1980-06-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1^ wm EESTLANE 12. juümli9S0 Jime 12,1980 ¥ÄBÄDE EESTLASTE H M L E K A N B J A u o/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St; PEATOrMETAJÄ: Karl ÄTTo i TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G, Toronto Oot. M6J 3M7 TEI^FONro: toimetus 3H4-7521, talitus (tellimised, kuulutused, : : ekspeditsioom) 36^^ Kaaadas: aastas $35.~, poolaastas $19.50 ja daastas $10.55^ kiripAsfe^Š aastas ^S6.—, poolaastas $30.50 )0iaaS" aastas TE1|LIMXSHINNAD väljaspool Kanadat: aasta $38.-, tas ^21.— jä. veerandaastas $11,—. Kirtpostiga USA-s: .$61.~, poolaastas $32.50 ja ve^andaastas $17.— LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $72.-, poolaastas $36.— ja veerandaastas $19.—. Aadressi muudatus 50 c. üksiknumbri hiiad 45c. by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Toronto Ont M6J 2H2 • m 0! Kui Quebeci elanikkond Mljuti need on lõppenud Hoimünud rahvahääletusel sepäira- dumisel ummikusse Jooksmisega. Üstliku Quebeci provinteivaütsttse Kui eelmistel konverentside! täht esimese II: ühendriikide ajaleht „The Inqui-rer" on avaldanud oma veergudel artikli, et Ühendriikide Kesk liuu-reagentuur ostab maailmaturul üles relvi j a varustab Afganistani partisane nende relvadega. Ajaleht teab kinnitada, et ameeriklased I ostavad salaja kokku vene, saksa, belgia ja iisraeli relvi ning toimetavad need saladuse katte partisž^nidele. See teade on tekitanud Ühendriikide avaliklnises teatud määral fn-roori, kuna sealne valitsus oii alati vältinud kommenteerimast väiteid, et Afganistani partisanid saavad abi ameerilvlastelt. Seevastu on N. Liidu propagandaorganid pidevalt atakeerinud Ühendi iikc ja süüdistanud neid relvade j a muu abi andmises Afganistani vabadusvõitlejatele. Kogu see asi tundub kõik vaga kummalisena. Esmajärjekorras tuleks küsida, mis põhjusel avaldab üks Ühendriikide ajaleht oma veergudel seUist tõestamata informatsiooni, mis paneb vene propa-gandaveski tüvad veelgi kiiremini pöörlema. Kas ameerika ajakirjanikel tõesti puudub igasugune taktitunne ja riiklik mõtlemine, et iga sensatsiöonüine teade kasutaasutuseks ei loetud pööbli-haiglates (juurdearvestatav nikust ,,haarab" ainult 9500 takse koheselt ära ühest küljest _ ^se^^Cli^b^ l a S a ^ meelitamiseks, kuid seks ^ n a d a s t kindlalt tagasi Ä - Quebeci teiste provintside vahe- ^e) Nõukogude Asjade Valitsuse majades). te" eneste statistika jaxele oh nee- teisest küljest ka rahvale puru kas süs oli separatistide JuMl Ja lised vahekorrad Ja kaksikkeelsuse PU^e^^odu P i r i t a l emie kui mart- Enesest higupidavad arstid Ja tud paruneid „ainult" 4%! sümä puistamiseks ning oma riigi Quebeci peaministril Rene Le^ küsimus, siis seekord kujunevad sišt 1951 alates, miUal sest sai E^^ öed^^^^m^^ haiglasse vesque'ü õigMS kui ta väitis> et paU eriti tähtsateks Ja olulisteks vale- otstarbelise Haigla Fihaal; suve- heameelega tööle ei lähe. on nüücl Jäle visatud föderaüsüde lusobjektideks majandusükud preb- dl s ^ e ^ Patsientmir - smiverestunud ee-kätte. iTelste sõnadega: föderalisti- leemid, eriti provintside territoo-^^; tegelikult ikka enamsoodustatud del eesotsas Kanada peamimstri riumidel asuvad loodusvarad, mis ^^^otstarb^ Pierre Trudeaugu tuleb nüüd koos provintside arvates kuuluvad ainult Stalim surmaaastal 1953 oli ,,eriliste provmtside Juhtidega näida- provmtsüe j a selle elanikkonnale otstarbeline süsteem" enamvähem ta, et nad om valmis Quebeci pro- Ja mitte kogu Kanadale ja seUe väljaarendatud ja koosnes: dised turakad, olevat väga nõnid-likud Ja kapriissed. Võidakse öelda, et bal^ aadel oli Ja valitsuse kahjustemi-võorast rahvusest — aga nüüd seks? oh meil omast soost eesti punane Teiseks lasevad paljud ameerjk-aadel. lased ja sealne ajakirjandus sägeh välja paista nagu oleks relvade Aga pole mingi uudis öelda, et see asidmme oma vabaduse eest võil- Nimetamisväärselt haid arste ei eesti punast tõugu. kari koosneb levatele afgaanidele mingisugune: kuuldu Neljanda Valitsuse teerüstu- vähemasti 5Ö%ulatuses^^^—^ vmtsi^Ja prantsuserahvusgnipi ma- rahvale na^^ 1. Eriotstarbelisest Haiglast koos ses olevat. Minister; A. Goldbergi nustetä livaneist. <)meti cm ümne,^^^^^^^ Janduslikke, kultuurilisi Ja sotsiaal- sus. SeHes küsimuses on loota uue Pol^^^iioi^^^^^^ P^^ita fUiaahga; ajal oHd IV ehk parteihaigla et 0,6% on tüki maad pisem klikk häda puhul kõrvale pöörata või seid amksioone ralmldama mng põMseaduse koostamisel süurt^^ p^^^^ pigistada. Arvatakse, seUega Kanada ühtsuse säilumise kidemurdmistlääneprovi^^^ vennasrahva ,,kontingen.kurjanateiüdarv on ligisei -.