1979-07-26-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. m
Hsim" Rebas on MrjmtaaiM aja&lrjas ^Hjtetofflsk TicU.
skiift** 1978 huvitova arüMi soendate aastate nõukogude &ss^
aj^ookirjutamisest pealkirja all „OIenevus ja opositsioon", m i -
ae juures kogu aeg on jälgitud l o l i t t o tagapõhja samssugu-
N. Ludus.emcs^ ' •
Pärast sõjailõppü hakati kiiresoma
stalinismi paüjastava kõne
ti ,^lmberlmjimcfema" eesti ajalugu
nõuikogudelikus vaimus ja
kujutama" „e©sti j>a vene raiivaste
traditsioonilist kõpust".
kujuks selles seoses
sai prof. Hans Kruus (esimese
nõukogude okupatsiooni ajal
Tartu : Ülikooli rjektor).
Aga ikõige edukam uue ajaloo esitaja
oli arheoloog Artur Vassar.
Tema, Kruusi ja H ! Ä o r a ühist
tööd arvustati ja niuudeti partei-organites.
Aga kui • käsikiri • ä.
1950 saadeti trükikotta, leiti äkki,
et kõik on lahtunud „vale eeldustest".
• • .•
A. 1950 aigüses algas nimelt
stalinis)tlik ,Mtuürirevolutsi-oon",
selle juhatas sosse- Max
Laossoni juba 1949. a. suve
..Loomingus" ilmunud artikkel.
Puhastuse sihiks, oli likvideerida
täiesti nn. kodanlik natsionalism.
Puhastus /talias nii poliitikuid
kui kultuuritegelasi-teadiasi>
kirjanikke, heliloojaid. Ajaloolane
Peeter Tarvel suri vangilaagris.
Hans Kruus arreteeriti ja teda
piinati • / '
Ajalugu hakkas tegen^ kolmik
— Vassar ja kas „jeestlast", Gustav
Naan ja Viktor Maamägi.
s ü h a
mas tempos, hulk seni juhtivaid
kommunistlikke poliitikuid kõrvaldati.
'•'^•:\:
1952 ölid 26 ministrisit 9 v » l a -
&8d, kõik ülejäänud ,jeestlased",
parteiseikretärid^ olid kaks ve-nelased>
kaks „jeestlased"; 1952
ilmus lõpuks ka ametlik ajalugu,
mis teadusliku tööna ei oma mingit-
väärtust. See on ainult ajalooline
ja poliitiline dokument.
.Eesti osas oli feä s©! puhul ees-rindiliik
san:ia Laosson, kes
s i s ^ jiihätanud stalinismiperi-rängema
osa. 1^ mindas
märtsis 1956 ,iSirhls ja Vasaras"
^marksismi dogmaatikuid". Naan
ja Maamägi, kel© vastu stonak
oli suunatud, kaitsesid ennast,
neid aitas Eduard Päll.
tuleb arvestada
eestlaste ja
:VastuolusM..
A. 1956 availdät! artikleid maapaos
oleva Gustav Suitsu ja vangilaagris
surnud Hugo Raudsepa
kohta. Organiseeriti kaks ajaloolaste
kongressi, milles aruitaiti
e^ti
esitati
nud
jialoo küsimusi. Kongressil
teravat kriitikat 1952 ilmu-jaloö
kohta. V. Miller nõudis
„Loomingus", et see ajalugu
tulevat otsast lõpuni teaduslike
printsiipide järgi ümber teha. Samal
ajal tekkisid vaidlused ka
Idrjanduskriitiilsute vahel. Vladimir
Raudsepp ründas Endel Sõ-gelit
' ,,vulgaairsotsiailisani** tõttu.
Samas suunas kinjutas ka Rudolf
Sirge. 1957 avaldas ,,Looöning",
mille peatoimetajaks oli Ilmar
SIkemäe („0m Pearu" järeltulija)
pagulaspoeetide loomingut.
