Vaba eestlane , October 22, 1987

              5>5
(Algus lk. 2)
et vanast: 'harjumusest ei vii me
alustatut lõpule?"
Murrangust on tõesti vara
rääkida. Murrangu mõistes endas
kätkeb ppördumatuse mõte. . .
Suur nihe aga paistab selgelt
kätte.
1986. aastal suurendasime põl­lumajandustoodangut
5,1 protsen­ti.
Laias laastus paaegu sama palju
kui kogu XI viisaastakul.
Suurimat 1 juurdekasvu täheldati
kõige raskemas harus — varem
paigal tammunud loomakasvatu­ses.
Siin mindi intensiivistamise
teed: praagiti välja vähetootlikud
lehmad, suurendati hea kaaluiibe
ja lüpsisega karja osatähtsust.
Ning saadi häid tulemusi, kuigiil-ma
poolest polnud aasta kerge.
Veelgi paremaid tulemusi on loo­makasvatuses
saavutatud tänavu.
iNii et meie agrotööstuskomp­leksis
tehtud ümberkujundused
juba kannavad vilja. Ehkki palju
õn alles pooleli, loogilise lõpuni
viimata. Veel ei laabu koik meie
tahtmist mpoda. Rohkesti esineb
moonutusi ja segadust. Endiselt
domineerib ädministreerirnine,
tuleb ette kolhooside jä sovhoosi­de
õiguste kärpimist; Ümberku^
j|indämine on valuline protsess,
kaadri ümberpaigutamine
[I juhtimises esialgu
segadusi. Toimuva üle tervikuna
tuleb otsilstada tulemuste, mitte
sõnade järgi. Nihe päreriiuse
poole on olemas. Käesoleva viiša-astaku
lõpuks peame saavutama
põhjaliku murrangu.
n vaadata seda mur-argiostja
pügii^, siis
„EnpekGiike normaalset kauba­valikut.
Lihapoes tähendab see
jnõndakümmend tpoteliiki —
erinevaid Vorstisörte, viinereid,
ribj, sinki, suures valikus liha,
linde ja: subprodukte."'
9 9
66
' ,;Need peavad seal tingimata
olema. Aga probleemi ei saa
lahendada ainult tootmise kasvu^
valiku suurendamise ja hoid-mistingihiuste
parandamisega.
Hinnaküsimust käsile võtmata ei
suuda inemaksiyõülist nõudmist
kunagi täielikult rahuldada. Prae­gu
on liha riiklik jaehind selle
omahinnast kaks korda odavam
Iga riikiikus kaubandusvõrgüs
müüdud lihakilo eest maksab riik
ostjale 3 rubla peale^ iga piimaliit­ri
eest 20—30 kopika. Kõigile
loomakasvatussaadüstele maks­takse
meil riiklikku dotatsiooni,
mis ühtekokku ulatub ligi 50 rrtil-jardi
rublani aastas. v Selline
olukord paneb riigi eri piirkonnad
täiesti Ebavõrdsetesse tingimus­tesse
. Kõrgepalgalised inimesed,
kes ostavad rohkem liha, saavad
riigilt tunduvalt rohkem^^d^^
siböni kui yäikesepalgalised. See
tähendab sotsiaalset ebaõiglust.
Dotatsioon tuleb ühisest taskust,
aga toiduäinefonde ei jaotata
kaugeltki võrdselt. Siit tuleneb
nende ebaratsionaalne kasutami­ne,
mis kaasneb iga hinnaga, mis
' ei peegelda toote, tegelikku väär-
Teisfe sõm
keerukas, mitmetahuline sotsiaal-^
ne probleem, mille lahendamisest
me ei pääse. Nii saab mõisteta­vaks,
mispärast jaehindade refor­mi
küsimus on võetud NLKP
Keskkomitee 1987. aasta juuni,
pleehiumil käsitletud juhti^^^^
ümberkujundami se
süsteemi.
sama raske või
on .rahuldada ini-.
meste vajadused tarbekauba ja
teenuste järele. Möödunud vii­saastakul
suurenes tööstuskauba
väljalase 20 protsenti, teenuste
hulk 25 protsenti. Praegusel
viisaastakul püüame neid plaani­kohaselt
veelgi suurendada —
vastavalt 31 ja 50 protsenti.
