Vaba eestlane , January 16, 1979

              t&scamasimtctmxa VBOii
m 4
EESTI KIRIK nr. 6 ^ jg^g. linsiki sarmvõtt -Kirji
EELK häälekandja uues n\iinDrjs juhaitee feoosoleikui 23.11. T?, V . j © A A M T 0B B
kirjutavad: R. Koolnjeister Kurgs , ^ t a n Jtirgensteini mäles- i ^ ^ « ^ B «w)'
TV iiftfvjyi Euroopameistrivõistlustele: 400 m
— 47,9 (naistele 54,6), 800 m -
roqp^ l ^ a | a homim©", E.i^uxi^: tades'V „XJus Esinduskogu m l i - '
ler „Kiuise 'miemrria teele". H. ^' uibopuu „Rahuliku
Laaaieots ,3Äitte lOÄSls, vat^ laJi- kooseksisteerimise põhimõte N.
das'S E. PäM ,,Meijie on süiidi^^ Liidu-väüspoliitilise relvana" ja
Md veel vandme;^ teiste eesti suu-sasportlaste
üle.'Nii tuli üheksan-toe
kohale -19 a. ja nooremate
m^te küaiisis Mihkel Vasüa aja­ga
2.17,40:
45 a. ja vaneg]Q!ate meeste Massis
^li parim eestlane Uno limit, kes
fjagü 2.37,58^ saaivütas 12. koha. Sa^
mai võistlusöl järgnesid T. Vel-
50 0 (naistele 2.(y7,0), 1500 m ~ suur 3cuning.as", ^. Aaiik .^eesiJS K. Meiko^ m
. Lisaks eelmises „Vaba E^ t l a - 3.47:o (naist^ 4.20,0), 3000 m ^ on tulnud me juu«ie".
se** numbris'avaldatud tulemustele 7.58,0 (aaistel ei ole seda kavas),
MiÄoka-loppetüt. on nüüd selgu- 2.18 8(naistel 1.85), kaugus
7.70 (naistel 655)
mik 16.10, kuul 18
lend, aeg 2.43,31, L. Kõva 2.51,07 ja
V. Saduü, aeg 2^^.
kuigi suur sprdivõistli;© ei saa-lud
loodetut; itpelepanu Toronto
suurlehtedes, intervjrorls CTV
(kanal 9) spordir^jorter erikohale
tisMud Reijo Puirast ja teisele ko-Äale
tulhud Robert Vellendit ning
liimis n^nde suusatamist. Saade
Meb esitamisele laupäeval, 17,
veebr. „Wide World of SjHjrt" ka-
•vas.;
Smidmise
lusel üus-MeremaM
raldajad suures tuhinas oma paat-kondafie
registreerimise. FISA
juhtkond lubas uus-meremaalased
siiski võistlema, kuid hoiatas, et
seBiae erand, teh^e.viimast korr.
AJÄIRI nr. 5 -~ 1^78. Sisus:
.,Eesti ideoloogia", „VeeI vastur
tustundest", ,,300,000 - r kuhu?",
Tallinlast „Tar-tuuled"
— vest-l
^ i katekisimiuis a. 1563'V i^ü-lu
legend", R. KMranna „usu-
, teivas 5.20, koi- i k i nÄ südamega ja kindla me^ TZ^^ ^r^lT
1.50 (naistel 16.50). l ^ a ' ^ O. Puusepp . V a n ^ ^ ^- r^J^l^^
mxC\ R. Koolmeister ..Näljaaeg ^ : ^^f^' 7
•keiser Klawdiuse ajal", E. li>ot^ l^s ^almya ja kirjaniku Lennart
ma ,miik vüvitamine", K. Wd. Medga, HoJCaitryn Maimetsa hor
„Km s t o tahad?'', A..VOO- •
bus „Tähtsaid a v a ^ i ü r g » - i - ^ i ^ ® ^ ^ . , ^ " ^ " ^ ^ - ^ ^
te Wkim|s^", «Instituut õps. , ^ y u s l i k i ^ ^ ^
tajate labiiste efctevalmistand- ' J' Jf" .J^^W^ ?
