Vaba eestlane , June 9, 1983

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval,'9. juuj^ •0^- Ärsday, Jme 9 1983 Nr. 43
Nr. 43
Spordimärkmeid
Havai saartel on juba paar aas­tat
korraldatud ülimitmevõistluse
jõuproovi, et selgitada nn. raudset
inimest. Alustatakse 4 km ujumi­sega
millele järgneb 180 km pik­kune
jalgrattasõit ning lõpuks tu­leb
osaleda maratonijooksus
42.195' km. Viimasel võistlusel oli
ligi 1000 (osalejat, kellest üle 90
protsendi lõpetas, aeg oli 9 tunni
piirides!
Kolm kuud väldanud Maailma-karikavõistlused
(kaks 5 km ja ne­li
pikemat distantsi, üks vähemalt
20 km) võitis soomlanna Marja-
Liisa Hämäläinen 144 punktiga.
Teine oli norralanna Brit Pettersen
136 punktiga. Soome suusaspordile,
oli märts veel üks edukas sünd­mus,
kui nende 19-aastane noor­mees
Matti Nykänen võitis Maail-makarika,
suusahüpete sarja 277
punktiga. Teiseks tuli kanadalane
Horst Bulau 260 punktiga ja kol­mandaks
jäi 1981. ja 1982. a. sar­ja
parim, austerlane Armin Kogler,
211 punktiga.
pordiyydiseid
• Sotshis peeti N. Liidu meistri-,
võistluste jalgratturite kriteeriumi-sõidu
esimene etapp, tartlane Riho
Suun oli 16: punktiga kolmas. Tei­sel
etapil Suhhumis oli ta aga 44
punktiga ülekaalukalt parim, võites
kuus vahefinishit kümnest ja tõus­tes
sellega ka liidrikohale (kokku
60 p.). Võistluse kolmas ja viima­ne
etapp toimub aprillis.
, Haanjas korraldatud suusamara­tonist
võttis tänavu osa üle 700.
Kubija suusastaadionilt startis 214
võistlejat, nende hulgas 26 naist.
30 km distantsil oli matkajaid üle
Kavgolovos peetud N. Liidu
meistrivõistlustel laskesuusatamises
oli Urmas Kaldvee 10 km teine ja
20 km neljas,
,. Mäaihna ujumise ti
1982
usi
Eestis peetud laskmise karika­võistlusel
püstitas aastaid maailma
paremikku kuulunud Matti Jõgi
394 silmaga Eesti rekordi metssea-laskmises
20 pluss 20 lasku. Ivar
Randmer saavutas 60-lasulises har­jutuses
598 sihna.
Müügil VABA EESTLASEialituses:
II
i ja jutustusi mereelust
Juhtkonna Koondis©,iTorontos
väljaandel, 302 lk.
iuss saatekulu Kanadasse • 9
Eonx
N MEMQRIAM MIHKEL LÜDIG
¥tflikMihkel Lüdigu loomingust
EttekantiEcI 100-aastase sünni mäiestan^e kontserdil
9. novemlwil 1980 Torontos
I Mjel:,AVA]!^G--- FANTAASIA, LIOT LAUIL
IGATSUS,^*^'^^*-- '
Tallinna anunulaskurite võistlus­tel
kogus harjutuses 2 x 18 m maa­ilmarekordist
parema kogusumma
599 silma Georg Männik. Samal
võistlusel naistele tuli võitjaks
rike Sikemäe 599 silmaga.
100 m vabalt — 55,34, B. Mei-neke
(Ida-Saksamaa)
200 m vabalt — 1.59,53, A.
Verstappen (Hollandi)
400 m vabalt — 4.08,82, T.
Wickham (Austri.) maailmarekord
(MR)
800 m vallalt — 8,27,48, K. Li-nehan
(USA)
100 m rinnuli 1.09,14, U.
Geweniger (Ida-Saksamaa); 1,10,99
— 4) A. Ottenbrijte (Kanada)
200 m rinnuli — 2.28,82, S.
Varganova (>}. Liit); 2.32,07 — 4)
A. Ottenbrite (Kanada)
100 m liblikat — 59,41, M.
