Vaba eestlane , June 12, 1980

              1^
wm
EESTLANE 12. juümli9S0 Jime 12,1980
¥ÄBÄDE EESTLASTE H M L E K A N B J A
u o/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St;
PEATOrMETAJÄ: Karl ÄTTo
i TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G, Toronto Oot. M6J 3M7
TEI^FONro: toimetus 3H4-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
: : ekspeditsioom) 36^^
Kaaadas: aastas $35.~, poolaastas $19.50 ja
daastas $10.55^ kiripAsfe^Š aastas ^S6.—, poolaastas $30.50
)0iaaS"
aastas
TE1|LIMXSHINNAD väljaspool Kanadat: aasta $38.-,
tas ^21.— jä. veerandaastas $11,—. Kirtpostiga USA-s:
.$61.~, poolaastas $32.50 ja ve^andaastas $17.—
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $72.-, poolaastas
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. üksiknumbri hiiad 45c.
by Free Estonian Publisher Ltd., 135
Toronto Ont M6J 2H2
•
m 0!
Kui Quebeci elanikkond Mljuti need on lõppenud
Hoimünud rahvahääletusel sepäira- dumisel ummikusse Jooksmisega.
Üstliku Quebeci provinteivaütsttse Kui eelmistel konverentside! täht
esimese
II:
ühendriikide ajaleht „The Inqui-rer"
on avaldanud oma veergudel
artikli, et Ühendriikide Kesk liuu-reagentuur
ostab maailmaturul
üles relvi j a varustab Afganistani
partisane nende relvadega. Aja­leht
teab kinnitada, et ameerikla­sed
I ostavad salaja kokku vene,
saksa, belgia ja iisraeli relvi ning
toimetavad need saladuse katte
partisž^nidele.
See teade on tekitanud Ühendrii­kide
avaliklnises teatud määral fn-roori,
kuna sealne valitsus oii ala­ti
vältinud kommenteerimast väi­teid,
et Afganistani partisanid saa­vad
abi ameerilvlastelt. Seevastu
on N. Liidu propagandaorganid
pidevalt atakeerinud Ühendi iikc ja
süüdistanud neid relvade j a muu
abi andmises Afganistani vabadus­võitlejatele.
Kogu see asi tundub kõik vaga
kummalisena. Esmajärjekorras
tuleks küsida, mis põhjusel aval­dab
üks Ühendriikide ajaleht oma
veergudel seUist tõestamata infor­matsiooni,
mis paneb vene propa-gandaveski
tüvad veelgi kiiremini
pöörlema. Kas ameerika ajakirja­nikel
tõesti puudub igasugune tak­titunne
ja riiklik mõtlemine, et
iga sensatsiöonüine teade kasuta­asutuseks
ei loetud pööbli-haiglates (juurdearvestatav nikust ,,haarab" ainult 9500 takse koheselt ära ühest küljest
_ ^se^^Cli^b^ l a S a ^ meelitamiseks, kuid
seks ^ n a d a s t kindlalt tagasi Ä - Quebeci teiste provintside vahe- ^e) Nõukogude Asjade Valitsuse majades). te" eneste statistika jaxele oh nee- teisest küljest ka rahvale puru
kas süs oli separatistide JuMl Ja lised vahekorrad Ja kaksikkeelsuse PU^e^^odu P i r i t a l emie kui mart- Enesest higupidavad arstid Ja tud paruneid „ainult" 4%! sümä puistamiseks ning oma riigi
Quebeci peaministril Rene Le^ küsimus, siis seekord kujunevad sišt 1951 alates, miUal sest sai E^^ öed^^^^m^^ haiglasse
vesque'ü õigMS kui ta väitis> et paU eriti tähtsateks Ja olulisteks vale- otstarbelise Haigla Fihaal; suve- heameelega tööle ei lähe.
on nüücl Jäle visatud föderaüsüde lusobjektideks majandusükud preb- dl s ^ e ^ Patsientmir - smiverestunud ee-kätte.
iTelste sõnadega: föderalisti- leemid, eriti provintside territoo-^^; tegelikult ikka enamsoodustatud
del eesotsas Kanada peamimstri riumidel asuvad loodusvarad, mis ^^^otstarb^
Pierre Trudeaugu tuleb nüüd koos provintside arvates kuuluvad ainult Stalim surmaaastal 1953 oli ,,eri­liste
provmtside Juhtidega näida- provmtsüe j a selle elanikkonnale otstarbeline süsteem" enamvähem
ta, et nad om valmis Quebeci pro- Ja mitte kogu Kanadale ja seUe väljaarendatud ja koosnes:
dised turakad, olevat väga nõnid-likud
Ja kapriissed.