R. Koolmaister ,.Ka«^ ^'^J^^^^ff^
mu^ õpetamisest Eestis S ^lu^^i'^^^ ''"^^^^^^/
Põhjasõda (1910) torni im a. k i V ^ ^ * ' ^' '^f^^^f
rikuseaduseni", R. K i v i i a n i m ' " ^ ^ P T ' ^ * . ^ ? ^ ^ ^>
,,KTisüiteu eetifea ipõhitõed«, "^^ case study , P. Si-
Püfesep „Vaimulik M " . Amseri-ka
kontinendi L i ^ r i Usu kiriktt. ^' Sala nporte-
. - _ „Vcsiemaa venelastea®"
L. Wantras— Liivatdasg)
Emi Nõu — Vastavetft
Axma Ahmatova — Marie Usd^
Tallinnat feülastfis Soome Tülri
võrfepallimeeskoiid ,&rhulan Vei-köt",:
te kaotas Tallinna. „Noonj-
1^ 2:3.
: PSi^ašt lühikest rasket haigpt
sm 48. eluaastal endine p i r o ^
kuulitõukerekortii mees Juri Skob-
!a. Ta c i i esimene euiwJE^^ kes
Äifcas kuuli üle 17 ja 18 m. Skob-
5a tuü 1954. a. Euroopa meistriks,
). a. Võitis Me!lböüme'is pee*'
"; 1983. aastal kavatsetakse
(Sada ihaailmameistrivõfe^^
kergejõustikus, kus saavad võistei-
<^^ainiili n e ^ s ^ ^
Avad 1982.--1983; aasta maailma
4detabÖlis esimese 1(K) hulka. Osa-ijötu
norme ei Mitestata Ja iga^
rük võib üldreeglina välja p a Ä
ühe sportlase, ilohkem
ühelt snaalt võib' olla juhul, - kui
'aad kuuluvad maailma 50 p a Äa
hulka. A^istlusts asük(M tÄvee^
^ t e u m a t a . ; - . . • ,
Ney^ York^ saabus Norras elu-nerv
kaugesõiduikapten' Ants Lep-son,
et külastada oma siin elavat
ema Helmi lispsoni. Ta sõitis see­kord
esimese tüüiimeiiiena merd.
Jõudnud Houstoni, Tex. võttis ta
3eal mahamaksu. Ka|>ten i t ^ ^
välj©; A. LerKSon vee­tis
vpmas© öö <?ma kajutis, lae­vas,
©t
lendu New Yorki.
peade feocsoleik", K. Rauösepp
„ ^ L K Kanada praostkonna sl-nod;",
E. Kõpp ,^0. sajandi Baal-
Sdfeöm-ToQw'*, R. Koolmeister
,^PiB/^kf^^ Dan^ 75.®s^aji0'^
,,V. kuljus 80^aastane",;^E^^^^^
7()-aaštane, K. Raudseapp ,,B8isi'
rõõmus peapiišikop",R. Koolmeis*
iber „Eesti uue Piibli tõlMja Ead4
Kõpp GS^aastane", „EEIiK konsis-toodunü
p r ^ i t e a Ä " ja vaimiu-
:likiku?im^
MayJt.; ••'•:['•-•:::. ,
SKAUTLIKÜL ÕPPEVÄIJA-JAKUL
nr. 8 (30) ~ 1978.