Meägher (USA)
200 m liblikat — 2.07,14, M.
Meaghe/(USA) -
100 m, seliH — 1.01,30, K. Ot­to
(Ida-Sakslamaa)
200 m selili —2.09,91, C. Sirch
(Ida-Saksamaa) (MR) ,
200 m kompleksi — 2,11,79, P.
Schneider (Ida-Saksamaa)
400 m kompleksi — 4.36,10, P.
Schneider (Ida-Saksamaa) (MR)
Fontiac'is peetud sisevõistlustel
ületasid shveitslane Felix Böhni ja
ameeriklane Bradley Pursley tei-vÄüppes
5,63, ameeriklased Eesti Kultuurifondi laureaatidele
Brian Staiiton ja Leo Wüliams esimees prof. laan TSunusk
hüppasid kõrgust 2.29. Edgar Kink,
• PõikreaöJ L Lind, 5.Kiifkäsk­jalg,
9. Itaaha riigipea, 10. tähen­dus,
11. Muistsete eestlaste püha
paik, 13. Iluese, 15. Lähis-Ida^^^
elava ristiusuhse rahva liige, 17.
Tühi koht, 18. Start,- 21. Poola tii­tel,
22. Fpolitatüd riik, 23. Koo­kospähkli
tuum, 24. . . , -Laama —
Tiibeti usuline juht, 25, Ollakse
õhtul, 27. . . . iseennasttuntud üt­lus,
30. Sinus, 31. Suutäis vedelik­ku,
34, Koha määrsõna, 35. Doo­nau
lisajõgi, 37. Postisaadetis, 38.
Viimane E. V.-aegne Tartu ülikoo­li
rektor, 40. Linna nimi Vanas
Testamendis, 42. Mari, 43, Eesti
skautide vanem Kanadas, 44. F.
Tuglase novellikogu,
Füstreads 1. Küttematerjal, 2.
Muistsete egiptlaste püha härg, 3.
Eesti maletaja, I rahvusvaheline
meister, 4. Vähemtuntud eesti nais­kirjanik,
5. Eesti saaij 6. Puhkus,
7. Sort, 8. Omaaegne Eesti sõja­laev,
ka rannaküla Hüumaal, 10.
Kattematerjal, 12. Pori, 14. Teatud
liiki ajend, tung, 16. Kaaslane,
paarimees, 18. Kõrgem seisus mi­nevikus,
19. Kõrgustik Iisraelis, la­hingute
paik, 20. Visand, 25. Vir^
kus, agarus, 26. Võõrasisa, 28. Ei­tav
sõna ühes võõrkeeles, 29. Et­tekanne,
32. Graafiline kunstiteos,
33. Kõver ese, 36. Jõud, 37, Kar­jumine,
39. Linn Hiinas, 41,
mikvokaal,
RISTSÕNA NM. 1146
I.AHENDÜS
Paremale: 4, Kadak, 7. Kalur.
9. Kupar, 11. Lumi. 12. Luik, 13.
Tuba. 14- Aabits, 16. Vasar, 17.
Peos. 18. Ihnar 20. Otse. 23. Aas­ta.
26. Uulits. 29, Ahas. 30. Lagu.
31, Amet, 32. Kevad. 33. Kalev.
34; Verst: .:.
n küljel: JAANIÖÖ — sümfoonilme >)eem, PÕLISMETSA
JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
t)KS PISAR VEEREB, KOIT.
lastegevad sümfooniaorkeister, noortekoor „Lootos*V T. E.
Meeskoor, T, E. Segakoor, solistid õnne Laikve, Irene Loos-hmg
ja tsUiellist Winona Zdenka. Juhataja P. P. Lüdig,
HIND $13.50 pluss saatekulu
_ ; Saadaval „VABA. EESTLASE" talituses ja
Eefeä Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Tomnfc
I L M U S
ARVI TINITSA koostatud
Lennuväe abiteenistuslaste sõjasõitu II maailmasõja
lõpupoolel kirjeldav suurteos
iSO lk pluss 90 lk fotosid ja dokument©
Hind $47.00 plus^ $1.50 saatekulu Kanadas
]$3.00 teistele maadde
Saadavai Vaba Eestlase talituses
EKK Kyituurifondi auhinnaga krooflitud
lVÄRiyASK'i poeem
väljajagamisel. Pildil fondi
Štella Kerson ja laureaat
Foto: Vaba-Eestlane
äs:l.• Kari. 2.:::Ma. 3. Va.;
lus. 4. Kumari. 5. Kuub. 6. Fakte.
