Vaba Eestlane, April 17, 1968

              D
t
%t
A
112
(I
IS
ind
vwi
Wk
Jjü
vL
t
mn#
ei
(oks Södra teatris — Hea ja
arvustus
-- nntlf V V flm
Külfrti niide nd Lamp ei (ohi kus-jj- k
mille esietendus toi- -
u ninl aeg tagasi Torontos ia-iste- d
Stokholml Eesti Teatri
poolt laupäeval 30 märtsil ajal-oolises
ii esinduslikus SSdra teat--
jij Ja tali samas kordamisele pü-bpkv- al-
Näidendi kolmas eten- -
os toimub Stokholml Eesti Pae--
uit finaalina 13 mail Mõlemil
rteodael oli teatrisaal peaaegu
tiim kohani väljamüüdud ja ap-laa- si
li rohkesti niihästi vaatuste
l-p- tn kai ka teksti sekka
Lavastaja Lensi Rõmmer alust-as
ettevalmistustega juba 15 no-leabr- il
mobiliseerides" selleks
5i paremad J5ud — staazhlkate
rltlejate kõrval Iseseisva Eesti la-lade- lt
ka arvukalt noori
pfaosalist kirjanik Manivald
Emarinda mängis Edmar Kuus
tema naist Moonikat Lensi R5m-mr- r
N Liida naisagent! Luulet
Sine Pinna Fein Maramige
Elmar Verep ja kirjastajat Var-rak- at
Jussi Romot
Staazhikamatest näitlejatest
mängisid kaasa veel Valentin Lind
vrtur Sikk ja Roman Väli Hellnit
kehastas 18-aastan- e Tiiu Väides
kes möödunud suel elas viis kuud
Kanadas ja oli mõnda aega hundu--
lahiks Montrealis Endel Rubergi
üksuses Vastandina Kanada la-vastusele
kus Helinit ja Lainet
xängis üks ja sama näitleja (Oudi
Kalm) oli Rootsis osad lahutatud
ja Laine osas esines Ruth Kaasik- -
Sanden Luuletaja Laglet mängis
!5 Mitan? Väino Konga kes saa-bas
kodumaalt oma Rootsis elava
isa juurde alles 1960 a Kaasa
saagisid veelLia- - MaiWijardHel-j- o
Simdsvik Taisto Maaniidi Mari
Kuman j t
Etenduse puhul avaldas „Eesti
Päevaleht" umbes 300-trükireali-se
arvustuse tuntud teatritegelase
Eduard Reiningu sulest kes andis
lavastusele oma täie tunnustuse
Suurem osa artiklist on pühendat-ud
tüki sisulisele analüüsile kus
trvustaja kirjutab muu hulgas:
I Parahselti iraiiavnmnnt
j aasta künnisel ja Eesti Vabariigi
viiekümnendal juubeliaastal oleme ~uu aeose mis mitte ainult
!j Peegelda möödaminevaid ajaka-cjah- si
sündmusi vald haarab ka
{ Põhilisi ideolooeilisi Drohleeme
Caiar Külvet on oma näidendi pü- -
aeaoanud eesti kirjandusele ja
veendumusele et see säilub ia
aelnesbümläbboiolaseegatädheenTdueossegaonAumtiot-- -- "satiirist ja irooniast kantud
stseenide taga me aimame valuta--
südant eesti vaimse kultuuri
saatuse pärast üle riigi- - ja ajapii-™-e
on sa--
Ja huumoril sama auväärne
?end kui tragöödial ning draamal
Hea pruugib eesti nälteklHanduce
j JJaJoost meenutada näiteks C R
-- ODsoni August Kitibergl "aard Vüdet või Hugo Raudsep-f- - taHaaalrisaKüjlavestiuhltouommaing tekmiuassasbe f "i wieMkumehesse
Zin V
- 7
JJLWURIELU
amp tohi kustuda" Stokholmis
täismaja vastuvõtt tunnustav
Kunstiloomingus
1 - "MUKI' f jV J SiilPMSI
:'-i-m
%# ' - % m
fct IHbIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH y tv-BKBÜllll- Hf j s&bHUW sH Mi ' mmMMMMWBUmmMMpWi %AM)
MWMMMmWmfmmKJumXMKšmMKmMmMKmMmKMMmC['i'i '' MvMHMl