Gaidide Liidu ja Eesti Sikautide
Liidu
äjfteilpob^^^^o^^ xiumb-r
^ Vaike Luguse loeng^ .»tJhis^
konna ja iimbni?® Virge
H. Michelson — Nmirsoatöd radaSol
H. Bilkhdson — Slesü radadett
Eduard Krants LnineluciBseddali
Eona Laaman>r- JfQs need sipelgad
(luulotuskogQ)
nr. 1 — 1979. Uue aas-
Mdis ta, et
kogu palgaraha o l i toolile aseta­tud
riiete taskust kadunud, öösel
oli kutsumata teüi^^^^ liifeustanm-ta
kajutisÄmad ja töö"
letusi, M . Fuhvell„Mõtteid
v«Wu^'', j . Taitee ,yJeesus tÄr
na", H ; Biga .jltoginaalx^
ne'V ,,l^mBt lootus või
suur ^ t u s " , V. Obeti ,JEnne ae.
gade algust. Eesti maa ja eesti
Jr Kaüpi J c ^ ^
Jõuluöö tuled", arvur
ikalt amistusi, lüliikirjutusi mp-naljad,
^^^^ ^(m^om»
j® iiigejaikii^u. LõpiK tpir
Euroopa
|H:antslane Jacques Rousseau oa
esimene sportlane, kellele sai
^ k s valitsuse toetus ettevalmis­tuseks
Moskvas toimuvaile olüm­piamängudele.
Kokku on ettenäh­tud
selline toetus sajale Prantsus­maa;
sportlaseüe.
• • ömiel^. o l i
raha, xnülega võis pärast Varguse
registreerisnist jatata reisi IT.
Yoiiki.: :v
Houstoni sadam olevat mere­sõitjate
r i n g k o m i i s t i i ^ igat
lüki varaste poolest; Seal tbiimib
ateti meremeeste laevast lahiku-misi
teenitud palgarahaga, niiEe
L—25. veebruarü peetavaile sise-varaslarnise
võimalusi vargapan-ded
otsivad. Laevad ön tavaliselt
kindlusetud õrmetuste ja ka var­guste
vastu, mispärast A, Lepsb-n
i on väljavaateid varastatud ra­ha
väljamaksuS^kindlüstusasü^
se poolt.
(VES)
,^baonn^tümihe", Jaaik Aikkeri
„Et oUa juht", ' Hilja.: Kuütma
,,K(mstrukäivne V krüti^^
iyiyitlGtee*'^ Gaston Q. Randveö
,^pkaäcanneF >,Hüš", „õp.
pemeetodld*V .,Taikistusmängu^^
„Juhi vüs iniiiütit" ja „Toimetaja
laualt", kus selgub, et Ahm' ni­me
all on ikirjutanud tolmötal
Jaan Lep5f. LisalkSj artikleile ko!
leheikülge fotosid s u v i s t „K<
ja" II laagrist. O m a järelsõfis
toimetaja siiski küsib kuiycd
praktiline ja otstarbeikas on-^jar
kiri noorte töö rakendamisel ja
kas sisu on
xhetäja. sõnum, et jaanuari lõpul
fcpükitaikse vliinnö^^ V Eesti
VabarMgi aastapäev®,^^^^^^^n^
Põhjus ofii, et ajalkiija^^^^ tellijasit
soovisid ajakirja ilmiunist ainult
72, Need aga ei jalksa'' mahukat
otstarbejäs?
(RAHVUSLIK KONTAKT nr. 4
--- 1978/ Rootsi EestiasS
Esinduse väljaandel m ö ö d^
dasta viimases numbris kir|üta-vad:
J . Lattik ,,Ännaste ei^^^
H. Kauri ,,Edgajr Kant mäl^tiis-tes",
>,Mpaied Taimnisaaiie juufht
ga seotud mõtted" Jaan
HOGAN POMTIAG BUIGK LTI>
•: •. ^ 8 Bamlbrtti Ave. :
Telefon äris: 46H
• - Ä C K : .• :
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRB
SUNBIRD
CENTURY
Karin Saarsen rr L^isgdni 1^
Eerbert ^ i l u — Utoopb Ja latei«ltQgi&
Trünn" üksiknumbreid
A. Kubja — fiLadaniid kodod — mSle8tS6S(0
A. l u b j a - r Milostosi kodosattreFi
A. Kubja---Pfiinkeseä
£. Uustalu ja H.Bioora - S«somep®ls&S
4S8 lk. + 64 ^ . j
Leho LimUste Alamuse Androi — biograsilEi^
Une jutustus kirjanik Oskar L u t s^
L. I^ipi^te Atlandi akimS
L. Lusiist® KiUad külsis
A. Vomm — Eist§õn&d
A. Vomm—< Ristsõnad
A. Vomm — Eisisõn&d IV
Ants V^nm Minu hing
C Eenne H Sprnnd laevad Ja elavad
S, Ekbaum^ Äjsrtar (hniletiu^^
Aarand Rm^ — jDmalaga^ Eam ja Ennros!