Järgnes staMnIstMe vasturüm-
„Rahvä Hääles" 1. veebr. 1957
i t o i a t i anonüümselt ,^irpi ja
Vasarat" ja ,;Löomingut", m is
pole olnud 'küllalt konsekventsed
võitluses ,ikodanlik-natisonai!sitli-ku
kultuuri" vastu. Nõukogud©
kultuuri kriitika olevat ühekülgne
ja liiaildätud. „Loomingus"
avMdati 'Maamägi ja Leede ava-
Stalin suri mälrtsis 1953. Veeb- lik kiri, müles rünnati Millerit ja
maris 1956 pidas Hrushtshov kaudselt Kruusi. Vaidlusest võttis
stalinistide ipool osa ka edasipidi
„Rahva Hääl".\
, Kaš töötasite 20 -laääaM , •,
või rohkem möödimud aastal?
Kui seda tegite, siis see teadaanne
teisse ei puutu. 20-nädälane tööl olek
kvalifitseerib teid nii tavalisele
töötüskindlustuse abirahale^ kui fea
töötuskindlustuse haigus- ja
emadustoetušele ning ühekordsele
tDetusraaksule 65-äastaseks
töötuskindlustuse programmi,
muudatused, millised pannate
kehtima 1. juulil, tteidavad et
mõned inimesed peavad pikemat
aega töötama et töötuskindlwstüs©
abirajiaks
Kas töötate esmakordselt võ!
ikas olete tööle tagasi poördunui?
Tavaliselt, kas olete tööl esma- •
esmakordselt või olete tööle tagasi
pöördunud pärast p i k ^ a t kui
üheaastast vahemikku, te peate
töötama 20 nädalat enne kui
kyälifitseerlte töotuskindlustus©
abirahale. Sellel 20-nädalasse
puutuval reeglil on mõningaid
erandeid, olenedes sellest mida
tegis.:': .
•....Kas
abiraha mineval aastal?
Kui teile maksti töötuskindlustuse
abiraha mineva aasta jooksul, siis OHI
kehtimas uued reeglid millised
võibolla teisse puutuvad—
väljaarvatud juhul kui töötus teie
pürkonnas on üle 11.5%. Teil poi©
mitte vaja töötada kauem kui
20 nädalat et töötuskindlustuse
abirahaks kvalifitseerida, likskoik
mitme nädala jooksul olite töötuskindlustuse
abiraha kogunud
Kanada töötuskindlustuse
programm V
Employman» and
Immigration Conada
Emplolo!
Immigration Canada
Honourablo Ron Atkisy L'lionorable Ron Attto^
Minister Minlslro
2^
5
LU
5
N
RlCHMÖNOST.W
-7t
„Vaba Eestlase" toiinetuse ja
talituse asukoha plaam
TOIMETUS j i TALITUS
avatud esmaspäevast
reederir kella 9—4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
- talitus 364-7675
Toimetajad kodiis
väljaspool tööaega*
Karl Arro, 766-2057
Hannes ^Oja 481-5316
• Kuulutusi võetakse vastra: '
nädala esünesse a|alehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kurn kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMOT :
VABÄ^EESTtÄSES : ,
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
. • Kuulutuste himsai:
üks toll ühel veerul |3.25
esiküljel : ^ . 75
tagaküljel^^^ -
KUULUTUSI VÕTAVÄB
1. Vaba EestEase taltras -
135 Tecumseth Street
Telefon 364^7675 :
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus ^väljaspool'tööa
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida M a r l ^ \
149 Bishöp Ave.
Wiliõwdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Iga! jnhufl järgnes vaidlustele
Sikemäe vabastamine .jLoomin-gu"
toimetaja koliafit, tema ase-
-.meie. sai Paul Kuusberg. • • '
^ Tuleb tähele panna, et samal
aj all toimus Moskvas äge võitlus
stalinistide ja nende vastaste va-i
hei. Hrushtshovil õnnestus võimu
juurest kõrvaldada rida Stalini
lähemaid kaastöölisi: Molotov,
Malenkov, Kaganovitsh,, Shepilov
jaZhukov.
1957 ilmus uus nõukogude eesti
ajalugu. Mlllessee erineb 1952. a.
väljaandest? . ^^^^^^^^ ^ '
Rootsi aega kujutati paremas
valguses. Vene shovimsml kõige
ägedamad väljendused olid pehmendatud.
