Vaba eestlane , November 30, 1982

              Nr. 89
Nr/89
lentaarid
opositsiooniparteid on
iis alati erakordselt val­mi
haarata ka kõige pee-
[idist liberaalide valitsuse
iks. Suuremalt osalt on
[id põhjendatud, kuid sa­etakse
valitsust ka motii-tunduvad
otsituina ning
kooskõlas Kanada elu-fega.
limaseks selliseks Ottawa
)iks on opositsiooni kal-laWsusele
ühe salajase
Itu pärast, milles on an-usiv
iseloomustus etnilis-organisatsioonide
ja
tl ka mõningate etniliste
iuhtivate tegelaste kohta.
1 nimekirja on võetud 11-
etnilist gruppi \ ning
\ia koostatud andmestik-mitmekultuuri
ministri
[mmgu andmetel jagatud
kõrgemale ametnikule
basutusele.
fati Ottawas opositsiooni
|de vahele ja lib^raalide-
<5tte, et nad korraldavad
juret etniliste gruppide
pnitati, et salajases raa-
Idub võibolla selliseid
lõne grupi ja nende or•
|fnide kohtay mis ei vaota
või mis on laimavad,
mriminister Fleming
la vastuses, et see ^ala-rfri
koostati juba konser-leaministri
Diefenbäkeri
|aästal, kuid seda on täi-
)74. aastal. Originaalne
(õlmas airixdt Ida-Euroo-igasugüseid
pahempool-
Immunistlikke organisee •
[ente, kuid hiljem revi-täiendati
seda nimekir-
I Lääne-Euroopa päritoiu-fega,
sportlike ja kultuu-
Jl tegutsevate organisat-
Fleming kinnitas, et ta
ministeeriumidele käsu
lamatute hävitamiseks,
oleksid käsiraamatute-id
etniliste gruppidega
pidamisel ning nenÖe
ürituste läbiviimisel
laliste toetuste ändmi-iletuste
puhul jääb ainult
milleks neid raamatuid
una neil on oma kmdel
lg need on hädavajali-
•i julgeoleku seisukohast
Tundub, et salajases
levaid andmeid tuleks
alt täiendada, et ame-eksid
pidevalt mformee-esi
orgartisatsioonidest
uhtidest, kellega neil
it tegeleda^ Kanada on
onimaa ja siia satub
tihedale immigrätšioo-asugust
elementi, nagu
viimasel ajal näinud
unud sikhide relvasta-Õr^
test Toronto täna-emata
aitaks selline in-kergendada
ka polit-tööd
selliste aktsiooni-isel,
nagu seda oli äs-
|oronto tööstuse pomnii-jusel,
et tööstus val-i
tiibrakettidele juhti-
—• miks korraldatakse
saatust" ainult etniliste
)nide osas? Ka siinse-ja
prantslastel on or­je
ja nendesse kuulu-keda
Kanada ameti-leks
põhjust jälgida ja
|ida, mõnel juhul isegi
iääral kui etniliste
l^evust.
lmapärane vaatemäng,
sõja veteranidele või-jhmtonis
äsja qrgani-paraad
ja võita endi-
Idine tunnustus ja lugu-nda
neile seni pole an-
|bolsete ringkondade ja
mõjutusel, ehkki sõja
löödunud juba kümme-kogu
ajaloo kestel ku-oma
sõjast tagasi tul­id
koheldud sellise ül-
[)limatusega ja isegi
kui seda tehti Vietnä-hm
2,2 miljoni noore
kommunismivastases
^tsesid Ühendriikide hu-vietnami
dzhunglites ja
|.000 ohverdasid nendes
r.ia elu.
30jast osa võtnud noo­lid
õieti mitmekordse
ohvriks. Kõige pealt
nad sõtta ebaõiglase
lilusel, mis võimaldas
ei protsendil kutsealus-
(Järg lk. 3)
EESTLANE teisipäeval, 30. novembrü jggg xuesday. November 30, 1982 Lk. .3
VALViÄRST
4, ja 5. dets.
dr. A. Mae, i e l . 493-7231 .
