Vaba eestlane , May 16, 1978

              latioM], Library 56255'
GenaAcqtÜBitions Sectios.
Ottawa.Ont^
Maiionai Lihmry
lilli•::>\hh<im H^ü®mh
MSI 29
NEWSPAPER ^CTlOR' Y
SECTION DES JOU^AüX
Secono class
ksiion niunber
mail regis-
-1089.
ntJBssaxi
tv* " • , /
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Nr. 37 (2480) XXVIfl aastakäik , 16. maü 1978 - Toesday, May 16,1978 Üksiknumbri hind 85 amü
Saiti riikide teadlciste
Möödunud nädalal, 10.-T-14. maini, tolmun Torontos MBS'i (Ässociation f©r tlie Advance-ment
of Baltic Studies) kuues rahvusvaheline konverents. Konverentsist võtsid osa teadlased ja
halt^ala uurijad ligi sajast ülikoolist ja kõi-gemast õppeasutusest 11. maalt ~ Ameerika
7 ]" J^ääne-SaksamaayAustraaHa, Rootsi; P Austria, Ungari
ja Iirimaa. Juba see iumulennuline statistika näi tab kui suure ettevõttega siin on tegemist.. «Eon-
...verentsil kerkis teravalt päevakorrale ^ka jutidikiasinius Balti-rüMdes,'mida käsitati ka Eanada aja­ja-
televisioonis. !:',•;•;• :\''y.
Konverents toimus peamiselt
Toronto: /ülifcooli University Col-
.i^^gels ja Haaras väga laialdasi
olasid nagu ajalugu, Ikeeleteadus,
«otsiaalteadiised, raamatuikogun-clus
ja arhiivid, kirjandus, baiti-sakslasite
histpriogrä^ia, rahva­luule
ja mütoloogia, geograafia
ja geoloogia,: majandusteadus,
kiyutavkunst, seadusandlus, neli
.: ioenguitesarja : j u u d i k ü s^
Baltilaimis, teater, bibliograafia
ja arneoloogia.:
; "Kokku nelikiimmenä viis .loein-giii
esarja j a sümpoosioni kol-^
me konverentsip^eva kestel, |
feskmiselt kuus ettekannet pa-
• ;.ral!eelselt. ;
Konverentsil oli 160 registreeri­tud,
osavõtjat. • .
Konverentsi avatal^tlna foimus
Iceskiiädälal, 10. mail Hart
.: Koiise'i; galeriis balti • kunstinäi­tuse
.„Baltic| Koots" avamine. Näi-peälkiri'
viitab tä
nii moodsaili saanud „päritolu
juurtele*' ja;näituse Milastaja eel­dab
kotakusurutüd formaadis
balti kunsti; ülevaatenäitust -vöi
siis tänapäeva balti kunsitnike
loomingut, mille' temaatika ori
baitiainelin^j ulatudes mütolop-giasse
või siis ;kirjeldades eest­laste,
lätlaste ja leedulaste elu ja
edu Kaaiadas,-nagu seda esitab
näiteks William Kureleki siinse
poola ühiskonna poolt Hamiltoni
kunstimuuseumile kingitud poola­kate
elu Kanadas kirj eldav sari.
Neljapäeyal, 11. mail toimus
konverentsi ametlik avamine,
millele järgnes tüüne lõunasöök
• • Toronto ,. ülikooli • Westmore,
Hallis.;- : I' - •
Pärast' .seda j algasid ettekanded
ja sümpoosidnid, Kima konve­rentsist
osaVõtvail uurijail ja-
PEKING — Hiina ja N» Liidu suhted on mwutüriud viimaste f ä«-
vude kestel veelgi halveniaks kimaHima valitsuse andmetel tuhgi-sM
vene väed iüe Hiina piuri ja surmasid ja haavasid seal rahulikke
elanikke. Arvatakse, et sellel vahejuhtuihil on rasked tagajärjed
äsja alanud Hiina ja N. Liidu vahelistele piiritülide lahendamise
läbirääkimistele. i
Hiipa välisministeeriumi andmel
tungisid Hiina aladele 30 sõdurit,
kes saabusid köhale paatidel ja he­likopteru;
Vahejuhtum leidis aset
Ussuuri jõe ääres, kus venelased
saabusid hiina küUa riiog iaõrvasid
lahaavasid seal inimesi-r;
Hiina andmetel tungisid venela­sed
nelja kilomeetri kaugusele
Hiina territooriumie, mid^ Pe-kingBs
peetakse kaugeleulatuvate
tulemustega sõjaliseks provlokat-siooniks.