Välismaiseid mõijusid
•vaadeldi positiivsemalt. Marxi ja
Stalini tsitaadid on eemaldatud.
Anti rohkem ruumi ifcultuurilistele
ja sotsiaalsetele nähtustele poliitiliste
kõrval.
• 0 0
nud realistlikud. Aasta tagasi kui
Lopez Portillö kohtus presideait
Carteriga Valges Majas, Carter
vältis oma nõudmistega liiga kaugele
minemast ja rahuldus ainult
Mehhikole koike seda abi lubades,
mida Mehhiko võiks vajada kiire:
maiks õlitoodangu arendaimiseks.
Mehhiko president teatavasti vaevalt
muud vastas, )kui ainult noogutas
Carterile peaga.
:a:
Soome Toronto Aseveli-kerho
(relyavenna-klubi) korraldab esmaspäeval,
6. augustil Torontos
veteranide päeva. See peetakse
Soome Agricola kirikus, 25 York
Mills Rd. ja Yonge St. nurgal.
Veteranide päev algab kell 9-00
hammikul lipu heiskamisega, millele
järgneb pärja asetamine mär
lestussambale. Sündmuse juures
laulab Saomest Kanadas külaskäigul
viibiv noortekoor ja
puhkpiliorkester.
Kell 10 hommikul algab pidustus
kirikus. Soomest saabunud Ilmaioe
kihelkonna' kirikuõpetaja praost
Hirvonen kõneleb. Peokõnelejaks
on Erkki Kuutti Montrealist. Jällegi
esinevad koor ja puhkpilliorkester.
Aktust filmitakse Soome Televisiooni
poolt.
Pärast aktust pakutaks^ veteranidele
lõunasöök hernesupi ja
pannkookidega.
Soome' Asevellet Kanadas oleksid
i^õomsaä, kui nende eestlastest
relvavennad sellest sündmusest
' rohkearvuliselt osa
^^:;V(AlgUS.lk.2y: ^ ..''-/^
Mehhiko poliitikud onsüski oi- dega sulgeks Mehhikole "ühendriigid
soositiguliste tariifide väljas-poole,
tegi president Esoheverria
targalt järelduse, et selleaegne
õliekspart oli lüga väike, et andnuks
põhjuse OPEC maade liikmeks
astuda. Hindadega on Mehhiko
süski järgnenud rahvusvahelistele
hindadele. BresdentLqpez
Portillo seletab, ea OPEC organiseeriti
õlitootvate maade kaitseks
hiiglaslike "õlikompaniide vastu,
aga kuna - Mehhiko on juba aastaid
tagasi oma õlitööstuse natsio-naliseerinud,
siis nad sellist kaitset
ei vaja, järjelikult ka mitte
OPECis liikmeks; olemist.
Tähelepanuväärse, OPECist
väljaspool oleva Õlieksporteerijar
na, ei taha Mehhiko sattuda ebameeldivate
rahvusvaheliste survete
alla, eriti kuna .riik on solidaarsust
kuulutanud kolmanda
maailmaga. Kuna Mehhiko on osa
maailma õliturgudest, müle kulutus
arvestatakse 50 miljonile vaadile
päevas aastal 1982, ainult 2%,
siis ta mõju iseseisva õliekspor-teerijana
ei ole eriti.suur.
Hiljutisel Carteri
Pehhikosse öli see tÕrjuvustun-ne
veelgi ilmsem.
Mj©hhiko otsib siiski poliitiliselt
heakskiidetavat teed ; välismaise
abi saamiseks/ühendriikide Eksport-
ja Import on lubanud aidata
Ameerikast puürimisvahen-dite
ostmisel, Pemex pidas siiski
salajasi nõupidamisi iseseisvate
ameerika õlikompaniidega mere-
Shja õli puurimitokkulepete
sõlmimiseks. Mingisuguseid lubasid
ei ole antud ega mingisUgusead
riski sisaldajvaid kokkuleppeid
sõlmitud. Ja vaatamata, et amee^
rika õlikompaniid on valmis töö
kiirustamiseks ja õli kättesaamiseks,
on mehhiklased esialgul
siiski rahulikud.