11. ja 12. dets.
dr. R. PahapiU, tel. 921-7777
V A B A EESTLASE taUtuses
Jõulu ädavmüügi
i 1. i
EDUARD RÜGA
GRAAFIK ja MAALIJA
Kunstiraamat 128 lk. kunstniku
elust Ja töödest paljude fotodega
Hind $5,50 koos saatekuluga
Eesti teacitcine
tedduslikul konve
Grande Mõttes, Lõuna-Prantsüs-maal,
toimus USA ja Prantsuse
teadlaste ühiskorraldusel rahvusva­heline
sümpoosion teemal: „Aryl-tyclohexylaminüde
keemil^e ja
tuleviku terapeutiline rakendami­ne
ja droogide kuritarviduse aspek­tid".
sümpoosionil esinejatest oli üks
dr. 0.; Äniline, kes on rahvusvahe­liselt
tunnustatud spetsialistiks
PCP,^ tänavakeeles „Angeidust"
alal, mis on verre süstitav uimas-tüsvahend.
Sellealaste uurimistega
on põhjalikult tegelenud dr. 0. Äni-lane
oma kaastöölistega, kes ainu­kestena
teinud keemilisi vere ana­lüüse
uimastusainete kindlakstege­miseks
veres.
Kuritarvidus PCP taoliste ühen­dite
tõttu on võtnud epiteemilised
proportsioonid, mis on ka, doku­menteeritud.
See leidis sümpoosionil dramaa­tilist
allakriipsutamist dr. 0. Äni-lise
poolt, kes esitas epidemiloogi-lis6
uurimuse Los Angelese piir­konnast.
(VES)
Suvealguses lahkusid luuletajad Astrid |a Ivar Ivask Euroopasse,
kus nad osa oma suvepuhkusest veetsid tavakohaselt Soomes, pidasid
Stokhoimis kirjandusõhtu ja on siis alustanud liikumist Lõune-Euroopai
. suunas.
ROOTSIST HISPAANIASSE jaoks, neist igaüks on esindatud 3..
Luuletajad Ivar ja Astrid Ivask —4 luuletusega. !.
sfõitsid Stokholmist Lundi, kus koh- Eestist on esindatud 11 luuleta-tusid
sealsete kirjanike Berhard jat: Betti Alver, Ivar Grünthalp
Kangro ja Valev Uibopuuga. Ivar Ivask, Jaan Kaplinski, Ber-
Lundist läks luuletajate reis nard Kangro, . Kalju Lepik, Uku
Marburgi, kus nad koolipõlves tut- Masing, Aleksis Rannit, Paul-Ee-vusid.
Siis Frankfurti raamatumes- rik Rummo, Marie Under jä Ju-sile
ja kaheks nädalaks Pariisi. han Viiding. Enapiik luuletusi on
Kõikjal on toimunud kohtumisi Ivar Ivaski seni avaldamata tõlked,
eeskätt kirjanike, kirjastajate ja A. Rannitil olid oma luuletusist
kriitikutega m.h. ka seoses Ivar tõlked olemas.
Ivaski poolt toimetatud ajakirjaga Euroopa maadest ei ole esinda-
„World Literature Today". tud Soome. Kuna maad esitatakse
Novembris jõuavad Ivaskid His- antoloogias geograafilises järjekor-paaniasse.
Nimelt tähistab jaanua- ras, siis avab selle Eesti, Ja nagu
ris oma 90. sünnipäeva hispaania Ivar Ivask humoristlikult tähendab,
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi endiseid esimehi, praeguseid juhatuse liikmeid ja külalisi, luuletaja Jorge Guillen. .Ivar lyas^^ võib niisiis loota, et eesti luule ka
Ees, vasakult - L. Laanemets, Ü. Villmäe, J . Säägi, H . Kukk, A. Paitas, H. Riko. Taga - J. Käis, K . «Tulimullas (1952, lugemist leiab, sest km keegi selle
I » a k , A . I Ä , H . ; V i i ^ • iu:.^^2) ukvaate^ ja huleW^^^ paksuse antoloogia keske-
: ^ Foto — Vaba Eestlane ^uiUen elas tol ajal maapaos le jouab, sus on küsitav, kui]
USA-s. Novembri esimesel näda-. veel lugeda jaksab!
— — — — — — — — — - — - ' ; tehakse juba algust Guilleni
austamisega, millest Ivar ja Astrid
Ivask osa Võtavad. Nad kuuluvad
ka rahvusvahelisse aukomiteesse.