Kuid nagu teistes valdkonda­des,
ei ole kvantitatiivne kasv ka
siin peamine. Probleemide prob­leem
on tarbekaup ja teenuste
kvaliteet. Ärgem hakakem
kaugele minema .võtkem lihtne
näide.
1985. aastal valmistati NSV
Liidus 788 miljonit paari nahkja-latseid,
Ameerika Ühendriikides
ainult 300 miljonit paari. Ühe
elaniku kohta tuli meil 2,8 paari,
ameeriklastel kõigest 1,3. Neil on
kauplused igale maitsele mõeldud
suhteliselt odavaid jalatseid
pungil. Meil vormiliselt Võttes ka,
riiulid nagisevad, aga osta
Õieti midagi. M
seisma jäänud, sest nad ei ole
, 22. oktoobril 1987 - Thursday, October,'22,
aaooaaaeaBaaaaBBsoaaBaBaBaiaaoaiiiiei
JAAN ALMER
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER
325 MOORE AVENUE,
' a
ESINDAJA .
TeL kontoriis 424-4900
'Mm 751-1296
Tele 293-2128
Teeme uusi ja parandame vanu nii
Sinnas kui ka suvilates.
isoaBoaoBDaoBBOBOoaBOBaBB 0 ei o • a a • a o i
Smn üks süda ja üks hiiii
mugavad, moodsad ega nägusad.
Kui neid üldse ostetakse, siis
üksnes; põhjusel,: et midagi muud
pole võtta^ Ja aiati ei tähenda
kingapaari ostmine veel selle
kandmist. Ent tarvitseb kuu või
kvartali lõpul plaani täitmise
huvides jmportjalatseid müügile
paisata, ning poes on ostjaid mur­du.
Avameelselt öeldes meie jalat­sitööstus
lihtsalt raiskab nahka ja
muid materjale."
„Kas jälle kurikuulus kulu^
kas tootmine ja tootja diktaat
tarbya^üle?^:^,:-
,,Kui meie majandus kord juba
rajaneb sellistel põhimõtetel, siss
on kõik tööstusharud võrdsed —
alates nendest, kus terast
valatakse, ning lõpetades nende­ga,
kus naistesäapaid valmistatak­se..
Eht naaskem kvaliteedi juurde.
Paljudel juhtudel on see meil
kohutav. Iga aastaga kaotame siin
oma kunagisi eeliseid ja positsioo­ne.
Meenutagem 1950-ndai^^
aastaid. Jah,, meie asjad ei olnud
nii ilusad ja moodsad nagu
välismaa omad, aga igaüks neist
pidas kaua vastu. Jlmetu
välimusega kodumaised raadio­aparaadid
mängisid aastaküm­neid.
Meie sõiduauto ,,Pobeda"
(seda nüüd tänaval nähes läheb
süda soojaks) polnud eriti moodne
ega kiire, aga paistis silma
tugevuse ja
1950-ndate : aastate
kohe pärast instituudi lõpetamist
ostsin ma Moskva GÜM-ist emale
teleri. Mustvalge, väikese ekraa­niga.
See mängis paarkümrriend
aastat kordagi rikki minemata.
Või võtkem meie esimesed kül­mutuskapid,
,Saratov' ' ja ,,ZIL".
Varem me üldse ei teadnud, kes
on kodumasinate parandaja. Teda
ei kutsutud kunagi kohale, sest
midagi ei läinud rikki.