.
Hiinlased esitasid N. Liidu saadi­kule.
V:S.Tolstikdviie vahejuhtumi
kohta protestinoodi. On eriti mär-ktmis\'
aärne, et vahejuhtum leidis
aset just viis päeva pärast seda,
kui N. Liidu välismmistri abi
Leonid Iljishev saabus Pekingi,
et alustada hiinlastega uuesti lä­birääkimisi
j piirivahejuhtumite
• lahendamiselcs.:.'
PEKING: —iN. Liidu 'valitsus
saatis Hiina valitsusele vabandu­se
äsjase piirivahejuhtumi pärast
kus vene piirivalvurid * tungisid
üle Ussuuri jõe Hiina aladele
ning peksid ü h ^ külas kohalikke
hiina elanikke. Esialgsete andme­te
kohaselt nõudis vahejuhtum ka
surmaohvreidy [ mida hiljem de-menteeriti
teadlasil oli palju võimalusi mõt-tevaihetuseks
oma
kas või loengute feestel, mis ta­valiselt
koosnesid 3—6 ettekan­dest,
siis n.n.pašsiivseü osavõt­jail,
asjahuvilistel kuulajail tuli
koime konvereotsipäeva jooksul
pidevalt olla nagu eesel viie kuni
kuue heinakuhja vahel ja otsusta­da
missugusest loengust või süm­poosionist
osa võtta, mida kuula­ta
ja mida; mitte. Üldhuvilised
kõiki koondavad plenäarlOengud
sellel iionverentsilpuuduski.
Konverentsi esimesel päeval
toimus sümpoosion ,,Äbm
materjalid balti uurimustel" (Re­search
tools and ; Materials in.
Baltic Studies), mida juhatas
AABS'i president Valter Nollen-dorfs
j a kolmest Hikmest üks oli
keeleteadlane prof. Ilse Lehiste.
See sümpoosion öii küll esma­joones
m'õeldud neile, kes soovi­vad,
ennast balti-ainelistele, mri-mistöödele
pühendada, kuid evis
ühtlasi- kogu ÄABS'i tegevuse
siihtes sihteaj ava tähtsuse.'
Ilse: Lehiste rõhutas oma hästi
ettevalmistatud ja selgepüriii-ses
sõnavõtus peale materjali­de
^ allikmaterjalld-dokmnen-did
jne) ja abinõude (sõnasti­kud,
grammatika —• viitelised
ja erialased) veel ühte väga olu­list
punkti: keeleoskust.
Näiteks eestialaliste uurimuste
puhul hea eesti keele tundmine,
millele aga peab. lisanduma veel
nii poliitiline kui kultuuriline üle­vaade
ja' alles siis on võimailik
- - (Järg Ihk. .8) .
Toronto Eesti Täimduskeskkoolj lõpetajad koos õpetajatega ja preemiate; aimetajatega kooli lõpu­aktusel.
PÕtorX:Krellis-
Toronto Eesti Täienduskeskkoolile oli möödunud reede õhtul Eesti Majas toimumii lõpuaktus eriti
meeltülendavaks sündmuseks kuna kooli 12. lennu lõ petas rekordiline ai'v eesti noori. LÕputunnistu|se{ä
Jagati välja 40 õpilasele — 21 poisile ja 19 tütarlapsele, kelledest 18 lõpetasid kooli kütusega; Kooli vi­listlane
Aime Nurmse pidas lõpetajatele eriti südamliku ja rahvuslikult häälestatud kõne, toonitades,
et Eesti Keskkooli lõpetajad moodustavad eesti rahva südame. Lõpetajaid premeeriti rahaliste auhin­dadega
ning Toronto Eesti Ühispank annetas kõigile lõpetajatele traditsiooni kohaselt sõrmused Ja Soo-mepoiste
lüubi raamatud!,,For: FreedoM Only*V ^,/^ ^ \ •
kestel Toronto Eesti Täiendus-^
keskkooli lõpetanud 285 noort,
mis ön väikese rahvusgnipi
jhõõtmetes väga suur arv.