Sel puhul ilmub antoloogia pü-hendusluuletusist
Guillenile his­paania
ja inglise keeles. Selles
avaldatakse ka Ivar Ivaski eesti-
Möödunud nädalal toimus Kanada Eestlaste Ajolookomisjon Kanadas koosolek, et teha kokkuvõt- jj^^^ijj^ j^^jg^^g Hispaania heliloo-teid
senisest tööst, anda ülevaateid Ja arutleda neid probleeme, mis raskendavad Ja aeglustavad Jätku- j^^j komponeerivad muusikat Guil-
[ubadused te@v®id nlestlcised
0 0 0
(Algus lk 2)
test sõjast eemale Jääda. Sellele
lisaks ignoreerisid paljud noored
mobilisatsiooni kutset Ja põgenesid
välisriikidesse, kus nad kangelaste­na
vastu võeti. Nende põgenemis-retki
ülistasid ka ühendriikide pa­hempoolsed
rmgkonnad Ja ajakir­jandus
nmg pärast sõda andestati
neile nende seadusevastased kõr­valhüpped.
Vietnami sõja yeterane>
kes rasketes looduslikes tingimus­tes
toimunud võitlustes palju olid
kannatanud, koheldi paljudel juh­tudel
selliselt nagu oleksid nad
hakkama saanud tegudega Ja sõja­käiguga,
mis oli sihitud inimkonna
la humaansuse pnntsiipide vastu.
Vietnami sõda Ja selle vastu
suunatud kontsentreeritud kampaa­nia
tõi ühendriikide sõja jõududele
ja riigikaitsele kaasa suure tagasi­löögi
— sundusliku sõjaväeteenistu­se
kaotamise, mille tagajärjed an­navad
sõjaväe koosseisu vajalikul
ajakohasel tasemelhoidmisel valu­salt
tunda. President Carter raken­das
sundusliku sõjaväeteenistuse
ettevalmistamiseks vastavate noor­te
aastakäikude kohustusliku re­gistreerimise,
kuid nägu nüüd sel­gub,
hiilivad paljud kutsealused
sellest kõrvale. Mõned neist on re­gistreerimisest
keeldumise pärast
valitsuse poolt kohtusse kaevatud,
k u i : üks föderaalne kohtunik tun­nistas
registreerimise seaduse teh­nilise
vea pärast mittekehtiyakSo
Valitsus kaebas selle otsuse peale
edasi, kuid registreerimise vasta­sed,
kes saavad endile tugeva toe­tuse
American Givil Liberties Äs-sication'ilt,
on kindlad, et lõplik
võit jääb neile.
Suur osa ameeriklasi on ikka
veel veendunud, et nad suudavad
oma Julgeolekut kindlustada ja
rahvusvahelisi kohustusi täita pal­galise
armeega, kuid' pikemas
perspektiivis muutub see majandn-likult
kumavaks ning lisaks majan­duslikele
kalkulatsioonidele ei saa
ka noored mehed vajalikku ette­valmistust
relvade käsitsemiseks,
mis oleks vajalik suurema sõjalise
kokkupõrke puhul, samuti ei tea
nad palju kohusetundest ning ei õpi
tundma distsipliini, mida neile an­naks
kohustuslik sõjaväeteenistus.
AME
teose toimetamise tööd.
Tegeyuse ülevaateid andsid esi­mees,
laekur ja toimetaja. Esi­mees
E. Soomet andis ülevaate
kontaktidest Wintarioga, kust loo­detakse
uue teose ^eeltööde kulude
katteks mõningat toetust. Esialg­ne
340 suure-leheküljelise raamatu
eelarve on tehtud 30.000-dollari la­hedale
ja kui kõik läheks kavako­haselt,
siis raamat peaks olema
valmis 1984. aastal ESTO-84 ajaks!
Laekur E, Kuris andis kassaaru-ande.
Sellest selgus,
et veel on 341 eksemplari eelmi­sest
raamatust ,,Eestlased Kana­das"
laos hinnaga |3Ö
ja järgmisele raamatule majan­dusliku
aluse andmiseks on nende
müük väga oluline. Raamat on vä­ga
mahukas, pildirohke ja sobib
suurepära$elt kingituseks.
Kolmas oli toimetaja V. Lillaka-se
aruanne. Ta ütles, et tööd on
arenenud väga tagasihoidlikult.
Toimetaja on kõigi autoritega
ühendust võtnud, kes ei ole oma
Mcerf Niklys@ 0 C ' o
(Algus lk. 2)
raadiosaateis. Eesti pöHityangide
küsimus .tõstetakse esile ametlikes
dokumentides ja sõnavõttudes.