8. Lubav 10. Piip, 13. Tartu. 14.
Almus. 15. Soots. 19. Raamat. 21.
Sulev. 22. Elav. 24. Abel. 25. Sa-ter.
27.. Igav. 28. Tuder. 31. Aksi
lonleraamat oa p^endatud oma sisniBd
vanemaile ,;kelle vaimust Ja vaimustusest sündisid veranda ja
veimndaraamatn autor*^
liiiid $7.00 pluss SO eenti postikulu
Muugil VABA EiSTLASE talituses
iiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiin
a
o
a
o
a
o
D
a
B
0
01
D m
m
m
ta
IMEVÄRKLIKUD, VÄGA KENTSAKAD, MAAILMAS
KUUliiATA JA TÄNINI VEEL ÜLESKIRJUTAMATA
mmm JA TEOD
tõlgitud ja meie külaie
mõnes ümber solgitud
B
D
C
o
B
D
D
D
D
D
D
D
B-b
B
' n
ts m
, BJ
UI
B
B
.Kääriderüiuja oigas,'kratsis pead
Ja ütles:
„0b, kulla vennikesed! ehmatus
on mul jutu maa põhja pilluta­nud!"
—
Seda kuuldes läksid kilplaste
nõuisandad joostes (koju, tõid sealt
labidad, kangid, sõnnikuhargid ja
rais muidu neil kätte juhtunud,
kaasa ja hakkasid seal kohal kae­vama,
kuhu kääride-ihuja oli maha
kukkunud; sest nad arvasid kohe,
et kerge jutt veel väga sügavale ei
võmud vajunud olla ja lootsid jutu
maa seest kätte saada. Aga kui
nad aegamööda juba mõne sülla
sügavuseni olid kaevanud, ei tul­nud
kadunud Jutust veel sabaotsa-kestki
nähtavale. Ilmaasjata tehtud
töö tegi meestele natuke meelehai­gust,
mõned arvasid võõra mehe
petiseks jutu tee juhatusel, teised
arvasid jutu tuulde olevat läinud
ja kiitsid nõuks, kodunt tuulamise
sarjad tuua, millega jututerad tuule
aganatest võiks välja sõeluda.
. Seal tuli neil õigel ajal meelde
vahniskaevatud auku muu asja tar­beks
toimetada; Kui sellepärast
pikka tarka aru oli peetud, võeti
viimaks ühel meelel nõuks, kaeva­tud
august kaevu teha. "üks tarka­dest
tehtud kaev nõukoja ligidal
võis kogukonnale suurt kasu saata;
sest kes siit kord märga võttis, see
karastas oma vaimu ja keha
lasi.-.-.- 'v
Aga et keegi veel kaevu süga­vust
ei tundnud, sellepärast hak­kasid
kilplased kaevu mõõtma.
Nad panid ühe tugeva ridva j ^ i -
giti üle augu, olks nõuisand sasis
mõlenia käega ridvast kinni, teine
jälle oma kätega jalust, sedaviisi
j^le kõhnas ja neljas, nõnda et
üks ikka käsipidi teise jalgade kül­jes
rippus. Kui aegamööda esime­sel
üleval ridva: küljes rippuval
mehel koorem raskeks püüdis min­na,
hüüdis ta alla:
..Armsad naabrid, ae! pidage
eadid tugevasti Mani, seni kui ma
käed natuke ridvast lahti lasen ja
pihusse viitan, et ridvast ei libi­s
e k s . " ; ; V . : : ; / - . ,
• Seda- öeldes päästis ta käed rid­va
küljest, nii et kõik hunnikusse
kaevu põhja langesid. Sest t^^^^^
võib igamees näha, kuidas ka ta^
gad ühe korra Võivad eksida. ^
Viimaks peeti seUepärast pikka
nõu, kuhu august väljakaevatud
muld pidi pandama, mis risuks ees
oh.;Pika läbikuulamise ja äsjaarva-mise
peale pii üks nõuks kiitnud,
teist sügavat auku kaevata ja mul­lahunnik
sinna sisse visata. jMehed
vaatasid tükk aega: suud ammuH
üksteise sihria ja mõtlesid asja
kemalt läbi; viimaks kfüsis ük^ arg-kuidas
nende pisuke tarkus kÜplas-;
te tarkuse vasm ei võinud hakata.
