Vaba eestlane , October 22, 1987

              Nr. 78 VABA EESTLANE neljapäeval, 22. oktoobril 1987 - Thursday, October 22, 1987 Lk. 9
:1
f
1;
•Mii
.4
35 aastat Eestlaste Kesknõukogu
(Algus llk. 1)
RVN'u algatusel eri maid ühen­dava
ülemaailmse keskorganisat­siooni
loomisele (praegune Üle­maailmne
Eestlaste Kesknõuko­gu,
ehk ÜEKN) ja RVN'i, kui
iseseisva organisatsiooni, itugev-damisele
nii sisuliselt kui vor­miliselt.
Kuna vabadusvõitlus (välisvõit-lus)
oli asutamisest alates' RVN
peamisi ülesarideid, rakendati
tegevusse RVN väliskomisjon.
Esimeseks suuremaks ülesandeks
oli juba aastatel 1953/54 mater­jalide
kogumine USA Esinda-jatekoga
liikme C.J. Ker^ten'i
komisjonile, mis uuris Eesti
Nõukogude Liiduga vägivaldset
liitmist ja N. Liidu kuritegevust
Eestis. Alustati ka märgu- ja
selgituskirjade saatmist Kanada ja
USA valitsustele.
1954.a. kevadel võttis RVN^u
üldkoosolek vastu organisatsiooni
iseseisva põhikirja, lüües lõplikult
lahku Eesti Liidust Kanadas, kuna
organisatsioon oma tegevusega oli
kujunenud üldiseks Kanada eest­lasi
esindavaks kesk- ja võitlusor­ganisatsiooniks.
* \
Viiekümnendatel aastatel jätkati
märgukirjade saatmist ja muud
selgitustööd. Eriti laktiivselt
reageeris RVN 1956.a. oktoobris
toimunud Ungari rahvuslikule
ülestõusule, toetades Toronto
ungarlaste rahvuslikke aktsioone.
1960.a. suvel võttis peaminister
John G. Diefenbaker vastu Balti
Liidu delegatsioonii Balti riikide
cüsimuse selgitamiseks. Delegat­siooni
kuulunud RVN'u abiesime-he
A. Luitsalu vastu alustati siis
Moskva poolt alatuid kallaletunge
ja rünnati ka peaminister J.G.
Diefenbakerit, RVN reageerides
A. Luitsalu vastu suunatud rünna­kutele
andis välja raamatu kom­munistlikest
vägivallategudest
Eestis — ^.Estonia the Forgotten
Nation'", mille kaks trükki leidis
laialdast levitamist.
Aastal 1961 korraldas RVN
Vabariigi aastapäeva puihul esime­se
väliskülaliste vastuvõtu polii­tikategelaste
ja ühiskonna esinda­jate
lähemate kontaktide loomi­seks.
Üle aastate on vastuvõtt ku­junenud
silmapaistvaks sünd­museks.
Aasta-aastalt on osavõt­nud
väliskülaliste arv siiurenenud.
Käesoleval aastal näiteks oli kohal
45 külalist (osa võtsid 200
eestlast), neist viis pariamendi-iiget,
kolm provintsi pariamendi-liiget
ja viis linnavalitsuse esinda­jat.
Vastuvõtud korraldati varem
koos konsul J,E. Markusega ja
: pärast tema surma koos aupeakon-sul
I. Heinsooga. Vabariigi
aastapäeva puhul korraldab EKN
ka Eesti lipu heiskamise Toronto
raekoja ees.
Kui aastatel i 963/64 hakkas
Tahvusvahelises-elus esinema jär­jest
tugevamat koeksistentsi
hoiakut N. Liiduga, hoiatas RVN
pidevalt koeksistentsiiku poliitika
eest, saates vastavaid märgu- ja
selgituskirju valitsuse esinda­jatele;
Samaaegselt rõhutati Kana-dapoolse
,,de jure" mitte-tunnus-tamine
seisukoha täht.sust seoses
N. Liidu poolt okupeeritud Balti
riikidega. Kuni tänase ipäevani on
Kanada valitsus kinnitanud
kõikumatult seda seisukohta. Mit­tetunnustamist
kinnitas, EKN
algatusel, Kanada alamkoda ja
senat, võttes ühel häälel vastu
vastav resolutsioon 26. veebruari!
1976.a.
Kuuekümnendate aastate jook­sul
ja seitsmekümrleridate aastate
alul tekitasid suuremaid
••rahvuspoliitilisi lainetusi sündmu-
Endine EKN'u esimees ja
praegune abiesimees
Hans Lupp
sed, mis olid seoses kodumaaga
suhtlemise küsimustega. Vaidluse
ägedust võib panna teatud äär­muslike
seisukohtade ja tegude
arvele, mis ei hõlbustanud
konflikti lahendamist. EKN-u
seisukohaks selles küsimuses on
endiselt, et kodumaa külastamine
ja suhtlemine sealsete võimukand­jatega
võib teatud olukordades
osutuda kahjulikuHs meie välis­võitlusele.