^ vabadusvõitlejate kindlustama. eriti Älbertaga, kus asuvad l a n a v ^ ^ i g l a J ^ ^ ^ s ; ; dist",mine tõttu ravilase oU üsna- d a v Kanada peamimster Pierre Tru-da õMkküsed. ^ J. Eriotstarbelisest Tuberkuloosi: gini^^^^ minister A. Rätsep ole- mine ise s0itse korda 'ägedam. ^j^^^^^j^^^ j ^ ^ ^^ deaule, kes on Mgevamaidtervikli- Praegu^ ... vatPalju pingutamid eliidi ravimise ^ Kõigi ^^^^^^ ku Kanada säüitamise eest võitte- selt taotleb keskvaUtsus eesotsas taseme tõstmiseks. Kuna aga kõ- ntud faktide dokumei^aalne alus- ged oma propagandas ameeriklas- .-sj ««.K i r i i ; ^ « o « m^ . . j « . , , ^ » . r^^^ 1. I. 1954- nesolev tervishoiusüsteemi sektor materjal on osimdatud väikeseks siis pole selr ,,ametialaliseks kasutamiseks" informatsiooni määratud, detsembris 1975. a. trük- Jaid, oli selge, et i a peab kikesti peaminister T^^ vr vi ^ i. tegutsema enne kui Quebeci sepa- se võimupiiride suurendamist, mis l^f^^^t Vabariikliku Kopsutuber- on „põr anda alune ratistid suudavad oma Jõudusid ko- oleks väga oluline Kanada tuleviku banatoormmma. , je kohta värsket guda ning löderaalvalitsusele Ja kujundamisel j a iihtluse säilitami-teistele provintsidele sõrmega näi- sel, küna provintsivalitsused pool-dates nut lahkulöömise rahvahääle-daväd senisest veelgi lahtisemat tust hakata organiseerima. See oli föderatsiooni, mõnede polütikute kä põhjuseks, miks föderaalvalitsu- arvates isegi sellist süsteemi, kus Tuberkuloosr „high society" enam e i põdenud — tbc on Ju Sotsiaalne haigus Ja esineb iilemklhtide hulgas har- •va..- • se peamhjlster Trudeäu kutsus kii- keskvalitsus oleks ainult mingisu-resti Ottawasse möödunud esmas-guseks asjaajamise agentuuriks. Kaugele arenenud tbc-päeval kõigi See oleks tegelikult Kanada lagune, nendid olid e^^^^ te kahjustamiseks ära kasutada. See on muidugi väga imelik ja eriotstarbeline saada kerge. On olemas ainult sa- M antud ja 200 eks. tiiiMtud raa-^^«^ eooMartjeane ^..^.^.^^ ^^^^^ andmeid. matus„ENSV tervishoiuasutused ^«^"^s on see üldiselt labiloo-aastaü 1940-1960", OERA ok- nud ja peaaegu kõikjalläänemaaü-Ühes TPI t i n i a ja töökollek- ^^^^^-^,^^^^.5^^^^^ mas alandlikult omaks võetud, tüvi sotsiaalse arengu Juhtiinise ^^jj^gQ^gg j^yj.^ Normaalse mõistuse seisukohalt laboratooriumi väljaandes (see on koostasid E; Kippar ning T. juh- võttes ei saa kuidagi am, kuidas poolsalajane „ametialaseks ka- j ^ ^ ^ ^ üks rük võib teist rüki suure ar^ sutamiseks") väidetakse, et v i i - j^ig^^jj^j^gi^^^^^ mastel aastatel (1975--77)\ pole ^^^^ TPI Laboratooriumi uurimusest ^el sisse tungida j a seal oma käe . ^Tallinna tervishoiusüsteem. Sei- Jär«Ie valitsuse moodustada, kuna :-ga promi-tallinlased;. ' haiglakohti Juurde saanud. Tallinnas oli 1977. a. iga 1000 elani- miMe 128 lehekõüjeüse käšiku:ja on^^^ rid, et pahna ahsst Kanada uue põ-misprotsessüe kaasa aitamme kuna ^^^^ Mseaduse koostamise protsessile, Kanada kujutab endast praegu na^ gestumisi kõrgemas seltskonnas ei mis fikseeriks täpselt provintside Ja gu-nii väga lõdvalt seotud f oderat- esinenud, kuna vene liälg ja korte-keskvaütsuse vahekorrad ning siooni, kus iga _ , ^ asendaks aJast-arust J & u d Kana- ette elu nmg paljud Kanada elani- ^«^^e aasta ja mitmesaja kilo- ku kohta tegeUkult 9^3 haiglavoodi Tallmnas 1979. a. koostanud M. da praeguse põhiseaduse BrUish kud tunnevad endid rohkem alber-™eetri kaugusse. kohta. See rahuldab vajadust ai- ?avelson. North America Äc«;% mis