Nad läksid siis oma ülemisanda
juurde tagasi ja viisid sõnumeid
kõigest, mis nad Kalkunimaal olid
kuulnud ja näinud, ja mis nende
eneste lai tarkus sest kuuldust ja
nähtust pikemalt välja oli krvanud.
Nad tõotasid ka ülemisandale üks­kord
veel sinna tagasi minna ja
kilplaste kombeid igavamalt püü­da
tundma õppida. Enne seda lu­basid
nad muret kanda, kodunt
rohkem mõistust kaasa võtta, mis-ka
nad kilplaste tarkust paremini
võiksid mõõta ja teistele kasuks
koju tuua.
KILPLASTE TEINE JAGU.
Es ime ne pe at ü kk
. Eilplašite: algusest, tÕusuist jü.
„Kuhu siis selle mulla pan^
mis uuest august välja kaevame?"
„Noh,"f kostis esimene niis
tõlplased teie olete,: et seda ei mõis-tarÄ^
l e b n i l ^ s ^^
molekiad hunnikud sisse mahu-
::vad.'V-—,
: iüii ^EibKfcil-maa ülemis^^^
saadikud seda ölid' kuulnud ei
mahtmud nad kauemaks sinna 'iäa-
4a, vaid tõttasid täis häbipuniust
sest maid märkab"'' -
Vanarahvas teadis ja kõneles ju­ba
mõnesaja aasta eest seda kena
tarka sõna, mis ka meie ajal igas
tükis tõeks läheb:
Kuidas vanemate lugu,
• Näitab kohe laste sugu:
Kus vanad ausad, vagad, head.
Siis seda nende lapsest näed.
kui viljast tunnistame puu,
Nii näitab laps: kas ema truu.
Kas julge kotka pesas kä
Arglikku tuid võib haududa?
Mi'' pesemata unustad: • y
Kas sest saab riiet valgemat?
Ma palun, pange tähele:
Jutt passib igamehele.
^ Just sedasama võib kilplastest
taga Üp^^^ Kalkunimaal laia
kiitusega Ja täiema õigusega ütel­da.
Sest ka nemad olid truult oma
kallite esivanemate jalajälgedesse
astunud ega kuskil kõrvale põiga­nud:
kuni neid kibedam häda, mis
mingist käsust ei hooli, pakilt sun­dis
teisele teele minema, mis nad
isamaa^ Õnneks ja kogukonna tu­luks
sedamaid oma jalgade alla
võtsid, kuidas sest pikemalt peab
saama kuulutatud.
Kuulsate kilplaste vanapõlve aja­raamatud
on kõik ühel raskel tule­kahjul
sw-a põlenud, mis nende
peale vitsaks langes, ja nagu mõ­ned
ütlevad, sellest oli tõusnud, et
nad ükskord enne' jõulu tapetud
siga kõrvetades väga suure tule
olid teinud. Aga et seesinane ütle-mine
iisna vale on, saab lilgeja ju­tu
lõpetusel kuulda, kus tulekahju
alustust ja lugu tõtt mööda räägi­takse.
Mulle enesele niihästi kui
lugejale kahjuks ei või ma kurja
põhja peale midagi pikemalt nende
vanast põlvest tunnistada. Aga kui
seda tohime uskuda, mis vanarah­va
ennemuistne jutt neist avaldab
(ja üsna tühjaks ei tohi neid juttu­sid
iial panna, sest kui ka mitte
hoopis, näitavad näd tükati tõsi°
sed), siis leiame, et nende esivane°
mkd sealtpoolt välja olid tulnud,
kust päike iga hommiku tõuseb.