1969.a. sügisel suri Torontos
Eesti Vabariigi konsul Johannes
E. Markus, kes oli Eesti Vabariiki
esindanud Kanadas 1951 .a.
alates. E.V. esindajS: USA-s
peakonsul E. Jaakson esitas
vastavalt RVN'u ja Kanadas asu­vate
parlamendiliikmete üksmeel­sele
seisukohale aukonsuli kohale
RVN'u esimehe Ilmar Heinsoo.
1971 .a. augustis kinnitas Kanada
valitsus I. Heinsoo aupeakonsuli
kohale. Kuid järgneval aastalv
R.E. Trudeau valitsuse ajal, ei
võetud uue E.V. aupeakonsuli
nime mingil põhjusel diplomaati­lisse
registreerisse, kuigi valitsus
lubas aupeakonsulil kasutada en­diselt
oma ametinime. Samuti ei
võetud uut Läti Vabariigi esinda­jat
registrisse 1975. aastal.
(Leedu Vabariigi esindaja, keda
määrati oma ametikohale 1962.a.
tegutseb endiselt ja tema nimi
esineb diplomaatilises registris.)
EKN on järjekindlalt nõudnud
konsulite nimede uuesti registrisse
võtmist, kuna see kinnitaks
konkreetselt Kanada ,,de jure"
mitte-tunnustamise seisukohta
Balti riikide okupatsiooni osas.
Iga valitsus, kaasaarvatud praegu­ne,
on lubanud seda küsimust
lahendada. Lubadustele vaatama­ta,
võimalikult N . Liidu survel, ei
ole konsuleid veel registrisse
võetud. Selle kohta on koostatud
ka põhjalik ingliskeelne esildis, ja
on loota, et küsimus saab lähemas
tulevikus rahuldatavalt lahen­datud.
EKN-u kohustuseks on jälgida
ka N. Liidu õõnestustööd Kanada
eestlaskonnas. .Näiteks 1970.
aastal ^paljastus Nõukogude Vene
Ottawa saatkonna 2. sekretäri
Mihhail Murnikovi õõnestustöö
Kanada Eesti ühiskonnas, mis
äratas suuremat tähelepanu ka
Kanada avalikkuses. Kanada
välisministrile RVN'u poolt
tehtud esildise põhjal kutsuti M .
Murnikov korrale ja hiljem ta
lahkus Kanadast.
Alates aastast 1972 on
olnud intensiivselt tegevuses
Euroopa julgeoleku konverentsiga
(Conference on Security and
Cooperation in Europe) ja Hels­ingi
kokkuleppele järgnenud j
relkonverentsidega. Selgitustööle
lisaks Kanada välisministeeriumis
on EKN saatnud esindajaid esime­sele
konverentsile Helsingis
1973.a. (J. Kahar) ja järelkonve-naerata,
enam' su;suup
ei sära su silm
nukker me süda, nukker on ilm. 9 5
fflLJA ÕUNPUU perekonnaga:
SILJA ÕUNAPUU perekonnaga
ÜLLO NIIT perekonnaga
ÕE- ja VENNALAPSED E^^^^
Eestist äsja välja
vabadusvõitleja Tiit Madisson
(vaata meie lehe 29. sept. numb­rit)
esines 6.. oktoobril USA
Kongressis Helsingi^Komisjoni
ees, kxis ta andis ameerika
kongressiiiikmetele aru olukor­rast
Eestis. Teatavasti saadeti ta
koos naise ja pojaga maalt välja
pärast meeleavaldusi Tallinnas
Hirvepargis 23. augustil.
Peale Madissoni esinesid'
Komisjoni ees veel samuti maalt
Kanada parla-
Lehe trükki minemisel
teade, et kuna Kanada Parla­mendikomisjon
Inimõiguste alal
peab ülekuulamisi kesknädalal
21. oktoobril Toronto Provint-siparlamendis
(Queens Park) ja
neljapäeval 22. oktoobril Mon­trealis,
siis korraldab EKN Tiit
Madissoni .Komisjoni .. ette.
viimise, millele parlamendiliige
Andrew.. Witer kõigest väest
kaasa .aitab.- Et Madisson
Toronto istungiks hästi kohale
ei jõua, olles 20. oktoobril Van-couveriSj
siis viiakse ta lennuteel
neljapäeva lõunaks (esinemine
kell 2.20 p.l.) Montreali ja sealt
õhtuks jälle Torontosse tagasi, ^
et siin Eesti Majas toimuvast
kõnekoosolekust osa võtta.
Lätlased, tshehhid ja juudid
teevad oma esildused Parlamen-
Torontos.
»iHm><HiiWNui><><m>«Miiui»ciiiMiMiiiiiiiiiiiiiriiii,i>i»MiMi<»ain)M'
VAIPADE &
MÖÖBLI PUHASTUS
SEINAST-SEINA JA
LAHTISED
^yjq rentsidele Madriidis 1980.a. (E.
Taul) ning Viinis 1986.a. (L.