Järgnevalt kooli lõpetaja Evi
ja istusid lava äärde päiguta-kä
toolideridadele, näoga rahva
poole. Pärast kooli õpilase Vivian
Oderi liihikest palvust kõlas ühis­laul
,,Eesti lipp".
Täienduškeskkooli juhataja ^ E.
Marten oma avasõnas mainis, et
käesolev on Toronto Eesti Täien-duskeskkooli
kõige suurem lend,
kuna lõpetajaid on 40.
.• Kogusummas". on • 12 öi
MOSKVA — Moskvas äigas möödunud esmaspäeval tuntud
dissidendi ja inimõiguste nõudja Juri Oriovi protsess, keda nõu­kogude
võimud süüdistavad nõukogude vastase agitatsiooni ja
propaganda levitamises. Kuulduste kohaselt algavad lahemai
ajal ka kahe teise nimeka dissidendi Anatoli Shtsharanski ja
ÄIexander Ginzburgi protsessid. Nende vastu esitatud süüdistus­te
kohaselt optäb neid kuni seitsmeaastane! karistus orjalaag-ris
ning sellele lisaks kuni viieaastane saatmine eksiili/
T.E. BAPTISTI KIRIKU KÕRVALSAALIS
883 Broadview Ave., Torontos 1
Avatud laup. M. 3-^9, neljap. ja reedel kl. 6-
Näituse avamine laup. 27. mail kl. 5 p.l.
-S).
, On hüvitav, et samal ajal Juri
Orlovi protsessiga algas Gruusias
ka protsess ikahe grusünlase vas­tu,
kellede vastu on esitatud sa-m^
alaadsed süüdistused nõukogu­de
vastase propaganda levit-aimi-
• Kaebealusteks on kaks silma­paistvat
Gruusia intellektuaali
kirjanik Zviad Gamsakhurdja
ja muusikateadlane Merab Kos-iava:
: Aktuse alguseks oli Eesti Maja
suurde saäU kogunenud saalitäis
rahvast — lastevanemad, nende
sõbrad ja kutsutud külalised. Kooli
lõpetajad -~. kõik tütarlapsed rah­varõivais
ja poisid korralikkudes j Valge esitas ; soololauhi ,,Kodu-ülikondadessaabüsM
Aktuse peakõneleja Aime Nurm­se
on juba varem endale nime tei­nud
sisuka ja hoogsa kõnelejana
ning andis ka Eesti Täienduskesk-koolist
lahkuvatele noortele kaasa
ilusaid soove ja kauneid; mõtteid.
Kõneleja mainis, et soe Täiendus-keskkooli
lend on märkhnisvääme
ka Noorte-Aasta lennuna. Aime
Nurmse meenutas neid päevi, kui
ta ise pärast algkooli lõpetamist
kaalus j kas minna edasi Täiendus-keskkooli.
Ta otsustas lõpuks koo­liga
ühineda ja pärast selle lõpe­tamist
selgus talle, et see, mida
talle see kool ja õpetajad pakkusid,
oli kasulik mi oma isiklikus elus
kui ka ühiskondlikus tegevuses.
Noor kõneleja avaldas lootust, et
kooli lõpetajate tegevus jätkub
pärast kooli eesti kultuuripõllul,
kus on tööd külluses. „Vanem ge­neratsioon
paneb oma lootused teie
peale, teie olete eesti rahva süda
ja teie peate olema terved ja tuge­vad",
kinnitas kõneleja.
Ta pani kooli lõpetajatele süda­mele,
et need täiendaksid oma
eesti keele oskust eesti ajalehte­de
lugemisega ning
Juri Orlov ärret^riti varsti pä-.
rast seda ;kui president Carter tu­li
avalikkuse ette oma inimõigus­te
kampaaniaga. Protsessi alusta­misega
venitati aga nii kaua kuni
Belgradi konverents lõfpule viiak­se,
kuna venelased kajitsid, et lää-neriikkie
esindajad; Orlovi ' küsi­muse
konvereriitsü esile tõstavad..