Võidakse öelda, et bal^ aadel oli Ja valitsuse kahjustemi-võorast
rahvusest — aga nüüd seks?
oh meil omast soost eesti punane Teiseks lasevad paljud ameerjk-aadel.
lased ja sealne ajakirjandus sägeh
välja paista nagu oleks relvade
Aga pole mingi uudis öelda, et see asidmme oma vabaduse eest võil-
Nimetamisväärselt haid arste ei eesti punast tõugu. kari koosneb levatele afgaanidele mingisugune:
kuuldu Neljanda Valitsuse teerüstu- vähemasti 5Ö%ulatuses^^^—^
vmtsi^Ja prantsuserahvusgnipi ma- rahvale na^^ 1. Eriotstarbelisest Haiglast koos ses olevat. Minister; A. Goldbergi nustetä livaneist. <)meti cm ümne,^^^^^^^
Janduslikke, kultuurilisi Ja sotsiaal- sus. SeHes küsimuses on loota uue Pol^^^iioi^^^^^^ P^^ita fUiaahga; ajal oHd IV ehk parteihaigla et 0,6% on tüki maad pisem klikk häda puhul kõrvale pöörata või
seid amksioone ralmldama mng põMseaduse koostamisel süurt^^ p^^^^ pigistada. Arvatakse,
seUega Kanada ühtsuse säilumise kidemurdmistlääneprovi^^^ vennasrahva ,,kontingen.kurjanateiüdarv on ligisei -.^ vabadusvõitlejate
kindlustama. eriti Älbertaga, kus asuvad l a n a v ^ ^ i g l a J ^ ^ ^ s ; ; dist",mine tõttu ravilase oU üsna- d a v
Kanada peamimster Pierre Tru-da õMkküsed. ^ J. Eriotstarbelisest Tuberkuloosi: gini^^^^ minister A. Rätsep ole- mine ise s0itse korda 'ägedam. ^j^^^^^j^^^ j ^ ^ ^^
deaule, kes on Mgevamaidtervikli- Praegu^ ... vatPalju pingutamid eliidi ravimise ^ Kõigi ^^^^^^
ku Kanada säüitamise eest võitte- selt taotleb keskvaUtsus eesotsas taseme tõstmiseks. Kuna aga kõ- ntud faktide dokumei^aalne alus- ged oma propagandas ameeriklas-
.-sj ««.K i r i i ; ^ « o « m^ . . j « . , , ^ » . r^^^ 1. I. 1954- nesolev tervishoiusüsteemi sektor materjal on osimdatud väikeseks
siis pole selr ,,ametialaliseks kasutamiseks"
informatsiooni määratud, detsembris 1975. a. trük-
Jaid, oli selge, et i a peab kikesti peaminister T^^ vr vi ^ i.
tegutsema enne kui Quebeci sepa- se võimupiiride suurendamist, mis l^f^^^t Vabariikliku Kopsutuber- on „põr anda alune
ratistid suudavad oma Jõudusid ko- oleks väga oluline Kanada tuleviku banatoormmma. , je kohta värsket
guda ning löderaalvalitsusele Ja kujundamisel j a iihtluse säilitami-teistele
provintsidele sõrmega näi- sel, küna provintsivalitsused pool-dates
nut lahkulöömise rahvahääle-daväd senisest veelgi lahtisemat
tust hakata organiseerima. See oli föderatsiooni, mõnede polütikute
kä põhjuseks, miks föderaalvalitsu- arvates isegi sellist süsteemi, kus
Tuberkuloosr
„high society" enam e i põdenud
— tbc on Ju Sotsiaalne haigus Ja
esineb iilemklhtide hulgas har-
•va..- •
se peamhjlster Trudeäu kutsus kii- keskvalitsus oleks ainult mingisu-resti
Ottawasse möödunud esmas-guseks asjaajamise agentuuriks. Kaugele arenenud tbc-päeval
kõigi See oleks tegelikult Kanada lagune, nendid olid e^^^^
te kahjustamiseks ära kasutada.