J. Btka — Eajnsõlmed
A. Käbin — Vaim J» mnid
Urve Karuks — Kodakoädnr (luuletuskogu)
H. Oja koputused eneg^ (luul^i^õp)
H. Oja ~ Tunnete porde) (luuletuskogu)
A. Sühg— Mis tõimnb Soomes?
.r- Joatide
G^.C. veoautodl
FiHngitud autod
EvSanden — Mitme Ä Ja nlmef a
Dme Ivandi— Pargä
Õpeta mind Ingema I — (Oppf ja tööraamat
edkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II ^ õppe- ja tööraamat
©elkõpUealistele l a s t^
5.- 40
Sl
a4ra 09
ss
SSÜB
1 • ' •
•-m • • • 1
m
m
m
18
IM
%M
m
m
%m
w
40
20
20 "
2.25 , 20
2.21 20
^
4.- 40
on
4.- •
ffi
M -
30
iflA
5.- 40
20
im
25.
M
40
inHHumwuHninininniunimiuinnn^^^^^^^^^
9
„Hoidke, et te temaga
vastamisi ei satuks — ta teoks
teid pihuks ja põrmuks!"
„OÖtan seda põnevusega."
Sisse astjüs leenija^vProua^urjn
paihis meid kohvüe.
Lauas küsis Eturm, kas see õa
mu esimene visiit.
V„Ešiinesed
sin prokuröriga. "
„Aga pärast seda?"
vTpi^äsiff meelega
• Kürai Masoiaa rikka äia «0-
j p i majas, J a n a g u kiffjad k^
kõnelesid — ka tema kulul. See oli „Mul ei olnud õppides
pikk sirge mees, kes kehahoiakus aega. Ka ha^as
ja miunikas
nissoni.
le, kui organisatsippnides noori re­baseid
nagu M t s i k ^
:ja-fcäntsitäti?^^^ ,•;
Kui astusin tuppa, viibisid seal I j,Süs jäite selts^xi^^
kummarda"
alustasin Endla" esiniehe kapten
G r o s s i g a . " • - •'•'^
Tundus^ nagu oleks järsku jää-küftn^
v M toa.
Eoirim/t^ ^
.i,Tegite Äiesse visiidi selfele
, JCuidas olete poissmehena oma
elu sisse seadnud? Teie enda käes
olevat maja kogu ülemine kord.
Kiii palju on teü teenijaid?"
,,Mitte iJhtegi.*':
Kes teüe Sööki
. ,,01en^härra'^Leisilffl- juures. kos-'
„Süs te ise teenijat ei vajav Kui
ju on teenijaid Leisikul?"
jVütteühte."^^^^^^^^^^^^^^ V
isa: 1 „Tekkis vaikus, miile katkestas
vanaproua:
jjAjaite meile p i m i s t o a ! Terve
maja peale ühtki teenijat! See on
võimata! Kes süs maja korras
hoiab?".-;':/
„Teeme seda kolmekesi: härra
lieisiku lMM)leks^^^^^ aed, preüi Si-
„Kohtasin uulitsal imeliM^ jalu-jaid:
ees kõndis härra prouaga
käevangus, nende taga käis vaike
tütarlaps, paks poiss süles."
„See OÜ notar N. oma prouaga.
