Vaba eestlane , April 5, 1979

              Nr. 27
VMJAMBSAi O/Ü.Vaba Eestlaa®, 13i f^umse^ ^. f ® M t e
PEÄTOIMEMA: Karl Ärro
POSmABffiSS: EO. Bos 70, Sta. C, Töroöto 3, Oai
TEIiaiSHINNM>--V^ja^L.Kpa«:
Nr. 27
SSjakoöM käsamiM Toiill» Esiplaanp I r detse^ 1924. aastal kommunistide mässia
•misel langenud'' in^lja kapa austamtselks' ja mälestamiseks püstifeitüd sainMisiS; .,;.
Selleit
mõned aastakümned kUl Kanada
ü b i s p ^ ^ (CrecUt Ilnions) olid
irahaasutiisteks pe^utUseli vaesele
snehelcj keHel iäske ©li laemi saar-da
suurtest äripankadest ja teis-žeSst
rahaasutustest ning kellele
suuremate ettevõtete ja. eMiste
gruppide juurde asutatud ilhis-pangad-•
appi,•' ituM .rahamurede
lahendamiseL, ühispangad ei soo-rltanii|
d muld operatsioone peale
. raha hoiule võtmise Ja raha.la«-
• mami^;ning.nende -tegevus• -Oli
mitmesuguste kitsendavate sear
; äustega .suui?te' räliaasutuste hu­vides
võrdlemisi
on olukord ühispankade iiektoris
muutunud ja võiks isegi ütelda —
revplutsiooniliš0lt muutunud,
ühispangad oft läbi: teinud kiire
arengur i^afrväs on
saama neMe kasulikkusest ja va;,
jäduseist tavalisele palgateenijäSe
ning ühispankade hoiused ja luk<
mete arv on märgatavalt tõ
nud. ASja f oroiitps tbin^unüd On­tario
Ühispankade
ffentsö mainiti, et OnitaHös tegut­seb
1100 ühispanka, kellede va­o
d kasvasid möödunud aasta
Jooksul 25 protsendi võrra, kerki
;ies- 4,3 ^miljardii^
. Änes sama Mires ;.teinapos 1977
aastal, kuld öM pisut aeg^
1976. j a 1975. ^ aastaitet vastavalt
: ;Säma silmatorkav tõus on ka
liikmete arvu kasvamisel. Praegu
arvestatakse Ontarios ühispanka­de
liikmete arvu 1,7 müjpni isiku­le
ning viimases kolme aasta jo
sul oh lükniete arv kasvanud igal
aastal umbes 100.000 uue liikme
võrra. Need on tohutusuured ja
fantastaiselt kiired edusammud,
mis on tigitud sefflest lihtsast tõ^
gast, .• et rahvamassid. • hakkavad
algms 2§ aastM tagasi Ja
me ka nämnd kuidas selSpst väike­sest
algatusest kasvas välja elu*
mis e! Ipppmud iipiitte
hoiule võtmisega ja
välja laenamisega vaid rakendas
võrdlemisi Mirelt tshekikäabe mng
m laiendanud ^asta-äastalt oma
tegevuse-^ paljudele pangaoperat-sioofflide
liikidele, raliu^
mitmesuguseid vaja-aastä
'22. teillil
möödiib :60 aastat; mil sõjavägede
.ülenijÄtaja^to L^iäone-
^ri tkästeja 'pohjar ^ioista^ifee-
'vust ^st| . Vabärifgi ®õijkool.
Vabä(lussõ.jas^\.võitlev ja ikasvav
nöör Eesti sõjavägi vajas feäresti
Julgeid : ja 'teõvõiimsaid juihfe —
ohvitsere. • Lahingutes langenud
kogemustega cihvitsorid tull asen­dada
noortega.
Tänapäeval on vabas maailmas
veel üksikuid Sõjakooli esimes^
test lendudest — enamus neist
1919. fu veebruari: lõpus taitstus
kakool .SõjaJkodi esimesele, üle­male,
kolonel Ä.. Simonil©. järgne­sid
M . V. Marder, kol.-itn. E.
KüM, koi. V. Trossi, |kol. A. Ka-sieikamip,
teol. A. Saueselg, ikol. E.
Raud ja koi: J. Soodla.