See on muidugi väga imelik ja
eriotstarbeline saada kerge. On olemas ainult sa- M antud ja 200 eks. tiiiMtud raa-^^«^
eooMartjeane ^..^.^.^^ ^^^^^ andmeid. matus„ENSV tervishoiuasutused ^«^"^s on see üldiselt labiloo-aastaü
1940-1960", OERA ok- nud ja peaaegu kõikjalläänemaaü-Ühes
TPI t i n i a ja töökollek- ^^^^^-^,^^^^.5^^^^^ mas alandlikult omaks võetud,
tüvi sotsiaalse arengu Juhtiinise ^^jj^gQ^gg j^yj.^ Normaalse mõistuse seisukohalt
laboratooriumi väljaandes (see on koostasid E; Kippar ning T. juh- võttes ei saa kuidagi am, kuidas
poolsalajane „ametialaseks ka- j ^ ^ ^ ^ üks rük võib teist rüki suure ar^
sutamiseks") väidetakse, et v i i - j^ig^^jj^j^gi^^^^^
mastel aastatel (1975--77)\ pole ^^^^ TPI Laboratooriumi uurimusest ^el sisse tungida j a seal oma käe
. ^Tallinna tervishoiusüsteem. Sei- Jär«Ie valitsuse moodustada, kuna
:-ga promi-tallinlased;.
' haiglakohti Juurde
saanud.
Tallinnas oli 1977. a. iga 1000 elani- miMe 128 lehekõüjeüse käšiku:ja on^^^
rid, et pahna ahsst Kanada uue põ-misprotsessüe kaasa aitamme kuna ^^^^
Mseaduse koostamise protsessile, Kanada kujutab endast praegu na^ gestumisi kõrgemas seltskonnas ei
mis fikseeriks täpselt provintside Ja gu-nii väga lõdvalt seotud f oderat- esinenud, kuna vene liälg ja korte-keskvaütsuse
vahekorrad ning siooni, kus iga _ , ^
asendaks aJast-arust J & u d Kana- ette elu nmg paljud Kanada elani- ^«^^e aasta ja mitmesaja kilo- ku kohta tegeUkult 9^3 haiglavoodi Tallmnas 1979. a. koostanud M.
da praeguse põhiseaduse BrUish kud tunnevad endid rohkem alber-™eetri kaugusse. kohta. See rahuldab vajadust ai- ?avelson.
North America Äc«;% mis pealegi talastena Ja quebeclastena kui ka- Kümme aastat pärast vabasta- milt 35—50% ulatuses. Haiglad ——" • ' " . '
vana koloniallajastu pärandina nädalastena. urnist''olid tamnlased juba M kau-paiknevad 57-es hoo
asub Inglismaal sealse parlamendi ; ^ „ gei (— suurt mõju avaldas muidugi iililt viis on rahuldavad.
sünd, ressursid, resultatiivsust', teine riik ei tohi okupatsiooni all
Selline ai-usaamatu olukord ei
esine mitte ainult Afganistanis,
vaid ka paljudes kohtades mujal,
kuhu on ulatunud venelaste, nende
loole all.
Üheks suuremaks probleemiks
Kanada kokkulütmisel ühtseks ter
'kerge julgilselaine pärast peaük Neljandast Haiglast öeldakse sa-palgasõdurite
jä agentide käsi. V i i -
1979 deponeeris Balti Arhiiv rü- masel ajal? ori N. Liidus väljakooli-
-Möödunljd esmaspäevase koos- ^.^^^^ kahttemata Kanada ^^^^^ Vissärionovitshi surma), et mas,, et „seUe patsiendid ^ei moo-giarhiivi August: Koerni . arhiivi, tatud ja relvastatud agendid ener-deku
Mrjelduse põhjal võib oleta^ .^^^^ rahvusrük oma üldiste ^^^^^^^ ^^^^^^ näitama Toompea dusta linnarahvast olulist osa" ja korda on seatud Eesti Teadusliku giliselt tegevusesse asunud Lõuna-da,
et see koosolek ei toonud seni- rahvuslike traditsioonidega jm^'^^^^^ Valitsusele, km^mingi- haigla ei piirdu tallinlastest patsi- i n s t i t u u d i , G e o r g Aafrikas, kuna see maa moOdüs-meenutavale
asutusele .endisest hoone::e^^^^ ja Karl Ristikivi arhüvikorrasta-kant^'
ja on juba mitu aastat kasutusel mine, sama tpiniub mõningate idiresti kui võunalik tasalülitada.
sesse olukorda põhiUselt midagi jj^-j^^^^^^ Ruute konna erunstitutswone entuuriga. IV Haigla uue, moodsa veemi arhiivid. Jätkub tugevama antikommunistUkt.