pealegi talastena Ja quebeclastena kui ka- Kümme aastat pärast vabasta- milt 35—50% ulatuses. Haiglad ——" • ' " . ' vana koloniallajastu pärandina nädalastena. urnist''olid tamnlased juba M kau-paiknevad 57-es hoo asub Inglismaal sealse parlamendi ; ^ „ gei (— suurt mõju avaldas muidugi iililt viis on rahuldavad. sünd, ressursid, resultatiivsust', teine riik ei tohi okupatsiooni all Selline ai-usaamatu olukord ei esine mitte ainult Afganistanis, vaid ka paljudes kohtades mujal, kuhu on ulatunud venelaste, nende loole all. Üheks suuremaks probleemiks Kanada kokkulütmisel ühtseks ter 'kerge julgilselaine pärast peaük Neljandast Haiglast öeldakse sa-palgasõdurite jä agentide käsi. V i i - 1979 deponeeris Balti Arhiiv rü- masel ajal? ori N. Liidus väljakooli- -Möödunljd esmaspäevase koos- ^.^^^^ kahttemata Kanada ^^^^^ Vissärionovitshi surma), et mas,, et „seUe patsiendid ^ei moo-giarhiivi August: Koerni . arhiivi, tatud ja relvastatud agendid ener-deku Mrjelduse põhjal võib oleta^ .^^^^ rahvusrük oma üldiste ^^^^^^^ ^^^^^^ näitama Toompea dusta linnarahvast olulist osa" ja korda on seatud Eesti Teadusliku giliselt tegevusesse asunud Lõuna-da, et see koosolek ei toonud seni- rahvuslike traditsioonidega jm^'^^^^^ Valitsusele, km^mingi- haigla ei piirdu tallinlastest patsi- i n s t i t u u d i , G e o r g Aafrikas, kuna see maa moOdüs-meenutavale asutusele .endisest hoone::e^^^^ ja Karl Ristikivi arhüvikorrasta-kant^' ja on juba mitu aastat kasutusel mine, sama tpiniub mõningate idiresti kui võunalik tasalülitada. sesse olukorda põhiUselt midagi jj^-j^^^^^^ Ruute konna erunstitutswone entuuriga. IV Haigla uue, moodsa veemi arhiivid. Jätkub tugevama antikommunistUkt. välja kute j a nõupidamiste .kuupäevadel^J ^^^^^^^^^^^^^^^ »'akomssi haigla v a . j^undi organisatsioonide arhiivid määramiseks, kus tuleks juba m x - ' vad jõudumööda k a lääneriigid, tusele uue põhiseaduse detailididng j^y^j^^^^^ keskvaütsuse J a vahe- SmS^ e (endine KesHidgla või veel han Aaviku, Karl Liivoja ja Hemio ,y„se ^mamooai„kinkuvaude" Hste vahekordade šelgUamine. kus. ^ i , ^ ^ ÄabunLl im- J J T ' ' ^ T^^ "v P^^osprtal) on remondis Lenderi arhüvid. samuti Elmar «Ha. Lõuna^ifrika valitsus m loomulikult eriUse tähtsuse „ , _ „ 1 J „ * , „ „ ^ „ „ „ „ „ . ^ „ „ „ ^ „ „ , „ helme haigla TaUinna Vabariüdiku ja Tomsmae Haigla ruumide^^^ Pettäi helUint vabariigiaegsest ka- alati läänemaailma mässmeedia jatakse ,,Seppo to^^^^^ ländusest.LäbirääWmisi arhiivide põlastavate p U M ^ Nimi muutus, asi ise mitte; ka ,'r^fT kuid keegi ei kõnele seUest, et ve-huviäd ja-tuleyiMm silmas pid^^^^^ ne relvastatud ägenmd ja N.LUdu juures omab Quebeci küsimus. KõigUe mõtlevatele Ja oma riigi migrandid ja pogemkud moodusta- j^^y^^^^ rAmesR. vad praegu Ühe tugevama j a tähtsama osa Kanadast Ja selle rahvas-tele kanadalastele cm^elge, et Ka. p-^^^^^ ^.^^^^^^.^^ väga -^^^^ öö- A-st 1973 on teostatud oma välja- eelväed on asunud juba täite tuu-nada peab saama lähemas tuleyi^ ^js^ta ega kellegiga tülitseda. Nen- oma hoolde. kusuuepõln§eaduse,missun^^ valveid.ei saa W ^ ^ läbi yiia ^^deid, muuhulgas „Jakob Hurda ^dega tegevusesse 'Ötoa-Aafrika põhjusel, et haigete statsioneerimi- perekondKk kirjavahetus 1866- valitsuse kukutamiseks ia maa-lada pomtmse. m a j j m t e l t a Ja kultuurilise du teatud kindlat^ .j ^.^^^^^^^ endiselt^ W ,^eeBida urirr j a u s t e k o t a rezhümi kehtestamiseks, raamidesse, luues seUega põhikoe ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tüd .arhiivi; raamatukogu ja väike-provmtsivaHtsuse Ja keskvalitsuse^^j^^ '^^^j^g-j^jj^^^j^^ töötajaid ja nende TaUiima Eiira^^ iiakati trükiste osakonda, samuti ajakir- Nül need asjad arenevd — alati v^ahekordadele nmg võimaldades jj^^^^^^y^jj^^^^^ j ^ ^ ^ ^ perekonnalükmeid". Kui palju neid ehitama neli aastat varem kui IV jandüse arhiivi. Rida haruldasi raa- kõiki rahvusvahelisi sündmusi eri-koostööüst j a ülesehitavat elü^üht- tahavad seUeks kaasa aidata kokku oli? Kuni 1977. aastani oli Haigla uut ,,korpust'' ja