Eesti Vabariigis lõpetas' Sõja­kooli
ümmarguselt 9000 gooir-meest,
neist umbes 1000 kaad-ja
800© reseirv-šeli-
Olgu hiüüšeas-^inaiiiifcud, et^ To-mto
• Eesti Dhispank on olnud
ühispankade pperatsioonUise tege-iha
.-laiemas .: ulatuses. • taipama
koostöö ja vastastikuse abistami­se
ttähtsust ning Intuvad übispan-kadega
seffles teadmises; et üks­teisele
käe > ulatamine on kasulik
vkogU' iiMskpWiale."V:-^^
Need arvud d ole mel(^ iikiskoBii^
nale üUatuseks, kun meie oleme
ühispiankade tegevuse Ä s
läbi elamud ToroBut© Eesti Ühispan­ga
liikmetena i n # oma rähaäsu-tsase
edu ja tegevust Jäl^des. Meie
teame" tal raske. ja;.-vaevaltoe, oli
vuse laiendamisel iks algatajaid ja
novaatoreid,' • kuna eestlased, olid
ühed esimesed,. kps- neid -ideesid!
hakkasid viljelema i niig Toronto
Eesti; ühispank oli .esimene kre-
Torontosy; kellele, anti.
tshekikäibe rakendamiseks.
Kõigi-muude uuenduste kõrval-: tu-eriti^^
^sile. tõsta,. et .1977. aastal
uue seaduse kehtes*
tamsei >ksit§uti-:ellu; ka. ^Riiklik
hoiuste •' Kindlustamise Fondi: mis
kindlustab kõigi krediidiühistute
liikmete hoiused kuni 20.000 dolla-rinl-
igalt: liSkunelt;; • 'r^
; Kuid/Mispankade :areng^
yuspõMu laiendamine- ei. ole jäänud
seniste saavutuste jüwde puhka­ma.
Uued ideed ja uued plaanid on
liikumas nagu see selgus Ontario
Ühispankade Liidu koosolekul. Nii
taotletakse näiteks: • väikelaenude
(Smali Loans Äct) muutmist, mis
määrab alla 1500 dollarSIisteläe^
hute intressimäära maksimaalselt
12 protsendile, koosolekul i
sikasjälišelt kõne all ka ühispan­kade
.•krediidikaardi. süsteemi raja­mine
üleriigilises ulatuses, millele
esitati poolt ja vastuväiteid ;|äniü.
line küsimus peaks, laheneima lähe-
.mas tuleyiksis.-.. --. .
. Ühispangandusö üldine areiag. mi
Ontarios kui ka kogu Kanadas näi-et
kanada: rahvas hakkab - üha
ärtf -saama ilMstegevuse
tähtsusest ^ Mi?üksikisikuleta ka
üldsusele. Selles ühistegevuse arön-gw
protsessis, on ka eestlastel olnud^
oma -märgatav, osa Äg^meil osi
põhjust loota ja arvata, et Toronto
Eestirfliispaiik-jätkab oma silmä-
S>õjavägede ülemjuliataja oma
juuMq kolonel A;Simon'i,kelie]
ta ikui raihuaegsele, kogemusfcega
olivitseiile :tegi lüles^^ Sõjar
kooli f oimeerimlne. -Tema abistä-j
ateifes määras sõj aministri abi
kindral A. Larika ja kapten Rie-bergi.
õppejõududeks toodi oh­vitsere
otse rindeüiksustest ja.pa-romaid
pedagooge kogu Eestist.
Majandustülemaks oli sv. ametnik
Talklai, püssimeistriks Jaan Eatas
Viljandist, 'tervishoiu eest hoolit­ses
san. kolonel (hiljem kindral)
A. V Lössman, piöngerasjaindust
õpetas jk^ jjf sise­korda
kpt. Pavian, eesti keelt kii^
jänik E; Peterson (Särgava) jt.
Tung kooli )Olli suur, mille tõttu
aniti eesõigus neile, kes .varemalt
sõjatndreil vaprust olid näidanud.
i . detsembril 1924. a. elustus
taas jälfe Vabadussõj aaegne eesti
koolipoisi sangariik vaim.^^^ 3 ^
red katedid ennastšalgavait võidel­des
l^id tagasi ikonamiünistide rün-naiku.