MMMMMMMMMBti:fz!&'mHMM
MMMMMMMMMMMmtä VJH MMMMMMMMMMmW-tfMwMM- M
Stseen näidendist ei kustuda " Stokholml Eesti Teat
ri labastuses SMsab luuletaja Rein Maramigi (Elmar Nerep) ja istub
peategelane kirjanik Manhald Edurind (Edmar Kuus)
ja kuidas me nende sooritajaisse
suhtume Kirjanduslikus loomin-gus
ei saa anastatud kodumaa ol-la
suletud piirkonnaks kuhu au-tor
peab sissesõiduluba taotlema"
Arvustaja märgib et noored
Ruth Kaasik-Sunde- n ja Tiiu Väi-des
tulid osadega hästi toime ja
vaatleb edasi: Lavastajana oli
Lensi Römmer teinud ja
tunnustust vääriva töö etendus
laabus meie rõõmuks sujuvalt ja
meeleolukalt Ta esines laval ka
Edurinna naise Moonika osas ilme-kalt
ja hea sisseelamisega
Edmar Kuusil oli Manhald Edu-rinnan- a
üle hulga aja viiriline
osa ja ta kehastas seda silma
paistvate tulemustega
Etenduse pingelisemad ja esitlus-laadilt
nauditavamad stseenid toi-musid
Edurinna ja kommunistliku
agendi Luule (Signe Pinna) vahel
Hoogsalt ja meeleolurikkalt läks
pidulik olemine kirjastaja Varra-ku
juures (publikul oli siin piisa-valt
naerupuhanguid ja ohtralt sil-marõõmu)"
Arvustaja tõstab siin
esile kogu ansamblit ja avaldab
tunnustust Elmar Nerepile kauaks
Luule on tarbeaine
A VIIRLAID:
HÕLLALAULUD
Neljas kogu luuletusi
EKK Lund 1968
Laiem publik tunneb
VABA EESTLANE kolmapäeval 17 aprillil 1968 Wednesday April 17 m Lk
WJ8
Lamp tohi
suure
meelejääva luuletaja Maramäe osas
Taisto Maaniidi oli kojamehena
sümpaatselt asjalik" Arvustaja
jätkab:
Roman Väli oli näidendile loo-nu- d
väga sobiva tausta ja mängu-ruumi
Södra teatri lavaavarus ja
tehnilised võimalused pakkusid ta
loovale fantaasiale kõrgemat len-du
kui seniste lavade piiratused
(suurepärane vaade värvituledes
säravale õhtusele linnapildile!)
Ka Liidia Viidas-Tiitsol- e näis uus
lava ja tegevuspaiga miljöö pakku- -
misel"
Lipuks ei arvustaja rahul
sellega et Stokholml teater ei
kavatse selle pä-rast
Eesti Pfevi ringreisile
Lamp ei toni Kustuda "on
lavateos mis käsitleb meie endi
elu ja meie endi probleeme Ja just
näidendit oleks publikul
hoopis huvitavam vaadata kui
mõnda tõlketeost On
õigem et Muhamed läheb mäe
juurde ega looda vastupidisele "
Ehkki
oma temaatikalt jääb see üldinim-likuks
talupojalikult
kompromissituks
Kuigi peetakse mõ- -
nA WutauA iMmAI nt"A"S"tl ilalAcj#uvlfiMiiiutHk dAMiiiuAKiuMaIihs1cAiita
kes
rglb E&- - Reining: Oma võõrkeelde an aidanud tisin öö uut väravat
Wendi ideoloogia tutvustada eesti rahva koos" enam su
pagulaskirjaniku Manivald maailmasõja vatse Albikära Antsu
Wunnna nM Tema kolmas luulekoeu Kuld vähe oleks ainuüksi ausu- -
UiJC
Ilmus A Kivika
Verimust"
ilmus märtsi lSpul Al- bert Kivika novellivalimik „Veri-must- "
mis sisaldab 21 novelli ja
miniatuuri autori nooreea loomin-gust
a 1919 1927 Suurema oa
neist moodustavad Vabadussõja
ainelised novellid mis pärinevad
kogudest Punane ja nlnc
Verimujf ning mis on teatavasti
olnud looteks autori suurele Vaba-dussõja
romaanile Nimed mar-mortahvli!"