nüüd, kui matuid^^^^^^ et teha neid mõõtudega mõõtes. Keegi ei võta se Kanada raamides. Kuid samal j^^^g^ ^ Kanada oleks meile' k©. ^^"^ „Gotha almanakis" ai- vnmane juba paar aastat„eksplua- kättesaadavaks uurijatele. vaevaks seletada ega selgitada, ajal ei :oie kahjuks keMegUMndlat^jjj^ pool kõrgemast „fcümnesttu- tatsioonis" pn olnud, kestab Kiir- on levitatud Balti Ariüivi esiirie^niiks ^k^ vastus^ ega selget vormelit kuidas ^2iks Ja elaks nagu see on kohane bandest", pärast sed^, kui sovhoö- abi Haigla hoonete ehitamine juba he Aga Pärteli poolt kirjutatud heüste õiguste rikkumistele ja va- ' ' ' ' * " ' - sidirektorid ja agronoomid, mõned üle Mmne aasta M a veel. broshüüri ,,Juhtnööre arhii^^^^^^ tehaste ja vabrikute juhid jm; ka- gg^gg sisaldab tavate pilkudega kuna samal ajal seda teha, erMkui^vümasel^ajar^^^^^ Kanada tuleviku väljavaateid ei tumesta mitte ainult Quebeci separ ratistide lahkulöömise kavatsused le maale. Ottawas toimunud konverentsiga . . . ..•om algatus selle unistuse rakenda- ,. ^. ^ , vaid ka Kanada laaneprovmtsid ^^^^^ ^ amult ^^"^ ^^^^^ oma mõudmistega provintsi loodus-juurde Võeti, on „kõrgem 10.000" täis. (Täpsemalt: 1979. a. Seni on peetid Kanadale uue põhiseaduse amdmiseks mitu keskvalitsuse Ja. m-hi!s.trite et see õnnestuks kuigi Ka- Mida niisugune IV Valitsuse nadat ühendava uue põhiseaduse ^^^2^^ o"^^ valitud patsientidele ^ä- P^k^^''^'äikesi, mugavaid palateid, teenindust ette ja taha, kõige vastuvõtmiseni on ilmselt ga :.A. vähematki paha: võideldes töö- P ^ ^ ^ i s i näpunäiteid. iga väiksemigi Ühendriikide eksi-rahva õnneliku tuleviku eest tu- ^alti Arhiivil on olnud kontakt mus koheselt häbiposti naeluta-leb „eestvõitlejaüe" enesele Riigiarhiiviga, balti arhiividega takse. Ja nendeks naelutajateks Mndhišt^da mugav ja õnnelik Austraarias, USA-s ja Kanadas, on on sageli ameeriklased ise oma elevik. ' vahetatud ärhivaale ja arhiiveid si; naiivsuses ja • • sukirjeldusi.', •; ; •/ Kuna partei tahe on rahva tahe. Ikka enam uurijaid pöördub Bal-moodsamäid diagnostika ja ravi- siis on rahvas 63 aastaga õppinud-tikumi küsimustes Balti Arhüvi aparatuuri, arstimeid mida tavalis- tahtma, et partel oma õnneliku poole. , teš haiglates ei nähta ega teata- oleviku säilitada suudaks ikka- eda- Küsimusi esitatakse mi Rootsist gi •. .!.,Pf^vane; toiduraha - ühele si tema, s;o. rahva tuleviku eest kui välismaalt, Balti Arhiiv katsub E H i i s ^ ^ g a d i ^ on t e k i t ^ i d ter-niisugusel^ e ,,neljanda'' haigele on: võideldes. uurijaid võimaluste järgi aidata. rorismi vastase võitluse rmdelJ^a-poolteist korda suurem kui tavali- Partei; all on, sama tahtekooskõ- Majanduslike probleemide lahen^ hejuhtüm, millesse on segatud ses haiglas. Teenindavale persona- ia loosungit silmas pidades, mõel- toiseks on Balti A i M v olnud k o n - ^ ^ ^ j ^ ^ parteisse lüe makstakse vastutüsrildca töö dud mis taktis Invandrarverketiga ja teiste ' eest kõrgemat palka kui teistes Eesti NSV: poolteisest miljonist ela- ametiasutustega. Itaalias On olukord kujunenud selliseks, et keegi ei tea enam, kes on terroristid j a kes on õige mees. kuulv p^ siga ja sident Peaniii ta hoiat: iitseivõii Dqnat-( teerida, tud äge< na^ siis teh-oristj Lmea C Selle IH Marco p| \ komisjo! antud h( Carlo näitab praegiml das teri kud elei sibnapai| desse. mendi tada liin na kohti sugused poeg IM oma nüt Itaalias ladus, kristlik-i tikute tüvselt tes org£ Kristlil derite v ,,perekoj kommui nüüd nšl mokraal järeltulel ku korri rismis. gadus 01 ra, kuj ägedalt polütikj litseUe rid; Koi gi ütlei ratuiir munistii seks o\[ sisteerisi võim, k munisti( arvates suurel a| Itaalia süsteemi kondlikel lÕhenci vastuolul deks. Ki| jooned sed, siii mid esil tes, kus sotsialisj deratsioj korda teenistni timikudj jad(lig( uitud gruppi poolsete] Omäkoi gatud üliõpilas sed kuul nistlikuj On ai sutavadi segast suurene degä mist eil mitte \'l praegu< sessi rib.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 12, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-06-12 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800612 |
