad rassili- nud Botha valitsuse nurka suru- ka, et see toimub samalaadselt enam kordama. Magu mitmest allikast saadud and- sed ja etnilised vastuolud ning miše oma südameasjaks, süs peaks teiste rõhutud rahvastega. Seetõttu ^P^^^^ meile, et rahu hind med kõnelevad, toiraus^^^e^^^ peame me kui õiguseriik kõikide »gavene vaKelolek. ja annab ; J s h e r i i ^ meilp lootust tuleviku suhtes, korras osa timlki võeti kinni^^^^^m kuigi de ja erirahvuste vastu suunatud moraalsetel Ä duses ..Vabadus i^hulolus' oii samehed^^ nende kodudesse räägitakse v^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ " V s^ ausalt ja nende inimõi- ^"^^ ?iee siht on saavutatav. Ajakirjanduses juhtub sageli, «t oaks lihtne pildi allkiri ütleb rohkem kui mõni pikk artikkel. Näiteks ilmus kodumaal 20. juulil s.a. välja antud ,^Rahva Hääle'' esiküljel noore tiidruku näopilt, mis kandis järgmist allkirja: „Natalia Shtoppel töötab Haapsalu rajooni Martne sovhoosi jioorkarjatelitajana. Üksinda hoolitseb ta rohkem kui saja lehmiku eest. Laut on vana, seega tuleb enamik töödest teha käsitsi. Kerge siin pole. Aga Natalia tuleb toi-, me. Ja hästi. Päevas võtavad loomad kaalus juurde keskmiselt 866 grammi, see on majandi keskmisest — 683 grammi — kõvasti rohkem.'V Allkiri annab nii selge pildi noore kolhoositöölise suurest töökoormast ja viletsatest töötamis-tinginiustest, et see ei vaja lähemaid kommentaare. Eestis külas käinud inimesed räägivad kaheotsaga juttu: ühed ütlevad, et venestamine Eestis on täis hoos ja Tallinna tänavatel kuuleb rohkem vene kui eesti keelt, kuid leidub ka neid, eriti nende hulgas, kellede sugulased on parteilased, kes on venestamise suhtes tagasihoidlikumad, mainides, et venelasi ju on, kuid aisi pole kaugeltki mi hull kui mõned natsionalistliku kallakuga kodumaal käinud eestlased seda kirjel^ davad. Vene keelt olevat ainult harva kuulda ning eesti keel domineerivat kõikjal — nU ametiasutustes kui ka tänavatel. Kulfi jätame Eestis käinud turisti rahule ja vaatame, mida asja kohta räägitakse kodumaal. Sel korral on kummalisel kombel tõe allikaks partei ajaleht ,,Rahva^ Hääl^, kus lugeda, penstonar L^ Potsep kirjutab: „Olen kodune pensionär, kehva tervisega ja seega polikliiniku sagedane külastaja. Minu arvates võib õismäe polikliinikus teenindamisega rahule jääda. Olen rahul arstidega ja nende töö korraldusega. Kuid üks raskus on siiski ja see on keeleoskus. Mõned vene rahvusest arstid ei valda eesti keelt ja vanematel inimestel on siis oma häda selgekstegemisel raskusi. Oleks õdegi tõlgiks. Sama lugu on registratuuris.** , Imelik lugu isegi siin kaugel kodumaast, võhivõõra rahva hulgas, katsutakse haiglates ja ametiasutustes hoolitseda selte eest, et vanematel Inimestel, kes inglise keelt ei valda, oleks käepärast neid abistavad tõlgid, kuid nüüd loeme, et kodumaal, meie oma põlise maa pinnal, tuleb meil võõrastega keelt murda ja abi paluda, et meist ametiasutustes ja tes aru saadakse. Kommunistlikul Venemaal, kus kõik otsused, arvamised ja hinnan» gud alluvad partei kontrollile, leidub siiski mehi, kes ei karda tõega välja tulla kuigi nad sellega võivad sattuda vastuollu partei kõrgemate funktsionäridega ja ta-gatipus isegi põlu alla. Üks selliseid mehi on N. Liidu Teaduse Akadeemia Maailmaruumi Uurimise Instituudi direktor dr. Roald Z, Sagdejev, kes mainis eraviisiliselt ühele lääneriikide ajss-kirjanikule, et Tshernobõli tuunia-jõujaama õnnetust ei põhjustanud jõujaama tööliste hooletus ja hoolimatus vaid viletsa kvaliteedig varustus. Direktor läks oma oma päraste paljastustega veelgi kaug male, mainides, et sama vilets kvaliteediga varustust kasutataks ka nõukogude tuumalaeriguteg varustatud rakettide juures. Viimasel ajal on läänemaailm ajakerjasiduses sageli ilmunud ar |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-29-02