Aga nüüd? Õudne lugu: ainult
Moskvas süttis aastas põlema üle
kahe tuhande värviteleri. Koos­tel
eri tega põlevad rnaja,d.^
Viimane tülekahju hoteUis
,,Rossija'' tekkis just sel põh-jusel.
Kas pole kuritegu konstru­eerida
ja toota nii tuleohtlikku
•'telerit? ^oV;:'-;-^':
Voi võtkem meie„Volgad''.
Kuidas küll osatakse autot nõnda
moderniseerida, säärasele uuele
mudelile üle minna, et paljud
viriigid selle sisseveo keelasid. Ta
ei vasta ühelegi ohutusnõudele,
rnis tänapäeva autodele esitatakse
ning ighoreerib ka nüüdisaja
ökoloogilisi nõudeid. ,,Volga"
keskkonda hoopis suu-niääral,
kiii tema klassi mu-
(Alguslk. 3)
19:00 ja avasõna ütles EVL-u
esimees koi. Y.Anson, tervitades
kõiki aukülalisi, kaasvõitlejaid ja
perekonnaliikmeid koos külaliste­ga.
USA hümni laulis bass-bariton
Raimond Tralla Krista
Tassa klaverisaatel, millele
järgnes Eesti Vabariigi esindaja
Konsul dr. Aarand Roos'i ter­vitus,
millega võidi aktus avatuks i
lugeda, ning järgnes kontsert-osa!
R. Tralla esitas Eesti Rahvalaulu
;,,Muhulane; ^Udo^^^^^^K^
seades ja sopran Viiu Allik P.
Tammeveski ,,Üksamus õis"
ning rahvalaiilumotiividäl,,Tule
koju armuke". Mõlemaid soliste
saatis asjalikult noor pianist Krista
Altok-Tassa ja publiku aplaus oli
soe kolmele esinejale,
Sõnalises osas järgnes aktuse­kõne,
mille pidas Ülemaailmse
Vabadusvõitlejate Keskuse
esimees Kanadast August Jurs.
See oli hästi loogiliselt läbi
mõeldud ja faktidele põhjenevalt
esitatud. Järgnesid tervitajate
sõnavõtud, keda oli kolm: esiteks
Ülemaailmse Eestlaste Kesknõu­kogu
esimees Lembit Savi tõi
esile eesti sõdalaste suuri teeneid
II Maailmasõjas, sest ,,kirjutasite
oma vere ja vankumatute tegude­ga"
uue ajaloo vabadusvõitlusliku
lahingute kaudu ja mainis, et
„sellel suvel möödus 70.a. mil
toimus Soomes Viiburi lähistel
Lappeenrantas esimene Eesti Sõ­jameeste
Kongress ja täna on siin
IX Sõjameeste Päevad". Seega on
kogu aeg olnud eesti sõjameeste
liikumine tegevuses, mida on
riõüdnud Eesti Vabariigi taastami­se
eest võitlemine.
Eesti Rahvuskomitee Ühendrii-
• ges esimees Juhan Simonson
samuti oma sõnavõtus tõi esile
mõtteid meie vabadusvõitlusist ja
võitlejaist, andes neile kaaluva
tähtsuse vabaduse eest võitlemisel
kõikide kaitse-sõdade jooksul.
Tänapäeva saavutusist tõi ta ^sile
;poliitiliselt saavutatud vabaduse
delitele lubatud. Kulutab pööra­selt
palju bensiini ja õli.
Mugavuselt jääb ta alla koguni
välismaa väikeautodele. Igati
arusaadav, miks paljud riigid ei
luba teda sisse vedada."