Sõjaikoolile. Omapoolsed
kaoitušekš olid kadetid Alle-bräs,
Teder, Tomberg. ja Udras,
keda kooilis igaõhtustel loendus­tel
nende nimede nimetamisega
malestaiti. ,Brof. Jv XJluatsal oli
õigus (kui kord ütles: „Šõdä on
seadusefeš meie maal". 1941. a
sõja suvel nägime jälle seda noo­ruse
võitlusvaimu. Generatšioonic
vahetunud, (kuid võitlusval­mis
noorus oli säilinud. Sõjakooli
lõpetaaiud ohvitsierid olid juhti­vailt
tegevad piirikaitse riigeimen-tldes
ja Eesti Diviisis 1944. a. ke-;
vadel ja suvel, võideldes Eesti
idapiiril üdimnekordšes üleikaajlus
vaenlase vastu.
õppeasutused oma töö ja elumu-midega..
Siin oli Valge.Maja, Sõ-jaikooli
teaduste tempel, loengute
mumid. • Mitt© kaugel sellest
staabi maja. Sõjakoolis oli 12
riumbri süsteem; Jumal võis tea­da
12 peale; lektor 11 peale ja
Pärast kolmeltaiulisit treeningut
laskis kool välja esimese' len-.
jjp —: 106 noort jalaväe.: lipnik-
: ku,- kes kobe läksid -rinclele lan-
..genuid asendama. ,
,01gem isaniaale truud, alluvatele
isaiks ja kaasvõitlejatele yenda-de&
s" — See oli kooliülema kot
Ä. Simoni viimane soov kooli lõ-
.petamxd ^õipüastele, Ilo^ortele
vitseridele. -Oma mälestÄ
|eb kolonel Simon: , ,Minü õnneli­kumaks
päevaks oli, kui sõjakool
laskis välja oma esimese
Lastes, mõttel lennata mäleš»
tuste radadel meetiuvad Tallin­nast
rongil Nõmme suunas sõi­tes'
peatselt nähtavad.. Tondi
suured telliskivihooned.
feõjakooli j^asvandik iheal juliul
10-ne peale. Meil söjaikooli pataA
reis öeldi, ^es tuie juhtimisel
iO-nmet ei saa, sellel pole ka loo­tust
lipniteuiks saamiseks. Sõja^
kooli õpüaste riiete ikyaliteet oli
sama ''kui- sõduritel, jkuid in^e
tShti linjriamfeieku riided rätsepa
Miõdü järele. Suürfcüikiväelased
järatsaväelased liikusid linnas
läikiva tupes mõõgaga, jalaväela­sed
ja inseneriväelased tupes, tää­giga.
Kõigile olid sunduslikud val­ged
kihdadi Kooli kasvandikud
olid alati teretulnud M.alised tü­tarlaste
feoolijndudel j.m.
Iseseisvas Eesti sõjakooli lõpe­tanud;
kellel bii äõdüriõnne ja
viibivad Vabaduses, liituvad heal
meelel ühiseks pereks ikooli 60-
ndal juubelipäeval. Nad seisafta-vad
hetkeks; et meenutada õppus?
ja võitluspäevi ja paljastavad
pead nende auks, kes enam meie
kesikeleivübii ;
Eesti ohvitserid koos Kanadas
ja mujal sõjakooli lõpetanutega
ja nende sõipradega tulevad To­rontos
21.. aprülil s.a;, ikoMcii l&o-yal
Canadian Military Institutel
suures saalis, et tähistada balliga
oma aima jmateri •— Eesti Var
barügi Sõjaikooli 6(J-ndat aasta-päeva;
EKs\
jalaväe ohvitsere,
hiljem rätsaväelased ja lõpuks
suuntüikiväelased. Kui palju külas­tati
tollal meie noort sõjäikÄ vä­lismaalaste
ipoolt! Kõik Ilad kiit­sid
ja imestasid, 'missuguste pri-niBtiivsete
vahenditega olime sun­nitud
alustama." Esialgul asus
õhtul toimus Torontos Eoiday lm'h
peaminister P^;^TrüdeauvaiS!^ pressile jänfeedia-le.