Praegusele novelliva
limikule on autor kirjutanud saa
tesfina Vininnroc valmiilati Tif
Joronfo primus motor"
a
i
ei
kolmas u
vellide
raallanfJ3 "V
'
otsustada Samuti
tagant " avmiBnn I as teatrikooli mP ei Adso
on omaajal fPUa$l k"1 ka näitlejaid ni
tunduda
siit vaadates
leemllist äratanud fu-turistlikke
sürrealistlikke no-ellet- te
Teos annab hea ülevaate
Kivikas noielllloomingu pa-remikust
Raamatu on oma-aegse
samanimelise teose
jäljend mis päri-neb
Wabbelt
Tulemas Mäelo
romaan
kollegiaal-se
saamislugu
kehastanud
Uuluneitsit
tähelepanu
võistlusel"
kes on na
ilukirjanduslik-- Karmi- - —
lil tingimata ajaline
Kirjanike Kooperatii-- '
järjekordne palju
milles „Teatriraamat" muutunud olevat ko-jatkab"„O-ma
e-- l ta kõhklematult narlikumaks
tegelaste "jälgimist' hal kirjeldama
tomub niihästi linnas
kui ja miljõo-kirjeldu- st
iseseisvusaja löpp-perioo- di
ajataustal Niihästi tege
kui on realist
peaosade
näitlejate paradiisis"
tagasi elavat elu kolmeküm- -
aastate Eestis Intriigi
osa pealkir-jast
ja inimlike
kesksele
Raamat Vargamäe Antonist
Leho Lumiste vestleb teosest
Jaanuarikuul 11 re on
kultuuriloomingu ja Imetlrtavaiks
lehekülgedelt on
inimesiks kui
Kirjaniku sünniaastat
ad kirjastust mälestusteoste
äljaandmisega
jastusel ilmub
ja koolitegelase Leho Lumiste
vat värvirõõmsat lõikejulget lestusteraamat biograafiline ju-naisosalis-te
komponeeri-- 1 Vargamäe
ole
keskpärast
regionaalne
avameelseks
luuletajaid
autori seob
ne siis
ta
oma uues
L et
„mu on
elust ja
Selle nn bio
Kes on kes
ja miks käib
ja et
on
mis on see
1950—61
Siseheitlused
Helmi
ei
Keerdsölmed"
tähendusele
kirjanikuga pikaajali
perekonna
raamatust
suurteoste varjunud
kirjaniku
Küsimusele jutustab
Vargamäe
kirjanduslooline
Tammsaare
loomingust
kattemõiste poisikesele väike-sele
lambile)
keedavad tondisuppi
kanavaras
kuningas
Kolmandaks
ühisminetaja tegemaks
ta
ta
jad
mmnanikirianikunai Hi tema I -- —— # w-- _j ww w # — — #— „
a iga j
ta kui- - Sel-- 4 ajakirjandusest ja
™ kergusega ta ja roo? Praegusel mis on siis leJts et iuu-- -
rahvapärase fit-- luulekogud Hõllalaulude selgroog" letust mis kõik
'niiviisi ' see ja võimatuks üle:
aforisme" Kolda" la see on
tõlgitulna mulli
peakuju ja
kannatusi mängida
♦ nWiHce I
tõsielulist
esindatud
lehemehe
oma vali-ku
Hõllalauludest siis kuuluksid
antoloogiasse Järgmised- - Kui
! e materialistlikus pagulasühis- - Jäätunud ja sest julgusest puuduks män- - — jesaj ja järgneva möödunud il- - gu keelega Vähe oleks Kloostri — öllevalvur r ü'astamlse on Hõllalaulud sellestki kui puuduks —
MtM s_t !- - ii IJ - lend lint ta n-n1- an Ir Inl1riln!ltnln9 saah
' —
ia '"
£-Zelas-e)
I lüli
1
--- Wja fldU l IUUrtWOAM1 -- — -- _-_- -- — wv v
—
o
uus
j
r--v ja Tagasitulek ja „Ema siilil on" — ©ha--
eest
võis
noon
