Vaba eestlane , March 27, 1979

              V>i«>S £EST14M£" OB
iniš suri^ Ä Teise ämjima^js.
aastane Öttö Borons^^
see, tees la^i mõrvata Taaaii siiure
luuletaja K ^ M ^
1943 v.;inatei<ie julgeoldtaipolitses
Vül©malEs^'^^^#^^ Pärast sõda
mõisteti ä surma, urnid Mle anti
1949 amiu ja siOTiaot^
. ti ümber eluaegseks vangiäikaris-tedcs;
I ^ ^ ^ Ä Mjem anti
koihtui>rots8ss, :ikuna 'iselgus,- et;-
Gestapbjuhiria Berliinis oli kaas-miücüane
vähemalt SOXMM) juudi
nitoamises. ei vii-
. dud (lojiijagi lõpoü kuna Gestapo-timukas
—^--'^ .«^«^^«s-
;EQik eestlased, väyaawatud vahest ebk^®^^ nooremad, ttmmevaä-laule
„Kal|is, Mad'*, ,»Ma teretan sjhd homnük"» „ööbik, ,,Vö5rsü« Ja
.Oleksin: Iä«lulind*^M
hulka ja eesti koorid, kus nad ka ieanes asuvad, laulavad neid tänaseni.
Me iuimeihe ne!d;Iau|e, W meileiuttav nende looja Johan­nes
'Kappel?JoliamiesKäppeI;^ g.. Juulil 1855 Raplas ja suri;saksa­maal
1. juuni 19®^. Ta on meie esijnene kõrgema teridu^^ helilooja, lõ­petas
Peterburi konservatooriumi kbmpo^^ ja oreliklassi 1881. a.
Ja töötas kuni surmani Peterburi hoUanäi kiriku organistilt. Samal aastal
' " ' t a '—* . • , T i . ^ ^.
iefs€iiilik®@l korrcildlab,
sus Ikaevata Miglaslifcku kanailit
IMierne^
4{H) m allpood mereplnda;^^S^^^
Mietato Sumiim
•austada.'
J/BONN:-^ 'Mäne^SaS^amaal pa-lus
kahtuvõimudeit abi üks ette-wtlik
ja eiMjrgÜine kaubareisija,
kös. oli sattunud anajanduslik^^
raskusbssse. l k orf 46 last. Neist
41 väljaspool abielu, m^tõttu ta
pidi maksma 8500 kr. altente.
Kolms summat 600-ie
krocinüe, imillega kaubareisija, jäi
rahule. Samuti tema abifcaais®,
k<ss bn otsusitamid andestada.
:maa;
kuu­luvad
Ika e Ä esin^ kantaa­did
jä ta koostas koolidele W
misraamaifcu; ja, muusika algõpetu­se
õiplku, mis oli kodumaad kasu­tusel
v©all2äesoleva SÄjandi algu-seš.',.-':;^
Johannes Kappsl oli meie III
(Tallinnas 1880. a.), V (Tartus
ia9ia.) ja VI (Tallinnas 1896.a.)
diaulupidude Muht.
1946. aastal kirjutas Gert Hel­bemäe
Kappeli elu ja loomLingut
käsitava näidendi „ple(ksin laulu­lind-'.
Eesti Rahvusteaiter Kana-das
lavastab sell© näidendi mai­kuus
Torontos tplmuvate^ laulu-
— Kuulduste kohar
selt on kukutatud Iraani shahh,
kes viibib koos Erakonnaga Ma-roikkos,
vadmsdt Wge. t a olewat
^Ue 'tõttu kodumaal o l e ^^
mastet i^evadfil olmid võimatu
midagi ette võtma. Shahhi aju ei
saavat halbade ver^oonte tõttu
Millaldaseit verd. Praegu olevat
poreikonna -asjus kõik otsustami­se
võpi ta abikaasa Parahl käes
BONN -r Endine Lääne^aksa-maa
ikantsler "^illy Braa^^
teine abikaasa Rut lahutavad pä­rast
30 a. kestnud abielu. Brandt
kohtas oma abikaasat Nor­ras,
kui-ta ^as natsismi eest põ-gienikuna
Skandinaavias. Nad abi­ellusid
päiiast sõd^ 1948. a^ Ber­liinis.
