Vaba eestlane , March 4, 1980

              ¥ABA. EESTLANE : teisipäeval, 4.. märtsil 1980 - Tuesday, March 4,1980:
I '
E E S T L A S T E H M L E M N D
c: O / Ü Vaba Eestlane, 131; Tecuiaseth; St,; ToiOT
PEATOiMETAJA:..M
TOIMETAJA: Hanaes Oja
.0. Box 70, Stri. G, Toronto
364-7521, talitus
siooa) 364-7Ö7B
Oit. M6J 3M7
TEIXIMISHINNAD Kaaadas: aastas $35.-, poolaastas $19 50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostlga aastas $56.—, poolaastas $30.
ja veerandaastas $16.—
T E P J M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaa^
tss $21.- ja veerandaastas $11.-. Eiripostiga UgA-s: aastas
' $61.—, poclaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
ISENNUPOSTIGÄ ülemere-maadesse: aastas $72.--, poolaastas
).—ja veerandaastas $19.—.
50 c. — üksiknumbri hind 45 e.
1
Published by Free Estbnian Publisher Ltd.y^^l^ St^
-Toronto-Ont^ÄJ2H2
T T H I M C C T J a S g
Kas Moskva ei 'feinui suurt vi^
lani ta otsustas oma. sõjaj(
dega okupeerida AfganistaM, et
seal anda toetust vankuvale ja
ebakindlale kommunistlikule rez-hiimile
ja likvideerida seal selle
rezhiimi vastased? Kas^ Kremlis
loodeti afgaaiiide vastupanu kii­resti
malia suruda Ja elanikkonna
terroriseerimisega saavutada sa­masuguseid
tulemusi, n a ^ neid
saavutati Balti riikides, Tshehho-slov^
kkias, Ungaris Ja mujal kuhu
Kremli käsi on ulätunuij otseselt
või oma drabantide Ja satelliitide
kaudu? Ja lõpuSs ~r kas BrezMev
oma kaaslastega ei kaalu juba või­malusi,
kmdas Afganistani prob­leemi
N. Liidule kõige soodsamalt
lahendada ning sealjuures talle
kasulikki deteiate. poliitikat säili­tada?^
•
ofensiivi Afgamstam küsimuse
iimber i^ingelõdvenduse tekitami-seks^^
ihg Üheiadrlikide ja .teiste
lääneriikide uuest! magama uinu­tamiseks.
See käib saina taktika
järele nagu seda kasutati pärast
Tshehhoslovakkia okupeerimist,
mil lubati Berliini küsimuses I60-
senisest agressiivsest ppliiti-Älgamstani
probleemi la­hendamiseks
pakub Brežhnev ve­ne
vägede Väljatõmbamist 'sellel
Neid :Msimusi
gu elavalt läänemaailma mass-meediates,
poliitilistes ringkonda­des
jä valitsuste koosolekutel,
kuid neile on praegusel momendil
iraske konkreetset vastust anda.
Arvestades afgaanlaste visa vastu­panu
ning sealsete partisanide ela­vat
tegevust, mida venelased vaa­tamata
oma moodsa sõjamasina
ja terrorisüsteemi rakendamisele
pole suutnud veel murda, võib ole­tada,
et Kremli planeerijad seis­vad
teataval määral üllatuse ees.
Samuti on neile üllatuseks tJhend-riikide
presidendi ja valitsuse kar­mikäeline
reageerimine Afganista­ni
ojiupeerimisele,mida ei osatud
president Carteri senist kõikuvat
polütikat,arvesse võttes ennusta-usei,
et teised riigid ei sek­kuks
enam Afganistani kommunist-liku
rezhümi „sisemistesse asja­desse**.