Mart Nikluse nime on korduvalt
nimetatud Madriidi järelkonverent-sü
ja muudel rahvusvahelistel
kokkutulekuil. Andes/teateid oku­peeritud
Eestis toMunud uutest
inimõiguste riklqiniistest, valgustas
Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistami^keskus om a augusti­kuu
ingliskeelses bülletäänis, ka
Mart Nikluse piinamise laienda-
, mist.
Mart Niklus on adopteeritud Am-nestylnternationali
poolt ja tema
heaks tegutsevad AI grupid Saksa­maal,
Prantsusmaal ja mujal.
Abistamiskeskuse raames on Mart
Nikluse ja tema ema hooldamisega
tegevuses kokku 15 eesti hooldus-gruppi
ja hooldajat Rootsis, XJSA-s,
Austraalias, Kanadas, Saksamaal,
Inglismaal jm. Peale selle on Mart
Nikluse Hooldamisele asunud kaks
taanlast, üks rootslane, üks norra­lane
ja üks soomlane.
MÄLESTUSMÄRGID • JA
POSTKAARDID ' .
Mart Nikluse kaitseaktsioonide
raames on Eesti Rahvuskomitee
Ühendriikides ja Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkond USA-s poolt väljaantud
Mart Nikluse ja Jiiri Kuke mäles­tusmärgid.
Eesti Vangistatud Va­badusvõitlejate
Abistamiskeskuse
poolt on lastud trükkida ja vabas
maaümas levitatud Mart Nikluse
vabastamise nõudega postkaarte,
millest uustrükk on väljasaatmisel.
Mart Nikluse sünnipäeva puhul on
trükitud venekeelse a adressig a
ümbrikud sünnipäevalapsele Permi
orjatöölaagrisse tervituste saatmi­seks.
On koostatud Mart Nikluse ja
Jüri Kuke kannatusteid kirjeldav
teos, mille eestikeelne väljaanne
lähemal ajal ilmub.
lubatud käsikirja lõpetanud. Meel­detuletusi
korrati septembris ja
oktoobris, kuna eelmisel koosolekul
kokkulepitud kuupäevad olid möö­dunud.
Kuid sellele yaatamata on
tulemused olnud äärmiselt nigelad.
Poole aasta jooksul on toimetusele
saabunud ainult kolm artiklit, kuid
neistki osa vajavad täiendamist ja
põhjalikku keelelist korrektuuri.
Selle kõrval oli toimetajal süski
positiivseks nähtuseks,
et osa kavandatud artikleid, mil­lised
pool aastat tagasi näisid
olevat lootusetus olukorras on
nüüd leidnud uued kirjutajadl.
Uued autorid on süvenenud oma
töösse täie tõsidusega ja peaksid
oma tööd juba lähemal ajal lõpeta­ma.
Ka tuleb raamatu' artiklite osas
võtta juurde eriartikkel eesti pen­sionäride
tegevusest Kanadas, kuna
nende tegevus mitmes eestlaste
keskuses on elav ja sisurohke. Ar-tüdis
vajaliku alginformatsiooni
hankimine oh praegu teoskü vasta­va
ankeedi kaudu. Samuti on käsu
täiendavate andmete hankimine
eestlaste majanduslikku panust
käsitlevale artiklüe.
Toimetajal on ' olnud pikemaid
räbirääkimisi abitööjõu leidmiseks.
Kuid toimetuse tööle oleks suureks
abiks ning kogu olukord paraneks
tunduvalt, kui kõik KEAK liücmed
täidaksid oma peale võetud kohus­tused
kaastööde osas.
Praegusel momendil on veel 21%
artiklitest arengufaasis Ja sama
suur on protsent nende kaastööde
osas, millede lõpetamine ei ole
käegakatsutavas kauguses.
42% puuduvaid kaastöid on liiga
suur tiihimik ja see; olukord ei lu­ba
veel mingisuguste konkreetsete
tähtpäevade püstitamist.
Toimetaja poolt koostatud lõpe­tamata
artiklite loetelus on siiski
näha, et paljud autorid arvestavad
käesoleva aasta lõpuga, kuna sel­leks
ajaks on mitmeid lubadusi an­tud,
mis laekumise korral ka toi­metaja
rõõmsamaks teeks ning
raamatu koostamisele lootusrikka­malt
laseks vastu minna.
„Eestlased Kanadas" teine osa
on kavandatud suurteoseks, milles
peegelduks eestlaste elu viimase
kümne aasta jooksul.