; Nii kõneleb.seltsimees akadee-mik-
sekretär. ;Kas torkas luge­jale
silma, millele ta ajas süü
Ikaubapüüduse (eriti lihapuudu-se)
eest? Rahvas saab liiga palju
palka, neil on liiga palju raha.
li oleks vähem, oleks poed
i t^is, / sest siis 'nad -ei
« niipalju. osta. Kingade
ostmisel on nad ka liiga suured
v ä l y a d - - oleks nad lihtsad
kingi
2,8
Kuigi ta seda ei ütle,
et ta pooldab ratisionee-rimis-
süsteeirii, siis seaksid kõik
ühtlaselt ühepalju ja sama
(kehva) kvaliteediga —
Tiit Madissonil perekonnale ja
meie eestisoost Miliza Korjuse
tütre Melissa F. Wells'! määra­mise
President R. Reagan'! poolt
Aafrikasse Mozambique
saadikuks. Ta mainis, et võttis osa
külalisena koos Peakonsul Ernst
Jaäkson'iga 18. skp, Washing­tonis
saadik Wells'i ametivande
andmisest, millise tseremoonia
lõpul: ütles: ,,I am born in
Estonia! I salute you, Ernst
(Jaakson), thank you very
much!" Viimane tervitaja oli
Kanada EVL-u esimees Ülo
Tamre, kes tõi ja andis edasi
Kanada Võitlej ate parimad soov id
lärvemetsa Peamajja kogunenud
IX Eesti Sõjameeste; Päevadest
osavõtjaile. Ühtlasi tervitas
Lakewoodi EVÜ-d nende äsjasel
34.a. päeva puhul!
Kontsert-osa jätkus Raimond
Tralla esitusel Herman Känd'i
,,Pagulasega" (Kalju Ahven) ja
klaveril saatis solisti Krista Tassa.
Selle sõnad ja viis on loodud
paguluses,, ning see oli
päevakohane, teenides sooja
aplausi. Lõppsõna oli Elmar Kop-pelilt
ja sellele järgnes Eesti
Hümn, mida lauldi suure
paatosega.
Peale ühist pidulikku õhtusööki
asus lavale mitmeliikmeline
orkester, mille helide saatel mee­leolu
ja pidulik sündnius muutus
rõõmsaks perekondlikuks koos
. y i i b i m i s e k s . Sellele lisas
kõrgpunkti endise sõdalase ja tun­tud
sõdurilaulude viljeleja bariton
Harry Verder'i esinemine iseseis­valt,
saates enda poolt esitatud
tuntud laule elektron-kitarril.
Jälgides publikut selle osa vältel,
võ i s näha pai j ud e s i lm i s
mälestusi ikke pisaraid, kui
kõlasid endised tuntud laulud
aegadest, kui sõditi kodupinna
. eest! Peale H.Verder'i esinemist
toimus loterii ja lõbus jalakeefutus
kestis lakkamatult üle kesköö.
Paljud lahkusid samal hilisõhtul ja
kaugemalt tulnud alustasid
pühapäeval ning esmaspäeval
koduteed, et kasutada 'aega ka
isiklike endiste koolivendade-
' külastamiseks!
H. KIVI
Revlew
Ontario
Multili
_ReviewBoaircJ" vajab
.kogennustega firmat, mis varustaks
Ontario valitsuse ministeeriume Ja
agentuure huvipakuvate väljalõigetega
etnilistest ajalehtedest;
Firma peab olema võimeline varus­tama
etniliste ajalehtede väljalõikeid
kaks korda igas kuus tõlgituna inglise
keeldejakomplekteeritüna vastavalt
ainestikule. Kord kuus tuleb valmistada
lõigetest kokkuvõte.
Kirjalikke pakkumisi selle ülesande
täitmiseks kaalub komitee, mis on
koostatud ''CouBicil ofCommunica-ftlons
Directoirs''ja 'Ädvertising Re-view
Böard" liikmetest. Valitud firmale
pakutakse kontrakt kolmeks aastaks
alates 1. jaanuarist 1988.