Alanud.valnüskampaantaiosana oH vastuvõtul peamiselt tut­vustav
Iseloom, ilma pressikonverentsita. Oles pikeiÄ aega ti-hedasi
ilmbei^ilratud ja fotograafide välgusähv pidas
ta lõpuks lüMda kõne koosolijäiej avaldades tänu kõigi, nende
• keelemeest, mida ta iimberse -..ž
Euroopas on viimasel ajal mäf-^
gata uusi üha kõrgemalt kerkivaid
laineid, mis taotlevad endiste natsi-tegelaste
paljastamist ja nende
kohtu alla andmise perioodi piken-damist,
milleks Läärie-Saksamaa
parlamendile on esitatud yõiraul
oleva sotsialistliku partei poolt ise­gi
vastav seaduse eelnõu. Sealjuu­res
võtab see natsijaht paiguti üs­na
kaugeleulatuvad dimensioonid
ja jahimehed' võtavad oma püssi
kirbule ka teellised isikud, kelledel
natside ja nende iideoloogiaga on
olnud väga vähe tegemist.
Selliste isikute hitlka kuidub näi­teks
NATO peasekretär Josef.Luns,
kes. on tuntud suure antikommunis-tpia
hing kes pidevalt peab vajali­kuks
lääneriike ^ hoiatada pealetun­giva
.kommilnismi; eest. Nüüd on
natsidele jahti pidavad ringkonnad
välja uuribud, et: Luns on kunagi
kuulunud natsi parteisse, kus ta
oli ainult nimeHselt lühikest aega
ning keegi ei ;saa temale näpuga
näidata ega kinnitada, et ta oleks
keilegile paha teinud. IbloUandis ou
oma positsioonilt kõrvaldatud ka
kristlik-demokraatliku partel sil­mapaistev
tegelane Willem Aant-je^,
kellele ette heidetakse, et ta oli
1944. iaastal vabatahtlikult Relva-
SS astunud ning siirdunud idarin­dele
võistlema.
Relva-SS ridades võidelnud mees-"
te suureks meelehärmaks ei võta
natse ründavad ringkonnad neid
sõjapieestena väid poliitiliste sõdu­ritena,
kes Hitleri ideede eest
võitlesid. Sageli mmiiakse isegi
veelgi kaugemale ning segatakse
RelVa-SŠ ära Huhmleri jülgepolit-sei
SS (Šchutz Štaffel) ^ksustega,
mis tiekitab Relva-SS sõduritena
idarindel viibinud ja kommunismi
vastu võidelnud meeste hulgas pal­ju
pahanaeeit I
Effiirahvuste Relva-SS üksuse^
asutati pärast seda kui Venemaa ja
Saksamaa vahel joii sõda puhkenud.
Arvatakse, et inendes üksustes
võitles kogusummas 125.000
meest, k^ läksid vabatahtlikena
kommunismi vastu võitlema. Kõi-^i
ge rohkem sõdureid nendesse ük­sustesse
andsid hollandlased — ko­gusummas
50.000 ipeest. Järgnesid
belglased 40.000, prantslased 20.000,
taanlased 6000 ja norralased 6000
mehega, kuna )[lootsi ja Shveitsj
panused olid tunduvalt väiksemad.
Relva-SS koosseisu arvati ka Ees­tist,
Lätist ja teistelt okupeeritud
aladelt mobiliseeritud sõdureid
ning sinna kuulus isegi inglasi, ke­da
värbas sõjai^arigide laagritest
Churehüli; valitsuse minister Äme-ry
poeg John Amery.
? Nagu ajaloo irooniana olid Ber­liini
viimiased kaitsejad pealetun­givate
venelaste vastu „Norlandi"
diviisi taüluvad taani ja norra sõ­durid;^
prantslaste brigaad , .Charle-magne'^
jä ükslätlRelva-SS iiksus.
Ideoloogilüie riats on omaette
niõiste. Kui äga keegi võtab relva
jjffätt^, et saksa armee koosseisu
kommunismi vastu •võidelda,
Rääikides valimisest/ ütles ta, et aga tõsta kõrgeonaJks. ktisi-
Kanadas bnvrahvale.. valimisega,musedaganõudvattugeva^^^^
antud võimalus omale tulevikku | valitsust. „Peame saama tugeva
maa, mitte mis jagatud huvide,
paistvat tegevust — kitsamas mõt­tes
eesti liikineškonnas ja laiemas
inoUes kogu kanada ^^ü^^
ka-tujleviktts--:- ' •• '
sõjakool Tallinnas Tehnika täna- j valida,^ seda,eluviisi valida mida
vai, kust hiljem- viidi üle Tondi' ta soovib; Etnilistesse gru(ppides-kasarmutesse.