Description
Title | 1980-06-12-02 |
OCR text | 1^ wm EESTLANE 12. juümli9S0 Jime 12,1980 ¥ÄBÄDE EESTLASTE H M L E K A N B J A u o/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St; PEATOrMETAJÄ: Karl ÄTTo i TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G, Toronto Oot. M6J 3M7 TEI^FONro: toimetus 3H4-7521, talitus (tellimised, kuulutused, : : ekspeditsioom) 36^^ Kaaadas: aastas $35.~, poolaastas $19.50 ja daastas $10.55^ kiripAsfe^Š aastas ^S6.—, poolaastas $30.50 )0iaaS" aastas TE1|LIMXSHINNAD väljaspool Kanadat: aasta $38.-, tas ^21.— jä. veerandaastas $11,—. Kirtpostiga USA-s: .$61.~, poolaastas $32.50 ja ve^andaastas $17.— LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $72.-, poolaastas $36.— ja veerandaastas $19.—. Aadressi muudatus 50 c. üksiknumbri hiiad 45c. by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Toronto Ont M6J 2H2 • m 0! Kui Quebeci elanikkond Mljuti need on lõppenud Hoimünud rahvahääletusel sepäira- dumisel ummikusse Jooksmisega. Üstliku Quebeci provinteivaütsttse Kui eelmistel konverentside! täht esimese II: ühendriikide ajaleht „The Inqui-rer" on avaldanud oma veergudel artikli, et Ühendriikide Kesk liuu-reagentuur ostab maailmaturul üles relvi j a varustab Afganistani partisane nende relvadega. Ajaleht teab kinnitada, et ameeriklased I ostavad salaja kokku vene, saksa, belgia ja iisraeli relvi ning toimetavad need saladuse katte partisž^nidele. See teade on tekitanud Ühendriikide avaliklnises teatud määral fn-roori, kuna sealne valitsus oii alati vältinud kommenteerimast väiteid, et Afganistani partisanid saavad abi ameerilvlastelt. Seevastu on N. Liidu propagandaorganid pidevalt atakeerinud Ühendi iikc ja süüdistanud neid relvade j a muu abi andmises Afganistani vabadusvõitlejatele. Kogu see asi tundub kõik vaga kummalisena. Esmajärjekorras tuleks küsida, mis põhjusel avaldab üks Ühendriikide ajaleht oma veergudel seUist tõestamata informatsiooni, mis paneb vene propa-gandaveski tüvad veelgi kiiremini pöörlema. Kas ameerika ajakirjanikel tõesti puudub igasugune taktitunne ja riiklik mõtlemine, et iga sensatsiöonüine teade kasutaasutuseks ei loetud pööbli-haiglates (juurdearvestatav nikust ,,haarab" ainult 9500 takse koheselt ära ühest küljest _ ^se^^Cli^b^ l a S a ^ meelitamiseks, kuid seks ^ n a d a s t kindlalt tagasi Ä - Quebeci teiste provintside vahe- ^e) Nõukogude Asjade Valitsuse majades). te" eneste statistika jaxele oh nee- teisest küljest ka rahvale puru kas süs oli separatistide JuMl Ja lised vahekorrad Ja kaksikkeelsuse PU^e^^odu P i r i t a l emie kui mart- Enesest higupidavad arstid Ja tud paruneid „ainult" 4%! sümä puistamiseks ning oma riigi Quebeci peaministril Rene Le^ küsimus, siis seekord kujunevad sišt 1951 alates, miUal sest sai E^^ öed^^^^m^^ haiglasse vesque'ü õigMS kui ta väitis> et paU eriti tähtsateks Ja olulisteks vale- otstarbelise Haigla Fihaal; suve- heameelega tööle ei lähe. on nüücl Jäle visatud föderaüsüde lusobjektideks majandusükud preb- dl s ^ e ^ Patsientmir - smiverestunud ee-kätte. iTelste sõnadega: föderalisti- leemid, eriti provintside territoo-^^; tegelikult ikka enamsoodustatud del eesotsas Kanada peamimstri riumidel asuvad loodusvarad, mis ^^^otstarb^ Pierre Trudeaugu tuleb nüüd koos provintside arvates kuuluvad ainult Stalim surmaaastal 1953 oli ,,eriliste provmtside Juhtidega näida- provmtsüe j a selle elanikkonnale otstarbeline süsteem" enamvähem ta, et nad om valmis Quebeci pro- Ja mitte kogu Kanadale ja seUe väljaarendatud ja koosnes: dised turakad, olevat väga nõnid-likud Ja kapriissed. Võidakse öelda, et bal^ aadel oli Ja valitsuse kahjustemi-võorast rahvusest — aga nüüd seks? oh meil omast soost eesti punane Teiseks lasevad paljud ameerjk-aadel. lased ja sealne ajakirjandus sägeh välja paista nagu oleks relvade Aga pole mingi uudis öelda, et see asidmme oma vabaduse eest võil- Nimetamisväärselt haid arste ei eesti punast tõugu. kari koosneb levatele afgaanidele