Mis oli s ^ s uneiikku?" ^
,,Miks proua oma iäst ise süles
ei kandnud? Ta oli selleks kullalt
tugev ja priske. Kleenukeseie lap­sehoidjale
oli kandam lüga raske."
jJMiks ta siis lapsehoidjaks hak-ibas?
Olgu õiixiel^ notari
perekomias feorralilsiis tsenistusko^
i i a . " ; . • : .
„Ka lapsevankreid' lükkavad
parkides ikka lapsehoidjad, ^
emad kõnnivad jõude kõrval
Emadel on JU ise aega M
Vastati teravasti: ,;&ü saan lap-sask
õiendab äri, tubade ja köögi- jse, siis Jõuan talle ?^gata ka
?" ga/miiia lõhun puid'ja toon kael-ža
ta proua ja ämm, mõlemad pü­hapäevast
riietuses, nagu olelesid
minemas peole. N(k)rproua kandis
eredat, sügava rinnalõikegä kleiti,
vanaproua Saabak halli, tagasi-
* M defeolteega. Nad võt­sid
inu vastu teeseldud südamlik­kusega.
Teretamisel tõstsid mõle­mad
daamid oma kae kõrgele, an­des
märku, et vüsakus nõuab käe^
suudlust. Olin
ilma!"
jyTere
Pärnu rahvuslikku malevassel"
lausus Eurm kätt välja sirutades.
Äigas mü eksamineermiine.
„Meie ei ole ülikoolis v ^
dagi kokku
^Olite Jõudnud lõpet£w|a, tui im-
Mätrikuleerusin."' y
kmdas mu:kurss^ j ä i ^
langes.
/•Osutasin'.vastu:; 'i^Jah,.ega. saa
peenemasse seltskonda ei sobi."
Lisasin enda vabanduseks: „Kä
juuakse organisatsioonides rpljkem
kui mülle^ineäid^^
V.,,Kas;.-.olete; ;karsklaJtte?". uuris'
Kurm ruttu.
„S8da küll,
kuulute?"
a.
Pärnu Karskuse Setsi!
Mina olen selle esimees." /
,,Jään esialgu vaatlejad Olen
kehv kõnemees."
,,Äga minu meest p l a k s e kuld­suuks!"
hõiskas noorproua. „Kas
olete juba ta k t e s i d kuulEiüd?"
„Ei ole veel olnud^u.
Iviga onfeerge
Pimia Kurm kordas oma emale: Proua Kurm kilkas: „Teie käite
„Mamma, kas sa kuul^? Ta ei i s e kaevul vett toomas! Seda ei
teinud esimest visütie^fclasite ju- tee Pärnus ükski haritlane, advo­kaat
ammugi mitte.*^^^^^^ ^ ;
,,Mispärai5t mitte?
hiie, vaid s^ele iMhakale mere^
fearulel**:'; v-•
. Proua Saabak; rjittas; • valietama
kõneainet:"
,,Mis oUGrrossi naisel seljas?
Kas ikka pluus tunamuUuse moe
ii
yome
ise ära teha, selleks d vaja, me
teenijaid." " -
Kuimmttas daame k
^,Peab olema tööjaotus. H^ras-rahvaseltohi
töölisbelt leiväkahni-suu
eest ära kiskuda. Seisus
„Palun vabandust, armuline kohustab! Tahate vist tuua Pär-proua,
kui mu hariduses on tühi
koht! Olen poissmees Ja daamide
isioödidest^i tea ma midagi."
Prmiä K ^ mürgiselt:
„Mammä, sa oled proua Grossi
kleidi suhtes lüga vali! Riideid ei
valita mitte ainult moe, vaid ka
keha järele. Proua Qrms peab just
kandma kõrgdtnööbitud pluuse-sid."
,
Jutt läks ummikusse. Viimaks
nusse uusi kombeid?
Visiit
Järgmistes kohtades teati ^juba,
mis mees ma olen. Kartes mu te­ravaid
toiteid, hoiduti 1^
puudutamast. Kuid keelepeksuga ei
oldudkitsi Sain teada, kes on kes,
m kuulsin seda, mida ei küsinudki.