Teoses Igale antud osa kujuneb
selliseks kuidas vastavad organi­satsioonid
on oma tegevusest in­formatsiooni
andnud,
mispärast hüisemate nurmate väl­timiseks
aidaku igaüks ise kaasa
oma tegevuse tõepäraste materja­lidega.
:
leni luuletusile.
IDA-EUROOPA
LUULEANTOLOOGIA
Ivar Ivask jutustas Stokholmis
„Teatajale" antud vestluses, et neil
päevil ihnus USA-s Emery Geor-ge'i
toimetatud 650 lk. Ida-Euroo-pa
luuleantoloogia „An Anthology
.of East European Poetry". See
hõlmab peamiselt luuletajaid, kes
olid loominguliselt tegevad 1970.
aastail — ainus erand on Marie
Under.
Eesti osa eest on vastutav Ivar Ivar Ja Astrid Ivask Stokholmis
Ivask. Ruumi anti kümne luuletaja peetud kirjandusõhtul.
VABA EESTLANE
korda nädala
Poolaasteid
Maksab Kanadas:
$48<<
$26.>
$14.-
Vä!
$58.
$31.
Vastavalt 27. apr. Eesti õpetajate Keskühingu nõukogu poolt kinni­tatud
töökavale otsustas EÕK Juhatus võtta teostamisele
ülesanded:
KIRIPOSTIGA -h .SAATEKULU
Kanadas: Väijaspooi
Kanadöits
$52.— $39.-.
$28.— + $19.50
$154— $ 9.2S
$22.-
1. Jätkata „Bülletääm" väljaand­mist
1983 ja paluda toimetust sel­leks
vajalike eeltööde teostamisele
asuda juba käesoleval aastal.
2. Göteborgis 20—23. maini toi­muva
Estiyal 83 raamides korral­dada
õpetajate konverents laupäe­val,
21. mail kl. 18.45—19.
Koht selgub hiljem. Konverentsi
päevakorda võtta vüs ettekannet
a 15 minutit ja vabale sõnale va­ruda
vähemalt 40 minutit. Ettekan-^
nete pidajaid pidas EÕK juhatus
soovitavaks seekord värvata Lää­ne-
ja Lõuna-Rootsist. SeÜeks ot­sustati
paluda kaasabi meie seni-seilt
kolleegidelt rektor Aho.Reba­sega
eesotsas ja neU teha vastavad
ettepanekud, samuti ettekannete
teemade kohta,
EESTI KEELE: -
KAUGÕPPEKURSUS :
3. Eesti keele kaugõppekursus on
olnud juba aastaid päevakorral.
Vajadus sellise kursuse järele on
väga suur. Seda arvestades otsus­tas
juhatus asuda kursuse alusta­miseks
vajalike eeltööde teostami-
• sele. •
Kuna kavatsetud kursus toimub
kaugõppekorras, siis on sellest osa­võtt
võimalik kõigil 18. eluaastast
ülespoole ülemaaUmses ulatuses —
Soomest Austraaliani, Selle kursu­se
õppekavas on muuhulgas võima­lik
eesti õigekeelsuse alal arvesse
võtta ka kõik muudatused ja täien­dused,
mis on kehtestatud vüma-seir
aastail kodumaal.' •[ •
Ettenähtayalt on kaugeõppekur-suse
teostamisel rohkesti problee­me,
muude hulgas esijoones ma­janduse
alal. Selleks on vajalik üle­maailmse
koostöökomisjoni tõhus
kaasabi: Aga eeltööde kaudu peaks
ka selguma, kas selline suureula-tuslik
kursus on meie oludes ja
võimalustes üldse teostatav.
VÄUASPOOL K A N A D A T ja USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— j a veerand­aastas
$15.— + S A A p i K U L U — aastas $6^.—, ipoolaastas
',$33.—ja veerandaastas $16.5©
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publi>shers nimele.
EÕK juhatuse tungival
võttis mag. Herman Rajamaa kur­suse
eeltööde teostamise oma õlga­dele.
VABA EESTLANi
IfSSLesMe St., Don Mills, Ont. M3B 2M3
•<••••
iipade jcfl mööbli
iiline puhastus
I" hinna sees
^toba, elutuba ja koridõir
Pensionäride kortereile lunnaalam-c^
us. Samuta akende pesemine.
Peeter VaJing
Tel. 690-4961
Palun muUe saata V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —- tavalise / kiripostiga alates
19........ Tellimise katteks lisan $...^........ siinjuurea
tahas / tshekiga / rahakaardiga. (Ralia ssAta siinMt
Nimi