Leivat). Ingliskeelseid esildisi on
EKN valmistanud Ülemaailmse
Eestlaste Kesknõukogu nimel
Helsingi, Madriidi ja Viini
konverentsideks ja Ottawas
toimunud' eriteadlaste konverent­siks
1985.a. Viimasest võttis ka
osa suurem EKN delegatsioon.
välja saadetud läti vabadusvõit­leja
Rolands Silaraups jaTeedu
inimõiguslane, Ameerikas-sündinud
Vitautas Skuodis.
Nagu me juba möödunud
nädalal teatasime, esineb Tiit
Madisson koos varemsaabunud
erimeelse Veljo Kalep'iga
Toronto Eesti Majas neljapäe-val,'
22. oktoobril selleks puhuks
korraldatud kõnekoosolekul.
Lisame ^ ka meie Washingtoni
korrespondi kirja, mis posti-streigi
tõttu just enne selle
lehenumbri trükki minemist toi­metusse
saabus.
WASHINGTON („Vaba Eest­lase"
kirjasaatjalt) — Kongressi
istungisaal oli rahvast tulvil,
nende seas umbes 40" eestlast,
kelledest paljud olid end töölt
vabaks võtnud selleks et kohale
tulla. Kolm hiljuti kodumaadelt
saabunud baltlast andsid üksikas­jalikke
seletusi ja tunnistusi
Eestis, Lätis ja Leedus sel suvel
toimunud massdemonstratsiooni-de
kohta ning Balti rahvaste olu­korra
kohta üldiselt. Madissoni
jutu tõlkis kohapeal inglise keelde
Tõnu Parming.
Sama päeva õhtul leidis Rah­vuskomitee
liikme Virko Kederi
kodus aset Washingtoni ' Eesti
Seltsi poolt korraldatud
koosviibimine, kuhu oli kohalikke
eestlasi saabunud 70 ringis. Tiit
Madisson esines sõnavõtuga ning
mängis ette 23. augustil Tallinna
Hirvepargis toimunud meeleavalr
duse ajal tehtud helilindi, millelt
võis kuulda nii tema kui mitmete
teiste kõnesid, sõnavõtte, luulelu­gemist
ja laulu. Päralt väga
huvitava dokumentatsiooniga
lindi kuulamist esitati Tiit Madis-
•> sonile rohkelt küsimusi, milledele
ta vastas sümpaatse asjalikkuse ja
hea huumorimeelega.
7. oktoobril külastas T.MadisV
son Välisministeeriumi, kus
vestles tõlgi abil uurimisosaikonna
ametnikega, vastates nende küsi­mustele
Eesti praeguse olukorra
osas. Samal päeval leidis aset
vastuvõtt Kongressis, mille olid
organiseerinud Demokraatlikku
Parteisse kuuluvad Esindajatekoja
liikmed John Miller ja Edward
Feighan ning Ameerika leedulaste
organisatsioonid. S öö k i d e -
j ooki dega p ü s t i j a l a - st i i l i s
vastuvõtu aukülalisteks olid
Kongressi Helsingi komisjoni ees
Tiit Madisson kõnelemas
Vytautas Skuodis, Tiit Madisson
j a Rolands Silaraups, keda
koosviibijatele sõnavõtjate poolt
korduvalt tutvustati. Pikemate
sõnavõttudega esinesid köngressi-mehed
Miller ja Feighan ning lee­dulasest
dissident Skuodis. Kohal
viibisid ka mõned teised Ešinda-jatekoga
liikrried, ning mitmete
teiste esindajatena nende admi­nistratiivsed
bürooametnikud;
Kohalviibijate valdava enamuse
moodustasid kohalikud leedulased
ja: näis, et see muidu väga hästi
korraldatud vastuvõtt Kongressi
ametihoones oli eestlaste ja
lätlaste organisatsioonidega koor­dineerimata.
Eestlasi oli kohal
vaid tosina ringis, nende seas
ü hendatu d B alt i - Ameeri ka
Komitee juhtiv tegelane Mäido
Kari abikaasaga.
Washington viibides andis T,
Madisson pikemad intervjuud ka
Ameerika Hääle eestikeelsetele ja
Vaba Euroopa Raadio eesti- ja
venekeelsetele • saadetele, mis
kohe järgmisel päeval saatejaania-de
kaudu kodumaale ulatusid,
andes selliselt kiire informatsiooni
T. Madissoni viibimi^^
ingtönis ja sellega seosesolnud
esinemistest ÜSA Kongressi ees
ja mujai. Ameerika Hääles interv­jueeris
Madissoni Eesti osakonna
juhataja Karl Laantee, Raadio-
Vaba Euroopa Washingtoni
büroos sooritas intervjuud T.
Madissoni ja teda saatnud Mari-
Ann Rikkeniga RVE eestikeelsete
saadete toimetaja New Yorgis,
Andres Jüriado, kes oli seks
puhuks kohale sõitnud.
T. Madissonil oli Washingtonis
veel mitmeid teisi kokkusaamisi
nii USA valitsusasutuste kui
kohalike eestlaste sektorites-
Kogu tema Washingtonis
viibimist ja päevakava koordinee­ris
Mari-AnnRikken, Washing­tonist
sõitis Tiit Madisson edasi
ulatuslikuleringreisile eestlaste
keskustesse nii Ühendriikides kui
ai