Brandt lahkus kantsleri ko­halt
1974. a. ' t e ta oli kistud spio-
Baazhi skandaali, mis oli seotuc
ka väljaspocÄ aMelu olnud vah^
vkordadega.V/- •
/TÖRmnxy; — Toronto metro
linnayalitsus võttis vastu seisuikOr
ha, et ToitMato,;1ä^^
taikse suveti turistidele' mõöidud
. voorimehed. Komit^ feüuias ära.
Hobuste Sõprade nimelise grupi
märgukirja, kes ütlesid, et hobu­sed
linnatänavatel põhjiistavad
õnnetusi, neid Itiüaikse ja nad ön
sageli ületöötanud. 100-liikmelise
grupi prfesident TimTrow väitis,
6t hobused {pea;vad^ s ^
ilmaga ^tegema pikki tööpäevi,
ilma et vahepeal toitu .saaksid.
Voorimeeste .esindaija advokaat
tõi tõeindeid, et hohused on kahe
aasta jooksul põhjustanud ainult
yis õnrietust ega ei kannata kar­mi
kohtleniise all. v
BONIf — Penitsilliin on haka­nud
oana 'tähtsust kaotama, kirju-
; tah LäänsrSaksa ajakiri ,^Spie-gei",
Pisikud, milede vastu penit-sflliih
pM mõjuv rohi, olevat; ni­melt
aegade jooksul aresidahud
välja vastumürgi. Eelikult on,
penitsilliin oma mõju -kaotanud
ühe Aasiasrt: tulnud gonorröava.s»
tu, avastati mõni kuu tagasi Sak­samaal.;
Indoneesias nimelt võt­sid
prostituudid iga mitu
penitsilliMitab!etiti> et
tuda. Pisikud aga kujundasid pe^
nifcsüliinile pikkade aaistate jook­sul
vastumürgi ja nii leidsid ars­tid
üllati^soga, et ühe Indone^^
tulnud meremdhe gonorröad pe-netsiUiiii
ei ravinud 'terveiks.^^^S^
tõveoiht on nüüd levimas üle maa-ilma.
Panita avastati juba
1928, kuid ravimma Võeti tarvltu-ö^
e alles 1940. Eriti sõjaaaistatel
oli see äiindaimatu iravim. Nüüd
csi penitsüliini 'kõrval leitud juba
tm© dda uušS antibioottame.
on ^ Riina.
Eeinik ja meile ei olegi vaja talle
esitada küsimust, et rniks jusit see
Lavastaj® vastab, ima
et ma jõuaksin talle küsimust
esitada: ,,See on ju meie laulupi­dude
traditsick>n, et lavale tuuak­se
mõni eesti näidend. Teisel üd-lauliupeol
1879, seega sada aastat
tagasi, mängiti maha koguni kaks
näidendit, ISotzebue ,,B8rmi
Jaagu unenägu*' ja Kunderl ,3Äul-gi
mõistus ja tartlase tarkus",
III üldlauhipöol 1880 oli s^ iKbi-dula
näidend „Säärane mulk ehk
sada vakka tangul ©oola".
Metsaülikooli korraldusel toimub Rahmrshellse Lasite
täiustamiseks eesti kasvatuspäev:^Ü
!ele järgnevast laudkonnavestlüse^t piihapäeval, 1. aprilUl alge-s^
a kell 14.00 Tartu CoUege ramnides. Itesvatii^äev on'
selt mõeldud noortele võõrsil kasvanud vanematele, kes
oma lapsi kasvatada eesti keeles ja Iniltuusimil^ kas-huvits^^
referent dr. • Ees^ BiimeK'f^
Kersti Linask on CJonnecticuti . tos prantsuse erakoolides, mis
ülikoolis saavutanud oma dokto- tegelikult on'kaI^kedsed teoo­ri
kraadi füosoofia, eriti peda­googika
alal. Ta teostab uurimuse
PõhjarAmeerika idarannaku eesti
täifindiusfcoolide kohta ja ..esitas
solle lühikokkuvõttena möödiinud
kevadel toimunud AABS-i konve­rentsile.
Tegutsedes ise Connecti-euiti
Eesti Täienduskoolis õpeta-j
ana on ta otse-kontaktis.
teatria et
mõtlemist, valik langes. Bobmu-sunhil
just nagu Iseenesest HeS-äidenäMe,
• see sobib
raamidesse, ja näitab
meie noortele meie saja küm^
. '\ lae, aastasit laulupidude traditsl-
^.oone,
ühtlasi aga ka ühe meie muusika
suurkuju elu ja loomingut."