mingisugune: kuuldu Neljanda Valitsuse teerüstu- vähemasti 5Ö%ulatuses^^^—^ vmtsi^Ja prantsuserahvusgnipi ma- rahvale na^^ 1. Eriotstarbelisest Haiglast koos ses olevat. Minister; A. Goldbergi nustetä livaneist. <)meti cm ümne,^^^^^^^ Janduslikke, kultuurilisi Ja sotsiaal- sus. SeHes küsimuses on loota uue Pol^^^iioi^^^^^^ P^^ita fUiaahga; ajal oHd IV ehk parteihaigla et 0,6% on tüki maad pisem klikk häda puhul kõrvale pöörata või seid amksioone ralmldama mng põMseaduse koostamisel süurt^^ p^^^^ pigistada. Arvatakse, seUega Kanada ühtsuse säilumise kidemurdmistlääneprovi^^^ vennasrahva ,,kontingen.kurjanateiüdarv on ligisei -.^ vabadusvõitlejate kindlustama. eriti Älbertaga, kus asuvad l a n a v ^ ^ i g l a J ^ ^ ^ s ; ; dist",mine tõttu ravilase oU üsna- d a v Kanada peamimster Pierre Tru-da õMkküsed. ^ J. Eriotstarbelisest Tuberkuloosi: gini^^^^ minister A. Rätsep ole- mine ise s0itse korda 'ägedam. ^j^^^^^j^^^ j ^ ^ ^^ deaule, kes on Mgevamaidtervikli- Praegu^ ... vatPalju pingutamid eliidi ravimise ^ Kõigi ^^^^^^ ku Kanada säüitamise eest võitte- selt taotleb keskvaUtsus eesotsas taseme tõstmiseks. Kuna aga kõ- ntud faktide dokumei^aalne alus- ged oma propagandas ameeriklas- .-sj ««.K i r i i ; ^ « o « m^ . . j « . , , ^ » . r^^^ 1. I. 1954- nesolev tervishoiusüsteemi sektor materjal on osimdatud väikeseks siis pole selr ,,ametialaliseks kasutamiseks" informatsiooni määratud, detsembris 1975. a. trük- Jaid, oli selge, et i a peab kikesti peaminister T^^ vr vi ^ i. tegutsema enne kui Quebeci sepa- se võimupiiride suurendamist, mis l^f^^^t Vabariikliku Kopsutuber- on „põr anda alune ratistid suudavad oma Jõudusid ko- oleks väga oluline Kanada tuleviku banatoormmma. , je kohta värsket guda ning löderaalvalitsusele Ja kujundamisel j a iihtluse säilitami-teistele provintsidele sõrmega näi- sel, küna provintsivalitsused pool-dates nut lahkulöömise rahvahääle-daväd senisest veelgi lahtisemat tust hakata organiseerima. See oli föderatsiooni, mõnede polütikute kä põhjuseks, miks föderaalvalitsu- arvates isegi sellist süsteemi, kus Tuberkuloosr „high society" enam e i põdenud — tbc on Ju Sotsiaalne haigus Ja esineb iilemklhtide hulgas har- •va..- • se peamhjlster Trudeäu kutsus kii- keskvalitsus oleks ainult mingisu-resti Ottawasse möödunud esmas-guseks asjaajamise agentuuriks. Kaugele arenenud tbc-päeval kõigi See oleks tegelikult Kanada lagune, nendid olid e^^^^ te kahjustamiseks ära kasutada. See on muidugi väga imelik ja eriotstarbeline saada kerge. On olemas ainult sa- M antud ja 200 eks. tiiiMtud raa-^^«^ eooMartjeane ^..^.^.^^ ^^^^^ andmeid. matus„ENSV tervishoiuasutused ^«^"^s on see üldiselt labiloo-aastaü 1940-1960", OERA ok- nud ja peaaegu kõikjalläänemaaü-Ühes TPI t i n i a ja töökollek- ^^^^^-^,^^^^.5^^^^^ mas alandlikult omaks võetud, tüvi sotsiaalse arengu Juhtiinise ^^jj^gQ^gg j^yj.^ Normaalse mõistuse seisukohalt laboratooriumi väljaandes (see on koostasid E; Kippar ning T. juh- võttes ei saa kuidagi am, kuidas poolsalajane „ametialaseks ka- j ^ ^ ^ ^ üks rük võib teist rüki suure ar^ sutamiseks") väidetakse, et v i i - j^ig^^jj^j^gi^^^^^ mastel aastatel (1975--77)\ pole ^^^^ TPI Laboratooriumi uurimusest ^el sisse tungida j a seal oma käe . ^Tallinna tervishoiusüsteem. Sei- Jär«Ie valitsuse moodustada, kuna :-ga promi-tallinlased;. ' haiglakohti Juurde saanud. Tallinnas oli 1977. a. iga 1000 elani- miMe 128 lehekõüjeüse käšiku:ja on^^^ rid, et pahna ahsst Kanada uue põ-misprotsessüe kaasa aitamme kuna ^^^^ Mseaduse koostamise protsessile, Kanada kujutab endast praegu na^ gestumisi kõrgemas seltskonnas ei mis fikseeriks täpselt provintside Ja gu-nii väga lõdvalt seotud f oderat- esinenud, kuna vene liälg ja korte-keskvaütsuse vahekorrad ning siooni, kus iga _ , ^ asendaks aJast-arust J & u d Kana- ette elu nmg paljud Kanada elani- ^«^^e aasta ja mitmesaja kilo- ku kohta tegeUkult 9^3 haiglavoodi Tallmnas 1979. a. koostanud M. da praeguse põhiseaduse BrUish kud tunnevad endid rohkem alber-™eetri kaugusse. kohta. See