Mehhiko võimalused õliekspor-terijana
tJhendrükidesse on praegu
suured. Kuna Traanist ei ole
vajalikul määral õli saadar ja
ameeriklane ei mõista õlita elada,
siis tähelepanu Mehhiko õli
vastu on suur, pealegi asub see
ju otse oma õues. t^hendrügid on
valmis Pemexile meeleldi kohta
andma maailma õliturul.
. Mehhiko ei ole
küllalt suur, ega liialt soovlik
selleks, et ühendriigid teda ka-
.. sutaksld. relvana OPEC-maade
Mehhiko uute õlileidude mõjud
tulevad kõigepealt nähtavale oma
riigi sisepoolel. Praegune tagurpidi
minek on toonud peale majanduslike
ka raskeid ühiskondl
i k probleeme, mida õlieksport
peaiks aitama pärandada. 'Kuigi
Mehhiko võib lükata mõnda õli-f;^
VOKAÄDlD
Keda valmistab ette Filoloogiateaduskonna
vene keele ja kirjanduse
osakond? Eesti ryhm: vene
keele Õpetajaid eesti õppekeelega
koolidesse ja tõlke. Tõlke igale
)oole — mi asutustesse-käitistesse
mi ka ilukirjandusse. Juba hulk
aastaid lausa kisendatakse vene
keelest tõlkijate vaegsusest (—
mittekülkldusest, toim.), õpetajatest
rääkunata, ' ; ;
Mida siis on vaja tõlkimaks
võõrkeelest? Kas või lihtsate tekstide,
tehnüise kirjanduse aga ka
ilukirjanduse tõlkimiseks? Eelkõige
2 keele oskust: keelte, millest
tõlgitakse ja millesse tõlgitakse.
Ilukirjanduse • tõlkimiseks peab
keelte oskus muidugi perfektsem
olema kui ytleme tehnilise tõlke
puhul. Kuid ka viimane eeldab siiski
2 keele head tundmist.
Siit edasi järgmine kysimus: Mitu
tundi saavad vene fil. eesti osak.
kuulajad oma emakeelt, (vene keele
oskuses pärast lõpetamist ei
pruugi kaheldagi — on ju peaaegu
kõik loengud viie aasta jooksul vene
keeles)? Mitte yhtegi! Viie aasta
jooksul mitte tundigi eesti keelt.
Või kas siis arvatakse „seal" kaldapealsel,
et keskkooli emakeele
baas on niivõrd tugev, et ei vaja
enam mingit täiendamist? E i usu,
et nad nii lihtsameelsed on. Müles
siis asi? Kas pole see; mitte yks pisike
lylike venestamise pikasjõr
putus ahelas? Sest vaevalt annab
seda vaid lihtsalt rumalusega se-
ADVOKAÄT-NOTAR
Room 1002, Royai Trnst Tower
toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & png) M5K IKT
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste 705
' Toronto, M5H2L3
Tel. 364-7^72
HETHERINGTON, FAILIS
programmi aasta või kahe võrra
Paljude, arvates Ühmdriikides;j^augemaie, on valitsuse põhimot-õlivsjadus
vaevalt : vahendi) .y^s toorõli
5J nr.
Ädvõkaadid-notarid
365 Bay St., Süite 4(il. 3634451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
tÄÄMÄTUPIDAJAD
25. nov. 1978
1980-ndail aastail, inis on see
aastakümme, mil Mehhiko tuleb
turuSe Venetsueelale võrdse
oMeksporteeiijaiia.
tööstusvathendite eest maksmiseks,
mida vajatakse (toorõli pu-hastamise
tööstuse rajamiseks.
Nagu president Lopez Portillo
Mingis ajavahemikus Mehhiko •hiljuti ütles: ,jMeil tuleb ekspor-peab
klaarima oma vahekorrad teerida toorõli selleks, et võiksi-ka
OPEC-maadega. Olles teadlik,'me lõpetada toorõli eü^porteeri-sellest,
et liitumine ÖPEG- mm- inise ja tõsta rafineerituse taset,"
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
331 Sheppard Ave. E. Willowdäle
TELEFON 224-0444
Aeg kokkuleppel
JOHN
Clsartered Acconntamt
55 University Ave.. Ste, 690
Tel. 862-7115 .