,Ätusta kuidas sa seda^ tükki
kavatsed lavastada?" iküsin.
Varsity,Arena, (pareiuiial) kus
üldlaulupidu.
loorberipärg ikäes, mantel üle õla,
ta ei läh0 laulupeo pidulikule õh-tusöögie...
ta on väsinud. Näi­dend
lõpeb- umb^ samuti, jällegi
on laulupidu lõppenud, seekord
on tagafoonii Tartu panoraam,
Kappel astub poodiumile, Jah
just poodiumüe, sest.ma kasutan
laval poodiume ja just nagu näi"
dendi alguses asetab ta 1 auale
mantli, lillekinibu ja loorberiijä-r-ja.
y..'V.
Ka seekord ei lähe ta laulupeo'
pidulikule' õlitusöög^v ta' pööir-
: dub publiku poole ja lausub:
ettekanne • kssvatuspäeval
puudigtab eesti koolide ajalugu
ja pirobleeme ning püüab aiida
võimalikke lahendusi
Referaadile järgneb laudkonna-veštlus,
milles osalevad Heino
Jõe, Kadri Laar, Oscar : Müller-beck,
E!K) Naelai^ea, Reet Roos
ja dr. Jaan Roos. Kuue vestleja
näol Oh esindatud lapsevanemad,
õpetajad, lasteaednikud, hoorteju-hid,
«õde, arst ja kä laps ise. Vü-mast
esindab E j ^ Naelapea, kes
on juba peaaegu noor neiu, val­dab
sõnas ja kirjas korralikult
eesti keelit^ (kuid pole neid oskusi
mitte omandanud täiendusikoolis
üldinimlikele probleemidele
mida ..käsitleb ....Rahvusvaheline
l ^ t e Aasta, lisandub palju prae­gu
väga aktuaialseid eesti problee-
„Ei, mitte sentim^maalne, tun. 1^-^*5^^^^
d^IaneküM, aga mitte W^^^^
mentaalne melõdraama.- seUeksI
Emakeel tuleb siis kolmandaks.
Kas ja kuidas peavad lapsed nü-sugušt„
yalu^* vastu? M O l ^
neiniad seda mioliy^^
Mülest johtub, ©t kooliharidus
ta vanemate lapsed sageli kasvan
vad eestliasteks ja haritlaste lap­sed
rahvustuvad ümber? Kas ja
kui suurt rodli mängib vanemate
hariduslik tase kasvatuses? Müli-ne
on täiendüsikooli ja skaudüü-kumise
osa eestluse sisendamisel
või koguni — eestlusest eemale
ellub: teisega ja
saab kurb laul, just nagu: kurb
jatraagüine on Kappeli ehigi,"
ütleb Riina Reinik.
„Kõlab väga sentimentaalselt,"
Kõik need ja ka paljud teised
olulised, koguni valusad küsimu­sed
pn laudkonna vestlusaineiks,
millele kasvaitnispäeva publik saab
kaasa rääkida.
Laudkonnaveätlüse vorm
üks paremaid kogemuste vai^e-taniise
V
toon muusika sisse, vähe­malt
neli kuni kuus Kappeli laulu.
Näidend algab sellega, et lava on
pime, eemalt, on kuulda koorüau-lu
ja siis aplausi/ nähtavale ü-mub
tagäfoonii Tallinna pano-mama,
meie kolmas üldlaulupidu
on kahju teile teatada., et
ma ei saa selest pidulikust õhtu­söögist
osa võtta oma viletsa ter­vise
tõttu.. Kappel on tõsiselt
haige, tal on tubeilkuloos."
,;Eus on näidendi seos pealkir-on
Helbemäe liiga hea näitekirja­nik.
•. Näidend on läM
buse ja rõõmuga
kolmnkeelšusesse.
Metsaülikpol tuli kasvatuspäeva
korraldamise ideele puht^prakti-listel
kaalutlustel. Inimgeneratsi-ooni
pikkuseks loetakse 25—^0
aastat. Metsaüllteool on tegutse­nud
juba poole sellest j ^ korral­dab
eelseisval suvel oma 13. kur­suse.