välja
kute j a nõupidamiste .kuupäevadel^J ^^^^^^^^^^^^^^^ »'akomssi haigla v a . j^undi organisatsioonide arhiivid
määramiseks, kus tuleks juba m x - ' vad jõudumööda k a lääneriigid,
tusele uue põhiseaduse detailididng j^y^j^^^^^
keskvaütsuse J a vahe- SmS^ e (endine KesHidgla või veel han Aaviku, Karl Liivoja ja Hemio ,y„se ^mamooai„kinkuvaude"
Hste vahekordade šelgUamine. kus. ^ i , ^ ^ ÄabunLl im- J J T ' ' ^ T^^ "v P^^osprtal) on remondis Lenderi arhüvid. samuti Elmar «Ha. Lõuna^ifrika valitsus m
loomulikult eriUse tähtsuse „ , _ „ 1 J „ * , „ „ ^ „ „ „ „ „ . ^ „ „ „ ^ „ „ , „ helme haigla TaUinna Vabariüdiku ja Tomsmae Haigla ruumide^^^ Pettäi helUint vabariigiaegsest ka- alati läänemaailma mässmeedia
jatakse ,,Seppo to^^^^^ ländusest.LäbirääWmisi arhiivide põlastavate p U M ^
Nimi muutus, asi ise mitte; ka ,'r^fT kuid keegi ei kõnele seUest, et ve-huviäd
ja-tuleyiMm silmas pid^^^^^ ne relvastatud ägenmd ja N.LUdu
juures
omab Quebeci küsimus.
KõigUe mõtlevatele Ja oma riigi
migrandid ja pogemkud moodusta- j^^y^^^^ rAmesR.
vad praegu Ühe tugevama j a täht­sama
osa Kanadast Ja selle rahvas-tele
kanadalastele cm^elge, et Ka. p-^^^^^ ^.^^^^^^.^^ väga -^^^^ öö- A-st 1973 on teostatud oma välja- eelväed on asunud juba täite tuu-nada
peab saama lähemas tuleyi^ ^js^ta ega kellegiga tülitseda. Nen- oma hoolde.
kusuuepõln§eaduse,missun^^
valveid.ei saa W ^ ^ läbi yiia ^^deid, muuhulgas „Jakob Hurda ^dega tegevusesse 'Ötoa-Aafrika
põhjusel, et haigete statsioneerimi- perekondKk kirjavahetus 1866- valitsuse kukutamiseks ia maa-lada
pomtmse. m a j j m t e l t a Ja
kultuurilise du teatud kindlat^ .j ^.^^^^^^^ endiselt^ W ,^eeBida urirr j a u s t e k o t a rezhümi kehtestamiseks,
raamidesse, luues seUega põhikoe ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tüd .arhiivi; raamatukogu ja väike-provmtsivaHtsuse
Ja keskvalitsuse^^j^^ '^^^j^g-j^jj^^^j^^ töötajaid ja nende TaUiima Eiira^^ iiakati trükiste osakonda, samuti ajakir- Nül need asjad arenevd — alati
v^ahekordadele nmg võimaldades jj^^^^^^y^jj^^^^^ j ^ ^ ^ ^ perekonnalükmeid". Kui palju neid ehitama neli aastat varem kui IV jandüse arhiivi. Rida haruldasi raa- kõiki rahvusvahelisi sündmusi eri-koostööüst
j a ülesehitavat elü^üht- tahavad seUeks kaasa aidata kokku oli? Kuni 1977. aastani oli Haigla uut ,,korpust'' ja nüüd, kui matuid^^^^^^ et teha neid mõõtudega mõõtes. Keegi ei võta
se Kanada raamides. Kuid samal j^^^g^ ^ Kanada oleks meile' k©. ^^"^ „Gotha almanakis" ai- vnmane juba paar aastat„eksplua- kättesaadavaks uurijatele. vaevaks seletada ega selgitada,
ajal ei :oie kahjuks keMegUMndlat^jjj^ pool kõrgemast „fcümnesttu- tatsioonis" pn olnud, kestab Kiir- on levitatud Balti Ariüivi esiirie^niiks ^k^
vastus^ ega selget vormelit kuidas ^2iks Ja elaks nagu see on kohane bandest", pärast sed^, kui sovhoö- abi Haigla hoonete ehitamine juba he Aga Pärteli poolt kirjutatud heüste õiguste rikkumistele ja va-
' ' ' ' * " ' - sidirektorid ja agronoomid, mõned üle Mmne aasta M a veel. broshüüri ,,Juhtnööre arhii^^^^^^
tehaste ja vabrikute juhid jm; ka- gg^gg sisaldab tavate pilkudega kuna samal ajal
seda teha, erMkui^vümasel^ajar^^^^^
Kanada tuleviku väljavaateid ei
tumesta mitte ainult Quebeci separ
ratistide lahkulöömise kavatsused
le maale.