Toronto. Ont. M5J2H7
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790726 |
Description
| Title | 1979-07-26-07 |
| OCR text | Nr. m Hsim" Rebas on MrjmtaaiM aja&lrjas ^Hjtetofflsk TicU. skiift** 1978 huvitova arüMi soendate aastate nõukogude &ss^ aj^ookirjutamisest pealkirja all „OIenevus ja opositsioon", m i - ae juures kogu aeg on jälgitud l o l i t t o tagapõhja samssugu- N. Ludus.emcs^ ' • Pärast sõjailõppü hakati kiiresoma stalinismi paüjastava kõne ti ,^lmberlmjimcfema" eesti ajalugu nõuikogudelikus vaimus ja kujutama" „e©sti j>a vene raiivaste traditsioonilist kõpust". kujuks selles seoses sai prof. Hans Kruus (esimese nõukogude okupatsiooni ajal Tartu : Ülikooli rjektor). Aga ikõige edukam uue ajaloo esitaja oli arheoloog Artur Vassar. Tema, Kruusi ja H ! Ä o r a ühist tööd arvustati ja niuudeti partei-organites. Aga kui • käsikiri • ä. 1950 saadeti trükikotta, leiti äkki, et kõik on lahtunud „vale eeldustest". • • .• A. 1950 aigüses algas nimelt stalinis)tlik ,Mtuürirevolutsi-oon", selle juhatas sosse- Max Laossoni juba 1949. a. suve ..Loomingus" ilmunud artikkel. Puhastuse sihiks, oli likvideerida täiesti nn. kodanlik natsionalism. Puhastus /talias nii poliitikuid kui kultuuritegelasi-teadiasi> kirjanikke, heliloojaid. Ajaloolane Peeter Tarvel suri vangilaagris. Hans Kruus arreteeriti ja teda piinati • / ' Ajalugu hakkas tegen^ kolmik — Vassar ja kas „jeestlast", Gustav Naan ja Viktor Maamägi. s ü h a mas tempos, hulk seni juhtivaid kommunistlikke poliitikuid kõrvaldati. '•'^•:\: 1952 ölid 26 ministrisit 9 v » l a - &8d, kõik ülejäänud ,jeestlased", parteiseikretärid^ olid kaks ve-nelased> kaks „jeestlased"; 1952 ilmus lõpuks ka ametlik ajalugu, mis teadusliku tööna ei oma mingit- väärtust. See on ainult ajalooline ja poliitiline dokument. .Eesti osas oli feä s©! puhul ees-rindiliik san:ia Laosson, kes s i s ^ jiihätanud stalinismiperi-rängema osa. 1^ mindas märtsis 1956 ,iSirhls ja Vasaras" ^marksismi dogmaatikuid". Naan ja Maamägi, kel© vastu stonak oli suunatud, kaitsesid ennast, neid aitas Eduard Päll. tuleb arvestada eestlaste ja :VastuolusM.. A. 1956 availdät! artikleid maapaos oleva Gustav Suitsu ja vangilaagris surnud Hugo Raudsepa kohta. Organiseeriti kaks ajaloolaste kongressi, milles aruitaiti e^ti esitati nud jialoo küsimusi. Kongressil teravat kriitikat 1952 ilmu-jaloö kohta. V. Miller nõudis „Loomingus", et see ajalugu tulevat otsast lõpuni teaduslike printsiipide järgi ümber teha. Samal ajal tekkisid vaidlused ka Idrjanduskriitiilsute vahel. Vladimir Raudsepp ründas Endel Sõ-gelit ' ,,vulgaairsotsiailisani** tõttu. Samas suunas kinjutas ka Rudolf Sirge. 1957 avaldas ,,Looöning", mille peatoimetajaks oli Ilmar SIkemäe („0m Pearu" järeltulija) pagulaspoeetide loomingut. Järgnes staMnIstMe vasturüm- „Rahvä Hääles" 1. veebr. 1957 i t o i a t i anonüümselt ,^irpi ja Vasarat" ja ,;Löomingut", m is pole olnud 'küllalt konsekventsed võitluses ,ikodanlik-natisonai!sitli-ku kultuuri" vastu. Nõukogud© kultuuri kriitika olevat ühekülgne ja liiaildätud. „Loomingus" avMdati 'Maamägi ja Leede ava- Stalin suri mälrtsis 1953. Veeb- lik kiri, müles rünnati Millerit ja maris 1956 pidas Hrushtshov kaudselt Kruusi. Vaidlusest võttis stalinistide ipool osa ka edasipidi „Rahva Hääl".