Nimelt kiidab vana ennemuistne
jutt, et küplaste esivanemad kõig^
kuulsamast tarkade soost maailmas
olid sündinud, sellepärast siis, na­gu
ülemal tarksõnas kuulsime/
nende kuulsate esivanemate viisa­kad
kombed ja kõrge tarkus nende
Mljes sigiriesidki.
Kirjasõnumeid mööda on teada,
kui tänamatu hommikumaa rahvas
vanal ajal tarkade! vastu oli olnud,
nii et kui nad neile õnne korral
surma ei teinud, siis ajasid nad
neid omalt maalt siiski välja». Sel­lest
võib hõlpsalt ära mõista, et
sellesarnasel kombel ka kilplaste
esivanemad omalt maalt olid välja
pülutatud. Et nende sugu mitt^
neist halvemaist tarkadest ei või­nud
olla, seda tunnistavad nende
järelejäänud tööd ja teod igas ko­has.
Sest nende järeltulevas põlves
— kilplastes, kellest meie jutt
edaspidi saab rääkima, — on ava­likuks
läinud, mis ülemalkuuluta-tud
tarksõna niihästi kui üks teine
sarnane vanasõna Ütleb: ega käbi
kännust kaugele ei kuku.
Kilplased tõusid oma suguisade
samases tarkuses ja mõistuses. —-
Aga pikemalt ütleb üks tarksõ­na:
kahju õpetab mehe kavalaks,
ja üks.kass, kes kord oma karvu
kõrvetanud, kardab tuld. Nõnda
olid ka kilplased omas suures tar­kuses
ettevaatlikult selle eest hoolt
kandnud, et nad teist korda seeläbi
oma maad ära ei kaotaks, kui nad
üksfles teiste inimeste kasuks ja
tuluks oma tarkust tarvitaksid. Sel­lest
peab armas lugeja sedamaid
pikemalt ja laiemalt teadust saa­ma.
J Ä A N A L M E R
Tel. 293-2128
7^3-2014
uusi ja parandame vann ui
linnas kui ka suvilates.
,4
\
•it:\-'
•i:i
• w
1
•f I
I
I
• li
I
San Fancisco lat
mõned tuulcpuhaiigu(
nud tormist kevadet,
on jõudmas lõpufaasi,!
se päevani. Kuid ukse|
arvukalt mitte ainult
lumbiast vaid ka Alaj
kaugematest eesti
teretulemast!
Nende tulek on
luse tähendust välisoin^
da eestluse tegelikkuse
nieie rahvuspärandit
metunde ning omapi^
tervitustest, helgiks ne^
Elame vabana ja tahmil
Oleme eestlased jj
idaist või Is^nestl
Tere tulemast Sanl
Olgugi et mõned kai
põhjuistel, peaksi alljäi
m 25.
Hilis-|Ärastlõunal Gl
KOKKI
Referai
PÜHAPÄEV. 2
14.00—15.30 ESINl
Eesti^
. Embai'(j
14.00—19.00 EST0-|
Evelyn]
14.00—18.00 MAJl
Info^ml
tuslaudi
14.00—17.00 umd
Eesüpäl
nürid m
16.00—19.00 RAHV
Üldtant^
18.00—24.00 TUTVJ
Öhtusöif
19.00—02,00 KLUB-|
Huband
vein, su
EricTel
ESMASPÄEV. 4
08.00— TÄPSUl
Pacific
(Viimarj
08.00—12.00, M A L EJ
Noortel
09.00 AVAJq
WestPc
koolist,
olevai
09.00—18 00 INFORj
pääsmel
päevade
10.00—12.00 ÜHEN]
Ava-aktI
10.00—16.00 . MÜÜG]
12.00—13.00 ESINEI
Lühi-ko|
Squareii]
. 13.30 AVAA]
CoxStal
lippude
mängud]
16.00—18.30 KUNS'
Kunstizl
16.00 TORGI
Meie m
Maripuii
Hea võil
lastele