N. Liidus toimuva Orlovi
protsessiga paralleelselt korral­datakse
Inglismaal Orlovi prot­sess,
kus tunnistajateks on vä-põgenenudL
dissidendid,
kelledel ei ole võimalik Mosk-ya
prötsessü tunnistajatena esine-
•da.
käed^llriilge eesti; üritustele..
, ,Ölge head 'kanadalased, kuid jää­ge
ustavateks eestlasteks"; lõpetas
kõneleja tugeva aplausi saatel.
Pärast seda kui lõpetaja Helen.
oli esitanud oma luuletuse;
„Noorusaeg" andis Toronto Eesti
ühispanga as jaa ja ja-direktor J.
Künnapuu koolile üle lõpetajate
sõrmused, niis üleandja sõnade jä­rele
sümboliseerivad motot
Ühenduses on jõud". Soomepoiste
Klubi esimees B. Bockfeldt annetas
klubi poolt kõigile lõpetajatele
Soomepoiste sõjaajaloo mgliskeelse
väljaande ,,For Freedom Only".
Esimees rääkis noortele eesti rah­va
võitlustest oma vabaduse eest
Ming andis pühendusega raamatu
isiklikult üle kooli lõpetajale
Tiina Haamer'ile.
Lõputunnistused, raamatud ja
sõrmused jagasid õpilastele välja
koolijuhataja E. Marten ja õpetaja
H.Ründva. Kooli neljaifciimnest lõ­petajast
lõpetasid kiitusega: Chris-tina
Greenbaum, Tiina Haamer^
Anu Jaanus, Sirje Järvel, Kai Kir-siväU,
Ingrid Kütt, Ralph Leis,
Maia Lenk, Kalle Lüdig, Toivo
Makk, Anita Nippak, Reet Pruvli,
JErio Runge, Helen Sadul, Martin
Toomes, Kai Tüll, Evi Valge ja
Kristima Valter. Sõrmus annetatf
i a kooli rahvatantsu Õpetajale An­ne
TüU'Üe.
\ . •'.•;/' (Järgflk. 5):
külge parinG!
Kogunemine saalis kell 9 homm.
Tööriistad kaasa kui yõimalikJ
KüsImustega-föördMa: Leena Kaini (
Andres Teene (519) 884-3281
• LÕimA ONTARIO ÜLIÕPILASTE KOÖ^^
ipimub laup., 3* Juunil' 1978...a. kell 5 p-L'Torontos, ;5o; OM Kingston Rd. Scarboröugh,; Ont.
: KAVAS; ,,Hoia, Jumal, Destit!'' ~ Eesti Kodu Segakoor, juhatab Karl: Karuks ® Avasõna — EAK
esimees Alfred Sepa © Vaimulik talitus — õpetajad Elmar Pähn ja Andres Täul ©Aktuse kõne
praost Emanuel Lepik @ „Eešti Kodu" juhtimise ja õigiiiste üleandmine --- Rein Künnapuu ~ EAK,
Konstantm Reissaar „Eesti Kodu'* © Tervitused — EV aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo,
feKN esimöes Udo Petersoo jt. @ Lõppsõna — abipraost Tõiiiš Nõmmik ® ,Jsamaale" — Eesti
Koda Segakoor, juhatab Karl Kandes ® Eesti hümn © KOHVILAUD
Eesti, Abistamiskomitee, majade • ehitaja,, kutsub kõiki .ajaloolJselesimdmiisele..kaasaelama.-'. ,
.•• iSAK'JUHATUS'
KÜiSüSöPi
Korraldajad: Piiskop K. RAUDSEPP ja ass. 0. PUHM. — Juhataja: Prof. dr. ass. A. VÖÖBUS.
Lektorid: Dr. VÖÖBUS, piiskop MUDSEPPv as
Osavõtu maks $30.00 l A i l t
Osavõtta soovijail registreerida piiskop K. Raudsepp'ale aadressil: Bos 291, Jordan Station, Ont.
LOR ISO, esitades lühikese eluloo ku'jelduse, hariduse käigu ja oma kog.õpetäja Mrjaliku
.\.• soovituse. ;
REGISTREERIDA ENNE JUUNIKUU LÕPPU.