rahuldab vajadust ai- ?avelson. North America Äc«;% mis pealegi talastena Ja quebeclastena kui ka- Kümme aastat pärast vabasta- milt 35—50% ulatuses. Haiglad ——" • ' " . ' vana koloniallajastu pärandina nädalastena. urnist''olid tamnlased juba M kau-paiknevad 57-es hoo asub Inglismaal sealse parlamendi ; ^ „ gei (— suurt mõju avaldas muidugi iililt viis on rahuldavad. sünd, ressursid, resultatiivsust', teine riik ei tohi okupatsiooni all Selline ai-usaamatu olukord ei esine mitte ainult Afganistanis, vaid ka paljudes kohtades mujal, kuhu on ulatunud venelaste, nende loole all. Üheks suuremaks probleemiks Kanada kokkulütmisel ühtseks ter 'kerge julgilselaine pärast peaük Neljandast Haiglast öeldakse sa-palgasõdurite jä agentide käsi. V i i - 1979 deponeeris Balti Arhiiv rü- masel ajal? ori N. Liidus väljakooli- -Möödunljd esmaspäevase koos- ^.^^^^ kahttemata Kanada ^^^^^ Vissärionovitshi surma), et mas,, et „seUe patsiendid ^ei moo-giarhiivi August: Koerni . arhiivi, tatud ja relvastatud agendid ener-deku Mrjelduse põhjal võib oleta^ .^^^^ rahvusrük oma üldiste ^^^^^^^ ^^^^^^ näitama Toompea dusta linnarahvast olulist osa" ja korda on seatud Eesti Teadusliku giliselt tegevusesse asunud Lõuna-da, et see koosolek ei toonud seni- rahvuslike traditsioonidega jm^'^^^^^ Valitsusele, km^mingi- haigla ei piirdu tallinlastest patsi- i n s t i t u u d i , G e o r g Aafrikas, kuna see maa moOdüs-meenutavale asutusele .endisest hoone::e^^^^ ja Karl Ristikivi arhüvikorrasta-kant^' ja on juba mitu aastat kasutusel mine, sama tpiniub mõningate idiresti kui võunalik tasalülitada. sesse olukorda põhiUselt midagi jj^-j^^^^^^ Ruute konna erunstitutswone entuuriga. IV Haigla uue, moodsa veemi arhiivid. Jätkub tugevama antikommunistUkt. välja kute j a nõupidamiste .kuupäevadel^J ^^^^^^^^^^^^^^^ »'akomssi haigla v a . j^undi organisatsioonide arhiivid määramiseks, kus tuleks juba m x - ' vad jõudumööda k a lääneriigid, tusele uue põhiseaduse detailididng j^y^j^^^^^ keskvaütsuse J a vahe- SmS^ e (endine KesHidgla või veel han Aaviku, Karl Liivoja ja Hemio ,y„se ^mamooai„kinkuvaude" Hste vahekordade šelgUamine. kus. ^ i , ^ ^ ÄabunLl im- J J T ' ' ^ T^^ "v P^^osprtal) on remondis Lenderi arhüvid. samuti Elmar «Ha. Lõuna^ifrika valitsus m loomulikult eriUse tähtsuse „ , _ „ 1 J „ * , „ „ ^ „ „ „ „ „ . ^ „ „ „ ^ „ „ , „ helme haigla TaUinna Vabariüdiku ja Tomsmae Haigla ruumide^^^ Pettäi helUint vabariigiaegsest ka- alati läänemaailma mässmeedia jatakse ,,Seppo to^^^^^ ländusest.LäbirääWmisi arhiivide põlastavate p U M ^ Nimi muutus, asi ise mitte; ka ,'r^fT kuid keegi ei kõnele seUest, et ve-huviäd ja-tuleyiMm silmas pid^^^^^ ne relvastatud ägenmd ja N.LUdu juures omab Quebeci küsimus. KõigUe mõtlevatele Ja oma riigi migrandid ja pogemkud moodusta- j^^y^^^^ rAmesR. vad praegu Ühe tugevama j a tähtsama osa Kanadast Ja selle rahvas-tele kanadalastele cm^elge, et Ka. p-^^^^^ ^.^^^^^^.^^ väga -^^^^ öö- A-st 1973 on teostatud oma välja- eelväed on asunud juba täite tuu-nada peab saama lähemas tuleyi^ ^js^ta ega kellegiga tülitseda. Nen- oma hoolde. kusuuepõln§eaduse,missun^^ valveid.ei saa W ^ ^ läbi yiia ^^deid, muuhulgas „Jakob Hurda ^dega tegevusesse 'Ötoa-Aafrika põhjusel, et haigete statsioneerimi- perekondKk kirjavahetus 1866- valitsuse kukutamiseks ia maa-lada pomtmse. m a j j m t e l t a Ja kultuurilise du teatud kindlat^ .j ^.^^^^^^^ endiselt^ W ,^eeBida urirr j a u s t e k o t a rezhümi kehtestamiseks, raamidesse, luues seUega põhikoe ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tüd .arhiivi; raamatukogu ja väike-provmtsivaHtsuse Ja keskvalitsuse^^j^^ '^^^j^g-j^jj^^^j^^ töötajaid ja nende TaUiima Eiira^^ iiakati trükiste osakonda, samuti ajakir- Nül need asjad arenevd — alati v^ahekordadele nmg võimaldades jj^^^^^^y^jj^^^^^ j ^ ^ ^ ^ perekonnalükmeid". Kui palju neid ehitama neli aastat varem kui IV jandüse arhiivi. Rida haruldasi raa- kõiki rahvusvahelisi sündmusi eri-koostööüst j a ülesehitavat elü^üht- tahavad seUeks kaasa aidata kokku