Esimeste aastaite metsatu-dengid
on pega juba lapsevan^
mad ja küsimus on
,yoma perekonnas*'.
aktuaalne
„Oh, See on tegelikult väga õrn
ja Äirüine näidend just nägu
Kappeli muusikagi on tunddcülla.
ne ja meloodiliselt rikas. „oiek-sin
laululind" on kirjutatud tü­tarlapsele,
keda kappel armastas,
on lõppemid. Ja nüüd algah näi- sellest pidi saama: rõõmus laul,
dend peale lavale tuleb Kappel,' kui Kappel on haige, tüdruk abi'
Seal on kolm tugevalt kooanUist
karakterit. Nutta näidendis ei
saa, aga kohati naerda... aga
ma ei või ju sulle kõike ette ära
rääkida mis ja kuidas. Küsi nüüd
midagi asjalikku," ja Rüna Rei-nik
jääb ootaana.
„Hea küll. MiEai ja kus toimub
etendus?"': :•.• '•;'••••x \
,,Ryersoni teatris, see asub sü-däinnas,
Gerrardi ja ' Yongel
täna.vate nurgal, teater mahutab
1425 inimesi, akustika on hea ja
etendus toimub pühapäeval, 27,
'mai!kell5,pr^^^-;'
---^•V.V.
Kascik»J€9mes1
TEHERAN:— Mässavad kurdi suguharud Iraanis on
piiramid Me valitsuse väeosa Sanändaj
tagas! aJatoHah Ehomeini nõudmise oma võitlustegevuše lõpetar
miseks. Kurdid nõuavad autonoomiat, miMse nõudmise juba tsw
gasi lükkas võimult tõrjutud shahh |a mida ei taha rahuldada fei
MONTREAL (VE) >- Eesti Naissselts Montrealis — oma iga
kolmanda neljapäeva referaatõhtute" sarjas — korraldas 15. märt­sil
kohaliku Jaani koguduse saalis üle 60-pealise osavõtjaskonna
kohalolekul ülihuvitava ettekande, kus esines dr. Llivi Kasak-James,
kes kuuludes Ottawa Alpinistide Klubisse, võttis osa ühest fom-aega
liestnud mägironimise ekspeditsioonist Kanada kang-arktikasse; Baf­fini
saare kirdetipule, raskelt ligipaäsevasse Eglmgtoni fjordi, mis
vaid 1200 miili põhjanabast eemal. Ligipääs sinna pii võimalik üks­nes
üüritud lennukiga, mis kohapeal maandus krUusasele ramiarl-
Sealse elu omapärasuse kohta mäi*-
kiš kõneleja, et kui mujal ilmas pi­medus
on see, mis inimeste igapäe­vaseid
toiminguid reguleerib, süs
kaugrärktikasj kus südasuvel pime-'
dust polnud, käis elu.pidevalt edasi
kogu aeg. Kellaajal polnud seal
mingit tähendus, lapsed võisid ise­gi
hommütul kella 3 ajal väljas
õues hullata. Magamine on igaühe
oma teha, oma äranägemise järele
— tee seda ükskõik millal sul sel-
Ettekande;; .paeltivamaks osaks
olid ülihea kvaliteediga.värvilised
diapositiivid ja fUm mis.hinge kin­ni
pidama panevalt tõi kuulajas­konna
ettöküjutusesse kohti; kus
inimjalg veel varemalt pole astu­nud.
Seal on ilma liünedeta paiku,
kus esimesel kohale jõudjal on au
ise nendele nimesid anda — seda
Kurdid on sisse piiranud iirnia ilmselt ka praegust ajatollah Kho-serval
asuvad amieebaraMd ning|meinivalltsu
Khomeini saatis oma esindajad valitsusvägedega pärast Khomeini
sõdurite ja mässajate vahel rahu võimule tulekut on nõudnud juba
sobitama. ^ mitusada inimohvrit
,,Vaba Eestlases" nr. 21 lk. 3
avaldatud stipendiaatide fotol on
sattunud esimeses reas olevate las­te
nünedes eksitusi. Peab olema
vašakuit: Cv Timusk, Piä Metsala^
Ingrid JHirman, Heli Lee^enti
lükkasid KiiomeinI
sobituskatsed tagasi ja kiiigr
kurdide ridades võitlevad nii
konservatiivsed usulised fauaa-
: tikud • kui. ka : paliempöolsed
marksistid, .
on nende mõlemate vwfedö
nõudmiseiks kurdidele autonoo- — Hollandis, Haagis, tun-miaandmine.
gisid möödunud neljapäeval terro-
Kurdid olid vastuolus endise aistid kallale Briti saadikule Hoi
shaMii rezhiimiga ning ei usalda M i s ja külvasid ta aubiüle püs^
totalipildujate tulega. Saadik Sir
Richard Sykes ja tenmga kaasas
olnud teener said surma kuna au
tojuht pääses vigastuseta. Kallale­tung
toünus saadiku kodu juulis
kui ta astus just autosse, et sõita
oma elukohas saatkoimahöonesse.