enam
"uJ scal
tööd
olid
traia
pagulaste külas-- vastav kobrulehtede heidetakse
--jmj
kodumaale on kaanekujundus loob raamatuga — kõngend sentimentaalsusel
oexatuks pii-- vadlsest veesjooksmisest pole ussi asu suu-la
v72l=J1"J pea luuletaja Inspiratsiooniallikad lap-- mlrgld-kirjakee- - täis kui
ttllVf1151 on mls sepõlvest kuresaapad) — või siis see c
külaskäikudest (meeldivalt
teatri
Tervitus Lydia Vohule Rootsist
laxajuubcll aidas talle
tenitusr ka Stokholmis rla nJItlrJa Valentin lind Srr ilmu
ja nu aaldamr siinjuures osa sell-- t
Eesti teatripere oli 1944 aasta üsna lohakile jäänud
hajutatud kolme oleksime ütelnud et ta oska on-uks
osa püsis kodumaal dale oma tegemistele reklaami
teine osa liikus ene jälge-- ' tehn Ka küünarnukid on tal Lt
kodumaa Uiletsa õit Kas on tegemist või-kodumaa-lt
vöt-'me- te puudumisega vol
suuna Rootsi Saksamaa Je nega ja tahtmist end sel-le
edasi ka ' ]e suunas rakendada saa
ja l T?1?' nagu
tausta poolsajandi siira I
v-nir-- ttH
oli nii riikliku aasta
ka rida po-- i fHsi kelle laa
ja
noore
kaas
kaane-kujudus-e
ikka
sealt
ja primadonnasid
elu eel alanudki aga ka tavana et ta soiia oleks
juba pensloneerituid on ka need „eneetu- -
rustnmise" tentiiteekon-pea- l
teatri draamatruppi nai vajalikud Kui just ei taha
ning seal püsimine da ainult elukutseliseks moraal-viita- b
nagu et ta oli juba seks võitjaks"
siis küllaltki kõrge kvalifikatsloo-- 1
kui cc et ta Teadupärast on Vohu To--
„enc ajal" „Uba-huntid- e
teist
seda oli
ta olnud ugmajiei
kui la
kolme
sfäSr aasta--
Helmi paguluses ja muret Kon- -
tugevat toriioo — kui ta seuesi vm noo-k- u
produktihsust sai 13 april- - Hamlct" Kaarel pls loobunud pole cl peaks nüüd
70 aastaseks Sel ilmub ga ette oleks jõud olema
Eesti siis o!cks Ldla Vohu olj Aga teatrikoorem näib just selle
vi kirjastusel uus ro-nu- d Opheliaks Aga seda aega kä- - talve Jooksul suure-maa- n
ta sitav maks Ja tee
vere" ja „Võõra eesti teatri Me cl
uk5e taha- - mis Ja
Sündmustik
maal esitab tugevat
sündmustik
viib les
juba
vahekorda-d- e
verstaposti"
järgnevate
paariküm- - lavastamlste mängimis- -
neaastast jätkamist—
kindlustanud
esitatud
nendate
mitmetuhande kilomeet-rilise
rclations"
oma uuest
korraga
nõudnud
osutanud
vastatud
sllnko-re- "
lugejat
90 aastat Tammsaa sünnist proosameistri
jianud suurimaiks aardeiks oma rah-t- a
siduvaiks üksikud hulgas
saanud ja meiega kaasas nii kodupinnal maapaguluseskl loodud tüübis-tik
põhiolemuselt läbinisti eestilik
tähista- -
kaks
Neist Orto" kir
tuntud
mä- - joont ja riietuse tustus Anton" Kuna
tükiga minna
säärast
väliselt lüürika
ja
teistele
Lundis
valge"
laskond
oluline nähtub
tutvus pinnal
peaks just sellest leid-m- a
ta-gasihoidliku
millest
Anton" Lumiste
uusteos
ülevaade
esitamine toimub
ja
need
palja peaga?