Ning tema pakkumise vas­tukajana
räägib poliitbüroo kan­didaat
ja partei keskkomitee sek­retär
Ponomarjov kõi|i jõublok-kide
eemaldamist Afganistanist
ning rahu garanteerimist Kesk-
Idas.; Selle" rähuofensüyiga ^on
Ühendriikides juba iihinehud olüm-piategelasi
ning tööistureid ja äri­mehi,
eesotsas suurtöösturi Ar­mand
Hammeriga, kes Moskvas
pärast äsjast kohtumist Brezhne-yiga
Äsjase Eesti Vabariigi 62. aastapäeva puhul heisati Toioato l Ä ö j a ees olevasse masti Eesti lipp> Pil­dil
moment lipuheiskaniise tseremooniast, eesolijaist vasakult linnanõuhik T. Ruprecht, EKN esimees
U.^ Petergoo,:.Silvia.-Terts rahvarõiv^^^ ja paremalt E.V.aupeakonsuI L ^Heinsoo. ; "
FotorTommyTomson;
-Inglismaal on Jälgitud; 'Afganistani ;sündmusi sahiäse^mnrelikkusega kui mujalgi mäa-ilmaS)
eriti just lääneriikides, aga selles murelikkuses on süski väike annus Irooniat. Briti impeeriumi
laiendamise ajal 18Öd-ndail aastail saatsid in^^ armee Afganistani ja see ülesanne ning saa­li^
did kogemused saadetud sõjaväeüksustele hoopiski meeldivad.
Praegu arutatakise .Inglismaal,
raske võiks pHaN. Liidu divii­sidel^
afganistanlasist lioimusõdu-rite
^ alistamisele sundimine. Neil
on alati olnud kalduvus kangekael­suseks,
rahutuste tekitamisteks
kuid sellejuures on nad ka hea las-kevpiniega
täpsusbüttideks. . . ..
Ä^^ mägesti-kud
olid suurriikide võimupolüti-ka
mänguväljadeks 1800-sidate
aastate aluL
Vene keisririik otsis, või nii vähe­malt
arvati Londonis, teed kuidas'
tõmbavad oma väed Afganistanist ^ pääseda lõunasse India ookbani
välja kui Ühendriigid ja Lähis-ida ?rahmkule. Samal ajal Inglismaa
riigid garanteerivad, et Äfganista-j jse tugevdas ja laiendas oma või-ei
mu India poolsaarel.
India loodepiiri taga oli Afganis-umiste
ja pingelõd-vtan ja Afganistani taga oli Vene
manöövrid on selged: keisririik. Indas olev inglaste va-ni
sündmustesse
sekkuta.
•Selliste
venduste
maailm peab venelaste Afganista- litsus hakkas otsima abinõusid ve­ni
seikluse unustama. Ajajooksul j nelaste, kas tõejište või ettekuju-olukord
rahuneb ja maailm har- tatüd pürgimuste tõkestamiseks.
» uue olukorraga, et Afgaiiistan^ ^^^^^
Indias närvilisteks, kuna venela­sed
märgati „kosivat** Afgams­tam
emüri,;
on muutunud N. Liidu satelliitrii-giks.
Lääne-Saksamaa ja Prant­susmaa
valitsuste põikleva poliiti­ka
taustal võib oletada, et Moskva
taktika on Lääne-Europas jubai Vastukaaluks nõuti emiirilt inglise
kus ta rääkis seal kindlustatud ing­laste
meeskonnale, kuidas saat­konna
ja armee käekäik oli arene­nud.
Inglise valitsus ei toonud Ka­buli
uut saatkonda järgneval 40-1
aastaL
Aga 1870-ndate aastate lõpul nä­gid
inglased jälle afgaanide mõju-v*
õimu kasvavat sellel niääral, et
uus asjasse sekkumine peeti välti­matuks.
Afganistani eniiir sunniti
vastuvõtma inglise saatkonda Ka­bulis.
Kuid pärast neljakuulist seal­olekut
mõrvati viimseni inglise dip­lomaadid,
bürooametnikud, naised
ja isegi teenijatüdrukud;
Indiast saadeti karistusüksus af-ganistanlasi
korrale kutsuma.