Ottawas toimunud konverentsiga
. . . ..•om algatus selle unistuse rakenda- ,. ^. ^
, vaid ka Kanada laaneprovmtsid ^^^^^ ^ amult ^^"^ ^^^^^
oma mõudmistega provintsi loodus-juurde
Võeti, on „kõrgem
10.000" täis. (Täpsemalt: 1979. a.
Seni on peetid Kanadale uue põ­hiseaduse
amdmiseks mitu keskva­litsuse
Ja.
m-hi!s.trite
et see õnnestuks kuigi Ka- Mida niisugune IV Valitsuse
nadat ühendava uue põhiseaduse ^^^2^^ o"^^ valitud patsientidele
^ä- P^k^^''^'äikesi, mugavaid palateid,
teenindust ette ja taha, kõige
vastuvõtmiseni on ilmselt
ga
:.A.
vähematki paha: võideldes töö- P ^ ^ ^ i s i näpunäiteid. iga väiksemigi Ühendriikide eksi-rahva
õnneliku tuleviku eest tu- ^alti Arhiivil on olnud kontakt mus koheselt häbiposti naeluta-leb
„eestvõitlejaüe" enesele Riigiarhiiviga, balti arhiividega takse. Ja nendeks naelutajateks
Mndhišt^da mugav ja õnnelik Austraarias, USA-s ja Kanadas, on on sageli ameeriklased ise oma
elevik. ' vahetatud ärhivaale ja arhiiveid si; naiivsuses ja
• • sukirjeldusi.', •; ; •/
Kuna partei tahe on rahva tahe. Ikka enam uurijaid pöördub Bal-moodsamäid
diagnostika ja ravi- siis on rahvas 63 aastaga õppinud-tikumi küsimustes Balti Arhüvi
aparatuuri, arstimeid mida tavalis- tahtma, et partel oma õnneliku poole. ,
teš haiglates ei nähta ega teata- oleviku säilitada suudaks ikka- eda- Küsimusi esitatakse mi Rootsist
gi •. .!.,Pf^vane; toiduraha - ühele si tema, s;o. rahva tuleviku eest kui välismaalt, Balti Arhiiv katsub E H i i s ^ ^ g a d i ^ on t e k i t ^ i d ter-niisugusel^
e ,,neljanda'' haigele on: võideldes. uurijaid võimaluste järgi aidata. rorismi vastase võitluse rmdelJ^a-poolteist
korda suurem kui tavali- Partei; all on, sama tahtekooskõ- Majanduslike probleemide lahen^ hejuhtüm, millesse on segatud
ses haiglas. Teenindavale persona- ia loosungit silmas pidades, mõel- toiseks on Balti A i M v olnud k o n - ^ ^ ^ j ^ ^ parteisse
lüe makstakse vastutüsrildca töö dud mis taktis Invandrarverketiga ja teiste '
eest kõrgemat palka kui teistes Eesti NSV: poolteisest miljonist ela- ametiasutustega.
Itaalias On olukord kujunenud
selliseks, et keegi ei tea enam, kes
on terroristid j a kes on õige mees.
kuulv p^
siga ja
sident
Peaniii
ta hoiat:
iitseivõii
Dqnat-(
teerida,
tud äge<
na^ siis
teh-oristj
Lmea C
Selle IH
Marco p|
\ komisjo!
antud h(
Carlo
näitab
praegiml
das teri
kud elei
sibnapai|
desse.
mendi
tada liin
na kohti
sugused
poeg IM
oma nüt
Itaalias
ladus,
kristlik-i
tikute
tüvselt
tes org£
Kristlil
derite v
,,perekoj
kommui
nüüd nšl
mokraal
järeltulel
ku korri
rismis.
gadus 01
ra, kuj
ägedalt
polütikj
litseUe
rid; Koi
gi ütlei
ratuiir
munistii
seks o\[
sisteerisi
võim, k
munisti(
arvates
suurel a|
Itaalia
süsteemi
kondlikel
lÕhenci
vastuolul
deks. Ki|
jooned
sed, siii
mid esil
tes, kus
sotsialisj
deratsioj
korda
teenistni
timikudj
jad(lig(
uitud
gruppi
poolsete]
Omäkoi
gatud
üliõpilas
sed kuul
nistlikuj
On ai
sutavadi
segast
suurene
degä
mist eil
mitte \'l
praegu<
sessi
rib.