vastus: ostke raamat öelge
oma
siis
luuletust
luuleta- -
ainult teosed
VMrlaM'1
käsitleb samuti
iujma keele- - „uhe naeratus" juhul mõista vajame
Pruugi leidub (1949) Vahepe- - moraalne peaaegu
Ja rioodil Viirlaid Ikkagi Julgus Seegi osutub
mennkaM lulron Vati luueda valida mi-- '
musta
kaga kindlasti
öadja
Dylan Thomas Auden Aher
või teised Kuid teeksin
minu
peegel nüüd Kõnnin —
sellele kodu- - lõpul Lundis rõõm varjus —
autor munud neljas kogu mõtte-- uskusin Kolme naist
KÜSeU 1t litnle' tYh(VitVr
Sepa
reaalsus
enamgi
siirtele
arvame ja
Idia
Vanasti
paigal
ägede
des poole
po-sid
poo- - leidnud
ühendriikidesse
tmaalt
Kuigi
endast mõiste
otsene
peagu
Ldia Vohu asetses kuskil oskused
jää-maandumi- ne
sellele
niga näitleja
toime
juba kor-da
Tiinana
Tiinaks vnjanai
Ning Särcii
peaosas
temalt
Artuf Adsoni
3atab hakka
%astab
Parem
juures pea- - juntus -- rniiime vaia ei
tudes võiks siis kas Ldia t kui ta nende
Vohu on nüüd pärast
teatritöö
kohakese tol- -
Ukult ning teatri- -
Siit
vahemaa takka näib et
on public
A Meie
eesti alati
tege tema
Tema
on
taha
teoses
silm
luulet
ausus
Mees
öaU: nagu
laste
liiva
seda
vahe--
Enne
vanem
meie
Kumas
kesk
Vohul
Uitus
graafilise jutustuse ku-na
kodumaal Tammsaare
nüüd sotsialistiks ja
„omaks meheks" siis mu teos
toob esile ka kõik selle mis Tamm
saare ise arvas nii kommunismist
kui ka kommunistidest sest ta oli
iga vastu oskas
näha kommunistliku propagan-da
kulisside taha kes
oli oma sule-ga
äsimatuks tõe ja lipu-kandjaks
ka siis kui Euroopa
kommunismi
varjutus Mina omas jutustuses
vaatlen teda kõigepealt inimesena!
muu
melstripaberid
probleemidega
nll
nii
juhendeiks
suurus oli võrratult sest vaid
nägemine kirjandus- - gib ühele kunstnikule nii
ja intellekti ja Intuitsiooni
valmisidki aegumatud ja isikupära Et
kunstiteosed"
Kuna autor da ajakirjanduses
kujutamisest siis kü- - Tammsaarest kõneldakse
singi ta on Tamm-'ikk- a loomingu am-saar- e
elu nii puudutavaid mendamatut
ja andmeid ta
et teose on
mälestused märkmed
ning Jutuajamised Kuld
on ka Tammsaare teosed
tervenisti? Miks on kõik ]a tema kirjutused ajalehtedes
selliseid vähe-- ka mis Vargamäe Antonist
iääh ipale kün&hauVilnl 11p seid kiriutanud? Selleks et mõista vari piu ia lnomineut
! - _ - draamavormi oskus-- k Kuid ei tohi unustada et miks luulekogu või üht luuletajat vajalikuks ka viljalõlked hko kindlusega dialoog esikkogud evangeelium" omab moraalse selg-- iugeda tervet tema loomingut meie tema le--
ütleks
värskust kirjutas kõige- - Jääb
nroosateoseid mis' nealt öelda
ei
möödunud
kujutuse
nu
ja kui kujusid
aasta eesti
psühho-- vaba uUut
Jrarekirjad"
Vohu
ning
ja
ning
kuid
selt kes oli minu
Abikaasade suguluse tõttu olid
meie kokkupuuted üsna sageda-sed
Selletõttu ongi teoses
minu poolt isiklikult nähtuna"
jättis Uile
kohtumine Tammsaarega kui ini-mesega
sellele et
Tammsaarega kohtumine oli
elamuseks mis värskendas
Puudutab et lavastused polnud tühipaljas Loomulikult pole mõtet selle ret-- neist vanakurja tosin kolmteist andis vaimset Inimesena ta
--7— itokholmis on erine- -' muusadega vaid on parts sentsioonucese raames kõike tsl- - tauiu jane icoraama kusi- - iu u- -
kur'4 laseb autor oma armastusega teerida mis selle must mis nõuab Mis dis Ja meie Ja