Kuid need üÜatusmomendid ei teatavaid tulemwsr saavutanud,
ole siiski möödunud aegade koge- raskusi on ainult Ameei^ika Ühehd-musi
meenutades nii kaaluva täht-saatkonnale
asutamisloa andmist
Kabuli; Kuna vümane sellega ei
susega, et Kreml oleks nende pä­rast
oma Afganistani operatsiooni
riikidega, kuna seni pehmekäelisei nõustunud, taheti saatkond sinna
detente-mehena tuntud president vüa vägisi, inglise sõjaväe jõuga.
Carter on üleöö muutunud raud- Inglise-india armee marssis, ol-tegemata
jätnud ning tema poolt rüüga kaetud riiütliks, kes ei taga- les alalistes kõkkupiõrgetes afganis-ametisse
seatud kömmunistliidsu ne oma rangest hoiakust ning kel- tanlastega, vaevaliselt Kabuli, kaa-rezhüml
kukutada lasknud, mis lel on julgust ja meelekindlust ve- sas saatkond kõikide tarvetega.
lelastele nende vallutüsteekonnal Kabul okupeeriti, saatkond hak-vastu
astuda. Ainult ' — kui, kas emüri „nõuandjaks" ja armee
kauaks? j asus leeripaigale Kabuli lähistele.
V Lääne-Euroopa, eriti Läänor ^Saatkond, kasvas jõus, säras ja
Saksamaa mõjutamiseks nin^'^eeste arvus;: armee ümber kogu-ÜhendrilMdest
eemaldamiseks ka-,nes vähehaaval nü^^^^^p^^^
oleks olnud ühest küljest N. Liidu­le
tohutuks prestüzhikaotuseks
kuid teisest küljest võtnud vene­lastelt
võimaluse Afganistanis
lähtealuste loomiseks Araabia me­re
äärde välja tungimiseks nmg
See kandis raskeid kaotus!
wand:nimelisel tasandikul ja pää-sis
hädavaevalt kindlustama end
Kandharis, kaotades aga enne
oma haavatud, kahurid ja lipu.
Indiast saadeti välja uus karis­tusüksus,
aga sel korral oli selle
juhiks Sir Frederick Rciberts, kel
oli selle aja inglise kindrali kohta
haruharva nähtav omadus, kuna
tal oli vormimütsi all mõnevõrra
kasutamiskõlblikku aru, Nii ei ot-sinudki
ta onia kolonniga otšeniat
teed afgaanidega kontakte vaid
marssis vüssada kilomeetrit kõrva­listel
rasketel mägestikuteedel ja
piõletavatel kõrbealadel, et vabas­tada
Kandharisse suletud meeskon­da.
Ta tM selle tagasi, esiteks Ka­buli
ja sealt Indiasse.
Teekonnal ta armee murdis läbi
afgaanide üksustest ja katsus pi­devalt
liikuda kiiremini kui vaen-
: lased. ;^
Nü himetatud „teise afganistani
sõja" järel kindral Roberts kirju­tas:
„Mida vähem afgaanid meid
näevad, seda vähem nad meid vih-kavad*'.
Nüüd mõtisklevad inglased, kas
võiks ajalugu korduda? Aga kõige
järgi otsustades on venelaste need-sõjajõud,
kes praegu okupeerivad
Afganistani mägestikuteid ja kind-lustusi,
tegutsenud oskuslikult kii­resti.
•
See on tekitanud m'õtte, et võib­olla
ajalugu siiski ei kordu? . ..
Paavst Johannes Il-e ja ()rtodofcs Kiriku Ekumeäniltse patriarhi
Demetriosl-e möödunud aastal lõpul istanbuüsasetto
mise tulemusena, on nüüd mõlemalt poolt teatatud Katoliku-Orto-doksi
Segakomisjoni loomisest, kelleülesandeks saab olema teoloo­giline
„dialoog**, kristluse kahe vanima ja suurima haru ühinemis­võimaluste
leidmiseks.
Pärsia lahe piirkonna õlimaade sutatakse kõiki võimalikke võtteid | ,,abinaisi^ lapsi, kantiinipidajaid.