oli? Kuni 1977. aastani oli Haigla uut ,,korpust'' ja nüüd, kui matuid^^^^^^ et teha neid mõõtudega mõõtes. Keegi ei võta se Kanada raamides. Kuid samal j^^^g^ ^ Kanada oleks meile' k©. ^^"^ „Gotha almanakis" ai- vnmane juba paar aastat„eksplua- kättesaadavaks uurijatele. vaevaks seletada ega selgitada, ajal ei :oie kahjuks keMegUMndlat^jjj^ pool kõrgemast „fcümnesttu- tatsioonis" pn olnud, kestab Kiir- on levitatud Balti Ariüivi esiirie^niiks ^k^ vastus^ ega selget vormelit kuidas ^2iks Ja elaks nagu see on kohane bandest", pärast sed^, kui sovhoö- abi Haigla hoonete ehitamine juba he Aga Pärteli poolt kirjutatud heüste õiguste rikkumistele ja va- ' ' ' ' * " ' - sidirektorid ja agronoomid, mõned üle Mmne aasta M a veel. broshüüri ,,Juhtnööre arhii^^^^^^ tehaste ja vabrikute juhid jm; ka- gg^gg sisaldab tavate pilkudega kuna samal ajal seda teha, erMkui^vümasel^ajar^^^^^ Kanada tuleviku väljavaateid ei tumesta mitte ainult Quebeci separ ratistide lahkulöömise kavatsused le maale. Ottawas toimunud konverentsiga . . . ..•om algatus selle unistuse rakenda- ,. ^. ^ , vaid ka Kanada laaneprovmtsid ^^^^^ ^ amult ^^"^ ^^^^^ oma mõudmistega provintsi loodus-juurde Võeti, on „kõrgem 10.000" täis. (Täpsemalt: 1979. a. Seni on peetid Kanadale uue põhiseaduse amdmiseks mitu keskvalitsuse Ja. m-hi!s.trite et see õnnestuks kuigi Ka- Mida niisugune IV Valitsuse nadat ühendava uue põhiseaduse ^^^2^^ o"^^ valitud patsientidele ^ä- P^k^^''^'äikesi, mugavaid palateid, teenindust ette ja taha, kõige vastuvõtmiseni on ilmselt ga :.A. vähematki paha: võideldes töö- P ^ ^ ^ i s i näpunäiteid. iga väiksemigi Ühendriikide eksi-rahva õnneliku tuleviku eest tu- ^alti Arhiivil on olnud kontakt mus koheselt häbiposti naeluta-leb „eestvõitlejaüe" enesele Riigiarhiiviga, balti arhiividega takse. Ja nendeks naelutajateks Mndhišt^da mugav ja õnnelik Austraarias, USA-s ja Kanadas, on on sageli ameeriklased ise oma elevik. ' vahetatud ärhivaale ja arhiiveid si; naiivsuses ja • • sukirjeldusi.', •; ; •/ Kuna partei tahe on rahva tahe. Ikka enam uurijaid pöördub Bal-moodsamäid diagnostika ja ravi- siis on rahvas 63 aastaga õppinud-tikumi küsimustes Balti Arhüvi aparatuuri, arstimeid mida tavalis- tahtma, et partel oma õnneliku poole. , teš haiglates ei nähta ega teata- oleviku säilitada suudaks ikka- eda- Küsimusi esitatakse mi Rootsist gi •. .!.,Pf^vane; toiduraha - ühele si tema, s;o. rahva tuleviku eest kui välismaalt, Balti Arhiiv katsub E H i i s ^ ^ g a d i ^ on t e k i t ^ i d ter-niisugusel^ e ,,neljanda'' haigele on: võideldes. uurijaid võimaluste järgi aidata. rorismi vastase võitluse rmdelJ^a-poolteist korda suurem kui tavali- Partei; all on, sama tahtekooskõ- Majanduslike probleemide lahen^ hejuhtüm, millesse on segatud ses haiglas. Teenindavale persona- ia loosungit silmas pidades, mõel- toiseks on Balti A i M v olnud k o n - ^ ^ ^ j ^ ^ parteisse lüe makstakse vastutüsrildca töö dud mis taktis Invandrarverketiga ja teiste ' eest kõrgemat palka kui teistes Eesti NSV: poolteisest miljonist ela- ametiasutustega. Itaalias On olukord kujunenud selliseks, et keegi ei tea enam, kes on terroristid j a kes on õige mees. kuulv p^ siga ja sident Peaniii ta hoiat: iitseivõii Dqnat-( teerida, tud äge< na^ siis teh-oristj Lmea C Selle IH Marco p| \ komisjo! antud h( Carlo näitab praegiml das teri kud elei sibnapai| desse. mendi tada liin na kohti sugused poeg IM oma nüt Itaalias ladus, kristlik-i tikute tüvselt tes org£ Kristlil derite v ,,perekoj kommui nüüd nšl mokraal järeltulel ku korri rismis. gadus 01 ra, kuj ägedalt polütikj litseUe rid; Koi gi ütlei ratuiir munistii seks o\[ sisteerisi võim, k munisti( arvates suurel a| Itaalia süsteemi kondlikel lÕhenci vastuolul deks. Ki| jooned sed, siii mid esil tes, kus sotsialisj deratsioj korda teenistni timikudj jad(lig( uitud gruppi poolsete] Omäkoi gatud üliõpilas sed kuul nistlikuj On ai sutavadi segast suurene degä mist eil mitte \'l praegu< sessi rib. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-12-02