\ , Kaš töötasite 20 -laääaM , •, või rohkem möödimud aastal? Kui seda tegite, siis see teadaanne teisse ei puutu. 20-nädälane tööl olek kvalifitseerib teid nii tavalisele töötüskindlustuse abirahale^ kui fea töötuskindlustuse haigus- ja emadustoetušele ning ühekordsele tDetusraaksule 65-äastaseks töötuskindlustuse programmi, muudatused, millised pannate kehtima 1. juulil, tteidavad et mõned inimesed peavad pikemat aega töötama et töötuskindlwstüs© abirajiaks Kas töötate esmakordselt võ! ikas olete tööle tagasi poördunui? Tavaliselt, kas olete tööl esma- • esmakordselt või olete tööle tagasi pöördunud pärast p i k ^ a t kui üheaastast vahemikku, te peate töötama 20 nädalat enne kui kyälifitseerlte töotuskindlustus© abirahale. Sellel 20-nädalasse puutuval reeglil on mõningaid erandeid, olenedes sellest mida tegis.:': . •....Kas abiraha mineval aastal? Kui teile maksti töötuskindlustuse abiraha mineva aasta jooksul, siis OHI kehtimas uued reeglid millised võibolla teisse puutuvad— väljaarvatud juhul kui töötus teie pürkonnas on üle 11.5%. Teil poi© mitte vaja töötada kauem kui 20 nädalat et töötuskindlustuse abirahaks kvalifitseerida, likskoik mitme nädala jooksul olite töötuskindlustuse abiraha kogunud Kanada töötuskindlustuse programm V Employman» and Immigration Conada Emplolo! Immigration Canada Honourablo Ron Atkisy L'lionorable Ron Attto^ Minister Minlslro 2^ 5 LU 5 N RlCHMÖNOST.W -7t „Vaba Eestlase" toiinetuse ja talituse asukoha plaam TOIMETUS j i TALITUS avatud esmaspäevast reederir kella 9—4-m. Telefonid: toimetus 364-7521 - talitus 364-7675 Toimetajad kodiis väljaspool tööaega* Karl Arro, 766-2057 Hannes ^Oja 481-5316 • Kuulutusi võetakse vastra: ' nädala esünesse a|alehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kurn kol-map. homm. kella 11-ni. KUULUTAMOT : VABÄ^EESTtÄSES : , on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. . • Kuulutuste himsai: üks toll ühel veerul |3.25 esiküljel : ^ . 75 tagaküljel^^^ - KUULUTUSI VÕTAVÄB 1. Vaba EestEase taltras - 135 Tecumseth Street Telefon 364^7675 : Postiaadress: Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. Talitus ^väljaspool'tööa Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Leida M a r l ^ \ 149 Bishöp Ave. Wiliõwdale, Ont. Telefon: 223-0080 Iga! jnhufl järgnes vaidlustele Sikemäe vabastamine .jLoomin-gu" toimetaja koliafit, tema ase- -.meie. sai Paul Kuusberg. • • ' ^ Tuleb tähele panna, et samal aj all toimus Moskvas äge võitlus stalinistide ja nende vastaste va-i hei. Hrushtshovil õnnestus võimu juurest kõrvaldada rida Stalini lähemaid kaastöölisi: Molotov, Malenkov, Kaganovitsh,, Shepilov jaZhukov. 