ümberpiiramiseks. Afganistani an­tikommunistide
ootamatult tugev
vastupanu ja Ühendriikide range
hoial^ sunnib aüiult venelasi tea­tud
määral oma taktikat muutma
ja aja võitmiseks kõiTalmanööv-reid
sooritama, et lõpuks ikkagi
oma eesmärke saavutada. Vene­laste
brutaalsete ja mõrvarlike
vallutušoperatsioonide juures . ei
ole mõeldav, et Afganistanist ku­juneks
teine Vietnam ning samuti
loodetakse Kremlis toime tulla ka
president Carteriga ning tema kõ
- ähvardusi, meelitusi ja lubadus'jutlustajaid, posijaid ja äritsejaid,
si. Lääne-EUroopale mõju avalda.» et neid oli laagri vankri, ja telklin-miseks
tühistati kavatsetud ida ja.
lääne vahelised läbirääMmi
mis oii kavandatud eriti Lääne- iSüur.kari relvastatud afgaane s
Saksamaa ja Ühendriikide vahele
tälVa löömiseks. Samal ajal on
Moskva. •saaÄIda-Saksamaäl' Äb-rassimoy
lendu lasknud väljendu­si,
millest võib välja lugeda äh­vardusi
uue Berliini kriisi tekita­miseks^.
Suur poliitiline malemäng Afga­nistani
ümher on praegu käimas
vakäe polütikaga, mille vastukaa-1 ja müUtub iga päevaga üha pinge-luks
rakendatakse Ühendriikides
Ja teistes lääneriikides aktiivselt
opereerivad pahempoolsed elemen­did
ja Lüdu mõjuvõimsad sõb­rad
hing kasutatakse osavalt ära
Ühendriikide ja ta Euroopa liitlas­te
Vahel valitsevad vastuolud Ja
•lahkheUi: ,;::;V "
Selleks ei ole. vaja ;pa>^ö^
ettevalmistusega polütiliste olu­kordade
analiiüsijajä vaatleja; et
lisemaks ja pinevamaks. Jääb
vaid oodata ja jälgida, kas Ühend­riikide
presidendil ja valitsusel
jätkub: energiat ^ja vahendeid
Kremli suurele ofensüvile vastu
panna. Euid nü kurb kui see ka on
— sellel diplomaatilise ja polüti-iise
võitluse perioodil jätkab vene
suur tapamasin Afganistanis oma
ratsioone .prmfe
ja .põhjalikkusega.:
re kisa saatel inglise saatkonda, ja
surmas seal peagu kõik _ diplo­maadid,
büroo jõud, teenijad, lee­did
ja neitsid.
Armee hakkas põgenema Ka-bulist
Khyberi mäekitsuse poole,
Inda ja jugeoleku suunas, võttes
kaasa ka kõik kantiinipidajad,
: Jutlustajad,. posijad Ja teised.
Afganistani suguharude sõdurid
ahistasid põgenejaid igal sammul.
Inglise kindralid ja kolonelid ei
teadnud mida pidanuks tegema.
Marssimisest tuli hirmus kannatus­tega
rännak, mis maksis 300 ingla­se
ja tuhande india sõduri elu,
kindraleist reameesteni.
Keegi ei tea, kui palju naisi, abi-naisi
Ja muid Isikuid voorist ta-
Katoliku Kiriku poolt on sellesse
(comisjoni nimetatud tervelt 5 kar­dinali,
eesotsas kardinal Jan WiUe-br"
and'iga, Hollandis, kes on Vati­kani
Kristluse Ühendamise Eden­damise
Sekretariaadi president.
Peale nimetatud viie kuulub Vati­kani
delegatsiooni esialgse nimekir­ja
järele veel 26 silmapaistvat teo-loogi-
eksperti, kes kõik on tuntud
ekumeehü. vaimu pooldajad.
Üks komisjoni liige Vatikani
poolt on Kanadast — dominikaa­nide
ordu preester, Jean Tillard,
Ottawa iiliköoli teoloogil, fakul-
\:--teedist.,-,
Patriarh pemetriose valikul rep­resenteerivad
ortodokslust 23 kõr­gemat
ja madalamat vaimulikku
ning 6 mittevaimulikust teoloogi,
ülikoolide õppe jõudu, kokku 12-est
autokefaälsest (iseseisvast) ja
ühest autonoomsest, (Soome) Ortu-doks
Kirikust. Kuid ka see nimistu
pole veel lõplik.