se kuuluvaid tahavad Kaniadatn^^
ha sellisena nagu see (^^
tulnukad Kanada om^e asufeoha-maaiks
valisid.
le, tehes aegade jooksul läbi
nmberkorraldusi ning
arenes, välja Sõjaväe ftenda-keelte
jm: tottu,'Vütles ita. '
; Sõnavõtule järgnes küsimuse
võimalus vaid kahele huvilisele;
tiks küsis suhtumist Inglise ku­ningannasse,
teine ta vahekorda 1
siis
ei saa teda sel põhjusel elu lopani
mõnitada ega taga ajada. Nähta­vasti
peetakse aga sellist jälita­mist
ja tagakiusamist teatud ring­kondade
ja jõudude organiseerimi­sel
tarvilikuks ja vajalikuks^ et lõ­hestada
sellega
Rootsis ilmuvas ,^Eesti Päevaie-te''
kir:^ab Ülo I g ^ ^ .
jse kombe järgi^k^^
lioori eesti tüdrukuid
võistlusele |J$TO-80-ga ühenduses.
Praegu aniiavad korraldajad ai-k,
kas kutsud^ psajmat tüdra-
Miss Estoks või Estoballi ku-
:ninganna!^.- V'"
Kogii asi 02! adunud ega de su­gugi
koosköks rnoödšä^^^r^^ ühis-
|aga.;.. ^Ösldatee
'y\yy^yy
niujait hiaaümašt arvav^^
leian aga, riootsi e^tlased
sid hoiduma sellisest vanaaegsu­sest.
Meie oleme siiski tuntud kon-sfiTvatü^
te ihjanestena rah^^
gas. Meil ei lÄks ölla^ p se­da
arvamist (valearvamiste) roots­laste
hu
«eesti
iludUsvõistiusesi
aegunud
- :-Kui toimub,; iludiisvõistlus, sife.olr
gu ka meeste jaoks: Ja sel
mäi e^dan, et naiste ihidusvõisthi-se.
korraldajad (mehed, muidugi)
ka-kandideerivad..'. ;.
Kool yahhistas ette tegewäe oh­vitseride
ikõrval reservohvitsere.
Viimased reservi minnes kasutar
sid edukalt omi teadmisi Kaitse­liidus.
Lennuväe tegev- ja resev-ohvitseride.
ettevaümistus toimus
Lasnamäe > asuvas Lerniiskoolis.
Kaadri- ja reservohvitseride õp­peajad
olid erinevad, ka nimetati
lieid kadettideks ja aspirantideks.
Hiljem nimetati kõiki koolikas-vandikke
aspirantideks. Kes sõ­jamehe
karjäär isit ei hodimcl
ülendati pärast 'kursuse lõpeta­mist
reservis Järgileval vabarii­gi
aastapäeval reservi
Sõijainiehe - eliikutse valijad pidid
aga pärast aspirantide tes^e
lõpeftaihist sooritama vastavad
eksamid, tegeniaJäbi (mõnekuuli­se
Lahingkooli väljaõppe, kust
siirdiiisid edasi ohvitserideklassi-
Kõrgema tehnilise ^õj ava eilse ha­riduse
saamiseks töötas nelja
iga Sõijaväe
Ta ütles, .©t:e'
tähtis koht valimiste ajaly kuna
sel on vaja rääkida mitteš äjksi
oma rahvale, vald ka kanadalas-
Feaminister P.R. IMleau vas­tas
esimesele, et ta on oma
ametivande andnud Kanada toa-nlngannale,"''
miks nad omal ajal Kanadat ^ -
"listasid, soovides selle maa vaba­dusi
omada. Kõigi! on siin maal
vabadused, anis seadustega luba­tavad
ilma etnilise -tagapõhja tõt­tu
disilcrimm^^^ .üitles, et
liberaalid tahavad .selle õiguse
panna oma uude põhiseadusse, ga.
Kanadas on inimestel vabadus
nõustuda valitsusega ja vastupidi.
Kanadasse tulles soovisid tulijad,
maad, te nad võikski: vabalt
ühest piirist -teiseni liikuda, . t e
on iiks riik ilma keelte järgi piir-koridadeiks.
jagunemata, ^^^^^^^^^^^^^^v ^
^TelšekS' ta rõhutas^ ndtmekul-tuurllisiist;
kodumaadelt kaasa
toodud kultuuripärandite vilje­lemist.