Kurjategijad, kes tunduvad poUt-seüe.
professionaalsete mõrvarite­na,
lahkusid kiiresti sW(3jauseko-halt
ning neid ei õmiestuuu(3i taba-
Marja Leetia Roos Ja Laum Rand- )da. Mõningate oletuste k(^ag< oia
Toronto soomlaste ,,Finlandiä" ^ .
TV-p»*o«rammi edasiandmisega ka selfekordne ekspeditsioon tegi.
alustati 9. märtsil Metro Cable Kanada geograafiliste nimede ko-
(channel 10) ulatuses. Osaks „Va- Piiteele esitati uusi kohanimesid,
bä Eestlases" nr 19 avaldatud süledest kolmkümmend ametli- [leks aga lusti on.
kuupäevadele, antakse sama saade » vastu võetud ning juba kaar-edasi
veel York Cable (ch. 10) kau- ^f^^' Pandud
du 5. apr. keU 9.30 õ. jä o: apr. kell Suur osa külastatud Baffmisaa-
8.30 õ. re nurgast on paksu igijää all,
7. apr. toimub laiemaulatuslik | aga selle rannalähedased alad on
jääst vabad,, kus siis maastiku
pildis valitsevad tohutud mäemür
rakad, sügavad orud, kuristikud,
aga üle kõige laialdased
jad nmg kitsad Jääliustikud:
saade York, Searboro ja Rogers
Cable kompamide kaudu (ch. 10)
kell 8.30 õ. See on nähtav umbes
poole Toronto ulatuses
Edasi on sama saade esitamisel
veel 12. apr. kell 9.30 õ. ja 13. apr.
kell 8 30 õ. Kõik saated on poole- ^õik oma ilmelt võunsalt majes-tunnilised.
Nägu juba Varem on Reetlikud, hämmastama panevad -
teatatud, esineb; saates ka eesti aga, inünelamisele on see piirkond
tütarlaste jaulüansambel ,,JaaR^häies^^^
ku" (lio Maimets, Kaarin Mai- Oma kaUg-arMüise asukoha tõttu
mets, Leena Tiisman ja Süvia Sü- valitseb seal talv pea terve aas-tam).
ta läbi, välja arvatud mõni nädal
Nagu saate korraldaja W. Heid- südasuvel, kiis osa lund kaob ning
män ütleb, on neil eesmärgiks iga maapinna koorik sulab kuni 18 tolli
kolme kuu järel,uus kava esitada, sügavusem. Seda.üürikest aega ka
Järgmine tuleks juunikuul, mis on sutab loodus ärkamiseks, 'kus lüled
seotud sellal- toimuvate Karavani- löövad õitsele, olles siis oma ere-piduštusega
ja hiljem jäiseks sü- date värvidega sumadele eriti rõo-gisel
uus saade, mis haaraks To- mutoovad. Maapind on lage, puu-rontos
toimuvaid soomlaste suur^ j deta tundra, kus harva näha mõn
Šiiiidmiisfe feofeftder
© Neljapäeval, 29. märtsil kell t
õ. Eesti Majas dr. J. Terasmäe
loeng ,,Kõrbetaimestik".
® Laupäeval, 31. märtsil, 1. ja 2.
aprillil Peetri kiriku saalis Endel
Rubergi ..kunstinäStus, ..avamine
laup. hell 5 p.l.
pidustusi.
Värskemad uudised loete
^,VABA EESTLASEST
dä jänest, hane^ või lumekana, ka
putukaid on seal väga vähe.
Lähim asula oli Clyde, 200 ela-nikliga
esMmode küla, 250 müi
® Laupäeval, 31. märtsil ja 1
rillil Eesti Maja väikeses saalis
Evald Timuski kunstinäitus, fiva^
tud kella 10—8 õ.
® Laupäeval, 3L märtsil Icdl M
õ. Yorki ülikoolis õhtu eešM üli^
õpilastele..
® Laupäeval, 31. mämil kell 1.3®
õ. Eesti Majas ITorontd Eesti Püs­si-
ja Füstoliklubi peoõhtu.
® Kolmapäeval, 4. |a.prillil kell
7.30 õ. Eesti Majas ESTO-80 im-