Need, kes on huvitatud pakkumise
ehk "tender'i" sisseandmisest võivad
saada lähernat informatsiooni kirju­tades
ARB'le, mille aadress esineb
allpool. Küsida "Terms olReference—
l^yfltilmgyal PG^ess Clipping Servic®"
Sooviavaldused informatsiooniks, kui
soovite pakkumisega osaleda, peavad
olema esitatud enne 31 .oktoobrit '
Ontario
Government of Ontario
102 Bloor Street West, 12th floor
Toronto, Ontario M5S1 MS
Telephones: (416) 965-3255/4004
i'V!
üldiselt tundub USA-]
Vabakaubanduse ehk õi[
pingu sõimimme Kanada ja U|
Poolt ja vastu seisukohtade
jukad grupid. Võiks õelda,
jagunenud, mistõttu on oodatj
Oleme kindlasti üksmeelel
selles osas, et ühe riigi majandus­elu
juhtimine, nii et see pikas per­spektiivis
riigile ja kodanikele
kõige kasulikum on, on väga kee­ruline.
Tehnoloogiline areng — uuedl
leiutised — on selleks võimsaks
mootoriks, mis majanduslikku|
arengut eest veab. Vabämajan-duslikus
süsteemis, mis rohkei
või vähem piiratud kujul esinel
demokraatlikes riikides, käil
pidev võistlus ettevõtete vahel.|
Püsima jäävad need, kes oma tar­bijatele
pakuvad parimat teenin­dust,
head kvaliteeti ja madala­maid
hindu, selleks rakendade?
kättesaadavat tehnoloogiat, omi
nupukust ja ettevõtlikkust.
Majandusteaduse isa, Adan
Smith'i, õpetuse järgi eraettevõt-ikkusest
tulenev kord, ehk temi
sõnade järgi ,,nähtamatu käsi'"
seab majanduse nii, et see kõig(
efektiivsemalt teeniridusi j ;
tarbekaupu toodab. Igasugusec
takistused, olgu see valitsusi
vahelesegamine, monopolid nj
suurettevõtete kui ka tugevatj
ametiühingute näol, töötaval
vastu ühiskondlikule majandusi]
kule edule. ' '
Tehnoloogia asendas hobutõi
lad autodega, lokulauad teiefc
niga, küünlad elektrivalgusega]
Tehnoloogia hävitas katku J(
tuberkuloosi. Tehnoloogi;
kahekordistas eSustandan
Põhja-Ämeerikas viimase nel|
jakümne aasta jooksul ji
tõenäoliselt neljakordistab ts
selle järgmise neljakümne aasti
Tehnoloogilise arengu vai
juküljeks on aga see, et see tekita!
ühiskonnas muudatusi. Mitt
ainult üksikud ettevõtted, vaij
vahel terved tööstused kaova(
millega kaasub töökohtadl
kaotamine, inimestel kauaõpitu]
teadmiste ja kogemuste tarbetul
muutumine.
Need, kes on tuttavad majai
dusajalooga, teavad et Inglij
maal tööstusliku revolutsiooni ajj
leidus inimesi, kes tekstiilivabri
kustes kudumismasinaid purul
peksid, küna need masinad võtsi|
kangrutelt töö.
See on inimlikult arusaadav,
muudatustele, mis puudutav,
negatiivselt ühe isiku otsej
heaolu, on oodata selle isiku po(
vastuseisu. Selles sektoris on riij
valitsusel ülimalt tähtis ülesani
täita. Riik peab siin hoolitsema,
tööta jäänud saaks töötaoleku ta{
senikaua, kuni neil on võimali
uusi töökohti leida, uusi osku|
õppida või väärika sissetuleku]
enneaegsele pensionile minna.
Mis on ülaltoodul vabakaubäi
dusega tegemist? Küllaltki palji
sest vabakaubanduse leping Kani
da ja USA vahel toob enda^
kaasa väga suuri muudatusi, erj
Kanada majanduses. Paljude ii
meste töökohad on mängul
Pealeselle Adam Smith'i ,,nägj
matu käsi" ei tunnusta riiki(
piire. Tollid ja tariifid on tegurii