• .
teises <)sasvastaSiQt ta osa Broaö-totiga
iäissti me
peame palvetama • et Jumal mitte
Joe Clarki peaministriks ei la­seks.
saada.-V --t-}.;;,-.
Üldiselt oli vastuvõtt väga Sõb­ralik
ja kõnet kaifekestati aplausi-
MUTUAL FUND, LTB.
Kolmandaks
kiisimiist, ikus
[utas ta ehergiar
Ontario itahab
Älbeirta
hind 30. märtsil $618
King St. W., Roomv
Toronto, Önt. M5H US.
Telefon iWÄval 364-llSl
õhtul 925-6812
.ring-on täis?. Vähemalt; nii:
võib oletada mõningate Iraanist
saabunud teadete kohaselt. Muha­medi
usuvend Khomeini, kes orga­niseeris
Iraanis verise revolutsioo­ni
ja kukutas shahhi on nüüd ise
hädas, kuna koos shahhi rezhiimi-galagimes
ka Iraani sõjpägi ning
seUe restäiffeeiimine käib ifanselt
Khomeinile ja tema. toetajatele iile
Ei ole sus ime kui Khonieirii
on pöördunud juba t)hehdriikide
valitsuse poole ja avaldanud soovi
thendriikide sõjaliste nõuandjate
uuesti Iraani saatmiseks.
KhomeinH on distsiplineeritud
sõjaväge hädasti vaja, kuna terve
ridat tugevaid u-aäni etnilisi grupile
eesotsas kurdidega nõuavad endile
oma valitsust ja suuremaid võimu­piire
oma elu korraldamiseks' ja
juhtimiseks^ Kurdidele on juba tea^
tud järeferidmisi tehtud kuid kõik
plahvatuslik aur ei ole veel välja
lastud kuna kurdid kuuluvad nõn­danimetatud
sunni muhameedlaste
fraktsiooni Ja kardavad sm*vet
VALVEAI
N)&OAi.AL<
1, Ja 8. apr. dr.
tel. 481-6831. ,
14., 15. Ja 16. apr.
piU* tel 921-7777.
^11
tepi
JELSIKAJA
Lõpetas York tJiikool
B.Ä. kraadiga. Töötal
Hydro peakorteris
York Ülikoolis akadeei
di saavutamist ärilise
ratsiooni alal. Elsl Rj
Winnipegis, MahitobasI
tal ning sai oma kc
i%jax High Schoolis.
selt kuulub ta korp!
SEGASCOÕR
südamlikult kõiki peoliil
kerv^ilise osavõtuga
17. märtsil, k.a. toimum
LAUPÄEVAÕHTU heal
.nckut.
Erilist südamlikku ii
me järgnevatele ettev.il
laMcelt annetasid loti
väärtuslikke esemeid:
Gardenia Flower Sl|
^Hv Later & Co. Ltd.l
• |Poko's Meat — Dai
„R. Pilvet kellasepaäj
Ei Rooneem Bakei
^ T^^
(Algus ik.2)|
shiite muhameedlaste
d6 jahiks on äsjase r
peaorganisaator ja pri
mumees ajatollah Kho
Khomeini, kolle es
andeks oli pärast või
kindralite kõrvaldamin
de mahalaskmise orga
on nüüd pidanud veen
tegi sellega suurolöüu
tal sõjaväge ja sõjavä
dasti vaja kuid 413.000 nl
dine tugev armee on 1
ipoüled ^õdurid laiali
Ning kõrgemaid kogem
juhte lihtsalt ei ole kun
langesid Khomeini „re
Ilse kohtu" püssitorude
istuvad veel praegu va
Kuid Khomeini pro
ole mitte ainult sõjavä
riigi majanduselu. R
ajal oli lUitne mässume
ta ja sundida välismais
ti Iraani õliväljadeltlali
nüüd bn õli produktsioo
suureks probleemiks, k
dang on praegu amult
ennerevolutsioonilisest t
Paljud eksperdid kar
et küi Khomeini ise ei s
luua ega majanduselu
da, siis peab ta pööra
miseks distsiplineeritud
vastatud kommunistli
poole. Khomeini j
Ühendrijikide. poole lasel
tada, et see kartus on e
jendamatu. Kuid võiboU
nult esialgu, sest keegi
nustada, millises smm
Allahist valgustatud mc
Ja mõtted.