tegelikult kodumaale Hõllalaulud on kogu massiivsuses luuletajate amoraalses oskas alati leida
kuna Torontos see luulet sisaldades 94 leheküljel ne--1 silt-sea- lt näited mida iga- - selgroos? Vastus: leiab tõelist Loomulikus Ja vabas vest- -
il(l OSerJos Arv! ~„u ii(iv1!f At-atn- d rürar Ifa-- fik vh 8lendd 'omale teema mtt teda lÜSeS OÜ ta ainult ükl meie hul- -
wv raiBt ülearuseks mär- - navaras kas kirpe LaJcxab meraaisus
Mäelo
viitab
Ü- - j Peeter julge ja sisule katurts" — valgus" reetsus
J— kala ja
tegemiseks ei peale Samuti Parem
kombel ai- - jäänud soolast maotäis magedat
lseasl ffle pildid ja Lääne-- 1 les Viirlaid
Harju maastikust tattnina ambigiitre E Krants
hiljutise puhul
rFrstl l'ialrhrs"
sügisel rühma
ja
eemale lihtsalt
polnud teinud
Kummatigi
Estonia
Samuti f Lydia
tulnud
esines
teatris Andres
saatuse aJalo°
Juubeli
küsida
—
endale
—
—
Lydia
vormis ja
tembel
ka
Inimesena
hindas
õiguse
langes sünge
tajaks
likuks vormis
kaudu
lähtub
materjale millele
seletab „mlnu
Isiklikud ja
selleks
ühtlasi
-- O — lemma osutub
(1948)
-- --
su-gulane
saadud
Milliseid
vastab ta
ala
ti Ja
tegemist
Rootsis väidet tõestaks on tolmus Umber ta
mahukas mõned neljas näilise
toimus toodud
kannab
Elulugu) olemast
lähemalt
abikaasa
gast mitte millegagi näitav et ta
oli loov kirjanik"
Mõnikord tundub et
osa paguluses on
nud unustatud klassikutel
rontos asudes vedanud
koormat kodune
on
puhul publiku
äkitselt
suveõhtu
kunagi
algusest
Viimased
tihedalt
ajaloos
datakse
vabadust
Hulkuri luuletus
Küllap
te ning teatriga aktiiv-susega
mis talle sel tähel osaks on
saanud tolme tuleb siis
võib talle küll jul-gesti
kätte anda Ning pealekauba
veel Toronto teatrielu 'praeguseks
primus motor'iks kuulutada
Valentin Lind
nimekaima
lähedasiks meid
pÄliste lased raamatute meie
elavad
(1962)
Kord
(liiga
diktatuuri
ko-hale
taandu
seotud
et tuleks leida võimalusi selle lu-gejaile
lähendamiseks ja huvifoo-kuss- e
kuna kõrge-väärtuslik
looming peaks olema
nagu igapäevaseks vaimseks toi-duk- s
Sellele leiab Lumiste et
Tammsaare looming mis' seni
eesti kirjanduses ületamatu on
meile mõõdupuuks kui vaagime
uusi
Ka tunduvad ta mõtted ajatui-na
ja nad on meile omamoo-di
kuidas loovalt ja
rahulikult elada
Ta looming on erakordselt jõulise
talendi ja laialdaste huvide tunnis--
kelle oskuslik Looja harva kin-el- u
mida ta võrdselt
kelle isiksuse tugevat
neid
mõtteid uuesti lugejaile lahenda
Tammsaare on vajalik et
kui rohkem
kust saanud osundades ta
lähedalt rikkust alatist värs--
aluseks
paljud
andmed
üht-tei- st
elamusi
asjaolu ramatut
peaks
Nopln ülesse
~rfJ- - luuletaja
um-IVnlii- M
laastud terveks
inimestest
eriti
õidukalt
iseseisvust
Inimese
Tammsaa-re
riiuleile
ilmastel
tõstmiseks
kust ja igal uuel lugemisel uusi
väirtusi avavaks kirjanduslikuks
pärandiks"
Just selle vajaduse rõhutami-seks
tema loojaisiksusest jutusta
des Leho Lumiste annud mei- -
luuletusi kõik käsitle-- le uudisteose
tema)
nn
tabavaid
flirt jõudu
vastust
tagant
kõrvale
varake--
kontakti
teoseid
on
I kellest sai kirjanik A H Tamm- -
saare
saatuseks mida enam ei Jõutagi Kunstnik Nancy Nõmmeotsa
lugeda Kas poleks mitte vajalik (Rootsi) tushijoonistusi
HO
I
~~" _ "
i--
1
-