1957 ilmus uus nõukogude eesti ajalugu. Mlllessee erineb 1952. a. väljaandest? . ^^^^^^^^ ^ ' Rootsi aega kujutati paremas valguses. Vene shovimsml kõige ägedamad väljendused olid pehmendatud. Välismaiseid mõijusid •vaadeldi positiivsemalt. Marxi ja Stalini tsitaadid on eemaldatud. Anti rohkem ruumi ifcultuurilistele ja sotsiaalsetele nähtustele poliitiliste kõrval. • 0 0 nud realistlikud. Aasta tagasi kui Lopez Portillö kohtus presideait Carteriga Valges Majas, Carter vältis oma nõudmistega liiga kaugele minemast ja rahuldus ainult Mehhikole koike seda abi lubades, mida Mehhiko võiks vajada kiire: maiks õlitoodangu arendaimiseks. Mehhiko president teatavasti vaevalt muud vastas, )kui ainult noogutas Carterile peaga. :a: Soome Toronto Aseveli-kerho (relyavenna-klubi) korraldab esmaspäeval, 6. augustil Torontos veteranide päeva. See peetakse Soome Agricola kirikus, 25 York Mills Rd. ja Yonge St. nurgal. Veteranide päev algab kell 9-00 hammikul lipu heiskamisega, millele järgneb pärja asetamine mär lestussambale. Sündmuse juures laulab Saomest Kanadas külaskäigul viibiv noortekoor ja puhkpiliorkester. Kell 10 hommikul algab pidustus kirikus. Soomest saabunud Ilmaioe kihelkonna' kirikuõpetaja praost Hirvonen kõneleb. Peokõnelejaks on Erkki Kuutti Montrealist. Jällegi esinevad koor ja puhkpilliorkester. Aktust filmitakse Soome Televisiooni poolt. Pärast aktust pakutaks^ veteranidele lõunasöök hernesupi ja pannkookidega. Soome' Asevellet Kanadas oleksid i^õomsaä, kui nende eestlastest relvavennad sellest sündmusest ' rohkearvuliselt osa ^^:;V(AlgUS.lk.2y: ^ ..''-/^ Mehhiko poliitikud onsüski oi- dega sulgeks Mehhikole "ühendriigid soositiguliste tariifide väljas-poole, tegi president Esoheverria targalt järelduse, et selleaegne õliekspart oli lüga väike, et andnuks põhjuse OPEC maade liikmeks astuda. Hindadega on Mehhiko süski järgnenud rahvusvahelistele hindadele. BresdentLqpez Portillo seletab, ea OPEC organiseeriti õlitootvate maade kaitseks hiiglaslike "õlikompaniide vastu, aga kuna - Mehhiko on juba aastaid tagasi oma õlitööstuse natsio-naliseerinud, siis nad sellist kaitset ei vaja, järjelikult ka mitte OPECis liikmeks; olemist. Tähelepanuväärse, OPECist väljaspool oleva Õlieksporteerijar na, ei taha Mehhiko sattuda ebameeldivate rahvusvaheliste survete alla, eriti kuna .riik on solidaarsust kuulutanud kolmanda maailmaga. Kuna Mehhiko on osa maailma õliturgudest, müle kulutus arvestatakse 50 miljonile vaadile päevas aastal 1982, ainult 2%, siis ta mõju iseseisva õliekspor-teerijana ei ole eriti.suur. Hiljutisel Carteri Pehhikosse öli see tÕrjuvustun-ne veelgi ilmsem. Mj©hhiko otsib siiski poliitiliselt heakskiidetavat teed ; välismaise abi saamiseks/ühendriikide Eksport- ja Import on lubanud aidata Ameerikast puürimisvahen-dite ostmisel, Pemex pidas siiski salajasi nõupidamisi iseseisvate ameerika õlikompaniidega mere- Shja õli puurimitokkulepete sõlmimiseks. Mingisuguseid lubasid ei ole antud ega mingisUgusead riski sisaldajvaid kokkuleppeid sõlmitud. Ja vaatamata, et amee^ rika õlikompaniid on valmis töö kiirustamiseks ja õli kättesaamiseks, on mehhiklased esialgul siiski rahulikud. Mehhiko võimalused õliekspor-terijana tJhendrükidesse on praegu suured. Kuna Traanist ei ole vajalikul määral õli saadar ja ameeriklane ei mõista õlita elada, siis