Ortodoks delegatsiooni juhiks on
meiegi õigeusu kirik- paguluses).
Teatavasti leidis n.n. „suur IÕ-'
henemine", aset, mil esialgne üht­ne
katoliiklik kristlik kirik hargnes
kaheks---jjLääne-kristluseks'', kes­kusega
Roomas ja „Ida-kristlu-seks",
keskusega Bütsantsis või
Konstantinopolis, 926 aastat tagasi
(1054).
Esimestest said „roomakatoliik-läsed**,
teistest „ortodoksid**„õi.
geusulised").
Vabas maaUmas leidub selliseid
kremlolooge kellede teooriate ko­haselt
president Carteri veto
ühendrUkidest N. Liitu voolanud
teraviljasaadetistele midagi ei loe,
kuna venelased saavat ilma amee­rika
viljata väga hästi hakkama.
Kuid sealjuures unustatakse, et 17
miljonit tonni teravilja, mis pidn
minema Venemaale peamiselt loo­matoiduks,
on siiski erakorraliselt
j y ^ ^ l : suur kogus vüj[a ning tekMnud^^a
> vCäi võimatu valutult täita.
BrezhpevU Ja tema Kremli sõp­radel
olid suured plaanid liha pro­duktsiooni
suurendamiseks, mis
kavandati Ühendriikidest importee-ritava
teravilja aitisel. Nii plaanit­seti
1980. aasta lõpuks Jõuda nii
kaugele, et igale" elanikide on või­malik
garanteerida 165 naela liha
aastas, kuid nüüd on sellele suure­le
projektile niušt Jäme kriips pea­le
tõmmatud.
N. Lüt on teistest maadest suur­tes
kogustes teravUja ostnud Juba
1972. aastast alates. Suured ostud
on tmgitud ummikusse Jooksnud
nõukogude põllumajanduse süstee­mist,
mis ei suuda produtseerida
mi palju toiduameid, et see võimal­daks
elanikkonna nõudmisi rahul­dada.
Möödunud aastal suutsid
nõukogude kolhoosisüsteemi alla
painutatud põllud anda ainult 179
miljonit tonni teravilja, mis oli tun­duvalt
alla planeeritud kvantumi.
Käesolevat aastal on Moskva plaa­nimajanduse
mehed paberil temud
Juba kaugeleulatuvad plaanid suur­te
saakide kogumiseks, lootes oma
rügimoonakatega mehitatud maja-pidämistelt
saada 235 miljonit ton­ni
teravüJa. Kuid paber on paber,
plaan on plaan ja tegelik elu on te-gelU^
elu. See oleks erakordne ime
kui vene kolhoosimajändus suudaks
ettenähtud suuri plaane täita. Kuid
tänapäeval ei juhtu enam Imesid Ja
kõige vähem võib neid loota vene
kolhoosipõldudel.
Kuid isegi sel juhul kui president
Carter oma teravUJa ekspordi kit­sendustega
välja poleks tulnud,
oleksid venelased, olnud oma toidu­laua
eest hoolitsemisel suurtes ras­kustes.
Pikapeale hakkab nende
kõhn rahakott suurte väljamaksu­de
tegemisel taskus valutama, eriti
kui N. Ludul pole midagi märki­misväärset
välisvaluuta saamiseks
eksportida. Kuivõrd suurte sum­madega
siu on tegemist, kinnita­vad
vastavad arvud: 1978. aastal
maksid venelased ühendriikidele
teravilja eest ligemale 1,7 miljardit
dollarit Ja 1979. aastal paisus see
summa ligemale 2 mUJardi dollari­le.