Väike kokkupõrge telgis ühes
. t^tlesin vestlu-loppenud,
and­sin
neist Ismaelüe ara. Vanamees
^muhdies://..; •^;v:
,,()led n i iM l Ä u s see, k i ^ lin-hätäntedele
kõige rohkem annab
kõneamet. Üks daiam^^^ küsis hiljuti
roose ostes:
^Kas teie majas elab see nina­kas
advokaat, kes ei oska kätt^suu
ette panna? Ta häbematus olevatki
põhjuseks, miks ta Riia seltskon­nast,
välja ^ Visati/'" ;. ,J:
• 0
Punapeale haWsas igav — ükski
klient ei leidnud teed tm konto­risse,
õhtuti! tegime kolmekesi pik­ki
jalutuskäike, kusjuur^ Ismäel
jutustas Päinust ja s ^
kust, päeval luusisin omapead rin­gi.
Nendel käikudel õppisin tund­ma
t^ks sääraseid oli sadam Pärnu
jõe kaldal, linnasüdame külje all.
Peatusin seal sageli, vaadeldes
'küinläste kalapaate, k i i äärde kin­nitatud
aurikuid või üle jõe vüvat
nahksüda, mis avati iga kord, kui
mõni laev tahtis)läbi sõita. Talu­meeste
vahkreist tekkis siis vahest •
määratupito sab
l^nest^^^
deta telliskivihooned mitmel pool
Iteed olid
aidadjiinis seisid I m i f to
nistajad, Pärnu kunagisest hiüge-ajast
40-50 aastat tagasi.
Sadama lähedal avaral platsil
peeti turgu, kus naised müüsid
liaudade taga aiasaadusi, piima,
mune ja võid. Kalu leidus seal suu­rel
hulgal Ja rikkalikus valikus.
Kui saatsin Martat ta turukäiku-del,
ostsime sageli Pärnu delik.a-tessi
— suitsuvimma. Pidasime
sildas Ismaeliõpeftust: ,
, .Vaadake, et kala oleks rasva­ne!
Kõhnal vimmal võib oUa pael­uss!"-
.
Kõige rohkem hämmastas mind
südalinna poodide kadakasaksa
vaun. Panin tähele, et nü eesti kui
kui saksa ärides kõneldi saksa
keelt. Oli inunesi, kes tõendasid,
et ainult saksa keelt rääkijaid ko-heldavat
korralikult. Neid, kes kü-sivad
kaupa eesti keeles, lastavat
oodata. Seepärast võtvat öesti ost­jad
kõik oma saksa keele oskuse
kokku.
m
m
'Ml
ADVOK
«au
ENN Al
ADVOKAAi
aeom 1912, Royt
Toronto Doi
PMtIaadrcss: P.
Ont. (Bay &
Telefon:
24-tundi telefoiül
Ckartered
5S Univeršity
Toronto,
Tel. »
4m
LEO KAI
IDOCTOR OF
212 Dl
Tel
. BROGO]
O P
tel.
412 RON<
VABA EE
• 0
8
s
Quma tv'
UJ RicHr
s
UI
V- r
0
Vaba Gestlae
taUtose
TOIMETUS
avatud
reedeni ke]
Telefonid:
Toimietajad
väljaspool tööl
Karl Arro
Hannes Oj
Knolatusi võ|
nädala esünes
esmasp. hc
nädala teise ajl
map. homia|
KUULI
VABA E l
on tasuv aj
U
Kunhitiist
üks toU ühel v|
esiküljel
tagafclüjel
KUULUTUSI
:•:•.•.;•„:,.. VAJ
1. Vaba Eestil
135 Teci
Telefon 364-1
Postiaadres
Stn. C, Tore
Talitus väljj
Hehni LiivaJ
I. Mrs. Leida
149 Bishop
Willowdale,
Telefon: 22