tähelepanu Mehhiko õli vastu on suur, pealegi asub see ju otse oma õues. t^hendrügid on valmis Pemexile meeleldi kohta andma maailma õliturul. . Mehhiko ei ole küllalt suur, ega liialt soovlik selleks, et ühendriigid teda ka- .. sutaksld. relvana OPEC-maade Mehhiko uute õlileidude mõjud tulevad kõigepealt nähtavale oma riigi sisepoolel. Praegune tagurpidi minek on toonud peale majanduslike ka raskeid ühiskondl i k probleeme, mida õlieksport peaiks aitama pärandada. 'Kuigi Mehhiko võib lükata mõnda õli-f;^ VOKAÄDlD Keda valmistab ette Filoloogiateaduskonna vene keele ja kirjanduse osakond? Eesti ryhm: vene keele Õpetajaid eesti õppekeelega koolidesse ja tõlke. Tõlke igale )oole — mi asutustesse-käitistesse mi ka ilukirjandusse. Juba hulk aastaid lausa kisendatakse vene keelest tõlkijate vaegsusest (— mittekülkldusest, toim.), õpetajatest rääkunata, ' ; ; Mida siis on vaja tõlkimaks võõrkeelest? Kas või lihtsate tekstide, tehnüise kirjanduse aga ka ilukirjanduse tõlkimiseks? Eelkõige 2 keele oskust: keelte, millest tõlgitakse ja millesse tõlgitakse. Ilukirjanduse • tõlkimiseks peab keelte oskus muidugi perfektsem olema kui ytleme tehnilise tõlke puhul. Kuid ka viimane eeldab siiski 2 keele head tundmist. Siit edasi järgmine kysimus: Mitu tundi saavad vene fil. eesti osak. kuulajad oma emakeelt, (vene keele oskuses pärast lõpetamist ei pruugi kaheldagi — on ju peaaegu kõik loengud viie aasta jooksul vene keeles)? Mitte yhtegi! Viie aasta jooksul mitte tundigi eesti keelt. Või kas siis arvatakse „seal" kaldapealsel, et keskkooli emakeele baas on niivõrd tugev, et ei vaja enam mingit täiendamist? E i usu, et nad nii lihtsameelsed on. Müles siis asi? Kas pole see; mitte yks pisike lylike venestamise pikasjõr putus ahelas? Sest vaevalt annab seda vaid lihtsalt rumalusega se- ADVOKAÄT-NOTAR Room 1002, Royai Trnst Tower toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & png) M5K IKT Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus 133 Richmond St. W., Ste 705 ' Toronto, M5H2L3 Tel. 364-7^72 HETHERINGTON, FAILIS programmi aasta või kahe võrra Paljude, arvates Ühmdriikides;j^augemaie, on valitsuse põhimot-õlivsjadus vaevalt : vahendi) .y^s toorõli 5J nr. Ädvõkaadid-notarid 365 Bay St., Süite 4(il. 3634451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 tÄÄMÄTUPIDAJAD 25. nov. 1978 1980-ndail aastail, inis on see aastakümme, mil Mehhiko tuleb turuSe Venetsueelale võrdse oMeksporteeiijaiia. tööstusvathendite eest maksmiseks, mida vajatakse (toorõli pu-hastamise tööstuse rajamiseks. Nagu president Lopez Portillo Mingis ajavahemikus Mehhiko •hiljuti ütles: ,jMeil tuleb ekspor-peab klaarima oma vahekorrad teerida toorõli selleks, et võiksi-ka OPEC-maadega. Olles teadlik,'me lõpetada toorõli eü^porteeri-sellest, et liitumine ÖPEG- mm- inise ja tõsta rafineerituse taset," DOCTOR OF CHIROPRACTIC 331 Sheppard Ave. E. Willowdäle TELEFON 224-0444 Aeg kokkuleppel JOHN Clsartered Acconntamt 55 University Ave.. Ste, 690 Tel. 862-7115 . Toronto. Ont. M5J2H7 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-26-07