Need summad kraabiti peami­selt
kokku kulla müümisega lääne­riikidesse
ning õli eksportimisega,
mida saadeti läände umbes 3 mil­jonit
vaati päevas. Kuid nõukogude
kergelt kättesaadavad õliväljad
hakkavad kuivaks kõrbema ning
1979. aastal ei arenenud nõukogude
Õlitööstus kaugelkti sellises ulatu­ses
nagu seda planeeriti. Kui vene­lastel
ei õnnestu oma Põhja-Siberis
ja Arktise piirkonnas asuvaid õli-väljasid
välja arendada, siis hak-hab
1980-nendate aastate kestel ve­nelaste
õli produktsioon märgata­valt
langejma Ja seda ei püsa enam
kaugeltki ^stele müümiseks.
Nagu eeltoodust nähtub, on
Brezhnevil ja tema sõpradel tege­mist
' iihe peavaluga teise järele.
Venelaste kitsikus näitab, et ilma
Ühendriikide ja lääneriikide abtta
on nad hädas nagu linnud tõrvatud
katusel. Nad vajavad läänemaail­ma
teravüja, kuid selle eest peavad
nad maksma peamiselt õliga. Kuid
tieisest küljest vajavad nad ka teh­noloogiat,
et seda õli Siberist kätte
saada. Nü et tõmbad saba lahti
^ nokk Jääb kinni, tõmbad noka
ti — saba Jääb kinni.
praeguse kava järele peapiiskop
Üksainus mees, dr. Brydon jm-j Stylianos. Austraaliast, kes kuulub
sis eluga Pakistani Zalallabadisše, Ekumeenilisesše patriahaati (nagu
Lõhenemise põhjuseid oli tolleaja
seisukohalt terve rida, kuid peate­gur
oli rivaliteet kahe kirikupea
vahel, kes mõlemad pretendeerisid
üle-maailmse kristluse juhi kohale.
Selle tulemusena heideti üksteist
vastastikku kirikust välja, kõigi
nendega, kes liht või teist poolda­sid.
See „must päev" aga kustutati
1964-ndal aastal, kui paavst Paul
VI ja patriarh Athenagoras I, endi
ajaloolisel kohtumisel. Palestiinas
tähistasid väljaheitmise dokumen­did
ning tõotasid hakata ; otsima
teid endi kirikute taasühendami­seks.-
-''^^
V -o
Ühendrükide Keskluure Agen­tuur,
kes minevikus teostas suuri
ülesandeid N. Liidu luureagentuuri
ja põrandaaluse organiseerimistöj)
keskuse KGB vastu võitlemisel,
kaotas suure osa oma löögijõust ja
mõjuvõimust kui detente poliitikast
haaratud ja mõjutatud liberaalsed
Kongressi liikmed hakkasid CIA-d
kritiseerima, ta operatsioone ja
agente paljastama ning ta tegevust
piirama ning isegi juhtima. Kong­ress
on CIA alustugesid õõnestanud
juba kuus aastat ning see termüdi-töö
on kahjuks kaasa toonud taga­järjed,
kus ameeriklaste salaluure
on osutunud silmatorkavalt arme­tuks
Ja teg^vusvõimetuks, eriti
X. (Järg-ik. 3)
Nr. 18
t l
8. ja
tel. 4811
Mün(
erakor:
jaan.
OsavõtI
süma
dr. 0.
H. Pull
nar-Kaj
SüSL-il
Västril
Koosi
öeldes
lahkunj
dise ei
J. Väsi
esitask
nagu sl
tes: tii
kas, k
südami
morigj
ja tegi
Saksal
Koos
Aule jj
valiti
Vello
dia N|
Kandle
Aukohi
nekul
pole s
Päri
lõppsc
perel
Rahi
ressiks
7. 800(
150465j
Iraani
tides.
Koni
Haroll
]iikm(
aastal
randal
mille(
operal
juhul
liku
des ii
Kongj
rast
et sel
sis s(
Prc
teataj
sellisl
dest.
ratsid
tedcsl
kära.!
taotlJ
ja td
Itaalj
duslii
SeJ
olnud
aimilj
deva
paistl
televi
ette^
ka
arvel
CIA
on hl
kidei
tadel
: Ni^
vast]
lämi
ja
tearl
ter
se
dustl
riikil
sed
pra(
uue
rel
pres
tamj
põl
val]^